Vabariigi Valitsus — Erakorraliste abinõude kohta võitluses kuritegevusega vabariigis

Avaldatud ÜVT 1989, 35, 549 - 17.11.1989 Eesti NSV Ministrite Nõukogu märgib, et kuritegevuse ja muude õiguserikkumistega seonduv olukord vabariigis on muutunud äärmiselt kriitiliseks. Käesoleva aasta 9 kuuga moodustab kuritegevuse kasv eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes üle 75 protsendi. Suurenenud on raskete kuritegude arv. Riikliku ja ühiskondliku omandi riisumiste ning kodanike isikliku vara varguste arv on kasvanud kahekordseks, tunduvalt on suurenenud röövimiste ja avalike varguste arv. Erilist muret valmistab organiseeritud, retsidiivse ning grupilise kuritegevuse järsk kasv, pidevalt suurenev väljapressimiste arv ning vabariiki sisserännanud organiseeritud kuritegelike gruppide üha laienev seadusevastane tegevus. Alaealiste kuritegevuse osatähtsus on üks suuremaid NSV Liidus. Tunduvalt on halvenenud avalik kord tänavatel, levib joomarlus ja muud negatiivsed nähtused, mis loovad soodsad tingimused kuritegevuse kasvuks.

Olukorda halvendavad miilitsa nõrk materiaal-tehniline varustatus, miilitsatöö prestiiži järsk langus, rasked ja ohtlikud töötingimused, madal palk ja paljude sotsiaalmajanduslike probleemide keerukus, mis on põhjustanud osa kvalifitseeritud kaadri lahkumise töölt.

Linnade ja rajoonide täitevkomiteed kaasavad vähe üldsust ja töökollektiive õiguskorra kindlustamiseks peetavasse võitlusse. Ka teised riigiorganid, asutused, organisatsioonid ja ettevõtted ei osuta siseasjade organitele selles võitluses vajalikku abi.

Arvestades kuritegevusevastase võitluse kriitilist olukorda vabariigis, õiguskaitse erilise tugevdamise aktuaalsust ja elanikele turvalisuse tagamise vajadust, Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Märkida, et ENSV Siseministeerium ei ole suutnud vajalikul määral rakendada oma võimalusi ega ole välja töötanud radikaalseid abinõusid ja ettepanekuid kuritegevusevastase võitluse aktiviseerimiseks.

Viimasel ajal on ENSV Siseministeeriumi poolt kooskõlastatult Eesti NSV Prokuratuuriga võitluses organiseeritud kuritegevusega rakendatud meetmed andnud mõningat profülaktilist efekti.

2. ENSV Siseministeeriumil

1) elanike turvalisuse tagamiseks jätkata ja arendada edasi organiseeritud kuritegevusega võitluse senist praktikat, garanteerides seejuures seaduslikkuse ning kodanike õiguste ja vabaduste tingimusteta järgimise;

2) töö efektiivsuse suurendamiseks ja jõudude paremaks rakendamiseks avaliku korra kaitsel ning võitluses kuritegevusega reorganiseerida 1. jaanuariks 1990.a. ministeeriumi süsteem, vähendades seejuures aparaadi koosseisu;

3) välja töötada ja esitada 15. detsembriks 1989.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogule miilitsaseaduse projekt, milles näha ette riigi- ja munitsipaalmiilitsa moodustamine ja nende tegevuse reglementeerimine;

4) seoses organiseeritud kuritegevuse järsu kasvu ja sagenenud süütamistega põllumajandus- ja muudel objektidel, mis tekitavad vabariigi majandusele suurt kahju, samuti vajadusega tõkestada spekulantide, transpordivahendite ärandajate, teistest piirkondadest saabuvate varaste ja muu kuritegeliku elemendi tegevust vabariigis rakendada transpordimagistraalidel erakorralisi kontrolliabinõusid. Paigutada koos vastavate linnade ja rajoonide täitevkomiteedega vabariigist väljuvatele maanteedele alalised kontrollpunktid, rakendades selleks riikliku autoinspektsiooni ja teiste teenistuste töötajaid ning ühiskondlikke korrakaitsejõude.

Koos Balti Raudtee Eesti Raudteekonna ja Eesti Tsiviillennunduse Valitsusega luua vastavad kontrollpunktid raudtee- ja lennujaamades ning seada sisse kontroll vabariikidevahelistes rongides;

5) süstemaatiliselt korraldada parasiitliku ja kuritegeliku elemendi kinnipidamiseks profülaktilisi reide ja erioperatsioone raudtee- ja lennujaamades, turgudel, restoranides, baarides ja mujal. Vajaduse korral organiseerida siseasjade organite töötajate ööpäevane relvastatud patrullimine;

6) aktiviseerida ebaseaduslikult hoitavate tulirelvade ja laskemoona leidmiseks ja äravõtmiseks tehtavat tööd ning tõhustada selgitustööd nende siseasjade organitele vabatahtlikuks äraandmiseks;

7) seoses NSVL Siseministeeriumi Tallinna Miilitsa Erikeskkooli reorganiseerimisega kindlustada koos Tallinna Linna Täitevkomitee ja linna ühiselamuvaldajatega miilitsakooli kursandid 1. septembriks 1990.a. ühiselamukohtadega;

8) laialdaselt informeerida ajakirjanduse, raadio ja televisiooni kaudu vabariigi elanikke kuritegevusevastase võitluse olukorrast, kuritegude põhjustest ja soodustingimustest ning õiguserikkumiste ennetamise abinõudest.

3. Anda linnade ja rajoonide täitevkomiteedele õigus

1) suurendada omavahendite arvelt neile alluvate miilitsaorganite isikkoosseisu ja moodustada vajaduse korral munitsipaalmiilitsa üksusi kodanike turvalisuse tagamiseks;

2) moodustada asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vabatahtlikest annetustest korrakaitsefond (miilitsafond) miilitsa materiaalse baasi ajakohastamiseks, miilitsatöötajate ja avaliku korra kaitsmisest aktiivselt osavõtvate kodanike materiaalseks stimuleerimiseks ning avaliku korra kaitseks korraldatavate ürituste finantseerimiseks;

3) eraldada kohalikele miilitsaorganeile täiendavalt autotranspordivahendeid, bensiini ja muud vajalikku materiaal-tehnilist varustust ning rahalisi vahendeid miilitsatöötajatele lisatasude maksmiseks.

4. Eesti NSV linnade ja rajoonide täitevkomiteedel

1) analüüsida süstemaatiliselt ja põhjalikult kuritegevuse olukorda linnas ja rajoonis ning rakendada efektiivseid meetmeid õiguskorra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks ja siseasjade osakondade abistamiseks selles töös;

2) kodanike isikliku omandi vastu suunatud kuritegude ennetamiseks

tagada 1. jaanuariks 1990.a. trepikodade, keldrite, pööningute ja muude mitteeluruumide uste kordategemine ning nende varustamine lukustusvahenditega;

planeerida ja rajada nii ettevõtete juurde kui ka elamu- ja puhkepiirkondadesse uusi valvatavaid autoparklaid ning leida kooperatiivgaraažide ehitamiseks täiendavate maa-alade eraldamise võimalusi;

3) koos ENSV Vabatahtlike Rahvamalevate Vabariikliku Staabi ja ENSV Siseministeeriumiga organiseerida moodustatava Eesti Korrakaitse Liidu territoriaalorganite loomine tagamaks 1990. aastast kodanike osavõtt avaliku korra kaitsest ning kuritegude ennetamisest.

5. Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel, ettevõtetel, asutustel ja organisatsioonidel rakendada 1. jaanuariks 1990.a. abinõusid laohoonete, -platside, garaažide, tootmisruumide ja muude materiaalsete väärtuste hoiukohtade kindlustamiseks ning nende valve parandamiseks.

6. Eesti NSV Sõjakomissariaadil tagada 1990. aastast Tallinas asuva miilitsaväeosa komplekteerimine vähemalt 50 protsendi ulatuses kutsealustega Eesti NSV-st, kes valdavad eesti ja vene keelt.

7. ENSV Riiklikul Töö ja Sotsiaalküsimuste Komiteel, ENSV Siseministeeriumil ning Tallinna, Kohtla-Järve ja Tartu linna täitevkomiteel esitada 1. jaanuariks 1990.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogule ettepanekud kindla elu- ja töökohata isikute sotsiaalse rehabiliteerimise keskuste (varjupaikade) avamiseks, kus neil on võimalik saada öömaja, toitu ja tööd, samuti tööalast väljaõpet.

8. ENSV Ehituskomiteel ja ENSV Tööstuskomiteel võtta kõrvalekaldumatuks ja operatiivseks täitmiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. aprilli 1989.a. määruse nr. 138 punkt 4 elamute välis- ja korteriuste konstruktsioonide tugevdamise normide väljatöötamise osas ning jätkata efektiivsete lukustus-seadmete paigaldamist.

9. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuval vabariiklikul alaealiste asjade komisjonil esitada koos ENSV Hariduskomitee ja ENSV Siseministeeriumiga 1. veebruariks 1990.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogule ettepanekud linnade ja rajoonide seniste alaealiste asjade komisjonide ja alaealiste asjade inspektsioonide baasil lastekaitseteenistuse loomise kohta koordineerimaks riigiorganite ja ühiskondlike organisatsioonide ja liikumiste (liitude) tegevust alaealiste õiguste kaitsel ja järelevalvetuse ärahoidmisel.

10. ENSV Hariduskomiteel esitada Eesti NSV Ministrite Nõukogule 1. jaanuariks 1990.a. ettepanekud vaimsete häiretega alaealiste õiguserikkujate eriõppeasutuse avamise kohta.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja T. JÄRVE