Legislator Case Law & Legislation
28097 EE

Rahandusminister — Muudatuste tegemine "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendis" — RTL, 1994, 13, 0

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Rahandusminister — Muudatuste tegemine "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendis" — RTL, 1994, 13, 0

Rahandusminister määrab: 1. Kinnitada rahandusministri 30. detsembri 1993. a. määrusega nr. 206 kinnitatud "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendis" (RTL 1994, 2, lk. 48) tehtavad muudatused (juurde lisatud).

2. Kehtestada, et käesoleva määrusega kinnitatud käibemaksuseaduse rakendamise juhendi muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 1994. a.

Rahandusminister Heiki KRANICH

Kinnitatud

rahandusministri

18. veebruari 1994. a.

määrusega nr. 42

KÄIBEMAKSUSEADUSE RAKENDAMISE JUHENDI MUUDATUSED

1. Jätta punktist 1.2 välja lause "Ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses ei loeta ka töötamist tööettevõtulepingu alusel", punkti kolmas lõik sõnastada järgmiselt

"Kinnisasjadeks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse maad, hooneid, rajatisi ja eluruume, sealhulgas pooleliolevaid hooneid, rajatisi ja eluruume."

2. Muuta punkti 1.3 1. lõik ning sõnastada see järgmiselt

"Käive käibemaksuseaduse tähenduses on

1) kaupade või teenuste müük ja vahetamine ning võõrandamine renditingimustel (kapitalirent);

2) kaupade või teenuste tasuta võõrandamine;

3) kaupade ja teenuste tarbimine maksukohustuslase enda poolt;

4) asjade üürile või rendile andmine (kasutusrent)."

3. Muuta punkti 1.3 neljanda lõigu teine lause ja lisada lõigule kolmas lause ning sõnastada need järgmiselt

"Asjade üürile või rendile andmisel on käibemaksu objektiks igal perioodil tasumisele kuuluv lepingujärgne summa, kusjuures kaupade importimisel kasutusrendi tingimustel arvestab käibemaksu ja tasub selle Maksuametile asjade rendilevõtja. Tolliamet on kohustatud andma Maksuametile operatiivset informatsiooni kõigi kasutusrendi tingimustel imporditud kaupade ja nende importija kohta."

4. Jätta punkti 1.5 viienda lõigu alapunktist 9 välja sõnad "(kuuseoksad kuuluvad käibemaksuga maksustamisele)", punkti üheksas ja kümnes lõik muuta ning sõnastada järgmiselt

"Käibemaksuvaba on ainult loteriipiletite müük loteriimängijatele, loteriivõitudeks realiseeritakse kaubad ja teenused koos käibemaksuga. Loteriipiletite kui kauba import kuulub käibemaksuga maksustamisele.

Käibemaksuvaba on eluruumiüür füüsilistele isikutele, ruumide rentimine kuulub käibemaksuga maksustamisele."

5. Jätta punktist 2.3 välja lause "Kaks või enam ettevõtlusega tegelevat füüsilist isikut võib Maksuamet registreerida ühe maksukohustuslasena juhul, kui need füüsilised isikud on abielus või sugulased (vanemad, vennad, õed, lapsed)."

6. Jätta punkti 3.1 teisest lõigust välja lause "Realiseerimishind ei või olla madalam kaupade või teenuste omandamisel või valmistamisel tehtud kulutustest, võttes kaupade puhul arvesse ka nende kulumist", täiendada lõiku järgmise lausega: "Kohalike omavalitsuste poolt transpordi- jt. ettevõtetele antavaid rahalisi dotatsioone ei loeta vastavalt käibemaksuseaduse paragrahvis 2 toodud kaupade definitsioonile käibeks ning käibemaksuga ei maksustata."

7. Lugeda punkti 3.1 viies lõik kuuendaks lõiguks ja sõnastada uus viies lõik järgmiselt

"Reisiteenuste paketi maksustatavaks väärtuseks loetakse turisti poolt tasutud paketi käibemaksuta kogumaksumuse ning reisiteenuste paketi müüja poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste (näit. hotelliteenuste) käibemaksuga ostuhinna vahet, kui nende kaupade ja teenuste maksumus sisaldub müüdavas reisiteenuste paketis. Arvel peab seejuures olema näidatud turisti nimi ja teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste hind. Reisiteenuste paketi müüjal ei ole lubatud enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu, mis sisaldub turistile müüdava reisiteenuste paketi käibemaksuta müügihinnas."

8. Täiendada punkti 3.1 näidetega 1 ja 2 järgmises sõnastuses

"NÄIDE 1

Turismifirma poolt turistile müüdava Eesti-sisese turismireisi reisiteenuste paketi maksumus on 12 000 krooni. Paketis sisaldub turismifirma poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste maksumus, sealhulgas 1 800 krooni käibemaksu. Paketi maksumusest kulub 11 800 krooni majutamisele ja toitlustamisele ning 200 krooni teatripiletitele.

Turismifirma võtab turistilt reisi organiseerimise eest tasuks 4% reisiteenuste paketi maksumusest, s.o. 480 krooni. Reisiteenuste paketi maksustatav väärtus arvutatakse järgmiselt: reisiteenuste paketi maksumus ilma käibemaksuta (12 000 krooni) + reisi organiseerimise tasu (480 krooni) - turismifirma poolt teistelt maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste maksumus (12 000 krooni) = 480 krooni. Turismifirma arvestab maksustatavalt väärtuselt käibemaksu 480 * 0,18 = 86,40 krooni ning turistile realiseeritavate teenuste kogumaksumus on seega 12 000 + 480 86,40 = 12 566,40 + krooni.

Enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei tohi turismifirma maha arvata tema poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu 1 800 krooni, kuna see käibemaks sisaldub reisiteenuste paketi maksumuses, selle käibemaksu on kogunud ja selle üle arvet pidanud teised registreeritud maksukohustuslased ning tegelikult on see käibemaks lisatud nende kaupade ja teenuste hinnale, mida turist ostis nendelt teistelt maksukohustuslastelt. Turismifirma tohib enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata selliste kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksu, mis ei ole soetatud otseselt turisti teenindamiseks (näit. reklaamiteenused, kontoriteenused, rendiauto hooldamine).

NÄIDE 2

Turismifirma poolt turistile müüdava Eesti-sisese turismireisi reisiteenuste paketi maksumus on 18 000 krooni. Paketis sisaldub turismifirma poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste maksumus, sealhulgas 1 800 krooni käibemaksu. Paketi maksumusest kulub 11 800 krooni majutamisele ja toitlustamisele, 200 krooni teatripiletitele ning 6 000 krooni turismifirma enda poolt turistile väljarenditud rendiautole. Turismifirma võtab turistilt reisi organiseerimise eest tasuks 4% teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud reisiteenuste maksumusest, s.o. 480 krooni. Reisiteenuste paketi maksustatav väärtus arvutatakse järgmiselt

reisiteenuste paketi maksumus ilma käibemaksuta (18 000 krooni) + reisi organiseerimise tasu (480 krooni) - turismifirma poolt teistelt maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste maksumus (12 000 krooni) = 6 480 krooni. Turismifirma arvestab maksustatavalt väärtuselt käibemaksu 6 480 * 0,18 = 1 166,40 krooni ning turistile realiseeritavate teenuste kogumaksumus on seega 18 000 + 480 + 1 166,40 = 19 646,40 krooni.

Enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei tohi turismifirma maha arvata tema poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt otseselt turisti teenindamiseks ostetud kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu 1 800 krooni, kuna see käibemaks sisaldub reisiteenuste paketi maksumuses, selle käibemaksu on kogunud ja selle üle arvet pidanud teised registreeritud maksukohustuslased ning tegelikult on see käibemaks lisatud nende kaupade ja teenuste hinnale, mida turist ostis nendelt teistelt maksukohustuslastelt. Turismifirma tohib enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata selliste kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksu, mis ei ole soetatud otseselt turisti teenindamiseks (näit. reklaamiteenused, kontoriteenused, rendiauto hooldamine)."

9. Täiendada punkti 3.2 kolmandat lõiku teise lausega järgmises sõnastuses

"Nullmääraga maksustatakse ka nende kaupade ja teenuste eksport, mille käive Eesti Vabariigi tolliterritooriumil on maksuvaba."

10. Muuta punkti 3.3 alapunkti 3 c) neljas lause ja sõnastada see järgmiselt

"Samuti ei loeta teenuse ekspordiks Eesti-siseste kaubavedudega seotud teenuste osutamist veondusettevõtte poolt rahvusvaheliste kaubavedude ekspedeerimisega tegelevale ettevõttele."

11. Muuta punkti 3.3 alapunktid 6 ja 12 ning sõnastada need järgmiselt

"6) reisijate ja nende isikliku pagasi (sealhulgas isiklike transpordivahendite) vedu välisreisidel välisreise tegevate vee- ja õhusõidukite ning raudtee- ja autotranspordivahenditega;

12) Eestisse saabunud välisturistide teenindamiseks väljaspool Eesti tolliterritooriumi müüdud reisiteenuste paketi (voucher) maksumust, kui selle maksumus kantakse väljaspool Eesti tolliterritooriumi turismituusiku realiseerinud ettevõtte poolt Eesti Vabariiki vastavale turismiteenuseid osutavale ettevõttele, samuti reisiteenuste paketi müüki Eestist välisriiki suunduvate turistide teenindamiseks väljaspool Eesti Vabariigi tolliterritooriumi. Reisiteenuste pakett peab seejuures sisaldama vähemalt transporti ja majutamist."

12. Täiendada punkti 3.3 alapunktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses

"21) kauba või teenuse müüja ja ostja vahelise tehingu vahendamine, kui kaupa või teenust kasutatakse väljaspool Eesti Vabariigi tolliterritooriumi;

22) garantiiremondi teostamine välisriigi isikutele kuuluvatele kaupadele."

13. Muuta punkti 3.5 teine lõik ja sõnastada see järgmiselt

"Kaupade ja teenuste võõrandamisel ettemaksuga maksustatakse ettemaksu laekumisel käibemaksuga ainult ettemaksuna laekunud summa. Juhul kui enne kauba lähetamist või teenuse osutamist esitatakse arve, millel näidatud tasumisele kuuluv summa on suurem kui ettemaksuna laekunud summa, kuulub käibemaksuna maksustamisele see osa summast, mille võrra arvel näidatud summa ületab ettemaksuna laekunud summat, kuid sõltumata eeltoodust kuulub kogu tehing tervikuna käibemaksuga maksustamisele mitte hiljem kui kauba üleandmise või teenuse osutamise momendil, kui kauba kättetoimetamine või teenuse osutamine toimub enne arve saamist või kauba või teenuse eest tasumist."

14. Muuta punkti 3.5 neljas lõik ja sõnastada see järgmiselt

"Võõrandamisel renditingimustel ja järelmaksuga müügil maksustatakse käibemaksuga kogu tehingu maksumus kauba üleandmise või ostja kasutusse andmise või teenuse osutamise momendil, kusjuures käibemaksuga ei maksustata eraldi välja toodud intressi, kuid mitte suuremas ulatuses kui rahandusministri poolt eraldi määrusega kehtestatud keskmine laenuintress. Kaupade importimisel kapitalirendi tingimustel maksab käibemaksu kaupade importija Tolliametile nende Eesti Vabariiki sissetoomisel. Tehingu maksustatav väärtus ei või seejuures olla väiksem kauba või teenuse soetusmaksumusest."

15. Muuta punkti 3.10 teine lõik ja sõnastada see järgmiselt

"Enammakstud käibemaksu tagastab Maksuamet maksukohustuslasele tema taotlusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates, olles kontrollimiste põhjal veendunud taotlemisel esitatud andmete õigsuses, kui maksukohustuslasel ei ole eelmiste maksustamisperioodide osas käibemaksu võlgnevusi."

16. Muuta punkti 3.11 esimene lõik ja sõnastada see järgmiselt

"Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu nii maksustamisele kuuluva kui maksuvaba käibe tarvis, on maksustamisperioodi jooksul ostetud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksusumma mahaarvamine piiratud maksustatava käibe suhtega kogu käibesse. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu ühe majandusaasta jooksul ainult maksustamisele kuuluva käibe tarvis, kuulub maksukohustuslase maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele kogu kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaks. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu ühe majandusaasta jooksul ainult maksuvaba käibe tarvis, ei ole tal õigust kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Samuti ei ole registreeritud maksukohustuslasel õigust kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata juhul, kui need kaubad ja teenused on ostetud müügiobjektide valmistamiseks, mis ei ole käibemaksuseaduse mõistes ei kaubad ega teenused. Nimetatud müügiobjektide võõrandamine võrdsustatakse käibemaksu osalisel mahaarvamisel maksuvaba käibega. Sõltumata eeltoodust kuulub maksukohustuslase maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele maksukohustuslase ettevõtluses kasutatavatele hoonetele ja rajatistele teiste registreeritud maksukohustuslaste poolt osutatavate remondi- ja ehitusteenuste soetamisel ning maksukohustuslase enda poolt ehitatava ettevõtluses kasutatava hoone või rajatise valmistamiseks soetatud teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaks. Samuti kuulub maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele teistele isikutele osutatavate remondi- ja ehitusteenuste teostamiseks soetatud teenuste ja töövahendite ostmisel kinnimakstud käibemaks. Kui hoonet kasutatakse osaliselt ettevõtluses ja osaliselt elumajana, kuulub vastavalt käesolevale punktile mahaarvatav käibemaks maksukohustuslase maksustatavalt käibelt mahaarvamisele vastavalt hoone ettevõtluses kasutamise osatähtsusele."

17. Muuta punkti 3.11 kuuenda lõigu esimene lause ja sõnastada see järgmiselt

"Isiku ettevõtluse tarbeks soetatud põhivahendite ostmisel kinnimakstud käibemaksu, mille maksukohustuslane on põhivahendi soetamise kuul oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvanud vastavalt ostu sooritamise aasta prognoositavale põhivahendi maksustatava ja maksuvaba käibe tarvis kasutamise proportsioonile, korrigeeritakse vastavalt põhivahendi tegelikule kasutamisele kolme kalendriaasta jooksul, kusjuures esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivahendi soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni."

18. Muuta punkti 3.11 juurde kuuluva näite 2 viimane lause ja sõnastada see järgmiselt

"Maksukohustuslase jaanuarikuu käibelt arvestatud käibemaksu (1 200 krooni) ja möödunud kalendriaasta eest enammakstud käibemaksu (11 250 - 9 750 = 1 500 krooni) vahe 300 krooni jäetakse tema järgmise maksustamisperioodi maksete katteks."

19. Muuta punkti 3.11 juurde kuuluv näide 3 ja sõnastada see järgmiselt

"NÄIDE 3

Maksukohustuslane ostis 15. aprillil 1994. a. höövelpingi. Isiku poolt määratud pingi maksustatava ja maksuvaba käibe tarvis kasutamise prognoositav proportsioon 1994. a. on 40%. Höövelpingi ostmisel maksis isik käibemaksu 25 000 krooni. Seega võib isik höövelpingi ostmisel kinnimakstud käibemaksu 1994. a. aprillikuu käibedeklaratsioonis enda maksustatavast käibest maha arvata 25 000 * 0,40 = 10 000 krooni ulatuses. Höövelpingi kasutamise tegelikuks proportsiooniks 1994. a. kujunes 50% ning kuivõrd ümberarvestused toimuvad kolme aasta jooksul ja seda arvestades langeks maksukohustuslase maksustatavast käibest mahaarvatavast käibemaksust igale aastale 10 000 : 3 = = 3 333 krooni, siis on ümberarvestuse tulemusena 1994. a. mahaarvatavaks käibemaksuks (25 000 * 0,5) : 3 = 4 167 krooni. Isiku poolt enammakstud 4 167 - 3 333 = 834 krooni kajastatakse 1995. a. jaanuarikuu käibedeklaratsioonis ostmisel makstud käibemaksuna.

1995. a. tegelik proportsioon on 60%, seega teeb isik 1996. a. jaanuarikuus järgmise käibemaksu ümberarvestuse: (25 000 * 0,6) : 3 = 5 000 krooni, 5 000 - 3 333 = 1 667 krooni. Isiku poolt enammakstud 1 667 krooni kajastatakse 1996. a. jaanuarikuu käibedeklaratsioonis ostmisel makstud käibemaksuna.

1996. a. tegelik proportsioon on 30%. Isik teeb 1997. a. jaanuarikuus järgmise käibemaksu ümberarvestuse: (25 000 * 0,3) : 3 = 2 500 krooni, 2 500 - 3 333 = -833 krooni. 1997. a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real 7.12 kajastatakse summa 833 krooni, mis kuulub tasumisele riigieelarvesse."

20. Asendada punkti 4.2 kuuenda lõigu kolmandas lauses sõna "realiseerimisel" sõnaga "müümisel", muuta lõigu viies lause ja sõnastada see järgmiselt

"Kuni 30. juunini 1994. a. võrdsustatakse soojusenergia müük elanikkonnale, eelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele ning kirikutele ja kogudustele nullmääraga käibega."

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →