Vabariigi Valitsus — Eesti Teeninduse Tehnokeskuse põhikirja kinnitamise kohta

1. Kinnitada Eesti Teeninduse Tehnokeskuse juurdelisatud põhikiri.

2. Eesti Teeninduse Tehnokeskus maksab eelarvesse makseid ENSV Rahandusminteeriumi ja Tallinna Linna Täitevkomitee poolt kindlaksmääratud maksumäärade alusel.

3. Eesti Teeninduse Tehnokeskuse töötajate arv on 120. Töötajate arvu suurendamine kooskõlastatakse Tallinna Linna Täitevkomiteega.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. Toome

Kinnitatud

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

28. septembri 1989. a.

korraldusega nr. 169-k

Eesti Teeninduse Tehnokeskuse põhikiri

I Üldsätted

1. Eesti Teeninduse Tehnokeskus (vene keeles: Tehnoserviscentr Estoni, inglise keeles: Estonian Service Trade Centre) on riiklik ettevõte, mis on moodustatud vastavalt nr. 237 "Eesti NSV elutarbelise teenindamise ümberkorraldamise kohta".

2. Eesti Teeninduse Tehnokeskus (edaspidi: keskus) töötab iseseisvalt ametkondliku alluvuseta ja kõrgemalseisva organita isetasuvuse, enesefinantseerimise, isejuhtimise ja enesekontrolli põhimõttel ning väikeettevõtte majandusmehhanismi alusel. Keskus juhindub oma tegevuses Eesti NSV kehtivast seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.

3. Keskus on juriidiline isik, tal on Eesti NSV riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

Keskus asub Tallinnas, Narva mnt. 4.

II Keskuse funktsioonid ja põhiülesanded

4. Keskuse põhiülesandeks on riiklike teenindusettevõtete, ühisettevõtete, teeninduskooperatiivide, teiste teenindusalaste ettevõtluste ja individuaaltööd tegevate kodanike ning elanikkonna teenindamine, selleks

teaduslik-tehniliste projekteerimis- ja uurimistööde tegemine, sealhulgas standardite, kvaliteedi- ja muu normdokumentatsiooni väljatöötamine;

ehituse, rekonstrueerimise ja ümberseadmestamise ning kapitaalremondi projekt- ja eelarvedokumentatsiooni koostamine;

"know-how" väljatöötamine, ost-müük ja kontaktide vahendamine;

toodete ja pooltoodete valmistamine, ost-müük, vahendus-, kaubandus- ja kommertstegevus, kaasa arvatud mitmesuguste oksjonite ja konkursside korraldamine;

kirjastustegevus, üürimisteenused (tootmis- ja abiruumide, masinate jm. rendileandmine) ning teiste tasuliste teenuste arendamine ja osutamine;

teeninduse, vabakaubanduse ja muu analoogilise tootmisettevõtluse arendamine vabariigis, lähtudes kodumaisest ja rahvusvahelisest nõudlusest, sellealane koolitus, konsultatsioonid ja praktilise abi osutamine;

välismajandussidemete arendamine tootmis- ja teaduslik-tehnilise kooperatsiooni, kommertstegevuse ja koolituse valdkonnas ning muudel põhikirjalisest tegevusest tulenevatel aladel teenuste ning teiste progressiivsete koostöövormide realiseerimise teel.

III Õigused

5. Käesoleva põhikirja punktis 4 nimetatud põhiülesannete täitmiseks on keskusel seadusandlusega kehtestatud korras õigus

sooritada nii NSV Liidus kui välisriikides ettevõtete, asutuste, organisatsioonide, välisfirmade ja üksikisikutega tehinguid ja teisi põhikirjas ettenähtud toiminguid, kaasa arvatud ost-müük, vahetus, töövõtt, vedu , kindlustus, hoid, ühine tegutsemine ja liikmeks astumine; võtta osa kaubalaatadest (messidest) NSV Liidus ja välisriikides, osaleda konkurssidel, näitustel ja oksjonitel;

detsentraliseeritud hinnapoliitika põhimõttest lähtudes kinnitada iseseisvalt teenuste hindu, nende juurde- ja mahahindlusi ning kasutada leppe(turu-)hindu, mis kujunevad teenindaja ja tarbija vastastikusel kokkuleppel vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale;

ehitada, omandada, võtta ja anda rendile vara;

välja anda ja osta aktsiaid ning teisi väärtpabereid;

avada kehtestatud korras oma filiaale (tellimis-, tootmis- ja müügipunkte) ja esindusi nii NSV Liidus kui ka välisriikides;

esineda oma huvide kaitsmisel hagejana või kostjana kohtus ja arbitraažis;

määrata kindlaks keskuse struktuur ning kehtestada töötasustamise ja materiaalse stimuleerimise tingimused ja määrad;

iseseisvalt esitada oma töötajate nii sotsialismimaadesse kui ka kapitalistlikesse riikidesse ja arengumaadesse ametisõitudele lähetamise dokumendid;

osta individuaaltöötajatelt tooteid ja realiseerida neid leppehindadega oma teenindusvõrgu kaudu;

välja anda trükiseid;

kinnitada oma kunstinõukogus uute toodete, pakendite ja etikettide näidiseid.

IV Juhtimine

6. Keskuse juhtimine toimub demokraatliku tsentralismi põhimõttel, ainujuhtimise ja töökollektiivi omavalitsuse ühitamise teel.

7. Keskuse tööd juhib peadirektor, kes valitakse töökollektiivi üldkoosolekul. Peadirektor korraldab ettevõtte tööd ja vastutab isiklikult keskuse tegevuse eest. Peadirektor tegutseb keskuse nimel erivolituseta, esindab teda kõigis asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides, käsutab kooskõlas seadusandlusega ettevõtte vara, sõlmib lepinguid, annab välja volikirju ning avab pankades arveldus- ja muid kontosid.

Peadirektor annab oma pädevuse piires käskkirju ning kooskõlas tööseadusandlusega võtab tööle ja vabastab töölt keskuse töötajaid.

Peadirektori töötasustamistingimused otsustab töökollektiivi üldkoosolek.

V Keskuse vara

8. Keskuse vara koosneb põhifondidest ja käibevahenditest ning muudest materiaalsetest väärtustest ja finantsressurssidest.

9. Keskuse tulu maksustatakse Eesti NSV maksuseadusandluses ettenähtud korras.

10. Keskus moodustab oma tulust järgmised fondid: töötasustamisfond tootmise, teaduse ja tehnika ning sotsiaalse arengu fond reservfond.

Töökollektiivi otsusel võidakse tulust moodustada ka teisi fonde, samuti määratakse kindlaks fondidesse kantavate summade määrad ja fondide kasutamise kord.

Nimetatud fondid on täielikult keskuse käsutuses ning nende eelarve ja kasutamise üle otsustab peadirektor, tehes seda seadusandlusega ettenähtud juhtudel koos või kooskõlastatult töökollektiiviga.

VI Arvestus, aruandlus ja revisjon

11. Keskusel on raamatupidamine, kes peab arvestust, koostab ja esitab raamatupidamisaruanded ja bilansid kooskõlas Eesti NSV riiklike ettevõtete ja organisatsioonide suhtes kehtivate eeskirjadega. Keskus tagab raamatupidamisaruannete ja bilansside õigsuse.

12. Keskuse finants- ja majandustegevust ning finantsaruannet kontrollib ettevõtte töökollektiivi poolt viieks aastaks moodustatud revisjonikomisjon, kelle vähemalt üks liige on ettevõttest sõltumatu revident. Revisjone korraldatakse mitte harvemini kui üks kord aastas.

Keskusel on õigus tellida revisjoni korraldamist teistelt pädevatelt organisatsioonidelt.

VII Reorganiseerimine ja likvideerimine

13. Keskuse reorganiseerib või likvideerib Eesti NSV Ministrite Nõukogu.