Rahandusminister — Tegevusloamaksu seaduse rakendamise juhendi kinnitamise kohta — RT, 1991, 20, 255

Vastavalt Eesti Vabariigi tegevusloamaksu seaduse (RT 1990, nr. 11, art. 117) paragrahv 3 Eesti Vabariigi Rahandusministeerium määrab: 1. Kinnitada tegevusloamaksu seaduse rakendamise juhend (juurde lisatud). 2. Kehtestada punktis 1 nimetatud juhend alates 1.jaanuarist 1991. a. Eesti Vabariigi rahandusminister R. Miller Tallinn, 12. detsembril 1990. Nr. 12. Tegevusloamaksu seaduse rakendamise juhend I. Üldsätted 1. Tegevusloamaksu makstakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 25. septembril 1990. a. vastu võetud Eesti Vabariigi tegevusloamaksu seaduse alusel. 2. Tegevusloamaksu maksavad juriidilised ja üksikisikud õiguse eest tegutseda tegevusaladel, kus tulud (tasu tehtud tööde, osutatud teenuste jms. eest) laekuvad ja kulutused tehakse valdavalt sularahas. 3. Tegevusalade loetelu, millega tegutsemiseks juriidilised ja üksikisikud on kohustatud omandama tegevusloa, määrab kindlaks maakonna- või vabariikliku linna valitsus. 4. Juriidilised ja üksikisikud on kohustatud saama tegevusloa ning maksma tegevusloamaksu enne vastava toodangu valmistamise, tööde teostamise või teenuste osutamise alustamist. 5. Tegevusloamaksu makstakse üksikisiku alalise elukoha järgi kohalikku eelarvesse. 6. Juriidiliste isikute tegevusloamaks jaguneb juriidilise isiku registreerimiskoha kohaliku omavalitsusüksuse eelarve ja riigieelarve vahel sama suhtega kui ettevõtte tulumakski. 7. Tegevusloamaksu määrad kehtestab maakonna- või vabariikliku linna valitsus üksikute tegevusalade järgi, arvestades töötajate (liikmete) arvu, keskmist aastatulu samalaadsetel tegevusaladel teistes ettevõtetes ja organisatsioonides või individuaaltööl, tulumaksu määrasid, perekonnaliikmete või teiste isikute osalemist, toodangu realiseerimise ja teenuste osutamise kohta ning muid kriteeriume. Keskmisest kõrgemat tegevusloamaksu võidakse ette näha, kui: - tegevusloa omandab isik, kes müüb oma toodangut või osutab teenuseid kokkuleppe- või kommertshindadega; - tegevusloa alusel töötamine on üksikisiku põhitöökohaks või põhiliseks tuluallikaks; - tegevuses osalevad lisaks tegevusloa omandajale temaga koos elavad perekonnaliikmed või teised isikud; - toodang realiseeritakse või teenuseid osutatakse väljaspool Eesti Vabariiki mitte vabalt konverteeritavas valuutas. Vabalt konverteeritavaks valuutaks loetakse käesoleva juhendi lisas 5 toodud valuutasid. 8. Juriidilise või üksikisiku tegevuse laiendamisel kalendriaasta jooksul kuulub tegevusloamaks ümberarvestamisele ja vastav osa sellest juurdemaksmisele. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse neil juhtudel lähtudes kalendripäevade arvust, mille kestel antud aastal toimub laiendatud tegevus. Tegevuse Laiendamise all mõistetakse juriidilistel isikutel näiteks töötajate (liikmete) arvu suurendamist, tootmispinna (teenindusruumide, istekohtade) laiendamist, taksode arvu suurendamist jms. Üksikisikutel loetakse tegevuse laiendamiseks varem arvestamata perekonnaliikmete jt. isikute osalemist töö tegemisel, toodangu realiseerimise (teenuste osutamise) alustamist väljaspool varem deklareeritud piirkonda. Kriteeriumid, mille muutumisel tegevusloamaks kuulub juurdemaksmisele, määrab kindlaks maakonna või vabariikliku linna valitsus. Enne oma tegevuse laiendamist on juriidilised ja üksikisikud kohustatud sellest teatama kirjalikult kohalikule maksuametile. Tegevuse laiendamisel uut tegevusluba välja ei anta, vajalikud muudatused tehakse olemasolevale tegevusloale. 9. Tegevusluba antakse mitte lühemaks perioodiks kui üks kuu, kaupade tootmisel müügiks antakse tegevusluba mitte lühemaks perioodiks kui 3 kuud. Tegevusloa eest aastast lühemaks perioodiks makstakse tegevusloamaksu lähtudes tegevuse ajavahemiku kalendripäevade arvust. 10. Tegevusloamaksu arvutamisel aastast lühema perioodi eest, samuti selle maksu juurdearvutamisel seoses tegevuse laiendamisega aasta kestel, loetakse aasta võrdseks 360 kalendripäevaga ja kuu võrdseks 30 kalendripäevaga. Tegevusloamaksu summa ümardatakse terveks rublaks (vähem kui 50 kopikat jäetakse ära, 50 ja rohkem kopikat arvestatakse rublaks). Näited: 1) Taksokooperatiivis osutas aasta algusest veoteenuseid 20 autoomanikku. Tegevusloamaksu määraks taksokooperatiividel antud linnas on kehtestatud 540 rubla iga takso kohta aastas. Tegevusloa saamisel maksis kooperatiiv tegevusloamaksu 10800 rubla (20 x 540). 1. juulist arvates tegutseb nimetatud kooperatiivis 25 taksot. Sellega seoses kuulub juurdemaksmisele tegevusloamaksu 5x540x6 ------ = 1350 rubla 12 2) 30 istekohaga toitlustusettevõte sai kohaliku omavalitsusorgani loa turistide ja elanikkonna teenindamiseks 21. märtsist 1990. a. Tegevusloamaksu määraks toitlustuse alal antud linnas on 120 rubla istekoha eest aastas. Tegevusloa saamiseks maksis kooperatiiv tegevusloamaksu 120x30x280 -------------- = 2800 rubla 360 1.juunist 1990. a. võib toitlustusettevõte kohaliku omavalitsusorgani loal laiendada toitlustust 20 istekoha võrra ja osutada taksoteenuseid 10 taksoga. Tegevusloamaksu määraks taksokooperatiividele antud linnas on 480 rubla iga takso kohta aastas. Seepärast kuulub tegevusloamaksu juurdemaksmisele: a) 120x20x210 ---------- = 1400 rubla 360 b) 480x10x210 -------------- = 2800 rubla 360 ------------------------------ Kokku: 4200 rubla 3) Kohaliku omavalitsusorgani poolt väljaantud loa kohaselt võib fotograaf tegelda individuaaltööga 11. novembrist 1990. a. kuni 1991. a. lõpuni. Tegevusluba antakse välja kehtivusega 11. novembrist kuni 31. detsembrini 1990. a. Fototööde tegevusloamaksu määraks antud linnas on kehtestatud 300 rubla aastas. Tegevusloamaks aja eest 11. novembrist kuni 31. detsembrini 1990. a. tasutakse 50 kalendripäeva eest. 300x50 -------- = 41,67 rubla, ümardatult 42 rubla 360 1991. aastaks võeti tegevusluba 30. detsembril 1990. a., tasudes maksu 300 rubla. 11. Aasta jooksul tegevuse vähendamisel või lõpetamisel makstud tegevusloamaksu ümberarvestamisele ja tagastamisele ei kuulu. 12. Maakonna või vabariikliku linna valitsusel on õigus vähendada üksikute maksumaksjate tegevusloamaksu või vabastada neid sellest. 13. Juriidilise isiku tulu tegevusest tegevusloa alusel ei kuulu maksustamisele ettevõtte tulumaksuga. Üksikisiku tulu tegevusest tegevusloa alusel ei kuulu maksustamisele üksikisiku tulumaksuga. 14. Tegevusloamaksu seaduse ja käesoleva juhendi täitmist kontrollib Eesti Vabariigi Riiklik Maksuamet (edaspidi maksuamet). II. Juriidilise isiku tegevusluba 15. Juriidilisele isikule antakse tegevusluba kohalikust maksuametist pärast tema registreerimist maakonna või vabariikliku linna valitsuses. 16. Tegevusloa saamiseks esitab juriidiline isik maksuametile avalduse käesoleva juhendi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 17. Juriidilisele isikule antakse tegevusluba kalendriaasta lõpuni käesoleva juhendi lisas 2 toodud vormi kohaselt ja selle väljaandmise eest võetakse ettenähtud korras ja suuruses riigilõivu. Tegevuse jätkamisel järgmisel aastal tuleb enne aasta algust (detsembrikuu teisel poolel) omandada kohalikust maksuametist uus tegevusluba. 18. Tegevusloa alusel tegutseval juriidilisel isikul ei ole õigust tegutseda või avada põhiettevõtte filiaale teise maakonna või vabariikliku linna valitsuse haldusterritooriumil ilma viimase loata. 19. Juriidiline isik, kes tegutseb mitmel tegevusalal, sealjuures osal neist tegevusloa alusel, jaotab ettevõtte üldkulud tegevusaladele proportsionaalselt töötajate arvuga. 20. Kui juriidiline isik rikub tema tegevust reguleerivat seadusandlust või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korda, teeb kohalik maksuamet esildise kohalikule omavalitsusele selle juriidilise isiku edasise tegevuse otsustamiseks. 21. Juriidilise isiku tegutsemine ilma tegevusloata, kui see on nõutav, samuti tegevuse laiendamisel ilma sellest maksuametile teatamata ja tegevusloamaksu tasumata, loetakse oma tulude varjamiseks juriidilise isiku poolt. Varjatud või vähendatud tulu nõutakse eelarvesse sisse kolmekordses ulatuses vabariigi maksukorralduse seaduses ettenähtud korras. III. Üksikisiku tegevusluba 22. Üksikisikule antakse luba tegevuseks elukohajärgse maakonna või vabariikliku linna valitsuse vastava otsuse alusel, kehtivusajaga kuni kolm aastat. Nimetatud otsuse alusel annab kohalik maksuamet välja tegevusloa kindlaksmääratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kalendriaasta lõpuni. Tegevuse jätkamisel järgmisel aastal tuleb omandada uus tegevusluba enne aasta algust (detsembrikuu teisel poolel). 23. Maakonna või vabariikliku linna valitsus määrab tööde ja teenuste loetelu, millega tegelemiseks ei nõuta tema luba, ja kehtestab keelatud tegevusalade loetelu. 24. Tegevuseks loa saamiseks esitavad üksikisikud maakonna või vabariikliku linna valitsusele avalduse käesoleva juhendi lisas 3 toodud vormi kohaselt. Kui kohaliku maakonna või vabariikliku linna valitsuse luba ei ole nõutav, siis esitatakse tegevusloa saamiseks analoogiline avaldus kohalikule maksuametile. 25. Tegevusluba ei nõuta, kui tegevus on aasta kestel ühekordne ja saadud tulu ei ületa 100 rubla. Saadud tulu tuleb deklareerida üksikisiku tulumaksu maksmisel. 26. Tegevusloa mitteõigeaegsel omandamisel järgmiseks aastaks, kui maakonna või vabariikliku linna valitsuse vastav luba on kehtiv, loetakse tegevuse alguseks selle aasta 1.jaanuari. Tegevuse alustamisel aasta kestel loetakse tegevuse alguseks kohaliku omavalitsusorgani loal märgitud kuupäev. Kui üksikisik ei ole enne lubatud tegevuse alustamist võtnud kohalikust maksuametist tegevusluba, siis loetakse seda töötamiseks ilma loata ja rakendatakse selleks ettenähtud sanktsioone. 27. Üksikisiku tegevusluba antakse välja käesoleva juhendi lisas 4 toodud vormi järgi ja selle väljaandmise eest võetakse ettenähtud korras ja suuruses riigilõivu. 28. Tegevusloa edasiandmine teisele isikule ja sellest tehtud koopiate kasutamine on keelatud. 29. Tegevusloa kaotamisel võib vastav üksikisik taotleda selle dublikaadi väljaandmist, esitades maksuametile vastava avalduse. Tegevusloa dublikaadi väljaandmise eest võetakse riigilõivu üldistel alustel. 30. Tegevusloa saamiseks esitavad üksikisikud maksuametile passi ja foto suurusega 3x4 cm, samuti riigilõivu margi tegevusloa väljaandmise eest ning dokumendi tasutud tegevusloamaksu kohta. Kui tegevuses osalevad tegevusloa saanud isikuga koos elavad vanemad, abikaasa, täisealised lapsed või teised isikud, siis märgitakse nad samale tegevusloale. 31. Tegevusloa kehtivuse tähtaja lõppemisel, aasta jooksul tegevuse lõpetamisel või isiku elama asumisel teise maakonda või vabariiklikku linna, kuulub tegevusluba tagastamisele selle välja andnud maksuametile. Tegevuse uuesti alustamisel aasta kestel, samuti tegevuse liigi muutumisel tuleb võtta uus tegevusluba. 32. Üksikisiku poolt tegevuse lõpetamisel aasta jooksul mõjuvatel põhjustel (raske haigus, avarii jms.) võib kohalik omavalitsusorgan, kelle eelarvesse tegevusloamaks laekus, teha otsuse tegevusloamaksu osalise tagastamise kohta. 33. Kui omavalitsusorgan tühistab oma otsuse tegevuse lubamise kohta, kuulub tegevusluba äravõtmisele selle väljastanud kohaliku maksuameti poolt. Kohalik maksuamet võtab tegevusloa ära ka juhtudel, kui on tuvastatud sellise individuaaltöö korra rikkumine, milleks kohaliku omavalitsuse luba ei ole nõutud. Tegevusloamaks tagastamisele ei kuulu. 34. Tegevus ilma nõuetekohase tegevusloata loetakse maksu maksmisest kõrvalehoidmiseks ja tulude varjamiseks üksikisiku poolt ning sellise tegevuse eest ettenähtud tegevusloamaks nõutakse eelarvesse kolmekordses ulatuses vabariigi maksukorralduse seaduses ettenähtud korras.