Vabariigi Valitsus — Riiklike ning kooperatiivsete ja muude ühiskondlike ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide välismajandustegevuse edasiarendamise kohta

Avaldatud ÜVT 1989,12,134 - 24.03.1989 Väljavõte

Välismajandussidemete sfääri oluliseks laiendamiseks, sellesse ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide aktiivseks kaasamiseks, välismajandussidemete pidamise korra edasiseks lihtsustamiseks ja nende arendamiseks tõelise valuutaisetasuvuse alusel ning vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 2.detsembri 1988.a. määrusele nr.1405 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu 2.detsembri 1988.a. määrusega nr.1405

1) peeti üleliiduliste, vabariiklike, harukondlike ja kohalike valitsemisorganite üheks tähtsamaks ülesandeks igakülgsete organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomist ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide aktiivseks kaasamiseks välismajandustegevusse valuutaisetasuvuse ja sotsialistliku ettevõtlikkuse arendamise alusel. Pidades sotsialistlike riikidega tehtava koostöö arendamist prioriteetse tähtsusega ürituseks, tuleb luua tingimused NSV Liidu aktiivseks osavõtuks VMN-i liikmesriikide ühisturu rajamist integratsiooni süvendamise ja ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide laialdase kaasamise teel välismajandustegevusse ning nende sellealase iseseisvuse laiendamise, kaubalis-rahaliste suhete kasutuselevõtmise ja rahvuslike turgude koostöö alusel;

Välismajandustegevuse organisatsioonilise ja õiguslikud küsimused

2) peeti vajalikuks kardinaalselt demokratiseerida ekspordi- ja impordioperatsioonide (kaasa arvatud kapitalistlike ja arenguriikide turud) vahetu sooritamise õiguse andmise korda;

Kehtestati, et 1.aprillist 1989.a. on ekspordi- ja impordioperatsioonide vahetu sooritamise õigus kõigil ettevõtetel, koondistel, tootmiskooperatiividel ja muudel organisatsioonidel, kelle toodang (tööd, teenused) on välisturul konkurentsivõimeline. Nad sooritavad ekspordi- ja impordioperatsioone valuutaisetasuvuse alusel, kusjuures nende tulemused kuuluvad orgaaniliselt majandustegevuse tulemuste hulka ning mõjutavad majandusliku stimuleerimise ja valuutafondide moodustamist.

Ettevõtted, koondised, tootmiskooperatiivid ja muud organisatsioonid võivad sooritada ekspordi- ja impordioperatsioone vahetult, moodustades selleks vajaduse korral isemajandavaid väliskaubandusfirmasid, või sooritavad neid lepingu alusel teiste välismajandusorganisatsioonide kaudu, juhindudes seejuures parimate ekspordi- ja imporditingimuste loomisest, valuutaisetasuvusest ja enesefinantseerimisest ning lähtudes sellest, et riik ei vastuta nende kohustiste eest. Ettevõtetele, koondistele, tootmiskooperatiividele ja muudele organisatsioonidele kehtestatud valuutaeraldiste normatiivid ei muutu sõltuvalt sellest, missuguse välismajandusorganisatsiooni kaudu nende toodangut (töid, teenuseid) eksporditakse.

NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumile, NSVL Rahandusministeeriumile ja NSVL Kaubandus-Tööstuspalatile tehti ülesandeks töötada ühe kuu jooksul välja ja esitada NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanekud ekspordi- ja impordioperatsioone sooritavate ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide registreerimise süsteemi loomise kohta.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riiklikule Välismajanduskomisjonile anti õigus NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi ja liiduvabariikide ministrite nõukogude esildisel seisma panna ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide ekspordi- ja impordioperatsioone, kui nimetatud tegevuses esineb ebaausat konkurentsi või nende tegevus kahjustab riigi huve;

3) loomaks tingimusi Nõukogude kaupade ja teenuste efektiivsemaks realiseerimiseks välisturul, nõukogude eksportööride omavahelise põhjendamatu konkurentsi likvideerimiseks, turustamisega seotud kulutuste vähendamiseks ja välismaalt tehtavate ostude optimeerimiseks peeti vajalikuks moodustada vabatahtlikkuse alusel mitmesuguseid välismajandusorganisatsioone, sealhulgas harukondadevahelisi koondisi, konsortsiume, erinevaid assotsiatsioone, aktsiaseltse, kaubamaju ja muid organisatsioone toodangu (tööde, teenuste) valmistajate ja välismajanduskoondiste, vajaduse korral aga ka pankade, varustus- ja turustus- ning muude organisatsioonide osavõtul. Seejuures ei muutu selliste organisatsioonide osanikele kehtestatud valuutaeraldiste normatiivid. Selliste organisatsioonide osanike suhted rajanevad kehtival seadusandlusel ja nende asutamisdokumentidel.

Selliseid välismajandusorganisatsioone, millest võtavad osa välispartnerid, luuakse ühisettevõtete moodustamiseks ettenähtud korras.

Vastavalt käesolevale alapunktile moodustatavate välismajandusorganisatsioonide põhikirjad kinnitatakse (võetakse vastu) kooskõlastatult NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumiga;

4) kehtestati, et ettevõtted, koondised, tootmiskooperatiivid ja muud organisatsioonid võivad eksportida oma toodangut (töid, teenuseid), välja arvatud selle mõned liigid, mille loetelu määrab kindlaks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.

Ettevõtted, koondised ja muud organisatsioonid võivad importida oma või laenatud vahenditega oma vajadusteks tooret, materjale, komplekteerivaid tooteid, masinaid ja seadmeid, varuosi, muud kaupa ja teenuseid, mis on vajalikud tootmise ümberseadmestamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, keskkonnakaitseks, teadusuuringuteks, katsekonstrueerimistöödeks ja kehtivas seadusandluses ettenähtud muuks otstarbeks. Tootmiskooperatiivid impordivad oma ja laenatud vahenditega kaupu (töid, teenuseid) vastavalt NSV Liidu seadusele "Kooperatsiooni kohta NSV Liidus".

NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrab kindlaks nende toodete (tööde, teenuste) loetelu, mida on keelatud importida.

Oma valuutavahenditega lubatakse kehtestatud korras komandeerida ka spetsialiste ja muid töötajaid pidama läbirääkimise teadus-, tehnika-, tootmis- ja kommertsküsimustes, osalema rahvusvahelistel näitustel ja messidel, kogemusi vahetama ja õppima ning muudel esmärkidel vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Riiklikel ettevõtetel, koondistel ja organisatsioonidel lubati kulutada töökollektiivide otsusel kõiki omavahendeid ülekanderublades ja VMN-i liikmesriikide rahvuslikes valuutades ning kuni 10 protsenti vahendeid muus valuutas (kaasa arvatud vabalt konverteeritav valuuta) tarbekaupade, ravimite ja meditsiinitehnika soetamiseks ning sotsiaal- ja kultuurisfääri materiaal-tehnilise baasi tugevdamiseks.

NSVL Kaubandusministeeriumile ja NSVL Riiklikule Hindade Komiteele tehti ülesandeks määrata kindlaks valuutafondi vahenditega ostetavate tarbekaupade realiseerimise kord ja tingimused;

5) kehtestati, et NSVL Välismajandussidemete Ministeerium kehtestab NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Välismajanduskomisjoni nõusolekul teatud ajavahemikuks ekspordi- ja impordilitsentsid ja -kvoodid mõnede kaupade ja teenuste ning riikide või riigigruppide osas juhul, kui seda nõuab maksusuhete seisukord ning muud majanduslikud ja poliitilised tingimused;

6) üldriiklike huvide tagamiseks välismajandussidemete arendamisel ning NSV Liidu välismajanduspoliitika teostamise abinõude laiendamiseks ja täiustamiseks tehti NSVL Riiklikule Hindade Komiteele, NSVL Riiklikule Statistikakomiteele, NSVL Plaanikomiteele, NSVL Rahandusministeeriumile, NSVL Riiklikule Standardikomiteele ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Tollikontrolli Peavalitsusele ülesandeks

töötada välja ja esitada 1.jaanuariks 1990.a. NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanekud NSV Liidu uue tollitariifi kohta. Seejuures lähtuda võimalusest kasutada tariifi importkauba hindade kujundamiseks, nõudmise ja pakkumise reguleerimiseks riigi siseturul, samuti rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste (sealhulgas ka GATT-i ja Euroopa Majandusühendusega) pidamise alusena;

töötada välja ja tagada 1.jaanuarist 1989.a. NSV Liidu välismajandussidemete operatiivse mittetariifse reguleerimise abinõude süsteemi järkjärguline kasutuselevõtmine, nähes muuhulgas ette vastavate tollieeskirjade kehtestamise ja mittetariifse reguleerimise abinõude rakendamise. Arvestada selle süsteemi väljatöötamisel NSV Liidu rahvusvahelisi kohustusi ja võimalust kasutada seda NSV Liidu välismajandussidemete jooksvaks reguleerimiseks, sealhulgas nende tasakaalustatud arendamiseks ja rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste soodsate tulemuste saavutamiseks;

kiirendada tollistatistika (kaasa arvatud otsesidemete, piiri- ja rannikukaubanduse alusel toimuva koostöö arvestus) väljatöötamist, pidades silmas tagada selle kehtestamiseks 1990.aastaks;

7) NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumile ja NSVL Justiitsministeeriumile tehti ülesandeks jätkata NSV Liidu huvitatud ministeeriumide ja keskasutuste ning liiduvabariikide ministrite Nõukogude osavõtul NSV Liidu välismajandussidemete, esmajoones uute koostöövormide õigusliku baasi täiustamist. Peeti vajalikuks töötada aastail 1988-1990 välja aktsiaseltside, konkurentsieeskirjade, tarbijate huvide kaitse, valuutaoperatsioonide reþiimi ja välismaal tegutsevate Nõukogude ettevõtete ja organisatsioonide majandustegevust reguleeriv ja NSV Liidu välismajandussidemete muid küsimusi puudutav seadusandlus. Nähti ette viia see töö lõpule NSV Liidu seaduse "Väliskaubanduse ja välismajandustegevuse muude liikide kohta" eelnõu väljatöötamisega 1990.aastal;

8) peeti vajalikuks jätkata ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide, rahvamajandusharude ja territoriaalkomplekside valuutaisetasuvuse printsiibi järkjärgulist arendamist ja süvendamist ning nende välismajandustegevuse efektiivsuse tõstmist.

NSVL Plaanikomiteele ja NSVL Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks töötada välja ja esitada NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanekud NSV Liidu mõnede rahvamajandusharude, liiduvabariikide ja territoriaalkomplekside, esmajoones Kaug-Ida majanduspiirkonna üleviimise kohta 1.jaanuarist 1991.a. täielikule valuutaisetasuvusele. Seejuures nähti ette vaadata läbi rahvamajandusharudes ja liiduvabariikides üldharukondlike ja üldregionaalsete sotsiaalsete ja majanduslike ülesannete lahendamiseks tsentraliseeritud valuutafondide moodustamise kord.

Peeti vajalikuks alustada 1991.aastast üleminekut ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide poolt toodetavate kaupade (tööde, teenuste) ekspordist tegelikult saadavast välisvaluutatulemist riigile tehtavate eraldiste viieks aastaks kehtestatavate stabiilsete normatiivide kehtestamisele.

Peeti vajalikuks rangelt juhinduda praktilises tegevuses stabiilsetest normatiividest.

NSVL Plaanikomiteele ja NSVL Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks töötada koos NSV Liidu ministeeriumide, keskasutuste ja liiduvabariikide ministrite nõukogudega välja ning esitada NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanekud NSV Liidu ministeeriumidele, keskasutustele ja liiduvabariikide ministrite nõukogudele nimetatud normatiivide kehtestamise kohta kolmeteistkümnendaks viisaastakuks.

NSV Liidu ministeeriumidele, keskasutustele ja liiduvabariikide ministrite nõukogudele tehti ülesandeks kehtestada alluvatele ettevõtetele, koondistele ja organisatsioonidele välisvaluutatulemist riigile tehtavate eraldiste normatiivid, mis on vajaduse korral diferentseeritud nende töö spetsiifikat arvestades. Seejuures peavad nimetatud organid tagama riigile eraldiste tegemise neile kehtestatud normatiivi järgi;

9) tehti NSVL Plaanikomiteele, NSVL Varustuskomiteele ning NSV Liidu ministeeriumidele, keskasutustele ja liiduvabariikide ministrite nõukogudele ülesandeks NSV Liidu seaduse "Riikliku ettevõtte (koondise) kohta" sätete realiseerimiseks eraldada nende poolt jaotatava toodangu osas ekspordifonde esmajoones ja täismahus.

Riiklikel ettevõtetel, koondistel ja organisatsioonidel lubati sõlmida enne kehtestatud korras kaupade ekspordiks eraldamist lepinguid masinate ja muu tehnika eksporthangete kohta planeeritaval ja järgmistel aastatel 100 protsendi ulatuses, muud liiki toodangu eksporthangeteks aga 80 protsendi ulatuses kogusest, mis on plaaniülesannetes kindlaks määratud planeeritavale eelnevaks aastaks;

Juhtimise ja stimuleerimise majanduslike meetodite arendamine

10) välismajandussidemete osatähtsuse suurendamiseks nähti ette tõhusamalt ühitada tsentraliseeritud planeerimist ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide initsiatiivi ja majandusliku iseseisvuse arendamisega tagamaks valuutalaekumiste suurendamine ja välisvaluutavahendite ökonoomne kulutamine.

NSV Liidu ministeeriumid, keskasutused ja liiduvabariikide ministrite nõukogud ning ettevõtted, koondised ja organisatsioonid lähtuvad sellest, et nende impordivajaduste rahuldamine peab sõltuma nende vahetust tegevusest ekspordi arendamisel;

11) tehti NSVL Plaanikomiteele ja NSVL Varustuskomiteele ülesandeks töötada koos NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumiga NSV Liidu huvitatud ministeeriumide, keskasutuste ja liiduvabariikide ministrite nõukogude osavõtul 3 kuu jooksul välja ja kinnitada välismajandustegevuse plaanide ettevalmistamise kord, sealhulgas eriharude ja ettevõtete tasemel, pidades silmas vajadust arendada igakülgselt eksporti, parandada selle struktuuri ja suurendada efektiivsust, vähendada sõltuvust impordist, kahandada NSV Liidu valuutavõlga ja tingimusteta täita endale võetud kohustused. Arvestada seda tööd NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide väljatöötamise metoodilise soovituste koostamisel;

12) laiendamaks NSV liidu osavõttu ülemaailmses tööjaotuses, integratsiooniprotsesside süvendamiseks, seda eriti uute koostöövormide juurutamisel, ning ekspordi ja impordi efektiivsuse reaalsemaks hindamiseks peeti vajalikuks minna 1.jaanuarist 1991.a. üle uue valuutakursi kasutamisele välismajandusoperatsioonidega seotud arveldustes.

Tehti NSVL Riigipangale, NSVL Rahandusministeeriumile, NSVL Plaanikomiteele ja NSVL Välismajanduspangale ülesandeks töötada välja ja esitada 1989.aasta lõpuks NSV Liidu Ministrite Nõukogule konkreetsed ettepanekud valuutakursi ning selle kehtestamise ja kasutamise korra kohta.

NSVL Rahandusministeeriumile, NSVL Plaanikomiteele, NSVL Riiklikule Töö ja Sotsiaalküsimuste Komiteele ja ÜAÜKN-ile tehti ülesandeks lähtuda riiklike, kooperatiivsete ja ühiskondlike koondiste, ettevõtete ja organisatsioonide kasumi (tulu) maksustamise süsteemi täiustamise ettepanekute väljatöötamisel vajadusest arvestada maksumäärade diferentseerimisel nende ekspordi- ja impordialase tegevuse majanduslikke tulemusi;

13) peeti vajalikuks lihtsustada riiklike ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide ekspordi- ja imporditegevuse arendamisel kehtivat arvelduste tegemise süsteemi, järk-järgult loobudes diferentseeritud valuutakoefitsientidest tegelike kontrahti-, lepingu-, tehingu- või kokkuleppehindade ümberarvestamisel nõukogude rubladesse.

Nähti ette kasutada kuni üleminekuni arveldustele uue valuutakursi abil alates 1.jaanuarist 1990.a. vabalt konverteeritava valuuta ja rubla suhte 100-protsendilist lisandit;

14) majandusliku huvi ja vastutuse suurendamiseks ning iseseisvuse laiendamiseks ekspordi- ja impordioperatsioonide sooritamisel kehtestati, et eraldisi riiklike ja ühiskondlike ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide valuutafondidesse kaupade (tööde, teenuste) eksporditulemist tehakse alates 1989.a. I kvartalist nende kontole sedamööda, kuidas laekub makseid välisostjatelt. Samas korras kantakse välismajandustegevusega tegelevate tootmiskooperatiivide kontole nende tulem välisvaluutas pärast riigile eraldiste tegemist kehtestatud normatiivide järgi.

NSVL Välismajandusspangale tehti ülesandeks määrata kooskõlastatult NSVL Rahandusministeeriumiga kindlaks ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide kontole välisvaluutavahendite ülekandmise kord ning teha vastavad muudatused ekspordi- ja impordioperatsioonide krediteerimise ja riigieelarvega arvlemise kehtivas korras;

15) kehtestati aastaiks 1988-1990 iseseisvalt tegutsevatele tootmiskooperatiividele välisvaluutatulemist riigile, kaasa arvatud liiduvabariikide ministrite nõukogudele tehtavate eraldiste normatiivid, lähtudes kohaliku tööstuse ning vabariiklike ministeeriumide ja keskasutuste ning ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide valuutafondidesse vahendite eraldamiseks ettenähtud normatiividest.

Kui Kooperatiivid moodustatakse riiklike, kooperatiivsete või muude ühiskondlike ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste juurde, tehakse kooperatiivide välisvaluutatulemist riigile, kaasa arvatud NSV Liidu ministeeriumidele, keskasutustele ja liiduvabariikide ministrite nõukogudele, kellele ettevõtted, organisatsioonid ja asutused alluvad, eraldisi lähtudes normatiividest, mis on nendele ettevõtetele, organisatsioonidele ja asutustele kehtestatud eraldiste tegemiseks oma valuutafondidesse.

Kooperatiivid võivad moodustada oma valuutavahendeid kooperatiivi liikmete kontodel oleva välisvaluuta sissemaksetest;

16) arendamaks ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivides ja muude organisatsioonide sotsialistlikku ettevõtlikkust ja laiendamaks nende võimalusi valuutavahendite kaasamisel töökollektiivide sotsiaal-majanduslike ülesannete lahendamiseks peeti vajalikuks seada sisse valuutafondide vahendite vaba vahetus, müük ja ost nõukogude rublade eest leppehindadega NSVL Välismajanduspanga poolt korraldatavatel oksjonitel.

NSVL Riigipangale tehti ülesandeks töötada koos NSVL Rahandusministeeriumi, NSVL Välismajanduspanga ja NSVL Plaanikomiteega välja nimetatud oksjonitel välisvaluuta müügi ja ostu süsteem, kasutades selleks eksportööride valuutafondide vahendeid mis tahes valuutas, samuti ülekanderublasid tsentraliseeritud allikatest;

17) lubati NSVL Välismajanduspangal anda ettevõtetele, koondistele, tootmiskooperatiividele ja muudele organisatsioonidele kuni 5 milj. rubla pangalaenu välisvaluutas, kusjuures laenu tasutakse krediteerimisabinõude rakendamise tulemusel toodetud kaupade (tööde, teenuste) ekspordist saadud kogu valuutatulemi kasutamise teel. NSVL Plaanikomiteele tehti ülesandeks kehtestada igal aastal selleks eraldatavate vahendite limiidid;

18) arendamaks NSV Liidus täielikumalt ülekanderublades toimuva tootmisvahendite hulgikaubanduse turgu tehti NSVL Plaanikomiteele, NSVL Varustuskomiteele, NSVL Riiklikule Arvutustehnika ja Informaatika Komiteele, NSVL Riiklikule Kehakultuuri- ja Spordikomiteele, NSVL Tervishoiuministeeriumile ja NSVL Kaubandusministeeriumile ülesandeks lähtuda sellest, et igal aastal hulgikaubanduse liinis realiseerimiseks suunatavate kaupade maksumus peab ületama ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide, NSV Liidu ministeeriumide ja keskasutuste ning liiduvabariikide ministrite nõukogude valuutafondides olevate ülekanderublades vahendite summa.

Peeti vajalikuks kasutada ülekanderublades toimuva hulgikaubanduse liinis realiseerimiseks ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide eksporthangeteks määratud toodangut.

Lubati kaasata sotsialistlike riikide ettevõtteid ja organisatsioone osalema vastastikuste ja tasakaalustatud arvelduste tingimustel tootmisvahendite sisehulgiturul;

19) välismajandustegevuses aktiivselt osalevate ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide stabiilsete majandamistingimuste tagamiseks peeti vajalikuks luua Nõukogude eksportööridele välisturul operatsioonide sooritamisel kommertsriskide kindlustamise süsteem.

NSVL Rahandusministeeriumile ja NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumile tehti ülesandeks töötada välja ja kinnitada kommertsriskide kindlustamise kord, kaaludes võimalust moodustada selleks otstarbeks spetsialiseeritud kindlustuskompaniisid;

20) välismajandustegevust arendavaid ministeeriume, keskasutusi, ettevõtteid, koondisi ja organisatsioone kohustati lähtuma oma töötajate premeerimise süsteemide väljatöötamisel selle tegevuse aktiviseerimise vajadusest, suurendama eksportkaupade hankemahtusid ja laiendama nende nomenklatuuri, arendama kooperatsiooni ja muid koostöövorme ning tagama vastastikku seotud ekspordi- ja imporditehingute sõlmimine, valuuta kokkuhoid ja impordi vähendamine;

21) stimuleerimaks eksporttoodangu valmistamise ja hankimise pingeliste plaanide vastuvõtmist laiendati kõigile plaanilistele eksporthangetele täiendavaid majanduslikke soodustusi, mis on ette nähtud NSV Liidu Ministrite Nõukogu 25.juuli 1988.a. määrusega nr.889 kinnitatud "1989. ja 1990.aasta riiklike tellimuste väljatöötamise korra ajutises määrustikus" (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 18.augusti 1988.a. määrus nr.419 - ENSV Teataja 1988, nr.50, art.715);

22) nähti ette, et ettevõtted, koondised ja organisatsioonid, kes hangivad ekspordiks valmistoodangut, eraldavad osa valuutafondi vahendeist allhankijaks olevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Nende eraldiste suurus määratakse kindlaks lepingu alusel, arvestades osanike panust eksporditava toodangu valmistamisse.

Valuutavahendid kantakse NSVL Välismajanduspangas avatud allhankijate kontole pärast välisostjailt maksete saamist;

23) nähti ette, et NSV Liidu üleliiduliste ja liidulis-vabariiklike ministeeriumide ja keskasutuste süsteemi kuuluvad ettevõtted, koondised ja organisatsioonid eraldavad 5 protsenti oma valuutafondidest Moskva Linna Täitevkomiteele, Leningradi Linna Täitevkomiteele, kraide ja oblastite täitevkomiteedele, autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudele ja oblastilise jaotuseta liiduvabariikide ministrite nõukogudele, kelle territooriumil vastavad ettevõtted, koondised ja organisatsioonid asuvad;

24) kehtestati NSVL Agrotööstuskomitee süsteemi ettevõtetele ja koondistele aastaiks 1989-1990 valuutafondidesse tehtavate eraldiste ühtseks normatiiviks 70 protsenti toodangu (tööde, teenuste) ekspordi eest saadud igat liiki tulemist. Kõik varem nendes küsimustes vastuvõetud otsused tunnistati kehtetuks;

25) anti liiduvabariikide ministrite nõukogudele õigus kasutada kuni 50 protsenti oma valuutafondide vahendeist tarbekaupade, ravimite, meditsiinitehnika ja keskkonnakaitseseadmete soetamiseks ning sotsiaal- ja kultuurisfääri materiaal-tehnilise baasi tugevdamiseks;

26) kehtestati, et ranniku- ja piirikaubanduses kaubeldakse kohalike ressursside ja kaupadega, mis eraldatakse liiduvabariikidele turufondidest, samuti toorme ja materjalidega, mille on kokku hoidnud vahetult selles kaubanduses osalevad ettevõtted, koondised ja organisatsioonid, vastavalt käesoleva punkti alapunktides 4 ja 5 kehtestatud tingimustele. Kogu eksporditulem suunatakse tarbekaupade ostmiseks piiriäärsete paikkondade elanike vajaduste rahuldamiseks, samuti masinate, seadmete, materjalide ja muu kauba ostmiseks;

27) kehtestati, et NSV Liidu kohustuste täitmine, mis on ette nähtud riikide- ja valitsustevahelistes lepingutes seadmete ja materjalide hankimise ning insener-tehniliste teenuste osutamise kohta, sealhulgas pikaajaliste riigilaenude tingimustel ja tasuta, tagatakse materiaalsete ressursside limiitide eraldamisega esmajoones ja täismahus, ning et peahankijate (töövõtjate) tellimusel toodangu valmistamiseks, tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks, mis tulenevad NSV Liidu nimetatud rahvusvahelistest lepingutest, võtavad ettevõtted ja organisatsioonid täitmiseks riikliku tellimuse tingimusel.

NSVL Plaanikomiteel, NSVL Varustuskomiteel ning NSV Liidu ministeeriumidel ja keskasutustel arvestada seda materiaalsete bilansside koostamisel;

28) suurendamaks Nõukogude ehitus- ja montaaþiorganisatsioonide huvi välisvaluuta soetamise vastu lubati neil osa võtta konkursspakkumistest NSV Liidu territooriumile objektide ehitamiseks, milleks eraldatakse välisvaluutat.

NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumile tehti ülesandeks töötada koos NSVL Ehituskomitee ja teiste huvitatud NSV Liidu ministeeriumide ja keskasutustega välja selliste rahvusvaheliste konkursspakkumiste korraldamise kord;

29) progressiivsete koostöövormide arendamiseks, elanike vajaduste täielikumaks rahuldamiseks tarbekaupade sortimendi laiendamise teel ja tootmistehnilise otstarbega toodangu vahetuse arendamiseks lubati sooritada tasakaalustatud alusel kaubavahetusoperatsioone: sotsialistlike riikide organisatsioonide ning kapitalistlike ja arengumaade firmadega NSVL Kaubandusministeeriumi ettevõtetel ja organisatsioonidel tarbekaupade osas neile eraldatud turufondidest, NSVL Varustuskomitee ettevõtetel ja organisatsioonidel aga jaotatava tootmistehnilise otstarbega toodangu osas;

30) nähti ette, et tarbekaupade tootmise arendamise küsimuste ja muude sotsiaalsete ülesannete lahendamiseks annab NSV Liidu Ministrite Nõukogu erakorralistel juhtudel loa sooritada bartertehinguid;

Ühisettevõtete ning rahvusvaheliste koondiste ja organisatsioonide moodustamise ja tegevuse küsimused

31) NSV Liidu territooriumil välisorganisatsioonide ja -firmade osavõtul ühisettevõtete aktiivsemaks moodustamiseks kehtestati, et

nõukogude ja välisosanike osa ühisettevõtte põhikirjafondis määratakse kindlaks nendevahelisel kokkuleppel;

ühisettevõtte juhatuse esimeheks või peadirektoriks võib olla välisriigi kodanik;

ühisettevõtte tegevuse põhimõttelised küsimused lahendatakse juhatuse istungitel kõigi juhatuse liikmete ühehäälse otsuse alusel;

ühisettevõte otsustab ühisettevõtte töötajate töölevõtmise ja vallandamise küsimused, töötasustamise vormid ja töötasu suuruse, samuti nõukogude rublades materiaalse ergutamise küsimused;

kaubad, mida ühisettevõte veab NSV Liitu sisse tootmise arendamiseks, võidakse maksustada minimaallõivuga või vabastada lõivu tasumisest;

ühisettevõtete välismaalastest töötajate käsutusse antud elamispinna ja muude teenuste eest tasumine toimub nõukogude rublades, välja arvatud NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsusega ettenähtud juhud.

NSVL Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks töötada kolme kuu jooksul välja ja kinnitada ühisettevõtete maksustatava tulu määramise eeskirjad välisriikide praktikat arvestades;

32) peeti otstarbekaks anda NSVL Rahandusministeeriumile õigus jätta teatud ajaks maksustamata osa ühisettevõtte välisosaniku kasumist selle ülekandmisel välismaale või lubada vähendada nimetatud maksu suurust, kui NSV Liidu ja vastava riigi vaheline kokkulepe ei näe ette muud. Rakendada seda õigust peamiselt tarbekaupu, suure rahvamajandusliku tähtsusega meditsiinitehnikat ja arstimeid ning teadusmahukat toodangut tootvate ühisettevõtete suhtes;

33) kehtestati, et ühisettevõtte osa üleandmine, ühisettevõtte riskikindlustus, samuti finants- ja majandustegevuse revideerimine toimub poolte kokkuleppel;

34) tehti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Tollikontrolli Peavalitsusele koos NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi ja NSVL Rahandusministeeriumiga ülesandeks tagada tollisoodustuste võimaldamine ühisettevõtete välismaalastest personalile;

35) anti riiklikele ettevõtetele, koondistele ja organisatsioonidele õigus võtta kõrgemalseisva juhtimisorgani nõusolekul vastu otsuseid välismaa organisatsioonide ja firmade osavõtul ühisettevõtete, rahvusvaheliste koondiste ja organisatsioonide moodustamise kohta.

Tootmiskooperatiivid moodustavad välismaiste organisatsioonide ja firmade osavõtul ühisettevõtteid, rahvusvahelisi koondisi ja organisatsioone vastavalt kooperatiivi asukohajärgse oblastilise jaotuseta liiduvabariigi ministrite nõukogu, autonoomse vabariigi ministrite nõukogu, krai ja oblasti täitevkomitee, Moskva Linna Täitevkomitee, Leningradi Linna Täitevkomitee või vastava ministeeriumi (keskasutuse) nõusolekul, kelle ettevõtte (organisatsiooni, asutuse) juurde kooperatiiv on moodustatud.

Ühisettevõtete, rahvusvaheliste koondiste ja organisatsioonide moodustamisel toimub uute ehitiste rajamine või laiaulatuslik rekonstrueerimine territoriaalsete juhtimisorganite nõusolekul.

Muudel juhtudel esitavad ühisettevõtete, rahvusvaheliste koondiste ja organisatsioonide Nõukogude osanikud territoriaalsetele juhtimisorganitele vastava informatsiooni.

Tootmiskooperatiivide tootmisalased ja teaduslik-tehnilised otsesidemed sotsialistlike maade ettevõtete ja organisatsioonidega, samuti ranniku- ja piirikaubandus vastavate riikidega toimub vastavalt kooperatiivi asukohajärgse oblastilise jaotuseta liiduvabariigi ministrite nõukogu, autonoomse vabariigi ministrite nõukogu, krai või oblasti täitevkomitee, Moskva Linna Täitevkomitee või Leningradi Linna Täitevkomitee loal ja tema poolt kehtestatavas korras, arvestades selliste sidemete korra kohta kehtivaid sätteid;

Välismajandustegevuse mõningad küsimused

36) tehti NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riiklikule Välismajanduskomisjonile ülesandeks analüüsida koos NSVL Plaanikomitee, NSVL Riikliku Teadus- ja Tehnikakomitee ja NSVL Teaduste Akadeemiaga pidevalt maailmamajandussidemete nüüdisaegseid arenguprobleeme ja nende mõju NSV Liidu majandusele, NSV Liidu rahvamajanduse arengu plaanipärase iseloomu lühituvust välismajanduses kasutatavate kaubalis-rahaliste suhetega ning süvendada koostööd välismaa firmade, pankade ja organisatsioonidega vastavalt NSV Liidu välismajandussidemete arengustrateegiale;

38) tehti NSVL Riigipangale, NSVL Välismajanduspangale ja NSVL Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada välja ja esitada NSV Liidu Ministrite Nõukogule 1989.a. I kvartalis konkreetsed ettepanekud nõukogude rubla välisvaluuta suhtes etapiviisilise osaliselt konverteeritavaks muutmise kohta;

39) tehti NSVL Plaanikomiteele, NSVL Rahandusministeeriumile, NSVL Riigipangale ja NSVL Välismajanduspangale ülesandeks esitada NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1989.a. I kvartalis ettepanekud koondvaluutaplaani (NSV Liidu maksebilansi) skeemi täiustamise kohta;

40) kehtestati, et nimetatud määruse tootmiskooperatiive käsitlevaid sätteid rakendatakse kõikide tootmistegevust arendavate kooperatiivide ja nende liitude (koondiste) suhtes;

41) kohustati NSV Liidu ministeeriume ja keskasutusi tegema vastavates ametkondlikes normatiivaktides, juhendites ja metoodilistes juhistes vastavad muudatused nimetatud määruse nõudeid arvestades.

NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumile ja NSVL Justiitsministeeriumile tehti ülesandeks valmistada NSVL Plaanikomitee, NSVL Varustuskomitee, NSVL Rahandusministeeriumi, NSVL Riigipanga, NSVL Välismajanduspanga ja teiste huvitatud ministeeriumide ja keskasutuste osavõtul ette ja esitada kahe kuu jooksul NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanekud nimetatud määrusest tulenevate muudatuste tegemise kohta kehtivas seadusandluses.

2. Eesti NSV Ministrite Nõukogu rakendab kehtestatud korras abinõusid peatamaks ettevõtete, koondiste, tootmiskooperatiivide ja muude organisatsioonide ekspordi- ja imporditehinguid, kui see tegevus kahjustab vabariigi huve.

3. Vastavalt käesoleva määruse punkti 1 alapunktile 3 tuleb Eesti NSV-s moodustatavate välismajandusorganisatsioonide põhikirjad eelnevalt kooskõlastada Eesti NSV Ministrite Nõukoguga.

4. Kehtestada, et ettevõtted, koondised, tootmiskooperatiivid ja muud organisatsioonid võivad eksportida oma toodangut (töid, teenuseid), välja arvatud selle mõned liigid, mille loetelu on kindlaks määratud käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 4 ettenähtud korras, samuti Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt. Analoogilises korras määratakse kindlaks samuti nende toodete (tööde, teenuste) loetelu, mida on keelatud importida.

ENSV Kaubandusministeeriumil, ETKVL-il ja ENSV Hinnakomiteel kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 4 ettenähtud üleliidulise korra kehtestamist määrata vabariigis kindlaks valuutafondide vahenditega ostetavate tarbekaupade realiseerimise kord ja tingimused.

5. Majanduslikest kaalutlustest lähtudes kehtestab Eesti NSV Ministrite Nõukogu vajaduse korral teatud kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi osas ajutised litsentsid.

ENSV Plaanikomiteel koos Eesti NSV ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutustega töötada 1989.aasta jooksul välja vabariigi ettepanekud välisvaluutatulemist riigile tehtavate eraldiste normatiivide suuruse kohta Eesti NSV-s kolmeteistkümnendaks viisaastakuks ning esitada need pärast Eesti NSV Ministrite Nõukogus läbivaatamist NSVL Plaanikomiteele.

6. ENSV Plaanikomiteel töötada NSVL Plaanikomitee, NSVL Varustuskomitee ja NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi suunistest lähtudes koos Eesti NSV ministeeriumide, riiklike komiteede, keskasutuste ja organisatsioonidega 3 kuu jooksul välja välismajandustegevuse plaanide ettevalmistamise kord.

7. Kehtestada Eesti NSV-s iseseisvalt tegutsevatele tootmiskooperatiividele aastaiks 1989-1990 välisvaluutatulemist tehtavate eraldiste normatiivid vastavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.mai 1988.a. määruses nr.258 Eesti NSV ministeeriumidele, riiklikele komiteedele ja keskasutustele kehtestatud normatiividele.

Kui kooperatiivid moodustatakse riiklike, kooperatiivsete või muude ühiskondlike ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste juurde, tehakse kooperatiivide välisvaluutatulemist riigile, sealhulgas Eesti NSV Ministrite Nõukogule eraldisi, lähtudes normatiividest, mis on kehtestatud nendele ettevõtetele, organisatsioonidele ja asutustele valuutafondidesse vahendite eraldamiseks, olenevalt nende alluvusest.

8. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 28 nimetatud ranniku- ja piirikaubanduse operatsioonide teostamise õiguse Eesti NSV-s annab Eesti NSV Ministrite Nõukogu.

9. Eesti NSV ministeeriumide, riiklike komiteede, keskasutuste ja muude organisatsioonide ja tootmiskooperatiivide poolt välismaa organisatsioonide ja firmade osavõtul ühisettevõtete, rahvusvaheliste koondiste ja organisatsioonide moodustamine toimub Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt ettenähtud korras.

10. Pidada vajalikuks, et peale käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 23 ettenähtud eraldiste teevad Eesti NSV territooriumil asuvad liidulised ja liidulis-vabariiklikud ettevõtted, koondised ja organisatsioonid oma valuutafondidest täiendavalt 5-protsendilisi eraldisi Eesti NSV Ministrite Nõukogule vabariigi sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks ja elanike vajaduste rahuldamiseks.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. Toome

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Matt

Tallinn, Toompea, 27.veebruaril 1989. Nr.90.