Vabariigi Valitsus — Hinnakujunduspraktikas esinevate puuduste kõrvaldamise abinõude kohta

Eesti NSV Ministrite Nõukogu märgib, et hinnakujunduse praktikas esinevad puudused on muutnud keerukaks olukorra tarbijaturul. Kasutades pakkumisest tunduvalt suuremat kaubanõudlust ja oma monopoolset seisundit turul, üritavad paljud ettevõtted parandada oma finantsolukorda hindade tõstmise teel. 1988. aastal kasvas Eesti NSV-s ajutiste hindadega uudis- ja eriti moodsa toodangu väljalase 19,8 protsenti tööstustoodangu väljalaske 4,2-protsendilise suurenemise juures. Põhiosa sellest tõusust langeb kergetööstusele, kus ajutiste hindadega toodang kasvas 23,7 protsenti (sealhulgas eriti moodne toodang 2,5 korda) toodangu üldmahu 5,5-protsendilise kasvu juures. Samal ajal on suhteliselt odavaid kaupu alaliste hindadega toodetud 45 milj. rubla võrra vähem kui 1987. aastal. Analoogilist tendentsi võis täheldada ka toidukaupade tootmisel.

Vabariigis langeb hindade tõusu arvele 70 protsenti kaubakäibe kasvust.

Hinnakujunduspraktikas esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 5. jaanuari 1989.a. määrusele nr. 26 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasututel, linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu 5. jaanuari 1989.a. määrus nr. 26 "Väljakujunenud hinnakujunduspraktikas esinevate puuduste kõrvaldamise abinõude kohta" (juurde lisatud).

2. ENSV Riiklikul Hinnakomiteel, Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel täiustada hinnakujundust, et

tõsta uute toodete ja teenuste hindade ja tariifide majanduslikku põhjendatust, arvestades nende kvaliteeti, tarbimisomadusi ja nõudlust nende järele;

tagada erineva sissetulekutasemega tarbijagruppide nõudluse rahuldamine.

3. ENSV Teenindusministeeriumil (sm. V. Hallmägi), ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumil (sm. V. Eks) ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel viia aastail 1989-1990 läbi teenindus- ja kommunaalmajandusettevõtete ümberatesteerimine, et tõsta nõudeid osutatavate teenuste kvaliteedi suhtes ja tagada nende vastavus tariifide tasemele.

4. ENSV Riiklikul Tööstuskomiteel (sm. V. Veskiväli), ENSV Varustuskomiteel (sm. E. Toots), ENSV Kaubandusministeeriumil (sm. A. Laos) ja ETKVL-il (sm. A. Aruvald) kooskõlastatult linnade ja rajoonide täitevkomiteedega korraldada neile alluvate baaside ja spetsialiseeritud väikehulgimüügikaupluste kaudu piisavas sortimendis tööstuskaupade müük tootmiskooperatiividele.

5. ENSV Agrotööstuskomiteel (sm. G. Tõnspoeg), ENSV Kaubandusministeeriumil (sm. A. Laos) ja ETKVL-il (sm. A. Aruvald) korraldada kooskõlastatult linnade ja rajoonide täitevkomiteedega piisavas sortimendis toidukaupade müük toitlustus- ning kondiitri- ja pagaritooteid valmistavatele kooperatiividele jaekaubanduse väikehulgimüügivõrgu (baaside, ladude) ning väikehulgimüügikaupluste või tarbijate kooperatiivide kaupluste kaudu.

6. Linnade ja rajoonide täitevkomiteedel

kehtestada toitlustuskooperatiivide toodangule juurdehindluse piirmäärad, lähtudes teenindustasemest ning riiklikes toitlustusettevõtetes kasutatavate juurdehindluste tasemest, kuid mitte kõrgemad, kui on kinnitatud kõrgema kategooria restoranidele.

Kui kooperatiivid realiseerivad neile riiklikest turufondidest eraldatud või nende poolt jaekaubandusvõrgust ostetud toidu- ja muid kaupu ilma eelneva kulinaarse või tehnoloogilise töötluseta, tuleb juhinduda NSVL Riikliku Hindade Komitee poolt kehtestatavatest ostuhindade hinnalisandite piirmääradest;

kehtestada vajaduse korral nende toidu- ja tööstuskaupade loetelu, mida ei tohi jae- ja hulgikaubandusvõrgust kooperatiividele müüa.

7. Soovitada riiklikel koondistel ja ettevõtetel ning varustus- ja turustusorganisatsioonidel näha kooperatiividega lepingute sõlmimisel ette neile toorme, materjalide ja pooltoodete hankimine ning teenuste osutamine riiklike hulgihindadega ilma kõrgendkoefitsientideta ning kooperatiivide poolt nendest valmistatud tarbekaupade üleandmine samuti riiklike hulgihindadega.

Juhul, kui riiklikud koondised, ettevõtted ja organisatsioonid väljastavad kooperatiividele tooret ja materjale hulgihindadega ilma kõrgendkoefitsiendita ning lepingus nähakse ette, et kooperatiivid realiseerivad sellest toormest valmistatud kaupu vahetult kaubandusvõrgus riiklike jaehindadega (või riiklikele ettevõtte lubatud juhtudel leppehindadega), sätestatakse ettevõtte ja kooperatiivi vahel sõlmitavas lepingus, et kooperatiiv annab ettevõttele üle summa, mis võrdub riiklike ettevõtete sellistele kaupadele kehtestatud käibemaksu suurusega.

8. Pidada otstarbekaks moodustada vastavalt vajadusele vabariigi linnade, linnarajoonide ning rajoonide täitevkomiteedes riiklikud hinnainspektsioonid või hinnakontrolli inspektorite ametikohad.

9. ENSV Statistikakomiteel (sm. A. Zamahhin) rakendada sotsiaal- ja hinnapoliitika põhimõtetest lähtudes elanike reaaltulude vähenemise tõkestamiseks järgmisi esmajärgulisi abinõusid

1) regulaarselt informeerida vabariigi keskorganeid toodetavate kaupade hindade ja osutatavate teenuste tariifide dünaamikast;

2) kooskõlastatult ENSV Riikliku Hinnakomitee, ENSV Plaanikomitee, ENSV Rahandusministeeriumi, ENSV Riikliku Tööstuskomitee ja Üleliidulise Kaubanduskonjuktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaaliga töötada välja järgmise informatsiooni metoodika

kaupade ja teenuste keskmiste jaehindade ja tariifide muutuse indeksite kindlaksmääramise metoodika;

keskmiste jaehindade muutuse arvestuse kord;

keskmiste jaehindade muutuse poolt vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu näitajate dünaamikale avaldatava mõju arvestuse metoodika.

ENSV Rahandusministeeriumil ja ENSV Plaanikomiteel lahendada nende tööde finantseerimise küsimus.

10. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. novembri 1986.a. määruse nr. 598 "ENSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeeriumi süsteemi koondiste ja ettevõtete uutele majandamistingimustele üleviimise kohta" punkti 13 alapunkt 10 ettevõtetele parema kvaliteediga uutele kaupadele üle 15-protsendiliste ajutiste jaehinnalisandite kehtestamise õiguse andmise osas.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT