Vabariigi Valitsus — Kooperatiivide mõningate tegevusalade reguleerimise kohta vastavalt NSV Liidu seadusele "Kooperatsioonist NSV Liidus"

Avaldatud ÜVT 1989, 11, 122 - 17.03.1989 Vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 29. detsembri 1988. a. määrusele nr. 1468 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel, linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu 29. detsembri 1988.a. määrusega nr. 1468 vastavalt NSV Liidu seaduse "Kooperatsioonist NSV Liidus" paragrahvidele 3 ja 54

1) kehtestati, et kooperatiividel ei ole õigust tegelda nimetatud määruse lisas nr. 1 märgitud tegevusaladega;

2) määrati vastavalt nimetatud määruse lisale nr. 2 kindlaks tegevusalad, millega kooperatiividel on õigus tegelda ainult lepingute alusel, mis on sõlmitud ettevõtete, organisatsioonide ja asutustega, kellele need tegevusalad on põhitegevusaladeks. Lepingutes nähakse ette nendel tegevusaladel tegutsemise kord ning kooperatiivide organisatsioonilised ja majanduslikud suhted ettevõtete, organisatsioonide ja asutustega.

NSVL Justiitsministeeriumile tehti koos huvitatud ministeeriumide ja keskasutustega ülesandeks valmistada kahe kuu jooksul ette ja esitada NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanekud korra ja vormide kohta, mille alusel kooperatiivide tegevust kontrollivad need ettevõtted, organisatsioonid ja asutused, kellega sõlmitud lepingute alusel kooperatiivid tegutsevad, samuti ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste vastutuse kohta selle eest, et suhetes nimetatud lepingud sõlminud kooperatiividega peetaks nõuetekohaselt kinni kehtestatud korrast;

3) tehti linnade ja rajoonide täitevkomiteedele ülesandeks mitte lubada arendada kooperatiividel sellist tegevust, mis kehtiva seadusandluse kohaselt toob endaga kaasa kriminaal- või administratiivvastutuse ega vasta kooperatiivi põhikirjas ettenähtud tegevusvaldkondadele ja eesmärkidele.

2. Kehtestada vabariigi tootmis- ja teeninduskooperatiivide tegevuses täiendavad piirangud vastavalt lisale.

3. Linnade ja rajoonide täitevkomiteedel tagada kooperatiivide tegevuse vastavusse viimine käesoleva määruse punkti 1 alapunktidega 1 ja 2 ning punktiga 2 1.aprilliks 1989.a.

4. Anda linnade ja rajoonide täitevkomiteedele õigus määrata kohalikest tingimustest lähtudes erandina kindlaks üksikud tegevusliigid (lisaks käesoleva määrusega ettenähtuile), millega kooperatiividel ei ole õigust tegelda või millega nad võivad tegelda vaid ettevõtete, organisatsioonide ja asutustega sõlmitavate lepingute alusel.

5. Vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 5. jaanuari 1989.a. määrusele nr. 26

1) linnade ja rajoonide täitevkomiteedel

luua tingimused selliste kooperatiivikaupluste spetsialiseeritud võrgu kiirendatud väljaarendamiseks, kes tegelevad kooperatiivide ja individuaaltööd tegevate isikute poolt valmistatud tarbekaupade (tööstuskaupade) müügiga, ning koondada nendesse järk-järgult sellise toodangu põhikoguse realiseerimine;

elanike teenusevajaduse paremaks rahuldamiseks laiendada mitmesuguseid teenuseid osutavate kooperatiivide võrku, seda esmajoones igat liiki teenuseid osutavate riiklike ettevõtete juures, pidades silmas nende ettevõtete materiaal-tehnilise baasi kasutamist kooperatiivide poolt ning kooperatiivide varustamist toorme ja materjalidega tsentraliseeritult kehtestatud hindade järgi, kusjuures kooperatiivid peavad kinni pidama teenuste kehtestatud hindadest ja tariifidest.

Võtta teenuseid osutavates riiklikes ettevõtetes võimalikult rohkem kasutusele töökorralduse uusi vorme (kollektiiv- ja peretöövõtt), mis aitaksid alandada teenuste hindu. Luua konkurents riiklike ja kooperatiivsete ettevõtete vahel.

2) linnade ja rajoonide täitevkomiteedel, ENSV Varustuskomiteel, Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning organisatsioonidel leida võimalusi ehitus- ning remondi- ja ehituskooperatiivide varustamiseks põhiliste konstruktsioonimaterjalide ja -detailidega riiklikele ehitusettevõtetele ja -organisatsioonidele kehtestatud hindade ja hinnete alusel, tasudes nende kooperatiivide poolt tehtud tööde eest samuti riiklike hindade, tariifide ja hinnete alusel.

Linnade ja rajoonide täitevkomiteedel, ENSV Kaubandusministeeriumil, ETKVL-il ja ENSV Varustuskomiteel resoluutselt tõkestada kooperatiivide mis tahes katsed osta kehtestatud korda rikkudes metsa- ja muid ehitusmaterjale jaekaubandusvõrgust.

3) Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks, et käesolevas punktis nimetatud määrusega kehtestati töö ja tarbimise määra objektiivsemaks kontrollimiseks, et kooperatiivid esitavad igas kvartalis tuludeklaratsiooni - põhilise finantsdokumendi mis määrab kindlaks kooperatiivide vastastikused suhted rahandus- ja pangaorganitega.

Kehtestati, et deklaratsioon on põhidokument, mis fikseerib kooperatiivide tulude, tema liikmete isiklike tulude ja kooperatiivis töölepingute alusel töötavate kodanike tulude suuruse, et määrata kindlaks maksude ja muude kohustuslike maksete suurus ning kehtestada nende tasumise tähtajad.

NSVL Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks kehtestada eri liiki kooperatiividele tuludeklaratsiooni ühtne vorm.

Nähti ette, et deklaratsiooni mitteõigeaegse esitamise ning selle moonutamise või selles teadlikult valede andmete esitamise eest kannavad kooperatiivid vastutust, mis on NSV Liidu seadlusega "Kooperatsioonist NSV Liidus" kehtestatud maksustamisele kuuluvate tulude varjamise või tegelikust väiksemana näitamise eest.

Peeti vajalikuks kehtestada kooperatiivi esimehe ja teiste juhatuse liikmete kõrgendatud materiaalne vastutus tulude varjamise ja maksustamisest kõrvalehiilimise, deklaratsiooni mitteõigeaegse esitamise ja maksmisega viivitamise ning raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse eeskirjade rikkumise eest. NSVL Rahandusministeeriumile ja NSVL Justiitsministeeriumile tehti ülesandeks esitada ettepanekud sellekohase NSV Liidu kehtiva seadusandluse täpsustamise kohta.

NSVL Rahandusministeeriumile ja NSVL Riiklikule Statistikakomiteele tehti ülesandeks töötada kahe kuu jooksul välja kooperatiivide tegevuse arvestuse ja aruandluse pidamise kord. Peeti vajalikuks, et arvestus ja aruandlus oleksid neile jõukohased ja võimalikult lihtsad.

NSVL Riiklikule Statistikakomiteele ja NSVL Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks tagada kooperatiivide varustamine arvestuseks ja aruandluseks vajalike plankidega.

Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteedele ning koondiste ja ettevõtete juhtidele, kelle juurde on moodustatud kooperatiivid, tehti ülesandeks abistada neid rahandus- ja majandustegevuseks vajalike normatiivdokumentidega varustamisel.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT

LISA

Eesti NSV Ministrite

Nõukogu 22. veebruari

1989.a. määruse nr. 83

juurde

Vabariigi tootmis- ja teeninduskooperatiivide tegevuses kehtestatavate täiendavate piirangute loetelu

1. Tegevusalade loetelu, millega kooperatiividel ei ole õigust tegelda

vahendus- ja kaubandusteenused kaupade vabariigist väljasaatmisel ilma linna või rajooni täitevkomitee loata;

riiklike ettevõtete valmistoodangu ja importkaupade jaekaubandusvõrgust ja hulgikaubandusest kokkuostmine nendest uute toodete valmistamiseks või nende dekoreerimiseks järgnevaks müügiks ilma linna või rajooni täitevkomitee loata;

kokkuostetud importkaupade realiseerimine väljaspool riiklikku ja ETKVL-i süsteemi komisjonikaubandust;

autode ja mootorrataste komisjonimüük;

toiduainete töötlemine ja valmistamine väljapoole vabariiki realiseerimiseks;

hotelli- ja pansioniteenindus kooperatiivi liikmetele või kooperatiivile mittekuuluvates (välja arvatud renditud) elamutes ja hoonetes.

2. Tegevusalade loetelu, millega kooperatiivid võivad tegelda ainult lepingute alusel, mis on sõlmitud ettevõtete, organisatsioonide ja asutustega, kellele need tegevusalad on põhitegevusaladeks, või kellele on pandud elanike teenindamine nendel tegevusaladel (välja arvatud väikeettevõtted)

programmeerimine, arvutiprogrammide paljundamine;

karusloomakasvatus;

bensiini, määrde- ja kütteõlide müük;

*) taksoteenused;

reiside ja ekskursioonide korraldamine.

*) Erandi tegemise õigus on linnade ja rajoonide täitevkomiteedel

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT

Tõlge

Lisa nr. 1

NSV Liidu Ministrite

Nõukogu 29.detsembri 1988.a.

määruse nr.1468 juurde

Nende tegevusalade loetelu, millega kooperatiividel ei ole õigust tegelda

Mis tahes liiki relvade, laskemoona, lõhkeainete ja pürotehniliste toodete valmistamine, samuti mis tahes liiki relvade parandamine; karate ja muude võitlusliikide õpetamine, milleks on vaja vastavate organite luba. Puur- ja lõhketööde tegemine.

Narkootiliste, tugevatoimeliste ja mürkainete valmistamine ning realiseerimine.

Narkootilisi, tugevatoimelisi ja mürkaineid sisaldavate kultuuride külvamine, kasvatamine ja turustamine.

Järgmise meditsiinilise abi andmine: onkoloogiliste haigete ravi; nakkushaigusi, sealhulgas veneerilisi ja nakkuslikke nahahaigusi põdejate ravi; narkomaania ravi; tervisliku seisundi tõttu vältimatut hospitaliseerimist vajavate psüühiliselt haigete isikute ravi; vaimse tervise kohta meditsiiniliste otsuste kätteandmine; rasedate naiste järelevalve ja ravi; uurimise ja ravi invasiivmeetodid; kirurgiline sekkumine, sealhulgas abordid; kodanike dekreteeritud perioodiliste ja esialgsete läbivaatuste ja uuringute korraldamine.

Ravivahendite valmistamine ja realiseerimine.

Keemiliste ainete hügieeninormatiivide kindlaksmääramine keskkonnas.

Alkohoolsete jookide valmistamine.

Mänguasutuste avamine ja pidamine, samuti hasartmängude korraldamine ning panuste võtmine spordi- ja muudel võistlustel.

Väärismetallist ja vääriskividest toodete või neid materjale sisaldavate toodete (kaasa arvatud väärismetallist hambaproteesid) valmistamine, kokkuost ja müük.

Toidukaupade valmistamine ja realiseerimine sanitaarnõuetele mittevastavates tingimustes, samuti sanitaarnormide ja -eeskirjadega keelustatud toidulisandite kasutamine.

Üldhariduskoolide asutamine.

Teadus-, kirjandus- ja kunstiteoste kirjastamine.

Filmi- ja videotoodangu valmistamine, vahetamine, müük, laenutamine ja avalik demonstreerimine, samuti sellega seotud välismajandustegevus.

Kinofilmide, filmide ja videokandjatel programmide paljundamine ning kõik sellega seotud tegevusalad.

Riigi ühtse automatiseeritud sidesüsteemi tehniliste vahendite ning televisiooni-, raadio- ja traatlevi saatevahendite teenindamine.

Ordenite, medalite, pitsatite ja templite valmistamine.

Mis tahes operatsioonid välisvaluutaga sularahas.

Välisriikide kodanikele kuuluvate kaupade komisjonimüügile võtmine ja soetamine.

Kodu- ja välismaiste ettevõtete ja organisatsioonide registreeritud kauba- ja firmamärkide valmistamine ja kasutamine ilma nende loata.

Pandimajade asutamine.

Loteriide korraldamine.

Ikoonide, kirikutarvete, ususümboolika ja -atribuutika valmistamine ja restaureerimine; küünalde (välja arvatud dekoratiivküünlad) valmistamine.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu asjadevalitseja M. SMIRTJUKOV

Tõlge

Lisa nr. 2

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

29. detsembri 1988.a.

määruse nr. 1468 juurde

Nende tegevusalade loetelu, millega kooperatiivid võivad tegelda ainult lepingute alusel, mis on sõlmitud ettevõtete, organisatsioonide ja asutustega, kellele need tegevusalad on põhitegevusaladeks

Poolvääriskividest ja merevaigust toodete või neid materjale sisaldavate toodete valmistamine, ümbertegemine ja parandamine, samuti väärismetallist ja vääriskividest toodete või neid materjale sisaldavate toodete ümbertegemine ja parandamine.

Väärismetalli ja vääriskive sisaldavate sekundaarsete ressursside ja jäätmete varumine ja ümbertöötamine.

Meditsiinilise abi andmine (välja arvatud lisas nr. 1 kindlaksmääratud meditsiinilise abi liigid).

Laste, noorukite ja noorsoo tervistus- ja muude laagrite avamine.

Parfümeeria- ja kosmeetikatoodete ning tarbekeemiakaupade valmistamine.

Kirjastamisõigust omavatele organisatsioonidele toimetamis- ja kirjastamisteenuste osutamine, sealhulgas trükitoodangu paljundamine ning reklaami- ja infotrükiste väljaandmine; plankide, etikettide, menüüde, juhendite ja paberikaupade trükkimine.

Tasuliste kontsertide, diskoõhtute, loominguliste kohtumiste ja meelelahutusprogrammide korraldamine.

Paljundus- ja kopeeraparaatide valmistamine.

Heliplaatide, magnetsalvestiste ja muudel kandjatel salvestiste tootmine, paljundamine ja realiseerimine; trükitoodangu müük.

Loenguline tegevus.

Välisturismi korraldamisele kaasaaitamine.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu asjadevalitseja M. SMIRTJUKOV