Eesti Panga President — Krediidiasutuste reservkapital ja lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamine — RTL, 1996, 36, 245

Lähtudes krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) paragrahv 99 lg. 6 ning paragrahv 51 ja paragrahv 52 Eesti Pank määrab: Kinnitada lisatud "Krediidiasutuse aastaaruande koostamise täiendused" ja "Lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamine". Asepresident presidendi kohustes Heldur MEERITS Kinnitatud Eesti Panga presidendi 1. märtsi 1996. a. määrusega nr. 9 Lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamine Lühiajalised (jooksvad) finantsinvesteeringud, mis on omandatud eesmärgil neid edasi müüa (dealing securities), tuleb kajastada raamatupidamises nende reaalväärtuses. See tähendab, et nende bilansilist väärtust hinnatakse ümber aruande perioodide lõpuks vastavalt turuhindadele. Lühiajaliste finantsinvesteeringute omaduseks on, et neid kavatsetakse müüa ja nad on kergelt realiseeritavad, ning tingimuseks ostja olemasolu ja noteerija. Investeeringute reaalväärtuse leidmisel arvestatakse konkreetsete investeeringute suhtelist osakaalu turul. Reaalväärtuse (fair value) all mõistetakse summat, mille eest võib vara vahetada teadliku ja huvitatud müüja ning teadliku ja huvitatud ostja vahel tehingus, kus mõlemad pooled taotlevad omapoolset kasu. Turukõlblikele väärtpaberitele esitatavad tingimused on toodud ka krediidiasutustele kehtestatud usaldatavusnormatiivide likviidsuse aruande juhendi punktis 5. Kuni ametliku börsi toimima hakkamiseni Eestis võib turukõlblikena aktsepteerida väärtpabereid, mis on noteeritud krediidiasutuste poolt. Siinkohal soovitame kasutada registreeritud minimaalset ostuhinda või ostunoteeringute keskmist avaldatud hinda. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 1. märtsi 1996. a. määrusega nr. 9 Krediidiasutuse aastaaruande koostamise täiendused Reservkapitali moodustamine Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahv 44 on krediidiasutus kohustatud võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Krediidiasutuse reservide moodustamist käsitleb "Raamatupidamise aastaaruande koostamise juhend krediidiasutustele" (Eesti Panga presidendi 5. veebruari 1996. a. määrus nr. 5 - RTL 1996, 17, 122). Aastaaruande juhendi p. 12 reservkapital (mandatory restricted reserve) käsitleb viimase moodustamist vastavalt äriseadustikule (RT I 1995, 26-28, 355), seejuures tuleb lähtuda eelkõige äriseadustiku paragrahv 336 lg.-st 2, et reservkapitali suurus oleks ette nähtud krediidiasutuse põhikirjaga või sisaldaks vastavad viited põhikirjas. Kuna äriseadustiku paragrahv 336 lg. 1 näeb ette reservkapitali moodustamise iga-aastasest puhaskasumist, samuti muudest eraldistest, siis üldist pangandusreservi omavatele krediidiasutustele on reservkapitali moodustamine 1995. a. eest soovituslik, kui krediidiasutuse põhikirjas ei ole vastav nõue sätestatud.