Eesti Panga Nõukogu — Väljavõte Eesti Panga Nõukogu istungi protokollist nr. 54 — RTL, 1993, 26, 0

Istungist osavõtjad: Nõukogu liikmed: R. Hagelberg, S. Kallas, U. Mereste, I. Roos, M. Sõrg, Ü. Uluots, A. Veetõusme, M. Üürike

Nõukogu sekretär: I. Braun

Eesti Panga töötajad: V. Kraft, E. Teimann, B. Kragh, R. Voog, M. Merisaar, K. Pollisinski, P. Grass, A. Penjam, A. Karell, U. Kaju, I. Luiska, R. Kits, T. Urbel, M. Karmo, S. Herkel, K. Saar, S. Anton.

Külalised

1. päevakorrapunkti juures - R. Jakobson (Eesti Vabariigi Riigikantselei);

4. päevakorrapunkti juures - Suhail Mukhtar (Ameerika Balti Pank).

Istungit juhatas Eesti Panga Nõukogu esimees A. Veetõusme.

Istungil käsitleti järgmisi küsimusi

7. Eesti Pangainspektsiooni põhikirja osalisest muutmisest.

Otsustati

1) tunnistada kehtetuks Eesti Panga Nõukogu poolt 11. veebruaril 1992.a. kinnitatud Eesti Pangainspektsiooni põhimäärus;

2) kinnitada Eesti Pangainspektsiooni uus põhimäärus koos k.o. istungil tehtud muudatuste ja täiendustega vastavalt lisale 2.

Eesti Panga Nõukogu esimees A. VEETÕUSME

Eesti Panga Nõukogu sekretär I. BRAUN

Lisa

Eesti Panga Nõukogu

protokollile nr.54

28.oktoobrist 1992

Välissularaha ostu- ja müügijuhend

1. Välissularaha ja reisitðekke võivad füüsilistelt isikutelt osta ning neile müüa kõik kommertspangad ja nende koosseisu kuuluvad välissularaha ostu-müügipunktid, samuti lepingu alusel töötavad välissularaha ostu-müügipunktid. Lepingu alusel töötavate välissularaha ostu-müügipunktide nõuetekohase töö korraldamise ning aruandluse esitamise eest vastutab ettevõttega lepingu sõlminud pank.

Kõik muudel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on välissularaha ost-müük keelatud.

2. Panga koosseisu kuuluvad välissularaha ostu-müügipunktid tuleb registreerida Eesti Pangas.

3. Lepingu alusel töötavate välissularaha ostu-müügipunktide avamiseks tuleb eelnevalt taotleda luba Eesti Pangast.

4. Lubada välissularaha ostu-müügikursside (koos komisjonitasuga) erinevuseks kuni 7% ostukursist, ning üle 7% juhul, kui välisvaluutade ristkursid rahvusvahelisel valuutaturul erinevad Eesti Panga kurssidest antud päeval üle 3%.

5. Välissularaha ostu-müügipunktid on kohustatud kõik ostu- ja müügitehingud dokumentaalselt (vt. lisa 1) fikseerima kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile.

6. Pangad on kohustatud igal pangapäeval hiljemalt kell 12.00 esitama eelmise pangapäeva aruande (vt. lisa 2) Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonda, näidates ära ostetud ja müüdud välissularaha kogused nimivääringus ja Eesti kroonides.

7. Pank on kohustatud välissularaha ostu-müügipunktis tagama

7.1. sobivad ruumid sisustuse ja töövahenditega,

7.2. turvaabinõud,

7.3. kliendile nähtavas kohas teenindava (või vastutava) panga nime, panga tegevuslitsentsi või lepingu alusel töötava välissularaha ostu-müügipunkti tegevusloa,

7.4. nähtaval kohal välja panduna välisularaha lõplikud ostu-müügikursid (mille sisse on arvestatud ka komisjonitasu).

Eraldi komisjonitasu võtmine on keelatud.

8. Käesolevas juhendis toodud korra eiramine toob endaga kaasa

8.1. füüsilisele isikule - haldusõigusrikkumiste seadustikus ettenähtud karistuse,

8.2. juriidilisele isikule - Eesti Panga otsusega kehtestatud ja rakendatud sanktsioonid vastavalt "Välisvaluutatehingute eeskirjades" toodud loetelule.

I. Braun Eesti Panga Nõukogu sekretär

Lisa 2

Eesti Panga Nõukogu

28. oktoobri 1992.a. istungi protokolli

nr. 54 juurde

Eesti Pangaispektsiooni põhimäärus

I. Üldsätted

1. Eesti Pangainspektsioon (edaspidi pangainspektsioon) on moodustatud Eesti Vabariigi pangaseaduse (EV Teataja 1989, 41, 647) paragrahvis 56 ettenähtud funktsioonide täitmiseks ja pangaseaduse alusel töötavate krediidiasutuste tegevuse üle järelevalve pidamiseks.

2. Pangainspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest normatiivaktidest, Eesti Panga Nõukogu otsustest, Eesti Panga poolt kehtestatud juhenditest ja eeskirjadest ning käesolevast põhimäärusest.

3. Pangainspektsioonil on ümarpitsat nimetusega "Pangainspektsioon", mille vormi kinnitab Eesti Panga president.

II. Pangainspektsiooni põhiülesanded

4. Pangainspektsiooni põhiülesanded on

4.1. järelevalve Eesti pangaseaduse ja teiste Eesti Vabariigi rahandus- ja pangandusalaste seaduste ja normatiivaktide, samuti Eesti Panga juhendite ja eeskirjade täitmise üle pankade ja juriidiliste isikute poolt, sealhulgas

4.1.1. järelevalve kehtivate kohustuslike majandusnormatiivide järgimise üle pankade poolt;

4.1.2. järelevalve raharingluse ja panganduse alal väljaantud riiklike litsentside nõuetest kinnipidamise üle;

4.1.3. järelevalve arveldus- ja krediteerimisalaste otsuste täitmise üle;

4.1.4. järelevalve Eesti Pangale esitatavate aruannete õigsuse üle ja nende analüüs;

4.1.5. inspekteerimismaterjalide läbivaatamine ja järelevalve avastatud rikkumiste kõrvaldamise üle;

4.2. osalemine pankadele tegevuslitsentside andmisel, millega luuakse pankade usaldusväärsuse ja stabiilse tegutsemise organisatsioonilised alused;

4.3. oma tegevuse tulemuste kohta ettekannete koostamine Eesti Panga presidendile ja Eesti Panga Nõukogule koos ettepanekute tegemisega normaalse tegevuse tagamiseks.

5. Järelevalve Eesti Panga poolt kehtestatud normatiivide rikkumise korral süüdlastele kohaldatud majandussanktsioonide täitmise üle.

6. Koostöö arendamine pangaaudiitoritega ühtse audiitorkontrolli süsteemi kujundamiseks ja täiustamiseks. Kaasaaitamine pankade sisekontrolli tugevdamisele.

7. Arenenud turumajandusega maade, eriti Euroopa majandusühenduse liikmesriikide pangajärelevalve asutuste tegevuse põhimõtete ja kogemuste tundmaõppimine ning oma töö edasisel täiustamisel arvestamine.

III. Pangainspektsiooni õigused

8. Pangainspektsioonil on õigus

8.1. teostada pankade poolt sooritatavate operatsioonide üld- ja valikkontrolli, vajadusel läbi viia korduv või järelkontroll;

8.2. inspekteerida, kuidas pangad täidavad nande tegevust reguleerivaid normatiivakte, sealhulgas valuutaoperatsioonide eeskirju;

8.3. teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollida nende täitmist;

8.4. esitada Eesti Panga Nõukogule ekspert- ja majandusanalüüse inspekteerivate pankade tegevuse kohta;

8.5. jälgida Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga presidendi poolt kehtestatud majandussanktsioonidest kinnipidamist pankades;

8.6. anda pädevuse piirides selgitusi ja metoodilisi juhiseid kooskõlas normatiivaktidega;

8.7. esitada Eesti Panga Nõukogule ettepanekuid ja projekte normatiivaktide muutmiseks ja täiendamiseks;

8.8. vajaduse korral tutvuda teiste juriidiliste isikute arvepidamise dokumentidega järelevalvele allutatud pankadega seotud operatsioonide osas.

IV. Juhtimine

9. Pangainspektsioon on Eesti Panga struktuuriüksus.

10. Pangainspektsiooni kuuluvad inspektorid, juhataja asetäitja ja juhataja. Pangainspektsiooni juhib juhatajaa, kelle nimetab ametisse Eesti Panga presidendi esildisel Eesti Panga Nõukogu. Inspektorid nimetab ametisse pangainspektsiooni juhataja esildisel Eesti Panga president.

11. Pangainspektsiooni juhataja

11.1. juhib pangainspektsiooni tegevust ning vastutab kõikide kohustuste täitmise eest;

11.2. annab selgitusi ja juhendeid kõikides pangainspektsiooni puudutavates küsimustes;

11.3. koostab pangainspektsiooni töötajate ametijuhendid ja pangainspektsiooni õiguste ja kohustuste realiseerimise juhendi ning esitab kinnitamiseks Eesti Panga presidendile.

12. Pangainspektsiooni juhataja esindab pangainspektsiooni suhetes juriidiliste ja üksikisikutega ilma volikirjata. Vajadusel pöördub kohe õiguskaitseorganite poole.

Eesti Panga Nõukogu sekretär I. BRAUN