Eesti Panga Nõukogu — Pankadele iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentsi andmise kord — RTL, 1993, 16, 0

Otsustati: 1. Kinnitada "Pankadele iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentsi andmise kord" vastavalt lisale.

2. Tühistada Eesti Panga Nõukogu poolt 18.juunil 1992.aastal kinnitatud "Volitatud pankadele iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentside andmise kord".

Eesti Panga Nõukogu esimees U. Mereste

Eesti Panga Nõukogu sekretär I. Braun

Lisa

Eesti Panga Nõukogu

7.juuni 1993.a. istungi protokollile

Pankadele iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentsi andmise kord

Pankadele annab iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentsi (edaspidi välisvaluutalitsents) Eesti Pank. Välisvaluutalitsentsi taotlemiseks peab pank olema töötanud vähemalt 6 (kuus) kuud arvates üldlitsentsi väljastamise päevast.

Välisvaluutalitsents annab pangale õiguse

1) avada korrespondentkontosid välisriikide pankades (mittekonverteeritava rahvusliku valuutaga riikides üksnes Eesti Panga loal);

2) sooritada "Välisvaluutatehingute eeskirjades" loetletud välisvaluutatehinguid;

3) sooritada pangatehinguid väärismetallide, looduslike vääriskivide ning väärismetallist ja vääriskividest toodetega.

1. Välisvaluutalitsentsi taotlemine

1.1. Välisvaluutalitsentsi saamiseks peab pank esitama Eesti Pangale

1.1.1. kirjaliku taotluse;

1.1.2. panga viimase tegevusaasta finantstegevuse aruanded;

1.1.3. andmed pangandusnormatiivide täitmise kohta vastavalt pangandusnormatiivide arvutamise juhendile;

1.1.4. andmed panga valuutavahendite ja välisvaluutapositsiooni kohta (volitatud pankades, mille kaudu sooritatakse välisvaluutatehinguid);

1.1.5. kavandatavate välisvaluutatehingute loetelu;

1.1.6. andmed välisvaluutatehinguteks vajaliku automatiseerimise taseme, tehnilise varustatuse, sh. andmeside kanalite ja infosüsteemide, samuti panga ruumide kohta;

1.1.7. dokumendid kokkulepete kohta korrespondentkontode avamiseks välispankades;

1.1.8. andmed välisvaluutatehingutega tegelema hakkavate töötajate oskustaseme kohta.

1.2. Välisvaluutalitsentsi taotleva panga materjalid vaatab läbi Eesti Panga presidendi poolt määratud Eesti Panga litsentsikomisjon.

1.3. Litsentsikomisjon hindab esitatud andmete alusel pangategevuse vastavust klientide ja Eesti Vabariigi panganduse huvidele ning kontrollib panda poolt esitatud aruandluse tähtaegsust ja tõesust. Komisjonil on õigus nõuda litsentsi taotlevalt pangalt täiendavaid andmeid ja kutsuda panga esindajaid vestlusele komisjoni liikmetega.

2. Välisvaluutalitsentsi väljaandmine

2.1. Eesti Panga president esitab oma kirjaliku seisukoha ja ettepaneku Eesti Panga Nõukogule otsuse tegemiseks hiljemalt kahe kuu jooksul arvates käesoleva korra esimese osa punktis 1 loetletud andmete ja dokumentide või täiendavate andmete esitamise päevast. Eesti Panga Nõukogu otsus tehakse pangale teatavaks hiljemalt ühe nädala jooksul pärast nõukogu istungit.

2.2. Kui Eesti Panga Nõukogu otsustab taotlevale pangale tegevuslitsentsi andmisest keelduda või lükata otsustamine edasi vajalike andmete puudumise tõttu, siis tehakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks nädala jooksul.

3. Välisvaluutalitsentsi äravõtmine

3.1. Eesti Panga Nõukogu võib pangale antud välisvaluutalitsentsi ära võtta, kui pank

3.1.1. pole alustanud tegevust volitatud pangana poole aasta jooksul arvates välisvaluutalitsentsi saamisest;

3.1.2. on oma tegevusega ohtu seadnud talle usaldatud vara;

3.1.3. on oma tegevuses läinud vastuollu pangandust reguleerivate normatiivaktidega.

3.2. Pangale usaldatud vara loetakse ohustatuks

3.2.1. poole omakapitali kaotuse korral;

3.2.2. üle 10 protsendi omakapitali kaotuse korral kolme järjestikuse tegevusaasta jooksul.

Käesolev kord jõustub vastuvõtmise päeval ja tühistab Eesti Panga Nõukogu poolt 18.juunil 1992.a.vastuvõetud otsuse "Volitatud pankadele iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentsi andmise korra" kehtestamise kohta.

Eesti Panga Nõukogu sekretär I. Braun