Eesti Panga Nõukogu — Eesti Panga põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine — RTL, 1996, 104, 585

(õ) 12.08.2008 12:55 Eesti Panga Nõukogu 3. septembri 1996. a. otsus nr. 8-3 Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463) paragrahvi 1 lõike 3 ja Eesti Panga põhikirja punkti 15.1 alusel Eesti Panga Nõukogu otsustab: 1. Võtta vastu Eesti Panga põhikiri uues redaktsioonis (lisatud). 2. Käesolevaga vastu võetud Eesti Panga põhikirja uus redaktsioon jõustub selle vastuvõtmise päevale järgnevast päevast. Esimees Uno MERESTE ------ Lisa Eesti Panga Nõukogu 3. septembri 1996. a. otsusele nr. 8-3 Eesti Panga põhikiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Pank (edaspidi Pank) on Eesti Vabariigi keskpank, kelle õiguslik seisund, eesmärgid ja ülesanded on määratud Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi põhiseadus) ja Eesti Panga seadusega (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463). 1.2. Panga organisatsioonilise struktuuri, sisemise töökorralduse ning varade valdamise, kasutamise ja käsutamise korra määrab Eesti Panga seaduse alusel kindlaks käesolev põhikiri. 1.3. Panga nimi inglise keeles on: Bank of Estonia. 1.4. Panga asukohaks on: Estonia pst. 13, EE0100 Tallinn, Eesti Vabariik. 1.5. Asjaajamise keeleks Pangas on eesti keel. 1.6. Panga majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 2. PANGA NÕUKOGU 2.1. Panga kõrgeim organ on Eesti Panga Nõukogu (edaspidi Nõukogu), mis moodustatakse põhiseaduses ja Eesti Panga seaduses ettenähtud korras. Nõukogu koosneb esimehest ja kaheksast liikmest, kelle hulka kuulub ametikoha järgi Eesti Panga president (edaspidi Panga president). Rahandusminister võtab Nõukogu tööst osa sõnaõigusega. 2.2. Nõukogu pädevus on määratud Eesti Panga seadusega. 2.3. Nõukogu kasutab oma töös vastavalt vajadusele nõunikke. Nõunikud võtavad Nõukogu istungitest osa esimehe kutsel. Otsuste tegemisel nad ei hääleta. 2.4. Nõukogu töötab tema enda kinnitatud töökorra alusel. 2.5. Nõukogu otsused viib ellu Panga president. 2.6. Riiklikku raha- ja panganduspoliitikat mõjustavad ning normatiivse iseloomuga Nõukogu otsused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 3. PANGA PRESIDENT 3.1. Panga tegevust juhib kõrgeima ametiisikuna Panga president. Panga president nimetatakse ametisse vastavalt põhiseadusele Eesti Panga seaduses ettenähtud korras. Panga president vastutab Panga kogu tegevuse eest ja annab sellest regulaarselt aru Nõukogule ning Riigikogule. 3.2. Panga presidendi pädevus on määratud Eesti Panga seadusega. 3.3. Panga president esindab Panka ilma eri volitusteta seaduse alusel. 3.4. Panga president juhib Panga tegevust Panga juhatuse, asepresidentide, iseseisvate allasutuste ja allüksuste juhtide ning alatiste komiteede kaudu. 3.5. Panga iseseisvate allasutuste asutamine, reorganiseerimine ja likvideerimine toimub Panga presidendi ettepanekul Nõukogu otsusega. 3.6. Panga organisatsioonilise struktuuri kujundamine, allüksuste moodustamine ja likvideerimine toimub Panga presidendi käskkirjaga. 3.7. Panga president annab Panga tegevuse juhtimiseks määrusi, käskkirju ja korraldusi: 1) määrused on Panga presidendi normatiivse iseloomuga õigustloovad aktid, mis antakse välja seaduste, Nõukogu otsuste või muude õigusaktide alusel. Panga presidendi üldkehtiva iseloomuga määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas; 2) käskkirjadega juhib Panga president Panga sisemist tegevust; 3) korralduste (kirjalike ja suuliste) vahendusel juhib Panga president panga töötajate igapäevast tegevust. 3.8. Panga presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kellele president oma volitused käskkirjaga ajutiselt üle annab. Asepresidentide äraolekul asendab Panga presidenti Panga juhatuse liige, kellele Panga president või teda asendav asepresident oma volitused käskkirjaga ajutiselt üle annab. Kui volituste eelnev käskkirjaga üleandmine ei ole võimalik, asendab Panga presidenti üks asepresidentidest, asepresidentide puudumisel ealt vanim juhatuse liige. Panga presidendi asendajal on tema volituste kehtimise ajal kõik Panga presidendile käesoleva põhikirjaga antud volitused. 4. PANGA JUHATUS 4.1. Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus (edaspidi Juhatus), mille ülesandeks on korraldada Panga tegevust Panga presidendi juhtimisel, tagada koostöö Panga allasutuste ja -üksuste vahel, planeerida jooksvat tööd ning teha ettepanekuid Nõukogule viimase pädevuses olevate otsuste langetamiseks. 4.2. Juhatuse esimeheks on ametikoha järgi Panga president. Juhatusse kuuluvad veel asepresidendid, Pangainspektsiooni juhataja, pearaamatupidaja, samuti kuni kolm täiendavat liiget, kelle nimetab Nõukogu Panga presidendi ettepanekul. Juhatuse liikmed peavad olema Panga töötajad. Juhatuse esimehe kohustusi täidab Panga presidendi puudumisel teda vastavalt põhikirja punktile 3.8 asendav isik. 4.3. Juhatus võib vähemalt poolte liikmete kohalolekul langetada otsuseid kõigis küsimustes, mis Eesti Panga seaduse järgi on Panga presidendi pädevuses. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole istungil osalenud juhatuse liikmetest. Häälte võrdsuse korral on otsustav Panga presidendi hääl. Juhatuse otsustel on Panga presidendile soovituslik iseloom. 4.4. Juhatuse istungid kutsub kokku Panga president vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. 4.5. Juhatus töötab ja võtab vastu otsuseid enda poolt kinnitatud töökorra alusel. 4.6. Juhatuse istungitest võtavad osa Juhatuse liikmed ja Panga presidendi poolt kutsutud isikud. Juhatuse istungi päevakorra määrab Panga president. 4.7. Juhatuse istungid protokollitakse ja neile kirjutavad alla Panga president või tema puudumisel presidenti asendav isik ja istungi protokollija, kelle määrab Panga president. 4.8. Juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse määrab Panga president. 4.9. Juhatuse otsuse ja Panga presidendi määruse või käskkirja vahelise vastuolu korral kehtib Panga presidendi määrus või käskkiri. 5. PANGA KOMITEED JA KOMISJONID 5.1. Panga ülesannete täitmiseks ja selleks vajalike otsuste, määruste ja käskkirjade ettevalmistamiseks moodustatakse Pangas kaks alatist komiteed: finantskomitee ja pangajärelevalve komitee. 5.2. Finantskomitee analüüsib muutusi Panga bilansis, rahapoliitilisi otsuseid ja nende tagajärgi ning valmistab ette vastavaid otsuste, määruste ja käskkirjade projekte ning arutab muid finantsküsimusi. 5.3. Pangajärelevalve komitee analüüsib Eesti panganduse ja üksikute pankade olukorda, valmistab ette otsuste, määruste ja käskkirjade projekte pankade asutamise, nendele litsentside andmise, litsentside peatamise ja äravõtmise kohta, pankadele tehtavate ettekirjutuste ja sanktsioonide rakendamise kohta, samuti vaatab läbi muid pankade tegevusega seotud küsimusi. 5.4. Vajadusel võib Panga president moodustada ka teisi alatisi ja ajutisi komiteesid, komisjone või töögruppe. Alatiste ja ajutiste komiteede, komisjonide ja töögruppide koosseisu, funktsioonid, pädevuse ja likvideerimise määrab Panga president. 5.5. Komiteed, komisjonid ja töögrupid töötavad Panga presidendi poolt kehtestatud töökorra alusel. 5.6. Komiteede, komisjonide ja töögruppide otsustel on Panga presidendile soovituslik iseloom. 6. PANGA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA TÖÖTAJAD 6.1. Panga organisatsioonilisse struktuuri kuuluvad lisaks Nõukogule, Panga presidendile ja Juhatusele veel: 1) asepresidendid, kes suunavad allüksusi vastavalt tööjaotusele, mis koos nende pädevusega määratakse kindlaks Panga presidendi käskkirjaga; 2) allasutused, mis tegutsevad Nõukogu poolt kinnitatavate põhikirjade alusel; 3) allüksused C Panga osakonnad, mis tegutsevad Panga presidendi poolt kinnitatavate põhimääruste alusel. Sisekontrolli osakond tegutseb Nõukogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel; 4) allosakonnad C allüksuste koosseisus ja neile alluvad talitused, mis tegutsevad Panga presidendi poolt kinnitatud allüksuse põhimääruse alusel. 6.2. Panga töötajaskonna moodustavad: 1) juhtkond C Panga president, asepresidendid, Pangainspektsiooni juhataja, pearaamatupidaja, allüksuste juhatajad, sisekontrolli osakonna juhataja; 2) ametnikkond (pangaametnikud) C allüksuste juhtide asetäitjad, peaspetsialistid ja spetsialistid, inspektorid, raamatupidajad; 3) teenistujad C sekretärid, andmetöötlejad; 4) teenindajad C autojuhid, turvatöötajad, käskjalad, muu majandamispersonal. Töötajate ameti- ja kutsenimetused määrab Panga president oma käskkirjas. Kui osutub vajalikuks kasutada punktides 1-4 mainimata ameti- ja kutsenimetusi, otsustab Panga president samas käskkirjas, missugusesse töötajate kategooriasse mingi ameti- või kutsenimetusega töötaja kuulub. 6.3. Panga presidendi, asepresidentide, Pangainspektsiooni juhataja, sisekontrolöride ja pearaamatupidaja palgad määrab Nõukogu. Muude töötajate palgad määrab Panga president panga eelarves ettenähtud personalikulude piires. Palgapoliitikas lähtub Pank tööjõuturu situatsioonist, teistes pankades ning riigiasutustes kujunenud palgatasemest, töötajate tööoskusest ja tööpanusest. Täiendavate töötasude ja muude väljamaksete arvutamine ja maksmine toimub Panga presidendi poolt kinnitatud juhendi alusel. 6.4. Panga juhatuse liikmed, Pangainspektsiooni ja sisekontrolli osakonna töötajad ei tohi olla mis tahes krediidiasutuse, kindlustusasutuse või finantsteenuseid osutava fondi teenistuses ega kuuluda nende juhtorganitesse. Panga presidendil on õigus nimetatud piiranguid laiendada ka teistele Panga töötajatele. Nimetatud põhimõte sätestatakse töölepingutes ning on Pangapoolne tingimus töölepingu sõlmimisel. 6.5. Pangal on õigus toetada oma töötajate huvides moodustatud mittetulundusühinguid. Toetuse viisid, ulatuse ja korra kehtestab Nõukogu Panga presidendi ettepanekul ja Panga eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. 6.6. Panga töötajatel ja Nõukogu liikmetel on õigus täiendavatele sotsiaalsetele tagatistele, milleks on: 1) Eesti Panga pension vastava statuudi alusel; 2) muud sotsiaalsed soodustused Nõukogu otsusel. 6.7. Sotsiaalseteks tagatisteks vajalikud fondid moodustatakse Panga eelarvest eraldatud vahenditest ja muudest varadest. Fondide loomise, nende varade hoidmise, kasutamise ja käsutamise tingimused otsustab Nõukogu. 7. PANGA PÕHIKAPITAL 7.1. Panga seadusega määratud põhikapital on 100 000 000 krooni. Määratud põhikapitali suurendamine toimub Riigikogu otsusega. 7.2. Põhikapitali suurendamise allikad Riigikogu poolt määratud suuruseni on: 1) Panga aastakasum, millest vastavalt Eesti Panga seaduse paragrahv 30 eraldatakse mitte vähem kui 25%; 2) muud sihtotstarbelised laekumised Riigikogu otsusel. 7.3. Panga kahjumi katmine põhikapitali arvel, kui selleks ei piisa reservkapitalist, on lubatud Riigikogu otsuse alusel. 8. PANGA RESERVKAPITAL 8.1. Panga reservkapitali suurendatakse, kuni see on vähemalt võrdne põhikapitaliga. Reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga suurendatakse reservkapitali Riigikogu poolt otsustatud suuruseni. 8.2. Reservkapitali suurendamise allikad on: 1) Panga aastakasum, millest Nõukogu otsusega eraldatakse selleks otstarbeks vähemalt 25%; 2) Pangale laekunud sihtotstarbelised ja muud vahendid Nõukogu otsusel. 8.3. Reservkapitali kasutatakse Panga kahjumi katmiseks. 8.4. Kui määratud suuruse saavutanud reservkapital väheneb sellest kahjumi mahaarvamise tõttu, taastatakse reservkapitali käesoleva põhikirja punktiga 8.1 määratud suurus punktis 8.2 näidatud allikatest ja korras. 9. PANGA SIHTKAPITALID, -FONDID JA RESERVID 9.1. Panga sihtkapitalid ja -fondid jagunevad erireserviks ja muudeks reservideks (fondideks). 9.2. Panga erireservi kasutatakse: 1) Eesti krooni kattevara paigutamise ja hoidmisega seotud riskidest (sh. kulla ja väärtpaberite hinnavahed, kursiriskid, emiteerimisrisk, arveldusrisk) tulenevate kulude katmiseks; 2) pikaajaliste finantsinvesteeringute, laenude, garantiide, põhivara ja muude aktivate väärtuse alanemise riskidest tulenevate kulude katmiseks; 3) muude erakorraliste kulude katmiseks, kui see ei ole vastuolus Eesti Panga seadusega. 9.3. Panga erireservi täiendatakse: 1) eraldistega kasumist vastavalt Eesti Panga seaduse paragrahvile 30 lg. 4; 2) eraldistena tulenevalt Eesti Panga seaduse paragrahvist 29 lg. 2; 3) muudest allikatest, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga keelatud. 9.4. Muude reservide (fondide, sh. pensionifond jt.) moodustamise ning nende täiendamise ja kasutamise korra otsustab Panga eelarve kinnitamisel Nõukogu Panga presidendi ettepanekul ilma Panga põhikirja muutmata. 10. PANGA EELARVE 10.1. Panga finantstegevuse alus on Nõukogu poolt kinnitatud eelarve. Eelarve valmistab ette Juhatus ja selle esitab Nõukogule Panga president hiljemalt 1. detsembriks. Kui Nõukogu ei ole 1. jaanuariks uueks majandusaastaks eelarvet kinnitanud, võib kuni eelarve kinnitamiseni teha tulude arvel kulutusi iga kuu kohta kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve kulutuste summast. 10.2. Eelarve täitmisest annab Panga president aru Nõukogule üks kord kvartalis. 10.3. Eelarve tuludena kinnitatakse: 1) tulud kulla- ja välisvaluutareservide investeerimisest või paigutamisest; 2) tulud kodumaistest finantsinvesteeringutest, laenudest ja garantiidest; 3) muud tulud, mis ei ole vastuolus Eesti Panga seaduse ja käesoleva põhikirjaga. 10.4. Eelarve kuludena kinnitatakse: 1) intressikulud (kodu- ja välismaised); 2) personali- ja koolituskulud, sotsiaalsete tagatiste fondide moodustamise kulud; 3) haldus- ja majanduskulud; 4) paberraha ja müntide valmistamise kulud; 5) kulud sihtkapitalidele ja reservide (fondide) täiendamiseks; 6) muud kulud, mis ei ole vastuolus Eesti Panga seadusega. 11. PANGA VARAD 11.1. Tulenevalt Eesti Panga seadusest on Pangal õigus vara vallata, kasutada ja käsutada selleks mis tahes lisavolitusi vajamata. 11.2. Pank on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara valitseja. 11.3. Tehinguid Panga nimel on õigus sooritada Panga presidendil või tema poolt volitatud isikutel. 11.4. Tehingute otstarbekust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel, arvestades alljärgnevat tähtsusjärjekorda: 1) väärtuste säilitamine; 2) likviidsuse pidev säilitamine; 3) riskide hajutamine; 4) kasumi optimeerimine. 11.5. Tehingud Panga kulla- ja välisvaluutareservidega toimuvad Panga presidendi poolt kinnitatud eeskirjade alusel. 11.6. Eesti krooni kattevaraks oleva kulla- ja välisvaluutareservi paigutamisel kasutab Pank finantsasutusi, mis on rahvusvaheliselt usaldusväärsed ning mille reiting on piisavalt kõrge tagamaks nende tehingute tarvis madalama riskitaseme. 11.7. Allkirjaõigus Panga nimel on Panga presidendil Eesti Panga seaduse järgi, samuti teistel Panga töötajatel, keda Panga president on selleks volitanud. Panga president võib oma pädevuse ulatuses anda Panga esindamiseks ühekordseid tähtajalisi volitusi Panga nimel õigustoimingute sooritamiseks, samuti Panga esindamiseks muudes küsimustes Eestis ja välisriikides tähtajaks, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 12. PANGA SISEKONTROLLI OSAKOND 12.1. Panga sisekontrolli osakonna ülesanne on kontrollida pidevalt Panga tegevuse otstarbekust, efektiivsust, vastavust seadustele ja teistele õigusaktidele, riskide hajutatust, samuti aruandluse vastavust tegelikkusele. 12.2. Sisekontrolli ülesannete täitmiseks nimetab Nõukogu Panga presidendi ettepanekul ametisse sisekontrolörid, kes moodustavad Panga sisekontrolli osakonna (edaspidi osakond). Sisekontrolörid vabastab Panga presidendi ettepanekul ametist Nõukogu. Ühe sisekontrolöridest nimetab Nõukogu osakonna juhatajaks. 12.3. Sisekontrolör peab omama kas majandusalast või juriidilist või muud tööülesannete täitmiseks vajalikku kõrgharidust ning erialaseid kogemusi. 12.4. Osakond töötab Nõukogu poolt kinnitatud tööplaani alusel ning annab oma tegevusest operatiivselt aru Panga presidendile ja vähemalt kaks korda aastas Nõukogule, tema nõudmisel aga sagedamini. Osakond on oma tegevuses sõltumatu Panga Juhatusest, asepresidentidest ning teistest allasutustest ja -üksustest. 12.5. Osakonna ülesanded, õigused, kohustused ja vastutuse sätestab Nõukogu poolt kinnitatud põhimäärus. 12.6. Osakonna põhimäärus tagab sisekontrolörile: 1) sõltumatuse; 2) osakonna ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ning koostöö Nõukoguga ja Panga presidendiga; 3) vaba juurdepääsu tööks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile; 4) õiguse anda omapoolseid sõltumatuid hinnanguid ja jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute arvestamist; 5) õiguse kaasata Panga presidendi nõusolekul oma tööks vajalikke spetsialiste. 12.7. Osakond teeb Panga presidendile ja Nõukogule ettepanekuid Panga tegevuses avastatud puuduste kõrvaldamiseks, süüdlaste karistamiseks ja Panga tegevuse parandamiseks. 13. PANGA RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS 13.1. Panga raamatupidamine toimub rahvusvaheliste raamatupidamise standardite, raamatupidamist korraldavate seaduste ja teiste õigusaktide ning Panga raamatupidamise sise-eeskirjade alusel, mille kinnitab Panga president. 13.2. Panga finantstegevuse aruanne on Panga aruande koostisosa. Finantsaruanne koosneb operatiivaruannetest ja aastaaruandest. 13.3. Finantsaruannete õigsuse eest vastutab Panga pearaamatupidaja. 13.4. Panga aastaaruande koos audiitorkontrolli järeldusotsustega finantsaruandluse kohta esitab Nõukogule läbivaatamiseks Panga president. Nõukogu poolt heakskiidetud aastaaruanne esitatakse Eesti Panga seadusega määratud korras kinnitamiseks Riigikogule. 14. PANGA TEGEVUSE AUDIITORKONTROLL Panga tegevust kontrollib rahvusvaheliselt aktsepteeritud audiitor, kes nimetatakse igaks majandusaastaks Eesti Panga seadusega ettenähtud korras Riigikogu poolt. 15. LÕPPSÄTTED 15.1. Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Panga Nõukogu poolt Eesti Panga seaduse alusel 3. septembril 1996. a. Põhikiri jõustub selle vastuvõtmise päevale järgnevast päevast. Samast päevast kaotab kehtivuse 23. novembril 1993. a. kehtestatud põhikiri ühes selles 24. mail 1994. a. tehtud muudatustega (RTL 1994, 3, lk. 75; 28, lk. 974). 15.2. Põhikirja muutmine või uue põhikirja vastuvõtmine toimub vastavalt Eesti Panga seadusele Nõukogu otsusega. Eesti Panga Nõukogu esimees Uno MERESTE Õiend Lisatud avaldamisandmed.