Eesti Pank — "Sularahata arvelduste eeskirjade" kinnitamine — RTL, 1993, 26, 0

Käesolevaga kinnitan "Sularahata arvelduste eeskirjad". Eesti Panga president S. KALLAS Kinnitatud Eesti Panga 17. juuni 1992.a. käskkirjaga nr. 45 Sularahata arvelduste eeskirjad Üldosa 1. Käesolevates eeskirjades nähakse ette ainult erinevate maksevormide kasutamise põhimõtted, mitte aga nende korraldamise tehnika. 2. Kõik juriidilised isikud on kohustatud hoidma oma rahalised vahendid pangas selleks neile avatud pangakontodel, v.a. laekumiste summad, mida seadusandlusega on lubatud kasutada, ja raha kassalimiidi piires kassas. Juriidiliste isikute vahelisi arveldusi teostatakse üldjuhul sularahatus korras pankades vahendite kandmisega maksja kontolt saaja kontole. 3. Juriidilised isikud on kohustatud õigeaegselt tasuma oma maksed. Maksed tehakse maksja korraldusel. 4. Ilma maksja korralduseta on lubatud vahendite mahakandmine tema pangakontodelt ainult Eesti Vabariigi seaduste alusel. 5. Vahendite kandmine saaja kontole toimub ainult pärast nende mahakandmist maksja kontolt. 6. Käesolevad eeskirjad arvelduste korra kohta on kohustuslikud kõigile Eesti Vabariigi pankadele ning kõikidele arveldusi sooritavatele juriidilistele isikutele. 7. Kõiki makseid juriidliliste isikute pangakontodelt teevad pangad vastavalt maksedokumentide saabumise järjekorrale. 8. Käesolevaid eeskirju on lubatud rakendada ka eraisikute sularahata arvelduste puhul. Sularahata arvelduste vormid 9. Sularahata arveldusi kaubalis-materiaalsete väärtuste, osutatud teenuste, tehtud tööde jms. eest tehakse: 1) maksenõuete korraldustega; 2) akreditiividega; 3) maksekorraldustega (ülekannetega); 4) tšekkidega; 5) inkassokorraldustega (käsunditega vahendite vaieldamatuks mahakirjendamiseks). 10. Saaja ja maksja vaheliste arvelduste kord ja vorm määratakse kindlaks nende vahel sõlmitud lepingus ja aluseks võttes käesolevas eeskirjas toodud sätteid. 11. Arveldusi ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste vahel keda teenindavad eri asulate pangad, nimetatakse mittekohalikeks (teiselinnalisteks). Arveldusi ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste vahel, keda teenindab üks ja sama pank või mitu kohalikku panka, nimetatakse kohalikeks (samalinnalisteks). Arveldusdokumentide vormistamise kord 12. Arveldusdokumentides peavad kajastuma järgmised rekvisiidid: 1) arveldusdokumendi nimetus; 2) arveldusdokumendi number; 3) arveldusdokumendi koostamise kuupäev (kuupäev - numbrite, kuu - sõnade või numbritega, aasta - numbritega); 4) maksja panga number ja korrespondentkonto number Eesti Panga Arveldusvalitsuses; 5) maksja panga nimetus; 6) maksja nimetus; 7) maksja konto number; 8) maksja registreerimisnumber (ettevõtte registreerimisnumber); 9) saaja nimetus; 10) saaja konto number; 11) saaja panga nimetus; 12) saaja panga number ja korrespondentkonto number Eesti Panga Arveldusvalitsuses; 13) makse summa numbrite ja sõnadega; 14) makse lühike kirjeldus ja viide algdokumendile, mille alusel makse sooritatakse. Arveldused maksenõuete-korraldustega 13. Maksenõue-korraldus on tarnija nõue maksjale toodangu, tehtud tööde ja teenuste eest maksmiseks, mille tarnija saadab maksjale ilma neid teenindavate pankade vahenduseta. 14. Maksenõue-korralduse koostab tarnija maksenõude blanketil neljas eksemplaris, millest 3 eksemplari saadetakse koos juurdekuuluvate dokumentidega maksjale. 15. Maksja annab kõigile maksenõude-korralduse eksemplaridele oma allkirja (allkirjad) ja paneb peale oma pitsati jäljendi ning annab oma pangale korralduse kanda maksenõude-korralduse summa täielikult või osaliselt tarnijale üle. Maksjat teenindavale pangale antakse üle kakas maksenõude-korralduse eksemplari, millest esimene on aluseks maksja kontolt summa mahakirjendamiseks ning paigutatakse panga päevadokumentide hulka, teine eksemplar saadetakse tarnijat teenindavale pangale. 16. Tähtajad, mille jooksul maksja esitab maksenõude-korralduse tasumiseks panka, määratakse tarnija ja maksja vahelise lepinguga ning pangad seda ei kontrolli. Maksenõue-korraldus võetakse tasumiseks panga poolt vastu ainult raha olemasolul maksja kontol. 17. Juhul kui maksja keeldub täielikult või osaliselt maksenõude-korralduse tasumisest, teatab maksja sellest otse tarnijale korras ja ajal, mis on määratud nendevahelise lepinguga. Arveldused akreditiividega 18. Akreditiividega arvlemisel teeb maksja teda teenindavale pangale ülesandeks tasuda oma vahendite või laenu arvelt, mis on deponeeritud maksja pangas, raha saajale tema asukohas kaubalis-materiaalsete väärtuste ja osutatud teenuste eest. 19. Akreditiivi ei ole lubatud avada osaliselt ostja omavahendite ja osaliselt pangalaenude arvel. Iga akreditiiv on ette nähtud ainult ühe tarnijaga arvlemiseks. Akreditiivi ei või ümber adresseerida. Akreditiivi kehtivusaja tarnija pangas määrab ostja. Väljamakseid akreditiividelt tehakse selle kehtivusaja jooksul tarnija pangas kas akreditiivi täies summas või osaliselt. 20. Tarnija pank teostab akreditiivi järgi väljamaksmist tarnija poolt esitatud dokumentide alusel, mille on kindlaks määranud maksja. Kõik pretensioonid tarnijale akreditiivi kasutamise kohta vaadatakse läbi poolte sätestatud korras ilma panga osavõtuta. 21. Ostja võib anda korralduse akreditiivi ennetähtaegse sulgemise ja selle tingimuste, kaasa arvatud kehtivusaja muutmise kohta. Kõik korraldused nende muutuste kohta võib ostja anda üksnes teda teenindava panga kaudu. Tarnija pangal ei ole õigust täita vahetult ostja käest saadud korraldusi. Töö ostja pangas 22. Akreditiivi avamiseks esitab ostja teda teenindavale pangale avalduse, kus ostja näitab: a) tarnija nimetuse; b) akreditiivi summa; c) akreditiivi kehtivusaja (akreditiivi sulgemise aja tarnija pangas); d) dokumentide nimetused, mille esitamisel maksmine toimub; e) kaupade või teenuste üldnimetuse; f) arveregistri tasumise korra - ostja voliniku aktseptiga või ilma aktseptita. Akreditiivi ei avata, kui kas või üks nimetatud andmetest puudub. Lisaks nimetatuile on akreditiivi lubatud võtta veel teisi tingimusi. Akreditiivi avaldus esitatakse viies ekemplaris. Esimesel eksemplaril peavad olema ostja allkirjad ja pitser. Avalduse eksemplare kasutatakse: esimene eksemplar on memoriaalorderiks; teisele eksemplarile pannakse panga pitsati jäljend ja saadetakse tarnija pangale koos kolmanda eksemplariga; kolmas eksemplar on ette nähtud tarnijale andmiseks akreditiivi avamise teatisena; neljandat eksemplari kasutatakse eraldiseisva kontona antud akreditiivi arvestuseks; viies eksemplar antakse ostjale kui panga teatis akreditiivi avamise kohta. 23. Tarnija pangalt tulevad deebetaviisod akreditiivide järgi tehtud väljamaksete summade kohta kantakse pärast tasutud dokumentide akreditiivi tingimustele vastavuse kontrollimist läbi akreditiivi arvestuse konto deebetist. Deebetaviisodele lisatud dokumendid antakse ostjale allkirja vastu akreditiivi arvestuse kontol. 24. Nende akreditiivide puhul, millelt väljamaksmine toimub ilma voliniku aktseptita, on ostjal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast akreditiivilt tasutud dokumentide saamist keelduda arveregistrite tasumisest. 25. Ostja pank on kohustatud pärast ostja poolt arveregistri tasumisest keeludmise põhjendatuse kontrollimist taastama ostja vastaval kontol (sõltuvalt akreditiivi avamise allikatest) ebaõigesti väljamakstud summa ja debiteerima sellega tarnija panga kontot, lisades aviisole ebaõigesti tasutud dokumendid. 26. Saaja pank on kohustatud jälgima akreditiivi õigeaegset sulgemist. Akreditiivid ostja pangas suletakse akreditiivi aja möödumisel tarnija pangas, lisades dokumentide postisaateaja tarnija pangast ostja pangani. Akreditiivid, mille kasutamisest tarnijad loobuvad enne tähtaja möödumist, suletakse tarnija poolt arveregistril tehtud pealdise alusel akerditiivi edasisest kasutamisest loobumise kohta või siis tarnija panga eriteatega. Akreditiivi sulgemisel kantakse selle jäägi summa ostja kontole, millelt akreditiiv avati. Töö tarnija pangas 27. Tarnija panka saabunud akreditiivid antakse vastutavale täitjale, kes on kohustatud jälgima, kas akreditiiv kuulub antud pangale ja kas kõik ettenähtud rekvisiidid on olemas. Kui kontrollimisel segub, et akreditiivi tingimused ei ole selgelt näidatud, on tarnija pank kohustatud esitama ostja pangale järelepärimise. Kuni lisajuhiste saamiseni akreditiivilt väljamakseid ei tehta. Kõik valesti saabunud akreditiivid saadetakse viivitamatult edasi ettenähtud saajatele. Akreditiivi avalduse kolmas eksemplar antakse kas selle panka saabumise päeval või järgmisel tööpäeval tarnijale allkirja vastu akreditiivi arvestamise kontol. 28. Kui akreditiivi tingimustega on ette nähtud ostja voliniku aktsept, siis on volinik kohustatud esitama pangale: a) akreditiivi avanud asutuse volituse; b) isikut tõendava dokumendi; c) allkirjaproovi (antakse pangas allkirjaproovide kaardile). Ettenäidatud dokumendi andmed, volituse number, kuupäev ja kehtivusaeg märgitakse allkirjaproovide kaardile. Akreditiivi arvel tasumiseks teeb volinik arveregistrile või teistele dokumentidele järgmise pealdise: Aktsepteeritud ..................... akreditiivi nr...... (kuupäev) arvel .......................voliniku poolt. (ostja nimetus) Allkiri......................... ........................ (kuupäev) 29. Arveregistreid raha saamiseks kirjutab tarnija välja maksenõuete blankettidel kolmes eksemplaris, mis täidetakse vastavalt käesolevatele eeskirjadele ja akreditiivi tingimustele. Akreditiivi väljamaksmisel on pank kohustatud kontrollima kõigi akreditiivi tingimuste täitmist tarnija poolt. 30. Akreditiivilt tarnijale raha väljamaksmisel teeb tarnija pank arveregistri teisele eksemplarile järgmise sisuga pealdise: Arveregister kontrollitud, jääk akreditiivil pärast arveregistri tasumist .................. Akreditiiv suletud summas ............................ Arveregistri summa kantakse tarnija kontole. Ostja pangale saadetakse deebetaviiso koos arveregistri teise eksemplari ja muude dokumentidega. 31. Tarnija pank on kohustatud silmas pidama akreditiivi õigeaegset sulgemist. Akreditiivis näidatud tähtaeg on viimane päev akreditiivi järgi maksmiseks. Tarnija pank on kohustatud saatma ostja pangale teate akreditiivi sulgemise kohta vastavalt akreditiivis toodud tingimustele. Arveldused maksekorraldustega 32. Maksekorraldus on juriidilise isiku korraldus teda teenindavale pangale teatava summa ülekandmiseks oma kontolt teise juriidilise isiku kontole samas või teises kohalikus või mittekohalikus pangas. Maksekorraldusi võtab pank täitmisele nende esitamise päeval raha olemasolul maksja kontol. 33. Maksekorraldused koostatakse neljas eksemplaris. Maksekorraldus kehtib kümme päeva, arvestamata tema väljakirjutamise kuupäeva. Maksekorralduse esimene eksemplar on memoriaalorderiks maksja pangas, teine ja kolmas eksemplar saadetakse saaja pangale, kus teine jääb panka memoriaalorderiks, kolmas aga antakse koos isikukonto väljavõttega raha saajale, neljas eksemplar tagastatakse maksjale kooos isikukonto väljavõttega. Vastuvõetud maksekorralduse kõigile eksemplaridele märgib panga töötaja vastuvõtmise kuupäeva. Arveldused tšekkidega 34. Ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste vahel tšekkidega arvlemisel annab konto omanik (tšeki väljaandja) teda teennindavale pangale kirjaliku korralduse teatava rahasumma ülekandmiseks tema kontolt rahasaaja (tšeki valdaja) kontole. 35. Tšekid on kehtivad kümme päeva, arvestamata nende väljakirjutamise kuupäeva. Tšekid kirjutatakse välja makse summa kindlakstegemise momendil. Keelatud on anda tšekiraamatuid tšekkide järgi raha saajatele ja täitmata tšekiblankettidele allakirjutamine. Tšekkidele kirjutavad alla isikud, kellel on õigus oma pangakonto käsutamiseks. Tšekkidel peab olema omaniku pitsati jäljend. Limiteeritud tšekkidele kirjutab alla ainult ostja esindaja volituse alusel. Limiteeritud tšekkidel ei ole peal ka omaniku pitsati jäljendit. 36. Vastutust tšekkide ebaõige kasutamise eest, tšekiraamatu või üksikute tšekkide teisele isikule edasiandmise, kaotsimineku või varastamise, samuti tšekke alla kirjutanud volitatud isikute kuritarvituste tagajärjel tekkinud kahjude eest kannab tšekiraamatu väljastanud ettevõte. 37. Ettevõte peab esitama pangale avalduse tšekiraamatu kaotsimineku kohta, ära näidates kasutamata tšekkide numbrid. 38. Raha kasutamata limiidi summas tagastatakse ettevõttele tema maksekorralduse alusel. Arveldused tšekkidega limiteeritud tšekiraamatutest. 39. Tšekke limiteeritud raamatutest kasutatakse arvlemisel juriidiliste isikute vahel. 40. Limiteeritud tšekiraamatu saamiseks annab ettevõte panka avalduse ühes eksmplaris nende isikute allkirjadega, kellel on õigus alla kirjutada ettevõtte kontolt operatsioonide sooritamise dokumentidele, ja oma pitsati jäljendiga. Avalduses täidetakse seal nõutavad rekvisiidid. 41. Tšekiraamatu limiit tähendab piirsummat, mille ulatuses tšeki väljaandja võib limiteeritud raamatult välja kirjutada ja pank tasuda tšekke. Pärast limiidi ammendamist väljakirjutatud tšekid on kehtetud. 42. Koos limiteeritud tšekiraamatu saamise avaldusega esitatakse pangale maksekorraldus raha deponeerimiseks tšeki väljaandja isikukontol. 43. Limiteeritud tšekiraamatust tšeki väljakirjutamisel kannab ostja tšeki limiidi jäägi eelmise tšeki kontsult väljakirjutatud tšeki kontsule ja näitab uue limiidi jäägi. Seda jääki kontrollivad tšekile alla kirjutanud isikud. 44. Maksmisel saadud tšekid tuleb anda panka järgmisel tööpäeval pärast tšeki väljakirjutamise kuupäeva. Tšekid esitatakse panka koos kolmes eksemplaris kirjutatud tšekiregistriga. Võttes ettevõttelt vastu tšekke, kontrollib pank registrite täitmise õigsust, tšekkide rekvisiite ja nende kehtivusajast kinnipidamist. Defektsete tšekkide summad kriipsutatakse registris maha koos selle kokkuvõtte parandamisega ja need tšekid tagastatakse allkirja vastu registri esimesel eksemplaril. Memoriaalorderina kasutatava registri juurde tasumiseks võetud tšekkidele lüüakse tempel "Läbi kantud". Raamatu kehtivusaja möödumisel või limiidi ammendamisel peab omanik kasutamata tšekid kustutama. 45. Limiidi täiendamiseks esitab ettevõte panka maksekorralduse koos vastava limiteeritud tšekiraamatuga. Kui limiteeritud tšekiraamatu limiit ei ole selle kehtivusaja lõppedes ära kasutatud ja on järel veel ka tšekke, peab tšekiraamatu omanik andma kasutamata tšekid panka koos maksekorraldusega kasutamata limiidi kandmiseks sellele kontole, millelt raha deponeeriti. Juhul kui limiteeritud tšekiraamatu tšekkide täieliku ärakasutamise korral limiit jääb ammendamata, võib ettevõttele kasutamata limiidi ulatuses välja anda uue limiteeritud tšekiraamatu. Ettevõte peab selleks panka esitama kasutatud tšekkide kontsudega raamatu koos avaldusega. Uue tšekiraamatu kehtivusaeg arvestatakse tema väljaandmise päevast. Pärast kasutamata limiidijäägi kontrollimist pangas tagastatakse kontsudega raamat ettevõttele. Maksete sundsissenõudmine 46. Ilma maksja korralduseta on lubatud vahendite mahakandmine tema pangakontodelt järgmistel juhtudel: a) Riikliku Arbitraaži poolt väljaantud käsud; b) kohtute poolt väljaantud täitelehed; c) notarite poolt väljaantud täitepealdised; d) võlgniku kiri pretensioonisumma tunnistamise kohta; e) maksukorralduse seadusega kehtestatud maksud ja viivised; f) Eesti Panga otsus viiviste sissenõudmise kohta, samuti teistel Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel. 47. Raha mahakandmine kontodelt toimub sissenõudjate inkassokorralduste alusel, mis esitatakse maksenõuete blanketil. Korralduses peab olema tehtud viide seadusaktile, mille alusel sissenõudjal on õigus vastuvaidlematus korras raha mahakandmiseks. Vastutus mahakandmise, samuti sundsissenõudmise alusele viitamise õigsuse eest lasub sissenõudjal. 48. Pangad ei vaata sisuliselt läbi maksjate vastuväiteid raha vastuvaidlematus korras mahakandmise kohta. 49. Dokumendis, mille alusel raha sundsissenõudmine toimub, peab olema ära näidatud sissenõudja ja maksja täpne nimetus ning sissenõutava summa suurus. Pangad kannavad maksjate kontodelt raha maha üksnes originaaldokumentide või nende dublikaatide, mitte aga koopiate järgi.