Sotsiaalminister — Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded — RTL, 4, 41

AVALDATUD : RTL 2002, 4, 41 Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 56 lõike 1 punkti 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded üld- ja eriarstiabi ning kiirabi andmisel. (2) Määrusega kehtestatavad nõuded on täitmiseks kohustuslikud tervishoiuteenuse osutajatele ja tervishoiuteenuse osutamist korraldavatele riigiasutustele ning riigiametnikele. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tervishoiuteenuse kättesaadavus ¿ tervishoiuteenuse kvaliteeti iseloomustav omadus, mis seisneb patsiendi võimaluses saada talle vajalikku tervishoiuteenust käesolevas määruses kehtestatud ajaliste ja piirkondlike põhimõtete alusel; 2) piirkondlik kättesaadavus ¿ tervishoiuteenuse osutaja asukoha paiknemine kindlaksmääratud kaugusel patsiendist; 3) plaaniline tervishoiuteenus ¿ tervishoiuteenus, mille osutamine on meditsiiniliselt näidustatud, kuid mille edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi; 4) erakorraline tervishoiuteenus ¿ tervishoiuteenus, mille osutamise edasilükkamise aeg on piiratud patsiendi tervise seisundi halvenemise, haiguse tüsistumise või haiguse prognoosi halvenemise ohu tõttu; 5) ravijärjekord ¿ tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilise tervishoiuteenuse saamist ootavate ravikindlustusega hõlmatud isikute kohta. § 3. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded (1) Patsiendi tervishoiuteenuse meditsiinilise vajaduse määrab arst vastavalt erialasele pädevusele. Patsiendi tervishoiuteenuse meditsiiniline vajadus tuleb kirjutada tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti ja saatekirjale. (2) Vältimatu abi kättesaadavus tagatakse, lähtudes tervishoiuteenuse osutaja seaduses sätestatud vältimatu abi andmise või transpordi korraldamise kohustusest ning käesoleva määruse sätetest. (3) Plaanilist tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust kohe osutada. (4) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama ravijärjekorda §-s 7 sätestatud nõuete kohaselt. (5) Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse võimaliku ooteaja jooksul, lähtudes saatekirjale märgitud tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest ja järgmistest põhimõtetest: 1) samasuguse tervishoiuteenuse vajadusega patsientidele osutatakse teenust samasugustel tingimustel; 2) patsiendi ooteaeg sõltub tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest. (6) Patsiendile nähtavas kohas peab olema välja pandud teave, kuhu ja kelle poole saab pöörduda: 1) väljaspool vastuvõtuaega erakorralise tervishoiuteenuse vajadusel; 2) kaebusega tervishoiuteenuse kättesaadavusega rahulolematuse puhul. § 4. Üldarstiabi kättesaadavuse nõuded (1) Üldarstiabi kättesaadavuse tagamisel peab perearst lähtuma «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 6 alusel kehtestatud perearsti tööjuhendis (edaspidi perearsti tööjuhend) ette nähtud perearsti tegevuskoha lahtioleku- ja vastuvõtuaegadest, tagades patsientide vastuvõtu õhtusel ajal vähemalt ühel päeval nädalas. (2) Perearst tagab vastuvõtule pääsemise ning abi osutamise perearsti tööjuhendis sätestatud aja jooksul. (3) Perearsti teeninduspiirkonna määramisel lähtub maavanem perearsti tegevuskoha paiknemisest võimalikult lähedal perearsti teeninduspiirkonnale. § 5. Erakorralise tervishoiuteenuse kättesaadavuse nõuded (1) Erakorralist tervishoiuteenust osutab haiglaväliselt kiirabi ning üldhaiglas, keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond. (2) Erakorralise meditsiini osakond peab tagama ööpäevase eriarsti valve viibimisega haiglas. (3) Kiirabibrigaadi pidaja peab tagama teenuse kättesaadavuse 24 tundi ööpäevas ja lähtuma teenuse osutamisel «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korrast ja väljakutse prioriteetidest. (4) Kiirabi piirkondliku kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotumise teeninduspiirkondade lõikes kinnitab Tervishoiuamet «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 4 punkti 2 alusel, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) igas maakonnas peab olema vähemalt üks arstibrigaad; 2) piirkonnas, mille asustustihedus on üle 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks arstibrigaad 35 000 elaniku kohta; 3) maapiirkonnas, mille asustustihedus on alla 20 elaniku km2 kohta, peab olema üks kiirabibrigaad 10 000¿15 000 elaniku kohta. § 6. Eriarstiabi kättesaadavuse nõuded (1) Eriarstiabi piirkondlik kättesaadavus üldkirurgia, sisehaiguste, pediaatria ning sünnitusabi ja günekoloogia erialadel peab olema 70 km ehk 60 minuti autosõidu kaugusel. (2) Plaanilist ambulatoorset eriarstiabi osutatakse perearsti saatekirja alusel, välja arvatud perearsti tööjuhendis nimetatud erialadel. (3) Plaanilist statsionaarset eriarstiabi osutatakse eriarsti ja perearsti saatekirjade alusel. (4) Eriarsti konsultatsioonile või ambulatoorsele vastuvõtule pääsemise ooteajad ei tohi ületada nelja nädalat. (5) Plaanilise tervishoiuteenuse ooteaeg ei tohi ületada kuus kuud, välja arvatud juhul, kui plaanilise tervishoiuteenuse osutamine lükkub edasi patsiendist olenevatel põhjustel. (6) Kui plaanilise tervishoiuteenuse osutamine on edasi lükkunud patsiendist olenevatel põhjustel, ei tohi järgmine ooteaeg ületada ühte aastat, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja ja Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) vahel kokku lepitud erijuhud. (7) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud oma tööd planeerima nii, et patsiendile oleks tagatud: 1) vältimatu arstiabi andmine; 2) plaanilise eriarstiabi õigeaegne andmine, lähtuvalt tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest, tervishoiuteenuse osutaja erialasest pädevusest ning tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahelise lepingu tingimustest. § 7. Ravijärjekorra pidamise nõuded (1) Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorda paberkandjal või elektrooniliselt. (2) Ravijärjekord peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) patsiendi ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood (puudumisel sünniaeg); 3) patsiendi elukohajärgse haigekassa piirkondliku osakonna kood; 4) planeeritav vastuvõtu või hospitaliseerimise aeg; 5) planeeritava tervishoiuteenuse osutamise näidustus (diagnoos ja operatsiooni, uuringu või protseduuri nimetus); 6) tervishoiuteenuse osutaja andmed (tervishoiutöötaja ja struktuuriüksuse kontaktandmed); 7) patsiendi kontaktandmed; 8) suunava arsti kontaktandmed; 9) patsiendi ravijärjekorda registreerimise kuupäev; 10) ravijärjekorras ette- või tahapoole viimise ja ravijärjekorrast välja arvamise kuupäev ning põhjus. (3) Patsiendi ravijärjekorda registreerimine peab olema tagatud kõigil tööpäevadel ajavahemikus kella 9.00¿17.00. (4) Ravijärjekorda registreerimisel peab tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile kirjaliku teatise, mis sisaldab tervishoiuteenuse osutamise aega ja tervishoiuteenust osutava struktuuriüksuse või tervishoiutöötaja nime ja telefoninumbrit. (5) Ravijärjekorras muudatuste tegemisel tuleb patsiendile muudatusest kirjalikult teatada ja säilitada varasem teave. (6) Tasuliste tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool ravijärjekorda ei tohi tervishoiuteenuse osutaja halvendada tervishoiuteenuste kättesaadavust teistele ravijärjekorras ootavatele patsientidele. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV