Rahandusminister — Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine — RTL, 1, 2

AVALDATUD : RTL 2002, 1, 2 Määrus kehtestatakse «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544) § 22 lõike 6 ja § 44 lõike 7 ning «Sotsiaalmaksuseaduse» (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587) § 9 lõike 7 alusel. § 1. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonid Kehtestada järgmised residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonide vormid: 1) vorm A «Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon» (lisa 1); 2) vormi A lisa «Tabelite 5.1, 5.2, 6.1, 6.2, 8.1, 8.2, 8.3 ja 9.1 lisalehed» (lisa 2); 3) vorm E «Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu» (lisa 3); 4) vorm MM «Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu» (lisa 4); 5) vormi MM lisa 1 «Osalused madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus» (lisa 5); 6) vormi MM lisa 2 «Ettevõtluse tuludest suuremate kulude arvestus» (lisa 6). § 2. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrus nr 102 «Füüsilise isiku tulu deklareerimine» (RTL 2000, 127, 2035; 2001, 11, 151). (2) Käesolevat määrust kohaldatakse nende tulude deklareerimisel, mis on saadud alates 1. jaanuarist 2001. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 114 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 1 Vorm A RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON 1. Maksuamet Saabumise kuupäev Jrk I. ÜLDANDMED 2. Maksumaksja 2.1. Perekonna- ja eesnimi 2.2 Isikukood või selle puudumisel sünniaeg Elukoha aadress (koht, kuis isik alaliselt või peamiselt elab) 2.3. Maakond, postiindeks Vald / linn / küla Tänav, maja, korter Telefon, elektronposti aadress (e-mail) Enammakstud maksu tagastamine (tagastatakse maksumaksja või abikaasa pangakontole) 2.4 Konto number Maksumaksja kontole jah Abikaasa kontole jah 3. Abikaasa 3.1. Perekonna- ja eesnimi 3.2. Isikukood või selle puudumisel sünniaeg 3.2. Kas abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni? JAH EI 4. Osalus madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus 4.1. Kas omasite maksustamisperioodil osalust madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus? JAH EI II. MAKSUSTATAVAD TULUD Eestis saadud tulu (kroonides) 5. Tulu, millelt on tulumaks kinni peetud 5.1. Palk ja muud tasud. Maksumäär 26% Väljamakse tegija Tulu Kinnipeetud tulumaks Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi 5.2. Renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis, väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist, muu tulu. Maksumäär 26% Väljamakse tegija Tulu liik Tulu Kinnipeetud tulumaks Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi 5.3. Väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist. Maksumäär 10% Väljamakse tegija Tulu Kinnipeetud tulumaks Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi 5.4. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu. Maksumäär 26% Kindlustusandja Lepingu andmed Väljamakstud summa Lepingujärgselt tasutud kindlustusmaksed Tulu: veerg 4 + veerg 5 - veerg 6 >-0, kuid mitte enam kui veerg 5 Maksustamisperigoodil kinnipeetud tulumaks Number Sõlmimise kuupäev Eelmistel maksustamisperioodidel Maksustamisperioodil 1 2 3 4 5 6 7 8 6. Kasu vara võõrandamisest 6.1. Väärtpaberite võõrandamine Väärtpaberite emitent Liik Kogus Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügihind / turuhind Kasu (+): veerg 6 - veerg 4 - veerg 5; kahju (-): veerg 6 - veerg 4 1 2 3 4 5 6 7 6.2. Kasu muu vara võõrandamisest Vara liik Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügihind / turuhind Kasu (+): veerg 4 - veerg 2 - veerg 3 >- 0 1 2 3 4 5 6.3. Äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu Äriühingu nimi Registrikood Aktsiate / osade arv Soetamismaksumus / sissemakse Väljamakse Tulu: veerg 5 - veerg 4 >-0 1 2 3 4 5 6 7. Maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud Väljamakse tegija Tulu liik Tulu Nimi Aadress Registri- või isikukood Välismaalt saadud tulu (välisvaluutas) 8. Välismaalt saadud tulu 8.1. Palgatulu, juhatuse liikme tasud, renditulu ja litsentsitasu, kunstnikele ja sportlastele makstud tasu, dividendid, intressid, pensionid, stipendiumid, muu tulu Väljamakse tegija Riik Tulu liik Väljamakse kuupäev Rahaühik Tulu Kinnipeetud või makstud tulumaks Registrinumber või isikukood residendiriigis Nimi Registrinumber või isikukood residendiriigis Nimi Registrinumber või isikukood residendiriigis Nimi 8.2. Kasu väärtpaberite võõrandamisest Väärtpaberi Riik Tehingu kuupäev Rahaühik Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügi- / turuhind Kasu (+): veerg 9 - veerg 7 - veerg 8: kahju (-): veerg 9 - veerg 7 Kinnipeetud või makstud tulumaks Emitent Liik Kogus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 8.3. Kasu muu vara võõrandamisest Vara liik Riik Tehingu kuupäev Rahaühik Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügi- / turuhind Kasu: veerg 7 - veerg 5 - veerg 6 >- 0 Kinnipeetud või makstud tulumaks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 8.4. Äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu Äriühingu nimi Registrinumber Tehingu kuupäev Rahaühik Aktsiate või osade arv Soetamismaksumus / sissemakse Väljamakse Tulu: veerg 7 - veerg 6 >- 0 Kinni peetud või makstud tulumaks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 III. MAHAARVAMISED 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9.1. Täiendav maksuvaba tulu kolmanda või enama lapse kohta Lapse perekonna- ja eesnimi (vanuse järjekorras alates vanemast lapsest) Isikukood Lapse maksustatav tulu (kroonides) 1 2 3 9.2. Makstud elatis Elatise saaja nimi Elatis saaja isikukood Elatise saaja elukoht Makstud elatise summa (kroonides) 1 2 3 4 9.3. Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud kapitalirendi intressid Andmed Laenude lõikes 1 2 3 4 Omaniku nimi Omaniku isikukood Omaniku sugulusaste (vanem, laps) Krediidi- või finantseerimisasutuse nimi Laenu- või rendilepingu number Laenu või rendi objekt (maja / korter aadress) Laenu või rendi sihtotstarve (ostmine, ehitamine) Maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu või kapitalirendi intressi summa (kroonides) 9.4. Tasutud koolituskulud Koolitatav Õppeasutuse nimi Õppeasutuse registreerimisnumber või registreerimiskood Tasutud summa (kroonides) Nimi Isikukood 1 2 3 4 5 9.5. Tasutud õppelaenu intressid Õppelaenu saaja Krediidiasutuse nimi Lepingu number Tasutud laenuintresside summa (kroonides) Nimi Isikukood 1 2 3 4 5 9.6. Tehtud kingitused, annetused ning tasutud ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud Tehtud kingituse, annetuse, ametiühingu sisseastumis- või liikmemaksu saaja Tasutud ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksu summa (kroonides) Tehtud kingituse ja annetuse summa (kroonides) 1 2 3 4 9.7. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamine Kindlustusandja või pensionifondi nimi Kindlustusandja või pensionifondi registrikood Tasutud kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine (kroonides) 1 2 3 10. Kinnitan, et minule teadaolevalt on eespool esitatud andmed õiged. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse informatsiooni esitamine on “Haldusõiguserikkumiste seadustiku” (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526) alusel karistatav. 10.1. Maksumaksja allkiri Kuupäev 10.2. Abikaasa allkiri Kuupäev 10.3. Maksumaksja esindaja ees- ja perekonnanimi Esindaja allkiri Kuupäev Telefon IV. AVALDUS 11. Summas maks 11.1. Tagastamisele kuuluv . . . . . maks jätta katteks 11.2. Maksumaksja allkiri Märkused I. Üldandmed 1.1 Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi maksustatavate tulude kohta elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Füüsilise isiku pankroti korral esitatakse tuludeklaratsioon «Tulumaksuseaduse» § 44 lõike 3 alusel ühe kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest. Tuludeklaratsioon täidetakse täiskroonides. 1.2 Füüsiline isik on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibis Eestis maksustamisperioodi jooksul 183 päeva või rohkem, samuti välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja (edaspidi resident) ja kes sai maksustamisperioodil tulu mitmelt tööandjalt, välisriigist või muid maksustatavaid tulusid ning kelle kogutulu maksustamisperioodil ületas maksuvaba tulu («Tulumaksuseaduse» § 23). Residendist füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni ka juhul, kui tema maksustamisperioodi maksustatav tulu on alla maksuvaba tulu või maksustatav tulu puudub üldse. Tuludeklaratsiooni esitab ka resident, kes sai maksustamisperioodil tulu ainult ühes töökohas töötamisest ja/või ajutise töövõimetuse hüvitist, kui nendelt väljamaksetelt ei ole «Tulumaksuseaduse» § 41 punktide 1 ja 6 alusel tulumaksu kinni peetud. 1.3 Tuludeklaratsiooni esitab ka resident, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil («Tulumaksuseaduse» § 10) asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust nimetatud juriidilise isiku kasumile. Osalus deklareeritakse vormi MM lisal 1 ning esitatakse koos vormiga A elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormidele A ja MM lisa 1 ka vorm MM. 1.4 Residendist abikaasad, kes soovivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, täidavad tuludeklaratsiooni vormi A eraldi, märgistades tuludeklaratsiooni rea 3.3 «JAH» tähisega «X». Kui abikaasade ühiselt esitatava tuludeklaratsiooni puhul ühel abikaasal puudub maksustamisperioodil maksustatav tulu ning tulust «Tulumaksuseaduse» paragrahvide 231 – 28 lg 1 alusel tehtavaid mahaarvamisi ei ole, siis võib esitada ühe vormi A. Residendist abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni ka juhul, kui abielu on sõlmitud maksustamisperioodi kestel või üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodi kestel või pärast maksustamisperioodi lõppu. Ühist tuludeklaratsiooni ei saa esitada, kui maksustamisperioodi jooksul on abielu lahutatud. Abikaasad, kes esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning nendele väljastatakse ühine maksuteade. 1.5 Tuludeklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja. Teovõimetu (k.a kuni 7 a lapse) või piiratud teovõimega (k.a 7–18 a lapse) isiku eest kirjutab tuludeklaratsioonile alla tema seaduslik esindaja või eestkostja. Tuludeklaratsioonile võib alla kirjutada ka volitatud esindaja. Esindaja peab Maksuameti nõudmisel esitama esindust tõendava volikirja. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamisel (ka eraldi täidetud vormide A puhul) kirjutavad tuludeklaratsioonile alla nii maksumaksja kui ka tema abikaasa. 1.6 Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta («Tulumaksuseaduse» § 36 lõige 6). 1.7 Tuludeklaratsiooni esitaja on kohustatud Maksuameti nõudmisel esitama maksu määramiseks vajalikke täiendavaid dokumente. 1.8 Tuludeklaratsiooni esitama kohustatud residendist füüsiline isik (maksumaksja) esitab tuludeklaratsiooni vormi A. Kui vormi A tabelite 5.1, 5.2, 6.1, 6.2, 8.1, 8.2, 8.3, 9.1 täitmisel jääb ridu puudu, võib märkida tulud või mahaarvamised vastava tabeli lisalehele. Maksustamisperioodil ettevõtlustulu («Tulumaksuseaduse» § 14) saanud maksumaksja esitab lisaks vormile A ka vormi E. 1.9 Maksuameti kohalik asutus arvutab tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele või tagastamisele kuuluva maksusumma ning saadab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 46 lõikele 1 ja «Maksukorralduse seaduse» (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534; 2001, 17, 76; 43, 242; 48, 266; 56, 335; 59, 360; 65, 378; 88, 531) §-le 21 maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks Maksuameti pangakontole («Tulumaksuseaduse» § 46 lõige 3). Kui maksumaksja on deklareerinud tulu ettevõtlusest (vorm E) või kasu vara võõrandamisest, on ta kohustatud tasuma maksuteates näidatud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks («Tulumaksuseaduse» § 46 lõige 4). Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui juurdemakse on alla 50 krooni. 1.10 Tuludeklaratsiooni järgi tagastamisele kuuluva maksustamisperioodil enammakstud maksusumma tagastab Maksuamet hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks tuludeklaratsioonil märgitud maksumaksja pangakontole. Kui maksumaksja on deklareerinud tulu ettevõtlusest (vorm E) või kasu vara võõrandamisest, tagastatakse enammakstud maksusumma hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks («Tulumaksuseaduse» § 46 lõige 6). 1.11 Enammakstud tulumaksu võib maksumaksja (füüsilisest isikust ettevõtja ka enammakstud sotsiaalmaksu) jätta oma eelseisvate maksukohustuste katteks, täites tuludeklaratsiooni IV osas toodud avalduse. Kui avaldust ei ole täidetud, tagastatakse (välja arvatud «Maksukorralduse seaduse» § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel) enammakstud maksusumma vormi A real 2.4 märgitud pangakontole. 1.12 Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta ja ei deklareerita «Tulumaksuseaduse» §-de 48–53 alusel maksustatavaid erisoodustusi, kingitusi, annetusi, dividende või muid kasumieraldisi. II. Maksustatavad tulud Eestis saadud tulu 2.1 Tabelis 5.1 näidatakse 26% maksumääraga maksustatav tulu, millelt väljamaksja on kohustatud arvestama sotsiaalmaksu: 1) kõik rahalised tasud, mida töötaja, avalik teenistuja või sportlane on saanud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikele 1, sealhulgas stipendiumid ja toetused, mida on makstud seoses töö või teenistussuhtega ja muud väljamaksed; 2) tasud, mida juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on saanud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikele 2; 3) tööettevõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu, välja arvatud kui saaja on kantud äriregistrisse või on registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana või on notar või kohtutäitur. 2.2 Maksustamisperioodil saadud tulu näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga. Summa sisaldab maksustamisperioodil makstud elatise koos tulumaksuga, samuti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingule makstud sisseastumis- ja liikmemaksud. 2.3 Tabelis 5.2 näidatakse 26% maksumääraga maksustatav tulu liikide lõikes, millelt väljamaksja ei ole kohustatud sotsiaalmaksu arvestama: 1) renditulu ja litsentsitasud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 16, kui maksumaksja ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana kantud äriregistrisse või Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud; 2) maksustamisele kuuluvad intressid vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 17. Näidatakse laenudelt, võlakohustusi tõendavatelt väärtpaberitelt või muudelt võlakohustustelt saadud intressid, sealhulgas ka kapitalirendilt saadud intressid. Maksustamisele ei kuulu residendist krediidiasutuse, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali või Hüvitusfondi poolt füüsilisele isikule makstud intressid; 3) saadud elatis, mis kuulub maksustamisele «Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 1 alusel. Näidatakse kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel saadud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist, millest posti- või pangakulusid maha ei arvata; 4) maksustamisele kuuluvad pensionid vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 19 lõikele 2; 5) stipendiumid, toetused, preemiad ja loteriivõidud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 19 lõikele 2. Stipendiumid ja toetused, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, näidatakse tabelis 5.1; 6) ajutise töövõimetuse hüvitis (haigusraha) vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 20 lõikele 1; 7) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtud väljamaksed vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 20 lõikele 4; 8) muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud. 2.4 Tabelis 5.3 näidatakse 10% maksumääraga maksustatavad täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale makstud kindlustushüvitised ja vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtud väljamaksed («Tulumaksuseaduse» § 21 lõiked 1 ja 2). 2.5 Tabelis 5.4 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summad, millest on maha arvatud kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on saadud enne kaheteistkümne aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest («Tulumaksuseaduse» § 20 lõige 3). Enne 2001. a 1. jaanuari sõlmitud lepingu alusel saadud summa kuulub maksustamisele «Tulumaksuseaduse» § 20 lõike 3 alusel, kui see on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja poolt väljastatud tõendi alusel eraldi rida. 2.6 Tabelis 6 näidatakse kasu või kahju väärtpaberite ja kasu muu vara võõrandamisest vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 15 lõikele 1, § 37 lõikele 1, §-le 39 ja § 61 lõikele 3, samuti «Tulumaksuseaduse» § 15 lõike 2 alusel aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel ning aktsiate või osade tagasiostmisel isikule tehtav väljamakse osas, mis ületab osaluse soetamismaksumust või isiku poolt tehtud sissemakset osaluse omandamisel, ning samuti «Tulumaksuseaduse» § 15 lõike 3 alusel juriidilise isiku likvideerimisel makstav likvideerimisjaotis osas, mis ületab osaluse soetamismaksumust või isiku poolt tehtud sissemakset osaluse omandamisel. 2.7 Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. 2.8 Soetamismaksumus («Tulumaksuseaduse» § 38) on: 1) kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud; 2) kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara lepingujärgsete tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta; 3) omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa, sealhulgas ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutused (näiteks poolelioleva maja ehituskulu). 2.9 Vara võõrandamisest saadud tulu kuulub maksustamisele kogu ulatuses, kui varal puudub soetamismaksumus ning vara võõrandamisest saadud kasu ei ole vastavalt «Tulumaksuseadusele» tulumaksuvaba. 2.10 Tabelis 6.1 näidatakse väärtpaberite (aktsia, osa, osak, erastamisväärtpaber, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forward jmt) võõrandamisest saadud kasu või kahju. 2.11 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väätpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju («Tulumaksuseaduse» § 39). Kui kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. «Tulumaksuseaduse» § 61 lõike 3 alusel võib väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 22 alusel edasikantud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule («Tulumaksuseaduse» § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ning selle võrra kahju ei suurendata. 2.12 Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamisel lähtutakse järjepidevalt ühest alljärgnevatest meetoditest: 1) FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras; 2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende kogusega. 2.13 Riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumus on erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval («Tulumaksuseaduse» § 38 lõige 4). 2.14 Tabelis 6.2 näidatakse muu vara võõrandamisest saadud kasu. 2.15 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 5), kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana või 2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel, või 3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või 4) kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta või 5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või 6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või 7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana. 2.16 Kui kinnisasja, ehitist või korterit kui vallasasja kasutati peale maksumaksja elukoha osaliselt ka muul otstarbel (näiteks ettevõtluses, üüriti välja), siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtega. 2.17 Tabelis 6.3 näidatakse äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 15 lõigetele 2 ja 3. 2.18 Tabelis 7 näidatakse muu Eestis saadud maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Välismaalt saadud tulu 2.19 Tabelis 8 näidatakse välisriigis saadud maksustatav tulu, sealhulgas tulu, mis on saadud osanikuna või liikmena juriidilise isiku staatust mitteomavas välismaises isikute ühenduses või varakogumis («Tulumaksuseaduse» § 6 lõige 31). 2.20 Välisriigis saadud tulu näidatakse välisvaluutas. 2.21 Maksustamisperioodil välisriikides saadud tulu kuulub füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tulult välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks. Kui välisriigis saadud tulult Eesti «Tulumaksuseaduse» järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. Kui välisriigis saadud tulult Eestis arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata. 2.22 Välisvaluutas maksustamisperioodil saadud tuludelt maksustamisperioodil kinnipeetud või makstud tulumaks näidatakse välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata selle osa tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. 2.23 Tabelis 8.1 näidatakse välismaal saadud palgatulu, tulu riigiteenistusest, juhatuse liikme tasud, renditulu ja litsentsitasu, kunstnikele ja sportlastele makstud tasu, dividendid, intressid, pensionid, stipendiumid ja muu tulu tululiikide lõikes. 2.24 Tabelis 8.2 näidatakse välismaal väärtpaberite (aktsia, osa, osak, erastamisväärtpaber, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forward jmt) võõrandamisest saadud kasu või kahju. 2.25 Tabelis 8.3 näidatakse välismaal muu vara võõrandamisest saadud kasu. 2.26 Tabelis 8.4 näidatakse välismaal äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel saadud tulu. III. Mahaarvamised 3.1 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust teha «Tulumaksuseaduse» §-des 23–28 1 sätestatud mahaarvamisi. Maksumaksja märgib maksustamisperioodil eelnimetatud tema poolt tehtud mahaarvamised tuludeklaratsiooni III osas. 3.2. Maksuamet arvutab «Tulumaksuseaduse» § 46 lõike 1 alusel tasumisele või tagastamisele kuuluva maksusumma, võttes arvesse tulust tehtavaid mahaarvamisi «Tulumaksuseaduses» sätestatud piirmäärade ulatuses. 3.3 Tabelis 9.1 näidatakse andmed täiendava maksuvaba tulu leidmiseks. Täiendavat maksuvaba tulu saab kasutada lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik «Perekonnaseaduse» (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; 53, 307; RT III 2001, 15, 154) paragrahvide 60, 65, 67 või 97 tähenduses, kes peab üleval kolme või enamat alaealist last. Kui lapsel ei ole isikukoodi, siis võib veergu 2 märkida lapse sünniaja. 3.4 Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) («Tulumaksuseaduse» § 231). 3.5 Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse kolmanda ja iga järgneva lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem tema maksustamisperioodi maksuvabast tulust. 3.6 Tabelis 9.2 näidatakse maksumaksja poolt residendist füüsilisele isikule maksustamisperioodil makstud elatis juhul, kui see elatis on «Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 1 kohaselt saaja maksustatavaks tuluks («Tulumaksuseaduse» § 24). Siin näidatakse kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel makstud või kinnipeetud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist. 3.7 Tabelis 9.3 näidatakse endale, oma vanemale või lapsele eluasemeks elamu või korteri soetamiseks, sealhulgas ehitamiseks «Planeerimis- ja ehitusseaduse» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) § 39 punktide 1–3 mõistes võetud laenu või kapitalirendi (liisingu) maksustamisperioodil «Krediidiasutuste seaduses» (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268; 93, 565) sätestatud residendist krediidi- või finantseerimisasutusele või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile makstud intressid. Üheaegselt võib maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid. Liisinglepingu puhul märgitakse tulevase omaniku nimi, kes saab eluaseme omanikuks liisinglepingu lõppemisel. 3.8 Finantseerimisasutuselt («Krediidiasutuste seaduse» § 5 mõistes) elamu või korteri järelmaksuga soetamist käsitatakse kui soetamist laenuga, mille intressid võib maha arvata («Tulumaksuseaduse» § 25). 3.9 Tabelis 9.4 näidatakse enda ja «Perekonnaseaduses» nimetatud ülalpeetava kuni tema 26-aastaseks saamiseni riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, koolitusluba omavas erakoolis või välisriigis asuvas eelloetletutega samaväärses õppeasutuses, samuti nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest samal maksustamisperioodil tasutud, dokumentaalselt tõendatud koolituskulud vastavalt rahandusministri 29. detsembri 1999. a määrusele nr 120 «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine» (RTL 2000, 1, 2; 2001, 114, 1614). Eespool nimetatud isikute koolituskulude puudumisel võib tulust maha arvata ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku haridusasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tasutud koolituskulud. 3.10 Tabelis 9.5 näidatakse maksustamisperioodil tasutud, «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454) peatükis IX1 sätestatud õppelaenu intressid vastavalt rahandusministri 29. detsembri 1999. a määrusele nr 120 «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine». 3.11 Tabelis 9.6 näidatakse dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused, mis maksustamisperioodil on tehtud: 1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korraldusega nr 94-k kinnitatud «Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja» (RTL 2000, 21, 298; 87, 1328; 131, 2127; 2001, 53, 737; 78, 1078) kantud isikule või 2) «Kirikute ja koguduste seaduse» (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425) alusel asutatud ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isikule või 3) erakonnale või 4) riigi või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile. Tabelis 9.6 näidatakse ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingule maksustamisperioodil tasutud ja dokumentaalselt tõendatud sisseastumis- ja liikmemaksud. Maksustamisperioodil on lubatud tulust maha arvata eelnimetatud mahaarvamisi kokku mitte rohkem kui 5% (sh ametiühingu sisseastumis- ja liikmemakse mitte rohkem kui 2%) maksumaksja maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» 6. peatükis ja §-des 23–26 lubatud mahaarvamised («Tulumaksuseaduse» § 27 lõiked 2 ja 3). 3.12 Tabelis 9.7 näidatakse täiendava kogumispensioni kindluslepingu alusel maksustamisperioodil tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad. 3.13 Ühe vabatahtliku pensionifondi osakute teise pensionifondi osakute vastu vahetamisel või kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel pensionifondi tagasivõetavate osakute eest arvestatud summasid maksustatavast tulust maha ei arvata. 3.14 Maksustamisperioodil on lubatud tulust maha arvata täiendava kogumispensioni kindluslepingu alusel maksustamisperioodil tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad mitte rohkem kui 15% maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» 6. peatükis lubatud mahaarvamised. Abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ei või nimetatud summa ületada 15% abikaasade kogutulust maksustamisperioodil («Tulumaksuseaduse» § 28). Rahandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 114 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 2 Vormi A lisa Tabeli 5.1 lisalehed Maksumaksja Isikukood Eestis saadud tulu (kroonides) 5. Tulu, millelt on tulumaks kinni peetud 5.1. Palk ja muud tasud. Maksumäär 26% Väljamakse tegija Tulu Kinnipeetud tulumaks Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 5.2. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood Eestis saadud tulu (kroonides) 5. Tulu, millelt on tulumaks kinni peetud 5.2. Renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis, väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist, muu tulu. Maksumäär 26% Väljamakse tegija Tulu liik Tulu Kinnipeetud tulumaks Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Registri- või isikukood Nimi Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 6.1. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood Eestis saadud tulu (kroonides) 6. Kasu vara võõrandamisest 6.1. Väärtpaberite võõrandamine Väärtpaberite emitent Liik Kogus Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügihind / turuhind Kas (+): veerg 6 - veerg 4 - veerg 5; kahju (-): veerg 6 - veerg 4 1 2 3 4 5 6 7 Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 6.2. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood Eestis saadud tulu (kroonides) 6. Kasu vara võõrandamisest 6.2. Kasu muu vara võõrandamisest Vara liik Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügihind / turuhind Kasu (+): veerg 4 - veerg 2 - veerg 3 >- 0 1 2 3 4 5 Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 8.1. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood 8. Välismaalt saadud tulu (välisvaluutas) 8.1. Palgatulu, juhatuse liikme tasud, renditulu ja litsentsitasu, kunstnikele ja sportlastele makstud tasu, dividendid, intressid, pensionid, stipendiumid, muu tulu Väljamakse tegija Riik Tulu liik Väljamakse kuupäev Rahaühik Tulu Kinnipeetud või makstud tulumaks Registrinumber või isikukood residendiriigis Nimi Registrinumber või isikukood residendiriigis Nimi Registrinumber või isikukood residendiriigis Nimi Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 8.2. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood 8. Välismaalt saadud tulu (välisvaluutas) 8.2. Kasu väärtpaberite võõrandamisest Väärtpaberi Riik Tehingu kuupäev Rahaühik Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügi- / turuhind Kasu (+): veerg 9 - veerg 7 - veerg 8: kahju (-): veerg 9 - veerg 7 Kinnipeetud või makstud tulumaks Emitent Liik Kogus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 8.3. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood 8. Välismaalt saadud tulu (välisvaluutas) 8.3. Kasu muu vara võõrandamisest Vara liik Riik Tehingu kuupäev Rahaühik Soetamismaksumus Võõrandamisega seotud kulud Müügi- / turuhind Kasu: veerg 7 - veerg 5 - veerg 6 >- 0 Kinnipeetud või makstud tulumaks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Vormi A lisa Tabeli 9.1. lisalehed Maksumaksja Perekonna- ja eesnimi Isikukood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9.1. Täiendava maksuvaba tulu kolmanda või enama lapse kohta Lapse perekonna- ja eesnimi (vanuse järjekorras alates vanemast lapsest) Isikukood Lapse maksustatav tulu (kroonides) 1 2 3 Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Rahandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 114 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 3 RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU Ettevõtja perekonna- ja eesnimi Isikukood Ärinimi Tegevusala, tegevuskoht Ettevõtluse erikonto olemasolul Panga nimi Konto number kroonides Rea nr Näitaja nimetus Ettevõtlus, v.a. põllumajanduslik Põllumajanduslik ettevõtlus 1 2 3 4 1. Ettevõtlustulu X X 1.1 Kaupade müümine ja vahendamine 1.2 Kutsetegevus või teenuste osutamine 1.3 Loominguline või teaduslik tegevus 1.4 Renditulu 1.5 Litsentsitasu 1.6 Võõrandatud vara müügihind või turuhind 1.8 Kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud “Tulumaksuseaduse” § 181 alusel tehtud mahaarvamised, kui põhivara võõrandati või võeti isiklikku tarbimisse kahe aasta jooksul pärast selle vara soetamist 1.9 Saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmaksed või vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust 1.10 Finantstulud 1.11 Muud tulud 1.12 Välisriigis ettevõtlusest saadud tulu (tabel 1 veerg 7 rida “Kokku”) 1.13 Ettevõtlustulu kokku (read 1.1 kuni 1.12) 2. Ettevõtlusega seotud kulud X X 2.1 Põhivara soetamismaksumus 2.2 Soetatud kaubad ja teenused 2.3 Töötajatele tehtud erisoodustused 2.4 Erisoodustustelt makstud tulu- ja sotsiaalmaks 2.5 Töötajate palk ja muud tasud 2.6 Töötajate eest makstud sotsiaalmaks 2.7 Ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaks 2.8 Muud riiklikud (peale käesoleva) ja kohalikud maksud 2.9 Muud kulud 2.10 Ettevõtlusega seotud tulud kokku (read 2.1 kuni 2.9) 3 Ettevõtluse tulem: rida 1.13 - rida 2.10 X KOKKU 4 Põllumajandusliku ettevõtlusega seotud täiendava mahaarvamise (mitte enam kui real 3 veerus 4 näidatud positiivne tulem) 5 Põllumajandusliku soodustusega korrigeeritud tulem (rida 3 - rida 4). Kui tulem on negatiivne , siis rida 6 ei täideta 6. Erikontol oleva summa kasv, mitte enam kui rida 5 (tabel 3 veerg 4) X X 7. Erikontol oleva summa kahanemine ilma miinusmärgita (tabel 3 veerg 4) X X 8. Erikontol oleva summaga korrigeeritud ettevõtluse tulem (rida 5 - rida 6 või rida 5 + rida 7). Veeru “Kokku” negatiivse tulemi võib kanda tabel 4 rida 7 veergu 5 X X 9. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud, mitte enam kui 2% rida 8 “Kokku” positiivsest summast X X 10. Eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse tulu ületanud kulud 2001. a tuludest mahaarvamisele kuuluv osa (tabel 4 rida 8 veerg 4) (mitte enam kui rida 8 - rida 9) X X 11. Kuni 31. Detsembrini 1999. a kehtinud “Tulumaksuseaduse” § 21 lg 11 sätestatud mahaarvamised 2001. Tuludest mahaarvamisele kuuluv osa (tabel 5 rida 3 veerg 4) (mitte enam kui rida 8 - rida 9 - rida 10) X X 12. Maksustatav tulu: rida 8 - rida 9 - rida 10 - rida 11 X X 13. Kohustuslikud (tasumisele kuulunud) avansilised maksed X X 14. Tasutud avansilised maksed X X Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Märkused 1. Vormi E täidab residendist füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluse, samuti notar ja kohtutäitur oma kutsetegevuse kohta. 2. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt temale kuuluvate väärtpaberite võõrandamist. Ettevõtlustulu võib hõlmata ka «Tulumaksuseaduse» §-s 16 sätestatud renditulu ja litsentsitasusid. Ettevõtluse tulud ja kulud võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus või kulutused tehti. Tulud ja kulud kajastatakse koos käibemaksuga. 3. Vormi E ridadel 1.1 kuni 1.12 näidatakse kõik maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulud tululiikide lõikes. 4. Real 1.4 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 16 alusel renditulu juhul, kui maksumaksja on äriregistrisse kantud või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning renditulu on temale ettevõtlustuluks. Kui tulu vara rentimisest ei käsitleta tuluna ettevõtlusest, siis kajastatakse renditulud vormi A real 5.2. 5. Real 1.5 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 16 alusel litsentsitasu juhul, kui maksumaksja on äriregistrisse kantud või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning litsentsitasu on temale ettevõtlustuluks. Kui litsentsitasu ei käsitleta tuluna ettevõtlusest, siis kajastatakse litsentsitasud vormi A real 5.2. 6. Real 1.6 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud ja ettevõtluses kasutatud võõrandatud vara müügihind või turuhind vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 37 lõigetele 2 ja 3. Kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest ettevõtjaga seotud isikule («Tulumaksuseaduse» § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud vara võõrandamisest , liidetakse ettevõtlustulule real 1.11. Ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest saadud tulu on müüdud vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind, kui sellise vara soetamismaksumuse on ettevõtja käesoleval või eelmistel maksustamisperioodidel ettevõtlustulult maha arvanud («Tulumaksuseaduse» § 37 lõige 2). 7. Real 1.7 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind, kui selle vara soetamismaksumus on kuludesse kantud ning vara võeti isiklikku tarbimisse (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) «Tulumaksuseaduse» § 37 lõike 4 alusel. Vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks antud punkti alusel ettevõtlustulule lisatud summa. Real 1.7 näidatakse ka ettevõtluses kasutatava vara turuhind, millest on maha arvutatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe, kui see vara võeti isiklikku tarbimisse (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) «Tulumaksuseaduse» § 37 lõike 5 alusel ning ettevõtja on arvestanud varale maksuamortisatsiooni. Nimetatud vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks antud real näidatud ning ettevõtlustulule lisatud summa. 8. Real 1.8 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 59 lõikele 2 kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 18 1 alusel tehtud mahaarvamised, kui selline põhivara võõrandati või võeti isiklikku tarbimisse kahe aasta jooksul pärast põhivara soetamist, parendamist või täiendamist. 9. Real 1.9 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 20 lõikele 2 kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral väljamakstud kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumus või samalt varalt kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» alusel arvestatud põhivara amortisatsioon on ettevõtlustulust maha arvatud. 10. Real 1.10 näidatakse maksustatavad finantstulud, sealhulgas panga poolt makstud intressid raha hoiustamise eest erikontol «Tulumaksuseaduse» § 36 lõike 8 alusel. 11. Real 1.11 näidatakse kõik muud «Tulumaksuseaduse» alusel maksustamisele kuuluvad ettevõtlustulud, kaasa arvatud Maksuameti poolt tagastatud maksud (näiteks käibe- ja sotsiaalmaks), välja arvatud käesolev maks. Siin näidatakse kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest ettevõtjaga seotud isikule («Tulumaksuseaduse» § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud vara võõrandamisest tekkinud kahju. 12. Real 1.12 näidatakse välisriigis saadud ettevõtlustulu. Vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 45 võib maksustamisperioodil välisriigis saadud tulult arvestatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. Välisriigis saadud tulu arvutatakse Eesti kroonidesse tulu saamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Tabel 1 VÄLISRIIGIS ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU Väljamakse tegija Riik Tehingu kuupäev Rahaühik Kurss krooni suhtes Ettevõtlustulu Kinnipeetud või makstud tulumaks Välisvaluutas Kroonides Välisvaluutas Kroonides 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku 13. Äriregistrisse kantud või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, samuti notar ja kohtutäitur võib ettevõtlustulust maha arvata maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Algdokument peab vastama «Raamatupidamise seaduse» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527) § 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele. 14. Ridadel 2.1 kuni 2.9 näidatakse ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata «Tulumaksuseaduse» §-s 34 sätestatud kulusid. Tabelis 2 näidatakse kulud, mida maksumaksja on teinud, kuid mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata ja ridadel 2.1 kuni 2.9 ei kajastata. Tabel 2 KULUD, MIDA EI OLE LUBATUD ETTEVÕTLUSTULUST MAHA ARVATA Kulud, mida ei arvata maha ettevõtlustulust Kokku kroonides Tasutud tulumaks, v.a «Tulumaksuseaduse» § 48 alusel tasutud tulumaks Seaduse alusel määratud trahvid ja «Maksukorralduse seaduse» § 28 alusel tasutud intressid Maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus Maksed vee erikasutuse eest vee kasutamisel erikasutusloata või üle lubatud koguse vastavalt «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577) § 111 lõikele 3 Saastetasu, mis on tasutud kõrgendatud määra järgi vastavalt «Saastetasu seaduse» (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843) §-le 23 ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu Kulud, mis on tehtud «Tulumaksuseaduse» kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvelt Kingituste ja annetuste maksumus, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata 15. Real 2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse, sealhulgas parendus- ja täienduskulud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud põhivara soetamismaksumuseks on maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressideta. 16. Real 2.2 näidatakse soetatud kaupade (s.h materjal, tooraine, pooltooted) ja teenuste maksumus. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara rendi- või üüritasud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 17. Real 2.3 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 48 töötajatele tehtud erisoodustused, millelt on tasutud tulumaks. 18. Real 2.4 näidatakse töötajatele tehtud erisoodustustelt tasutud tulu- ja sotsiaalmaks. 19. Real 2.5 näidatakse töötajatele makstud palk ja muud tasud koos tasutud tulumaksuga. 20. Real 2.6 näidatakse töötajate eest tasutud sotsiaalmaks. 21. Real 2.7 näidatakse ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks, sealhulgas sotsiaalmaksu avansilised maksed. 22. Real 2.8 näidatakse makstud riiklikud maksud (käibemaks, maamaks, tollimaks) ja kohalikud maksud, välja arvatud tulumaks. 23. Real 2.9 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud, finantskulud, tasutud intressid (välja arvatud «Maksukorralduse seaduse» § 28 alusel tasutud intressid), ettevõtja ja töötajate täiend- ja ümberõppe kulud (välja arvatud taseme- ja vabaharidusliku koolitusega seotud kulud), ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara kindlustusmaksed võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 24. Real 3 näidatakse ettevõtluse tulem. 25. Real 4 veerus 4 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 32 lõikes 4 sätestatud põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud maksuvaba tulu kuni 45 000 krooni, kuid mitte rohkem kui real 3 veerus 4 näidatud positiivne arv. 26. Real 5 näidatakse põllumajandusliku soodustusega korrigeeritud tulem. Ettevõtluse negatiivset tulemit ei suurendata erikontol oleva summa kasvu võrra, kuid vähendatakse erikontol oleva summa kahanemise võrra. 27. Ridadel 6 või 7 näitab füüsilisest isikust ettevõtja panga erikontol ettevõtluse tuluna arvestatud summad. Erikontol oleva summa kasv (rida 6) maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlusest saadud maksustatavast tulust ja kahanemine (rida 7) maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtluse maksustavale tulule («Tulumaksuseaduse» § 36 lõige 7). Panga poolt makstud intressid raha hoiustamise eest erikontol loetakse ettevõtlustuluks ja kajastatakse real 1.10. Tabel 3 ERIKONTOL OLEVA SUMMA MUUTUMINE MAKSUSTAMISPERIOODIL kroonides Konto seis maksustamisperioodi algul Maksustamisperioodil panga poolt makstud intressid Konto seis maksustamisperioodi lõpul Erikontol oleva summa kasv (+) või kahanemine (–) maksustamisperioodil: (veerg 3 – veerg 1 – veerg 2) 1 2 3 4 27.1 Tabeli 3 veeru 4 positiivne tulem kantakse vormi E reale 6, kuid mitte enam kui rea 5 positiivne tulem. 27.2 Tabeli 3 veeru 4 negatiivne tulem kantakse vormi E reale 7 ilma miinusmärgita. 28. Vormi E real 8 näidatakse ettevõtluse tulem, mis on korrigeeritud erikontol oleva summaga. Kui tulem «Kokku» on negatiivne, kantakse negatiivne tulem vormi E tabeli 4 rida 7 veergu 5. 29. Real 9 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. 30. Real 10 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 35 ja § 61 lõikele 2 eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Tabel 4 ETTEVÕTLUSE TULUDEST SUUREMATE KULUDE ARVESTUS kroonides Rea nr Aasta Ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa Maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud 1 2 3 4 5 1. 1995 2. 1996 3. 1997 4. 1998 5. 1999 6. 2000 7. 2001 X X 8. Kokku: 30.1 Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil tuludest suuremate kulude edasikandmine kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile «Tulumaksuseaduse» §-s 35 sätestatud korras. 30.2 Tabeli 4 veerg 2. Edasikantavad kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. 30.3 Tabeli 4 veerus 3 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru 5 andmete alusel. 30.4 Tabeli 4 veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa. Rea 8 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 10. Siin näidatud summa ei saa ületada vormi E: rida 8 – rida 9 näidatud summat. 30.5 Tabeli 4 veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud. 31. Vormi E real 11 näidatakse kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 21 lõikes 11 sätestatud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud (edasikantud tulu ületava «Tulumaksuseaduse» §-s 18 1 sätestatud mahaarvamiste summa). Tabel 5 ETTEVÕTLUSE TULU ÜLETAVATE KUNI 31. DETSEMBRINI 1999. A KEHTINUD «TULUMAKSUSEADUSE» § 181 SÄTESTATUD MAHAARVAMISTE ARVESTUS kroonides Rea nr Aasta Ettevõtluse tulu ületavate kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 18¹ sätestatud mahaarvamiste summa Maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv summa Järgmisele maksustamisperioodile edasikantav summa 1 2 3 4 5 1. 1998 2. 1999 3. Kokku: 31.1 Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil ettevõtluse maksustatavat tulu ületavaid kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 21 lõike 1¹ alusel sätestatud mahaarvamisi edasi kanda kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile «Tulumaksuseaduse» § 61 lõikes 2 sätestatud korras. 31.2 Tabeli 5 veerg 2. Edasikantavad mahaarvatavad summad kustutatakse aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. 31.3 Tabeli 5 veerus 3 näidatakse mahaarvamiste kustutamata summa. 31.4 Tabeli 5 veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate mahaarvamiste osad. Rea 3 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 11. Siin näidatud summa ei saa ületada vorm E: rida 8 – rida 9 – rida 10 näidatud summat. 31.5 Tabeli 5 veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad mahaarvamised (veerg 3 – veerg 4). 32. Vormi E real 12 näidatakse maksustatav tulu: rida 8 – rida 9 – rida 10 – rida 11. 33. Real 13 näidatakse tulumaksu kohustuslikud avansilised maksed. 34. Real 14 näidatakse maksustamisperioodil tasutud tulumaksu avansilised maksed. Rahandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 114 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 4 MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUMIL ASUVA JURIIDILISE ISIKU TULU Maksumaksja perekonna- ja eesnimi Isikukood Mitteresidendist juriidilise isiku nimi Juriidilise isiku residendiriik Registreerimisnumber residendiriigis Postiaadress residendiriigis Tegevusala Rea nr Näitaja Summa kroonides 1. Ettevõtlustulu kokku (read 2 kuni 6) 2. Sealhulgas: realiseerimise netokäive kokku: rida 2.1 + rida 2.2 2.1 Sealhulgas: kaupade tootmine, kaubandustegevus, transpordi-, side-, majutus- ja turismiteenuse osutamine juriidilise isiku asukohamaal, kindlustustegevuse litsentsi omava juriidilise isiku poolt kindlustusteenuse osutamine, laevade prahtimine 2.2 Muu realiseerimisenetokäive 3. Muud äritulud 4. Finantstulud 5. Erakorralised tulud 6. Muu ettevõtlustulu 7. Ettevõtlusega seotud kulud kokku (read 8 kuni 15) 8. Sealhulgas: kaubad, toore, materjal ja teenused 9. Mitmesugused tegevuskulud 10. Tööjõu kulud 11. Vara soetamismaksumus 12. Muud ärikulud 13 Finantskulud 14. Erakorralised kulud 15. Muud ettevõtlusega seotud kulud 16. Kokku: rida 1 - rida 7. Negatiivne tulem kantakse vormi MM lisa 2 rida 2 veergu 5 17. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud (kuid mitte enam kui 2% ettevõtlustulust real 16) 18. Ettevõtluse tulem: rida 16 - rida 17 19. Eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude maksustamisperioodi tuludest mahaarvamisele kuuluv osa (vorm MM lisa 2 rida 3 veerg 4 (mitte enam kui rida 18) 20. Maksustatav tulu: rida 18 - rida 19 21. Juriidilise isiku asukohamaa tulumaks 22. Juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks: rida 20 x 26 / 100 23. Asukohamaa tulumaksu efektiivne määr Eesti tulumaksust: rida 21: rida 22 (koefitsient) 24. Maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus (vorm MM lisa 1 veerult 8.2 realt “Kokku”) (%) 25. Maksumaksja osa juriidilise isiku tulust: rida 20 x 24 / 100 26. Juriidilise isiku poolt tasutud tulumaks kokku: rida 26.1 + rida 26.2 26.1 Eestis kinnipeetud tulumaks 26.2 Asukoha maal tasutud ja / või kinnipeetud tulumaks 27 Maksumaksja osa juriidilise isiku poolt tasutud tulumaksust kokku: rida 26 x rida 24 / 100 Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Märkused 1. Residendist füüsilise isiku tulu hulka kuulub madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-s 22 sätestatule. 2. Residendist füüsiline isik on kohustatud deklareerima kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile vormil A ja vormi MM lisal 1, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte. 3. Vormil MM näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Juriidilise isiku staatust mitteomava välismaise isikute ühenduse ja varakogumi tulu maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi osanike või liikmete tuluna proportsionaalselt nende osalusele või ühenduse või varakogumi valitseja tuluna. Mitmelt madala maksumääraga territooriumil asuvalt juriidiliselt isikult saadud tulude puhul täidetakse iga juriidilise isiku kohta eraldi vorm MM. 4. Madala maksumääraga territooriumi määramisel lähtutakse «Tulumaksuseaduse» §-st 10. 5. Madala maksumääraga territooriumiks ei loeta Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 11 «Territooriumid, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks» (RT I 2000, 4, 28; 2001, 7, 23) kinnitatud nimekirja kantud territooriumi. 6. Välismaine juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui samaaegselt ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega («Tulumaksuseaduse» § 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 2). 7. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu loetakse residendist maksumaksja tuluks, kui juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 2) ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega («Tulumaksuseaduse» § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 3). 8. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele, kui «Tulumaksuseaduses» ei ole sätestatud teisiti. Vormi MM täitmisel võetakse tulu arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Laekunud tulu ja tehtud kulutused näidatakse raha laekumise või väljamineku päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Eelnimetatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamisarvestust kasutavate isikute suhtes. 9. Vormi MM ridadel 1–6 näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kogu ettevõtlustulu. Tulu näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga (brutosumma). 10. Kui vormi MM rida 2.1 on > 50% real 1 näidatud summast, siis ridu 7–27 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks. 11. Ettevõtlustulust on lubatud maha arvata sama juriidilise isiku poolt maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud maksumaksja poolt dokumentaalselt tõendatud kulud vastavalt «Tulumaksuseaduse» 6. peatükis sätestatule. 12. Rida 16. Kui ettevõtluse tulem on negatiivne, siis kantakse see vormi MM lisa 2 rida 2 veergu 5. 13. Real 17 näidatakse külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» § 32 lõikes 1 lubatud mahaarvamised («Tulumaksuseaduse» § 33 lõige 1). 14. Real 19 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 35 eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Summa saadakse vormi MM lisa 2 rida 3 veerust 4. 15. Real 21 näidatakse juriidilise isiku poolt tasumisele kuuluv asukohamaa tulumaks. 16. Real 22 näidatakse juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks. Täidetakse välisriigi juriidilise isiku tuludelt võetava välisriigi tulumaksu ja Eestis niisama suurelt ettevõtlustulult makstava tulumaksu suhte leidmiseks. 17. Real 23 näidatakse juriidilise isiku asukohamaa tulumaksu efektiivne määr Eesti tulumaksust. Kui rida 23 2/3 Eestis arvestatud tulumaksust, siis täidetakse read 24–27. Kui rida 23 = 2/3 Eestis arvestatud tulumaksust, siis ridu 24–27 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks. 18. Real 24 näidatakse maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus. Täidetakse vormi MM lisa 1 veeru 8.2 rea «Kokku» alusel. Maksumaksjaga seotud isikud deklareerivad oma tuluosa enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonis iseseisvalt. Vormi MM rida 24 võib olla 10. 19. Rida 25. Füüsilise isiku tuluks loetakse temale langev osa madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulust. Füüsilisele isikule langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile. 20. Real 26 näidatakse juriidilise isiku poolt tasutud tulumaks kokku. Maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata nimetatud tuludelt tasutud või kinnipeetud tulumaksu. 21. Real 26.1 näidatakse Eestis kinnipeetud tulumaks («Tulumaksuseaduse» § 41). 22. Real 26.2 näidatakse juriidilise isiku asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud tulumaks. 23. Real 27 näidatakse maksumaksja osa juriidilise isiku poolt tasutud tulumaksust kokku: rida 26 × rida 24/100. Rahandusministri 18. Detsembri 2001. a määruse nr 114 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 5 Vormi MM lisa 1 OSALUSED MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUMIL ASUVAS JURIIDILISES ISIKUS Maksumaksja perekonna- ja eesnimi Isikukood Mitteresidendist juriidilise isiku nimi Registreerimisnumber residendiriigis Jrk nr Välismaise juriidilise isiku Eesti residentide st osanikud (juriidilised ja füüsilised isikud) ning nendega seotud isikud (nimi; isikukood või registrikood) Välismaise juriidilise isiku Eesti residentide st osanike ja nendega seotud isikute osalus (veerus 2 märgitud isikute lõikes) Osaluse omamise ajavahemik maksustamisperioodil (veeru 3 alusel) Osaluse omamine päevades Välismaise juriidilise isiku Eesti residentidest osanike keskmine osalus maksustamisperioodil (veerg 3 X veerg 5: tegutsemise aeg päevades) Välismaise juriidilise isiku aktsiate, osade või häälte koguarv või kasum Välismaise juriidilise isiku Eesti residentide st osanike keskmine osalus (veerg 6: veerg 7 kokku) X 100), (%) Välismaise juriidilise isiku maksumaksjast osaniku ja maksumaksjaga seotud isikute keksmine osalus (veeru 8 alusel, ainult nimetatud isikute osas), (%) Välismaise juriidilise isiku maksumaksjast osaniku keskmine osalus (veeru 8 alusel, ainult nimetatud isikute osas), (%) 1 2 3 4 5 6 7 8 8.1 8.2 x x x x x x KOKKU x x x Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Märkused 1. Tuludeklaratsiooni vorm MM lisa 1 esitab residendist füüsiline isik, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil («Tulumaksuseaduse» § 10) asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust nimetatud juriidilise isiku kasumile. Osalus deklareeritakse vormi MM lisal 1 ning esitatakse koos vormiga A elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele. 2. Veerus 2 näitab maksumaksja Eesti residentidest juriidiliste või füüsiliste isikute (osanik) või nendega seotud isikute («Tulumaksuseaduse» § 8) nimed, isikukoodid või registrikoodid, kes otseselt või kaudselt omavad madala maksumääraga territooriumil asuva (välismaise) juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (osalus). Kaudse osaluse all mõistetakse osalust välismaises juriidilises isikus teise välisriigis asuva äriühingu või äriühingute kaudu. Kaudne osalemine saadakse suhtarvude korrutamisega. Kaudset osalust ei arvestata siis, kui resident omab osalust madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus läbi residendist juriidilise isiku. 3. Veerus 3 näidatakse veerus 2 toodud iga isiku aktsiate, osade või häälte arv või õigus kasumile. 4. Veergudes 4 ja 5 näidatakse vastavalt osaluse omamise ajavahemik ja kestvus päevades veerus 2 toodud isikute kohta. Kui maksustamisperioodil muutus maksumaksja või temaga seotud isiku osalus, siis erineva osalusega perioodide kohta tuleb täita eraldi read. 5. Veerus 6 näidatakse veerus 2 toodud iga Eesti residendist osaniku keskmine osalus maksustamisperioodil välismaises juriidilises isikus (kahe kohaga peale koma, ümardamata). Tegutsemise ajaks loetakse perioodi, millal juriidiline isik on registreeritud asukohamaa registris. Kui juriidiline isik on kogu (kalendri)aasta registreeritud asukohamaa registris, siis arvestuse aluseks on 365 päeva. 6. Veeru 7 real «Kokku» näidatakse välismaise juriidilise isiku aktsiate, osade, häälte koguarv või kasum, mille alusel leitakse välismaise juriidilise isiku «Tulumaksuseaduse» § 22 lõigetes 2 ja 3 sätestatud osanike osalus. 7. Veerus 8 näidatakse veerus 2 toodud iga isiku («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 2) keskmine osalus välismaises juriidilises isikus protsentides (kahe kohaga peale koma, ümardamata). Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui veeru 8 rida «Kokku» on = 50%. Kui veeru 8 rida «Kokku» on 50%, siis vormi MM ei täideta. 8. Veerus 8.1 näidatakse maksumaksja ning iga temaga seotud isiku («Tulumaksuseaduse» § 8, § 22 lõige 3) keskmine osalus välismaises juriidilises isikus. Kui veeru 8.1 rida «Kokku» on 10%, siis vormi MM ei täideta. Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendist maksumaksja tuluks, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) veeru 8 rida «Kokku» on = 50%; 2) veeru 8.1 rida «Kokku» on = 10%; 3) välismaine juriidiline isik teenis maksustamisperioodil tulu. 9. Veerus 8.2 näidatakse maksumaksja keskmine osalus välismaises juriidilises isikus. 10. Vormi MM rida 24 täidetakse veeru 8.2 rea «Kokku» alusel. Maksumaksjaga seotud füüsilised isikud deklareerivad enda tuluosa iseseisvalt oma tuludeklaratsioonis, täites vormi MM lisa 1 ja vajadusel ka vormi MM. Vorm MM täidetakse ka juhul, kui maksumaksja ja iga temaga seotud isiku üksikosalus on alla 10%. Rahandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 114 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 6 Vormi MM lisa 2 ETTEVÕTLUSE TULUDEST SUUREMATE KULUDE ARVESTUS Maksumaksja perekonna- ja eesnimi Isikukood Mitteresidendist juriidilise isiku nimi Registreerimisnumber residendiriigis Kroonides Rea nr Aasta Ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa Maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud 1 2 3 4 5 1. 2000 2. 2001 X X 3. Kokku: Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja allkiri Kuupäev Märkused 1. Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil tuludest suuremate kulude edasikandmine kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile «Tulumaksuseaduse» §-s 35 sätestatud korras. 2. Veerg 2. Edasikantavad kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. 3. Veerus 3 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta sama tabeli veeru 5 andmete alusel. 4. Veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa. Rea 3 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi MM reale 19. Siin näidatud summa ei tohi ületada vormi MM real 18 näidatud positiivset summat. 5. Veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud.