Põllumajandusminister — Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded — RTL, 137, 2016

AVALDATUD : RTL 2001, 137, 2016 Määrus kehtestatakse ¿Toiduseaduse¿ (RT I 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 566) § 23 lõike 2 ja § 26 lõike 4 ning ¿Loomatauditõrje seaduse¿ (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531; 93, 566) § 18 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Eeskiri käsitleb toiduks mõeldud kodulindude nagu kanad, kalkunid, pardid, haned, pärlkanad; küüliku; kütitud või farmis peetud metslindude ja väikeste metsloomade (edaspidi väike uluk) värske liha käitlemist loomade ja lindude tapmisel, liha töötlemisel, lihalõikusel, pakkimisel ja nende hoidmisel ettevõtetes nagu tapamaja, lihalõikus-, pakkimisettevõte ja külmhoone. (2) Eeskiri on aluseks veterinaarjärelevalve ametnikule (edaspidi järelevalveametnik) ettevõtte tunnustamisel ja järelevalve teostamisel, sealhulgas liha kontrollimisel. Eeskirja nõuded on kohustuslikud kõigile lõikes 1 loetletud linnu- ja loomaliikide liha käitlejatele. Eeskirja nõudeid tuleb arvestada juba ettevõtte ehituslikul projekteerimisel. (3) Eeskirja nõudeid tuleb täita liha sisseveol ja sisseveetud liha siseriiklikul käitlemisel ettevõttes, sealhulgas hoidmisel, jaotamisel ja veol. Väikese võimsusega ettevõttest pärinevat liha ei ole üldjuhul lubatud mitte väikese võimsusega ettevõttes käidelda. (4) Müügiks väljastatava värske liha käitlemine peab toimuma ¿Toiduseaduse¿ ja selle eeskirja nõuetele vastavaks tunnustatud ettevõttes, kusjuures liha peab olema veterinaarkontrollil tunnistatud toidukõlblikuks. (5) Eeskirjas ei esitata lihatooteid käitleva ettevõtte hügieeninõudeid, kuid need laienevad selle ettevõtte koosseisu kuuluvale lihalõikus-, pakkimisüksusele või külmhoonele, samuti mitmes käitlemisvaldkonnas tegutseva linnuliha käitlemisettevõtte üksustele, kus linnu-, küüliku- või väikeste ulukite liha lõigatakse, pakendatakse, hoitakse või veetakse. (6) Eeskirja ei kohaldata: 1) värske linnu- või küülikuliha, samuti väikeste ulukite värske liha lõikamise, ettevalmistamise, pakendamise, hoidmise korral jaekaubandusettevõttes nagu näiteks kauplus jt, müügikoha kõrvalruumis ja toitlustamisettevõttes müügiks lõpptarbijale; 2) farmis tapetud kodulindude, küülikute ja farmis peetud väikeste ulukite liha käitlemisele, kui liha kasutatakse koduses majapidamises oma tarbeks ja kütitud väikeste ulukite liha käitlemisele, kui jahipidamise õigust omav isik kasutab liha oma tarbeks; 3) värske linnu-, küüliku- või väikeste ulukite liha käitlemisele, mida ei kasutata toiduks; 4) näitusel eksponeeritavale lihale; õppetööks, teadusuuringuteks ja laboratoorseks analüüsiks kasutatava värske linnu-, küüliku- ja väikeste ulukite liha käitlemisele tingimusel, et liha ei tarbita inimese poolt. (7) Eeskirja nõudeid ei kohaldata väikeste kütitud ulukite lihale, kui: 1) lõpptarbija ostab jahipidamise õigust omavalt isikult ulukiliha oma tarbeks; 2) jahipidamise õigust omav isik müüb kuni viis enda kütitud väikest ulukit toitlustusettevõttele. § 2. Eeskirjas kasutatavad terminid Eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) farm ? loomakasvatushoone või -rajatis, mis on ette nähtud kodulindude, küülikute ja väikeste farmiulukite pidamiseks; 2) väikesed farmiulukid ? farmis peetavad väikesed ulukid: väikesed imetajad nagu nutriad jt, metslinnud nagu põldpüüd, vutid, faasanid jt, keda ei loeta kodulindudeks, kuid peetakse farmis loomsete saaduste tootmise ja aretuse eesmärgil. Farmiulukiteks ei loeta suletud alal, metsulukitega sarnaselt vabades tingimustes elavaid metsloomi ja -linde; 3) farmiuluki liha ? farmis kasvatatud ja tunnustatud tapamajas või farmis asuvas tapapunktis tapetud ja töödeldud väikeste farmiulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ning toiduks kasutatavad tapasaadused; 4) kodulindude liha ? tunnustatud tapamajas tapetud ja töödeldud kodulindude: kanade, kalkunite, hanede, partide, pärlkanade toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ning inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused; 5) külmhoone ? tunnustatud ettevõte või selle osa, kus hoitakse toiduks mõeldud värsket linnu-, küüliku- ja väikeste ulukite liha reguleeritud temperatuurire?iimidel; 6) küülikuliha ? tunnustatud tapamajas tapetud ja töödeldud küülikute toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja toiduks kasutatavad tapasaadused; 7) lihalõikusettevõte ? tunnustatud ettevõte või selle osa, kus toimub rümpade tükeldamine, konditustamine, hakkliha valmistamine, värskest lihast tükiliha tootmine või mõni eespool loetletud käitlemisviisidest; 8) lihapakkimisettevõte ? tunnustatud ettevõte või selle osa, kus toimub ainult värske liha pakendamine ümbrisesse, müügi- või veopakendisse ja pakendatud liha pakkimine veopakendisse, mille tulemusena võib liha partii jaguneda osadeks; 9) tapamaja ? tunnustatud ettevõte või selle osa, kus tapetakse ja töödeldakse linde, küülikuid või väikeseid ulukeid toidukõlbliku värske liha saamise eesmärgil; 10) tapapunkt ? järelevalveametniku poolt tunnustatud rajatis väikeste ulukite ja küülikute uimastamiseks, veretustamiseks ja töötlemiseks värskeks lihaks farmis. 11) lihamass ? ühtlane värske linnuliha, mis saadakse luudele kinnitunud lihas- jt pehmete kudede mehaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil; 12) pakendamine ? liha asetamine kaitsvasse ümbrisesse, eel-, müügi- või veopakendisse; 13) pakkimine ? pakendatud liha asetamine veopakendisse; 14) linnurümp ? nõuetekohaselt veretustatud ja kitkutud kodu- või metslinnu töödeldud kere, millelt on eemaldatud sise- ja suguelundid, kael, pea teise kaelalüli kohalt ja jalad kannaliigese kohalt; rümba külge võib jätta neerud ja kaelanaha. Väikese võimsusega tapamajas või tapapunktis töödeldud lindudel võib jätta kaela eemaldamata, kui järelevalveametnik seda toiduohutusest lähtudes lubab; 15) väikese uluki või küüliku rümp ? nõuetekohaselt veretustatud ja nülitud kütitud või farmis peetud väikese uluki või küüliku töödeldud kere, millelt on eemaldatud siseelundid, pea ja jalad; 16) siseelundid ? tapetud linnu või looma rinna-, kõhu- ja vaagnaõõnest eemaldatud siseelundid, sealhulgas neerud, hinge- ja söögitoru ning kanadel pugu, näärmemagu; 17) tapapartii ? samal päeval tapetav, samasse liiki kuuluv kogus linde või loomi, mis pärineb ühest farmist või karjast; samal päeval kütitud, samasse liiki kuuluv kogus väikseid kütitud ulukeid, mis antakse üheaegselt üle töötlemiseks tapamajja; 18) tapasaadused ? tapetud linnu või looma töötlemisel kere küljest eemaldatud siseelundid, lihas- ja rasvkude, veri ning kereosad. Tapasaadusena ei käsitata rümpa; 19) tükiliha ? linnu-, küüliku- või väikeste ulukite pool-, veerandrümbad ja raietükid; 20) veoki veoruum ? mootorsõiduki transpordireservuaar, auto või lennuki pagasiruum, raudteevagun, laeva trümm või liha veokonteiner; 21) väikese võimsusega ettevõte ? tunnustatud tapamaja, kus tapetakse ja töödeldakse mitte rohkem kui 150 000 kodulindu, küülikut või väikest ulukit aastas või mitme liigi peale kokku mitte rohkem kui 150 000 tükki; tunnustatud lihalõikusettevõte, kus lõigatakse kuni 3000 kg linnu-, küüliku- või väikese uluki liha nädalas ja tunnustatud lihapakkimisettevõte, kus pakitakse kuni 3000 kg linnu- , küüliku- või väikese uluki liha nädalas; 22) väike farm ? farm, kus tapetakse: mitte rohkem kui 10 000 lindu või 3000 küülikut aastas või mitme liigi peale kokku mitte rohkem kui 10 000 tükki; 23) väikesed kütitud ulukid ? imetajad nagu jänes jt Leporidae perekonda kuuluvad ning metslinnud, kelle liha kasutatakse toiduks; 24) värske liha ? linnu-, küüliku- või väikeste ulukite liha, sealhulgas vaakumi või muudetud rõhu all pakendatud värske liha, mida ei ole töödeldud säilivuse kindlustamiseks, välja arvatud jahutatud ja külmutatud. § 3. Eeskirja kohaldamine väikeses farmis (1) Eeskirja nõudeid ei kohaldata lindude ja küülikute tapmisel ja töötlemisel värskeks lihaks väikeses farmis, kusjuures seda liha on lubatud müüa ainult: 1) farmi ümbruskonnas asuvale tarbijale; 2) farmi asukohajärgses maakonnas turgudel jt jaemüügikohtades ning toitlustusettevõtetes novembri ja detsembri kuus. (2) Lõikes 1 nimetatud liha võib müüa siis, kui: 1) käitlejal on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikult kooskõlastus kodulindude või küülikute tapmise ja liha turustamise kohta. Kooskõlastuse saamiseks esitab loomapidaja järelevalveametnikule kalendriaasta kohta andmed peetavate küülikute ja lindude arvu, sealhulgas lindude liigi osas ning kavandatava tapetavate lindude või küülikute arvu; 2) käitleja peab kuupäevalist arvestust tapetud lindude ja küülikute arvu kohta, näitab ära väljastatava liha lõpptarbija või müügikoha ja müügiks väljastatud rümpade arvu; 3) väikese farmi linnud ja loomad on terved ja loomapidajal on sellekohane volitatud veterinaararsti poolt väljastatud veterinaartõend; 4) tapmine ja töötlemine on toimunud liha saastamata järgides selles eekirjas esitatud hügieeninõudeid; 5) liha on jahutatud pärast tapmist ja enne farmist välja müümist temperatuurini vähemalt 4 ¿C; 6) müügiks väljastatakse ainult rümpasid, tapasaadusi müüa ei ole lubatud; 7) liha on kontrollitud ja märgistatud volitatud veterinaararsti poolt, kes annab väljastatava partii kohta veterinaartõendi. (3) Kui liha väljastatakse jaemüügiga tegelevale ettevõtjale võib nimetatud ettevõtja seda edasi müüa ainult farmi asukohajärgse maakonna või selle lähiümbruse jaemüügiettevõttest otse lõpptarbijale. 2. peatükk ETTEVÕTTE ENESEKONTROLLINÕUDED § 4. Enesekontrolli planeerimine (1) Käitleja peab planeeritud tegevustega kõigis värske liha käitlemisetappides tagama hügieeninõuete täitmise. Sellel eesmärgil tuleb ettevõttes koostada enesekontrolliplaan, mis kooskõlastatakse järelevalveametnikuga ja kinnitatakse ettevõtte juhi poolt. (2) Enesekontrolliplaani koostajatel ja kooskõlastajal tuleb arvestada ettevõtte suurusjärku ja tootmise iseloomu. (3) Enesekontrollisüsteem muutub koos ettevõttes toimuvate tootmistegevuste muutumisega. Ettevõtja kooskõlastab muudatused enne nende rakendamist järelevalveametnikuga. (4) Enesekontrollisüsteemi ülesehitamisel tuleb arvestada värskes lihas ja tootmisprotsessides esineda võivate mikrobioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste ohtudega. § 5. Enesekontrolli teostamine (1) Värske liha ohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu tootmistegevust, käitlemisel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid, toorainet, pakkematerjali, töötajate hügieeninõuete täitmist ja protsesside tehnoloogia- ja hügieeninõuetele vastavust. (2) Käitleja peab ettevõttes korrapäraselt võtma proove koristamise kvaliteedi, tootmisprotsessi hügieeni, tooraine ja valmistoodangu kontrollimiseks. (3) Käitleja peab ettevõttes registreerima selles eeskirjas ja enesekontrolliplaanis nõutud kontrollimiste tulemused ja laboratoorsete uuringute kohta saadud andmed ning tegema need kättesaadavaks järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile. Andmeid tuleb ettevõttes säilitada vähemalt kaks aastat nende registreerimisest arvates. (4) Käitlejal tuleb kohe teatada järelevalveametnikule laboratoorsel uurimisel tuvastatud patogeensete mikroorganismide leidmisest või mõne parameetri ülenormatiivsest tulemusest joogivee proovis. Kui enesekontrolli käigus ilmnevad hügieeninõuete või värske liha ohutusnõuete rikkumised, tuleb need kõrvaldada rakendades korrigeerivaid tegevusi, vajadusel muuta enesekontrolliplaani. (5) Enesekontrollisüsteemi loomiseks moodustatakse enesekontrollimeeskond, kes vastutab planeeritud tegevuste eest. (6) Käitleja tagab kõigi meetmetega enesekontrolliplaani täitmise ettevõttes. § 6. Enesekontrolliplaan ja selle rakendamine (1) Enesekontrolliplaanis peavad sisalduma järgmised ettevõtte andmed ja käitlemise kontrolliabinõud: 1) käitlemisprotsesside kohta koostatud tehnoloogia skeemid, kus näidatakse üksikud tööoperatsioonid nende kulgemise järjekorras kuni tehnoloogiaprotsessi lõpetamiseni ja esitatakse tööoperatsioonide lühikirjeldused. Tooraine, maitse- ja lisaainete, pakendi, pakkematerjali, valmistoodangu lühikirjeldused. Käitlemisruumide plaanidel näidatakse töötajate, tooraine, materjalide ja jäätmete liikumisteed ning toidukõlbmatuks tunnistatud liha kahjutustamise koht; 2) järelevalveametniku järelevalve all olevate tervisemärgiga etikettide, pakendite, pakkematerjalide registreerimine, samuti hoidmise eest vastutava töötaja nimi ja hoiuruum(id); 3) joogivee ja toidujää kvaliteedi kontrollimiseks proovide võtmine ja laboratoorseks uurimiseks esitamine. Tootmisruumide plaanidel näidatakse nummerdatult joogivee tarbimispunktid; 4) väljaveetava liha hoidmise ja väljastamise planeerimine, hoidmine eraldi siseriiklikult turustatavast lihast; 5) ettevõtte koristamise ja selle kvaliteedi hindamise plaan: planeeritud proovivõtmise kohad ja sagedus, teostatavate uuringute objekt nagu bakterite üldarv, koliformsed bakterid jt. Koristamise kontrolli planeerimisel tuleb arvestada kõiki objekte ettevõtte territooriumist kuni üksiku töökohani, sealhulgas ka veokite veoruumid ja lindude veokonteinerid või -puurid. Puhastamiseks, desinfitseerimiseks kasutatavate ainete loetelu, nende ainete hoidmine ettevõttes. Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid, järgides nimetatud ainete tootja poolt ette antud kasutusjuhendit. Eraldi planeeritakse patogeensete mikroorganismide kontrollimine nagu Salmonella spp. jt, proovivõtmise sagedus ja piirväärtused; 6) tapamajas, kus rümpade ja tapasaaduste jahutamine toimub vee või vee ja jää seguga, tuleb planeerida liha proovide arv enne ja pärast jahutamist koos proovide laboratoorse uurimisega ning tulemuste registreerimisega. Proovides uuritakse alati bakterite üldarvu ja Enterobacteriaceae, mis peab vastama §-s 77 sätestatud nõuetele. Täiendavate proovide võtmine tuleb planeerida jahutusseadme uuendamise või täiustamise korral; 7) ettevõtte jahutatavates, külmutatavates ja hoiuruumides hoitava liha ja ruumide temperatuuride kontrollimise plaan, sealhulgas kontrollimise sagedus ja andmete registreerimine; 8) veokite kontrollimine: meetmed lindude, loomade ja liha veovahendite puhastamise ja hügieeninõuetele vastavuse tagamiseks; 9) kahjurite tõrjesüsteem, kontrollimise tulemuste registreerimine ja vastutav töötaja. Plaanis näidatakse ennetavad abinõud iga kahjuriliigi kohta ja nende võimalikul esinemisel tõrje programm ning kasutatavad abinõud. Ettevõtte asendi- ja tootmisruumide plaanidel näidatakse tõrjeks kasutatavate vahendite või ainete paigutuse kohad nummerdatult; 10) töötajate tervise kontrolli korraldamine ja tervisetõendite hoidmine; 11) tervisele ohtliku toodangu müügilt kõrvaldamise ning sellest tarbija ja Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametniku teavitamise korraldamine; 12) ettevõtte töötajate tehnoloogia- ja hügieenikoolituse programmide kavandamine ja koolitusprogrammide koostamine, kaasates programmide koostamisele järelevalveametniku; 13) loomsete jäätmete käitlemise plaan vastavalt nende liigitusele: kogumine, hoidmine, kogumiskonteinerite märgistamine, käitlemisruumidest ja ettevõtte territooriumilt eemaldamine. (2) Vastavalt koostatud enesekontrolliplaanile peab käitleja enesekontrolli raames rakendama ning dokumenteerima järgmised abinõud: 1) ettevõttes käideldava liha koguse registreerimine. Tapamajas andmete registreerimine tapale toodud lindude ja loomade (linnu- või loomaliigiti), partii suuruse ja päritolu (loomapidaja nimi, farmi asukoht ja aadress) kohta; lindude puhul andmed nende viimase söötmise, nn tühipidamise ja salmonelloosi uuringute, kohta; 2) tapamajas registreeritud rümpade ja siseelundite töötlemise kvaliteedikontrolli tulemused ? uimastamise, kupatamise, siseelundite eemaldamise jt käitlemisprotseduuride vead. Kui rümpade ja tapasaaduste jahutamine toimub veega või vee ja jää seguga, registreeritakse liha proovide arv enne ja pärast jahutamist ning nende proovide laboratoorsete uuringute tulemused; 3) andmete registreerimine lihalõikusettevõttesse, pakkimisettevõttesse ja külmhoonesse saabunud iga lihapartii kontrolli ja vastuvõtmise kohta. Ettevõttesse saabunud lihapartii puhul kontrollitakse: kaasasolevat dokumentatsiooni, sh veterinaartõendit või -sertifikaati, ja partii vastavust sellele; liha organoleptilisi omadusi ning veoki veoruumi ja liha temperatuuri. Kahtluse korral liha värskuses või muudes näitajates, võtab käitleja proovid laboratoorseks uurimiseks ja teatab tulemustest järelevalveametnikule. Liha vastuvõtmise kohta peetavasse ?urnaali märgitakse iga partii vastuvõtmisel selle andmed ja kontrollimise tulemused, vajaduse korral vastuvõetud liha täiendav töötlemine ettevõttes nagu jahutamine, puhastamine vm; 4) ettevõttest väljastatav lihapartii registreeritakse ?urnaalis, kuhu märgitakse partii väljastamiskuupäev, lihaliik ja termiline seisund, kogus, teostatud laboratoorsete uuringute tulemused, liha saaja nimi ja tema ettevõtte asukoht ja aadress ning veterinaartõendi või -sertifikaadi number; 5) ettevõtte jahutatavates, külmutatavates ja hoiuruumides hoitava liha ja ruumide temperatuuride kontrollimine ning andmete registreerimine vastavates ?urnaalides; 6) joogivee ja toidujää kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside teostamine; 7) veokite puhastamine, igapäevane koristamine ettevõttes ja selle kvaliteedi hindamine, sealhulgas proovide võtmine mikrobioloogiliseks uurimiseks ning tulemuste registreerimine. Tuleb võtta proovid patogeensete mikroorganismide uurimiseks ja registreerida andmed võetud proovide kohta ning analüüsi tulemused; 8) kahjurite tõrje, tõrjeks kasutatavad vahendid ja ained ning kontrollimise tulemuste registreerimine vastavalt tõrjeks kasutatavate vahendite või ainete paigutuse kohtadele; 9) ettevõttest väljastatavate eri liiki loomsete jäätmete koguste registreerimine; 10) tervisetõendid töötajate tervisekontrolli läbimise kohta ja dokumendid toiduhügieeni koolituse korraldamise, seal käsitletud teemade ja läbimise kohta. (3) Ettevõtte enesekontrolliplaani koostajad peavad selle mõjususe ja toimivuse hindamise eesmärgil vähemalt üks kord aastas läbi vaatama ja kooskõlastama tehtud parandused järelevalveametnikuga. (4) Enesekontrollisüsteem võib olla osaks ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemist, kuid see peab olema selgelt eristatav ettevõtte kvaliteedijärelevalvest. Kui tootmisprotsessis rakendatakse HACCP (Hazard Analyses and Critical Control Point; Ohu Analüüsi ja Kriitiliste Kontrollpunktide Ohje) süsteemi, peab enesekontrollisüsteem olema sellega seotud. 3. peatükk ETTEVÕTTE ÜLDNÕUDED § 7. Ettevõtte projektdokumentatsioon (1) Ettevõtte hoonekompleksi kohta, olenemata tema asukohast ja tegevusest, peab olema koostatud projektdokumentatsioon, mis koosneb koos juurdelisatud kirjeldustega vähemalt: 1) asendiplaanist; 2) käitlemishoones asuvate ruumide plaanist; 3) tehnoloogiliste seadmete plaanidest ja tehnoloogia protsesside lühikirjeldustest; 4) hoonevälistest ja -sisestest joogivee, heitvee ärajuhtimise, jahutus- ja külmutussüsteemide ning elektrienergiaga varustamise plaanidest; 5) jäätmete kogumise, ettevõttest äravedamise või ettevõttes kahjutustamise skeemidest; 6) ettevõtte ruumides ja territooriumil töötajate, tooraine, valmistoodangu, jäätmete liikumisteede plaanidest. (2) Selle peatüki nõudeid ei kohaldata väikese võimsusega ettevõttele. § 8. Ettevõtte asend (1) Ettevõte peab asuma maa-alal, kus ei esine sagedasi üleujutusi, ei ole pidevalt ebameeldivaid lõhnu, suitsu, tolmu ega muud keskkonna saastet. Ettevõtte planeerimisel tuleb juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest, sealhulgas ettevõtte asukoha kaugusest elamutest ja toidu käitlemisele ohtlikest objektidest. (2) Ettevõtet teenindavad sõiduteed ja -väljakud ning hoonetevahelised alad peavad olema sillutatud tugeva kattega, tasased ja kaldega sademevee äravooluks. (3) Ettevõtte territooriumil ja käitlemishoonetes ja -ruumides võivad toimuda ainult järelevalveasutuse poolt tunnustatud tootmistegevused. Pääs ettevõtte territooriumile, tootmishoonetesse ja -ruumidesse on lubatud ainult ettevõtte töötajatele ja järelevalveametnikele. Külastajate viibimine ettevõtte tootmisruumides peab olema kooskõlastatud järelevalveametnikuga. (4) Värske liha käitlemise ettevõte võib paikneda teise ettevõttega samal territooriumil või teise ettevõtte hoone osas ainult siis, kui: 1) on tagatud värske liha hügieeninõuete täitmine; 2) on välistatud liha käitlemisettevõtte värske lihaga tegelevate töötajate kokkupuutumine teise ettevõtte töötajatega ja nende liikumisteede ristumine; 3) liha käitlemisettevõtte asendi- ja ruumide plaanidel on näidatud selle kasutatav territoorium ja hooneosa eristatava kontuuriga. (5) Otsuse värske liha käitlemise ettevõtte või selle osa paiknemise nõuetekohasuse kohta teeb Veterinaar- ja Toiduameti või selle kohaliku asutuse järelevalveametnik. § 9. Ettevõtte käitlemisruumide ja ehituslike konstruktsioonide üldnõuded (1) Ettevõttes peavad olema piisavalt avarad eraldi käitlemisruumid lindude ja loomade vastuvõtmiseks, hoidmiseks, tapmiseks ja töötlemiseks, värske liha jahutamiseks, hoidmiseks, lõikamiseks, pakkimiseks; samuti koridorid ja teised ruumid värske liha vedamiseks; eraldi ruumid värske liha väljastamiseks ja ettevõttesse vastuvõtmiseks; eraldi ruumid lisaainete, pakkematerjalide ettevalmistamiseks ja hoidmiseks, anumate ja ringluspakendite pesemiseks; töötajate olmeruumid ning tootmise teenindusruumid. (2) Käitlemisruumides peab olema võimalik takistusteta teostada ettenähtud tööoperatsioone ja täita värske liha hügieeni- ja tööohutusnõudeid. (3) Ettevõtte ¿puhtad¿ ja ¿mustad¿ osad peavad olema üksteisest eraldatud; tootmisüksustes: tapamajas, lihalõikusettevõttes, pakkimisettevõttes peavad töötlemisprotsessid kulgema ¿mustalt¿ ¿puhta¿ poole suunas; tooraine, valmistoote ja jäätmete liikumisteed ei tohi ristuda; jäätmed ja toidukõlbmatu liha eraldatakse mustale poolele. (4) Tapamaja, lihalõikus-, pakkimisettevõtte, külmhoone ruumides, kus värsket liha käideldakse ning koridorides ja teistes ruumides, läbi mille värsket liha toimetatakse, peavad olema täidetud vähemalt alljärgnevad nõuded: 1) põrandad peavad olema tugevast vee- ja kõdunemiskindlast materjalist, siledad, kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, kaldega vee äravooluavade suunas; põrandas asuvad äravooluavad peavad olema varustatud haisulukuga ja kaetud restiga; heitveed tuleb juhtida kinnisesse heitvee torustikku põrandas olevate restide ja haisulukkudega varustatud äravooluavade kaudu. Ruumides, kus temperatuur on 0 ¿C või alla selle, samuti koridorides ja teistes vaheruumides ei pea põrandates olema vee äravooluavasid. Puitpõrandad on keelatud kõikides ruumides, olenemata ruumi otstarbest; 2) seinad, vaheseinad ja muud vahekonstruktsioonid peavad olema tugevad, tihedad, veekindlad, sileda pinnaga ja viimistletud heledatoonilise materjaliga, mis ei eralda tükke ega roostet. Puidu kasutamine viimistlusmaterjalina on keelatud. Tapamaja seinad peavad olema kaetud pestava, desinfitseeritava materjaliga ja viimistletud heledates toonides vähemalt kahe meetri kõrguselt, jahutus-, külmutus- ja hoiuruumides hoiustatava materjalivirna kõrguselt, teistes käitlemisruumides ? vähemalt kahe meetri kõrguselt põrandapinnast. Seina ja põranda liitekohad peavad olema ümarad, välja arvatud jahutus- ja külmutusruumides; 3) laed peavad olema vettpidavad, puhastatavad, viimistletud heledas toonis ja konstrueeritud selliselt, et vältida kondenseeritud vee tekkimist ja tolmu kogunemist. Lae viimistlusmaterjal ei tohi pudeneda värskele lihale, seadmetele ega ruumi pindadele; 4) uksed peavad olema tihedalt suletavad, tugevad, sileda pinnaga, roosteta ja viimistletud kergesti puhastatava materjaliga; puituksed peavad olema viimistletud mõlemalt poolt mittekorrodeeruva ja kergesti puhastatava materjaliga. Mehhaanilistele löökidele alluvad uksed, piidad, seinad ja muud pinnad võib kindlustada kergesti puhastatavast materjalist nagu metallist või muust mittekorrodeeruvast materjalist, v.a puidust kindlustusribaga; 5) viimistlus- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema lõhnata ega tohi kahjustada värsket liha; 6) aknad peavad tihedalt sulguma, aknaraamid ja -lauad peavad olema kergesti pestavad, tugevast, korrosioonikindlast materjalist, aknalauad peavad olema kaldega ruumi poole, vältimaks nendel esemete hoidmist. Avatavatel akendel peab olema võrkkate vältimaks putukate ja teiste kahjurite sissepääsu; 7) ventilatsioonisüsteem peab tagama normaalse õhuvahetuse, vajadusel peab olema paigaldatud täiendav seadmestik auru eemaldamiseks. Õhuvahetus peab olema korraldatud nii, et ¿musta¿ poole õhk ei satu ¿puhtale¿ poolele; 8) tööruumides ja -kohtadel peab olema piisav loomulik või kunstlik valgustus, mis ei tohi moonutada liha värvi. Valgustid peavad olema kaetud katete või kaitsevõrega. Valgustustihedus liha käitlemisruumides peab olema vähemalt 220 luksi, veterinaarkontrolli kohtades vähemalt 540 luksi; 9) elektrijuhtmed peavad olema paigaldatud elektriohutusnõuete kohaselt ja olema kaetud või puhastatavad ja pestavad; neile ei tohi koguneda tolmu ega saastet. § 10. Veega varustatuse nõuded (1) Külma ja kuuma veega varustatus peab tagama tehnoloogiliste protsesside läbiviimise, seadmete, ruumide, töökohtades töövahendite ja käte pesemise ning pesemise olmeruumides. (2) Ettevõttes peab olema piisavalt surve all olevat, kehtivatele kvaliteedinõuetele vastavat joogivett; veevarustussüsteem peab olema kinnine ja ehitatud nõuetekohaselt. § 11. Ruumide, seadmete, töövahendite ja käte pesemine (1) Töövahendite, seadmete ja ruumide pesemiseks peab olema piisavas koguses joogivee nõuetele vastavat kuuma vett. Töövahendite steriliseerimiseks kasutatava kuuma vee temperatuur seadmetes peab olema vähemalt 82 ¿C. (2) Töökohtade läheduses peavad olema töövahendite ja käte pesemiskohad ja pesemiseks peab olema surve all olev külm ja kuum vesi või eelnevalt segatud soe vesi, kraanid ei tohi olla avatavad käega või käsivarre abil; must vesi tuleb juhtida kanalisatsiooni kinnise süsteemi abil; kätepesukohtades peavad olema pesemis- ja desinfitseerimisained, ühekordselt kasutatavad hügieenilised kätekuivatusvahendid ja prügianumad. § 12. Ettevõttes kasutatavad ruumid, seadmed ja töövahendid (1) Seadmed, töövahendid, anumad ja muu inventar, mis puutuvad kokku värske lihaga, peavad olema terved, siledapinnalised, korrosioonikindlast materjalist, kergesti pestavad, puhastatavad ja desinfitseeritavad. Keevitus- ja liitekohad peavad olema siledad. Puidu kasutamine on keelatud. (2) Ettevõttes peavad olema vastavad vahendid: restid, raamid, alused jt, mille abil on võimalik vältida liha või lihaga täidetud nõude ja pakkematerjalide, lisa- ning maitse- ja teiste toiduainete ja pakendite vahetut kokkupuudet seinte, põrandate ja teiste pindadega. (3) Liha kogumiseks ja hoidmiseks kasutatavad nõud peavad olema selgelt eristatavad muuks otstarbeks kasutatavatest nõudest. (4) Pakkematerjalide ja pakendite hoidmiseks peavad olema puhtad, kuivad ja ventileeritavad hoiuruumid, neid ei ole lubatud hoida liha käitlemisruumides, koridorides, vahekäikudes, tamburites või ruumides, kus hoitakse lisa-, maitse- ja teisi toiduaineid, pesemis- ja desinfitseerimisaineid ja vahendeid, tehakse pisiremonti või muid liha käitlemisega mitteseotud tegevusi. § 13. Toidukõlbmatute jäätmete hoidmine (1) Tapamajas peavad toidukõlbmatu liha ja jäätmete kogumiseks olema tihedalt suletavad, vettpidavad, vastavalt märgistatud kogumisnõud, millel on sulguriga kaaned. Lihalõikuses kogutakse toidukõlbmatu liha ja jäätmed vettpidavatesse, korrosioonikindlast materjalist nõudesse, mis on vastavalt märgistatud. Madala ja kõrge riskiastmega jäätmete kogumiseks peavad olema vastava märgistusega eraldi kogumisnõud. (2) Toidukõlbmatute jäätmete jaoks peab ¿mustemal¿ poolel asuma selleks ettenähtud lukustatav ruum, mille seinad ja põrand on kergesti pestavad ja desinfitseeritavad. Kui jäätmeid ei eemaldata sellest ruumist iga päev, peab ruum olema jahutatav. Toidukõlbmatuid jäätmeid võib eemaldada töökohtadest kogumisruumi ka ?ahtide või suruõhutorustike abil, mille pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad. Liha käitlemisruumis asuva ?ahti või torustiku ava peab olema märgistatud. § 14. Nõuded liha käitlemisruumidele (1) Ettevõttes peavad olema piisava mahutavusega ja vastavate temperatuuridega jahutus-, külmutus- ja hoiuruumid eraldi toorainele ja valmistoodangule. Pakendatud liha jaoks peavad olema eraldi käitlemisruumid. Väljaveoks väljastatav liha peab olema eraldi hoiuruumides. (2) Sisseveetud värske liha, tapasaaduste ja muu lihatooraine vastuvõtmiseks peab olema jahutatav vastuvõturuum; liha ei tohi viia ettevõtte käitlemisruumidesse enne järelevalveametniku vastavat otsust. (3) Värske pakendamata või pakendatud liha käitlemise nõuetekohasus tuleb kindlustada kogu käitlemisprotsessi ulatuses, sealhulgas vastuvõetava ja väljastatava liha peale- ja mahalaadimisel. Värske liha vastuvõtmiseks peab olema nõuetekohaselt sisustatud ruum, kus on võimalik liha kontrollida; liha laadimise alad peavad olema jahutatavad. Ettevõtte territooriumil väljaehitatud liha peale- ja mahalaadimiskohad peavad olema valgustatud ja vajadusel varikatusega. Laadimise alade pinnad peavad olema siledad, puhastatavad ja pestavad. (4) Liha käitlemisega otseselt mitteseotud ruumid, nagu tööriistade teritamis-, pesemis-, desinfitseerimisvahendite ja -ainete hoiuruumid jt, peavad paiknema nii, et poleks värske liha saastamise ohtu. Värske liha käitlemisruumide uksed ei tohi avaneda otse õue või ruumidesse, kus käideldakse või hoitakse jäätmeid, pestakse ringluses olevaid pakendeid, ega teistesse ¿musta¿ poole ruumidesse. § 15. Kahjurite ja kahjulike kõrvalmõjude vältimine (1) Käitlemisruumidesse tuleb tõkestada sissepääs lindudele, putukatele, närilistele jt kahjuritele, samuti välistada sinna tolmu, sademete, suitsu ja kõrvallõhnade sattumine. (2) Ettevõtte territooriumile on lubatud sisse tuua ainult tapale saadetud linde ja loomi, muude loomade sisenemine ettevõtte territooriumile ja hoonetesse ning seal viibimine ei ole lubatud. (3) Ettevõttes peab süstemaatiliselt kontrollima kahjurite olemasolu ja rakendama ennetavaid meetmeid iga liiki kahjurite tõrjeks. Tõrjevahendid ei tohi saastada värsket liha ega lihaga kokkupuutuvaid pindu. § 16. Heitvee kogumine ja ärajuhtimine Ettevõttes peab olema välja ehitatud kinnine heitvee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem. Külmutusseadmete sulatusvesi tuleb juhtida äravoolukohtadesse kinnise torustiku abil. § 17. Puhastamisainete ja -vahendite hoidmine Puhastamis-, pesemis-, desinfitseerimisainete ja -vahendite jaoks peab olema eraldi lukustatav ja ventileeritav ruum, mis on asjakohaselt märgistatud. § 18. Ruumid anumate, ringlevate veopakendite puhastamiseks ja hoidmiseks Ettevõttes peab olema eraldi hoone või ruumid tootmises kasutatud anumate ja ringlevate veopakendite vastuvõtmiseks, pesemiseks, desinfitseerimiseks ja hoidmiseks. Ruumid peavad olema ventileeritavad. § 19. Ettevõtte töötajate olme- ja sanitaarruumid (1) Töötajatele peavad olema riietusruumid siledate, veekindlate ja pestavate seinte ja põrandatega, kus on piisav arv kraanikausse, du??e ja tualettruume, mis on nõuetekohaselt varustatud; tualettruumide uksed ei tohi avaneda käitlemisruumidesse ning seal peab olema eraldi ruum käte pesemiseks, desinfitseerimiseks, kuivatamiseks, samuti kaitseriietuse riputamise võimalus. Liha käitlemis- ja tualettruumides asuvad kraanid ei tohi olla avatavad käega või käsivarre abil. Külmhoones, kus käideldakse ainult pakitud liha, ei ole töötajate du?iruumide olemasolu kohustuslik. (2) Olmeruumid peavad asetsema nii, et töötajad ei sisene neisse läbi käitlemisruumide. Lindude ja loomade tapmist teostavatele isikutele jt ¿musta¿ poolel töötajatele peavad olema eraldi olmeruumid, sealhulgas riietusruumid. Igale töötajale on ettenähtud kapp riiete ja isiklike asjade hoidmiseks. Kappide konstruktsioon ei tohi võimaldada hoida esemeid kappide peal. (3) Kaitseriietuse: kummipõllede, jalanõude jt puhastamiseks ja kuivatamiseks peab olema eraldi ruum; tööriistade teritamiseks ja pisiremondiks peab olema eraldi ruum. § 20. Järelevalveametniku tööruumid ja -vahendid (1) Ettevõttes tuleb järelevalveametnike kasutusse anda lukustatav ruum, kus on nõuetekohane valgustus, töökohad ja kapid töövahendite ja kaitseriietuse hoidmiseks. Külmhoones antakse kasutusse vähemalt töölaud ja lukustatav kapp. (2) Ettevõte peab eraldama järelevalveametnike jaoks kaitseriietuse ja -varustuse, vajalikud vahendid ja tööriistad selle eeskirja kohase veterinaarkontrolli läbiviimiseks. § 21. Kohad veokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (1) Värske liha, lindude ja loomade veoks kasutatavate veokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks peab olema vastavalt sisustatud hoone või koht. (2) Lihaveokite puhastamise ja desinfitseerimise kohta ei ole vaja eraldiasuvate külmhoonete juures, kus võetakse vastu, hoitakse ja väljastatakse ainult pakendatud liha ja ei eemaldata liha ümbritsevat pakendit. (3) Tapamajas peavad linnupuuride ja -veokite pesemiseks ja desinfitseerimiseks olema eraldi alad, v.a juhul, kui kooskõlastatult Veterinaar- ja Toiduameti või selle kohaliku asutusega on lubatud linnupuure ja veokeid puhastada ja desinfitseerida väljaspool tapamaja territooriumi selleks ettenähtud kohas. § 22. Ettevõtte territoorium ja pääslad (1) Ettevõtte territoorium peab olema piiratud sobiva kõrguse ja konstruktsiooniga piirdega, tõkestamaks kõrvaliste isikute ja hulkuvate loomade sattumist ettevõtte territooriumile. (2) Ettevõttes peavad olema eraldi pääslad töötajatele, lindude ja loomade toomiseks ettevõttesse ja värske liha sisse- ja väljaveoks. Pääslad peavad olema valgustatud ja valve all. 4. peatükk NÕUDED TAPAMAJALE § 23. Nõuded lindude, küüliku või väikeste ulukite tapamajale või ettevõtte osale, kus neid tapetakse (1) Lisaks §-des 7?22 sätestatud ettevõtte üldnõuetele peavad tapamajas olema täidetud järgnevad nõuded: 1) tapavõimsusele vastava suurusega ruum või hooneosa tapale toodud lindude, küülikute või väikeste ulukite vastuvõtmiseks ja paigutamiseks, kus on eraldi ruum või töökoht järelevalveametnikule tapaeelse kontrolli läbiviimiseks. Vastuvõturuumi seinad, laed ja põrandad peavad olema kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad; 2) lindude ja loomade veoks tuleb kasutada korrosioonikindlast materjalist, v.a puidust, valmistatud kaste, puure või konteinereid, mis on kergesti pestavad ja desinfitseeritavad ja mida peab olema piisavas koguses. Tühjade kastide, puuride või konteinerite pesemise ja desinfektsiooni jaoks peavad olema ruum ja seadmed, samuti eraldi ruum puhaste kastide või konteinerite hoidmiseks; 3) lindude uimastamiseks, veretustamiseks, kupatamiseks ja sulgede kitkumiseks peab olema eraldi taparuum ning vastuvõtu- ja taparuumi vahel peab olema automaatselt sulguv uks; linnud suunatakse taparuumi läbi vaheseinas oleva kitsa ava. Lindude uimastamine peab toimuma vastavalt ¿Loomakaitseseaduses¿ (RT I 2001, 3, 4; 93, 566) sätestatud nõuetele; 4) tapetud lindude kupatamiseks ja sulgede kitkumiseks peab taparuumis olema vaheseinaga eraldatud ruumiosa; 5) siseelundite eemaldamiseks, rümpade ja siseelundite töötlemiseks peab olema piisavalt avar ruum, mis võimaldab ¿musta¿ ja ¿puhta¿ poolel tööoperatsioone teostada üksteisest eraldatult ning mille võib saastumise vältimiseks vaheseintega liigendada eraldi töösektsioonideks; linnud suunatakse taparuumist sinna läbi vaheseinas oleva kitsa ava; uks taparuumi ja lahkamisruumi vahel peab sulguma automaatselt; 6) liha kontrollimiseks peavad olema vajalikud töövahendid, -riistad ja -tingimused; järelevalveametnike jaoks sisustatakse lukustatav ruum, kus on töökohad ja kapid töövahendite ja kaitseriietuse hoidmiseks ning nõuetekohane valgustus. Järelevalveametnike ja abiliste kaitseriietuse ja töövahendid veterinaarkontrolli läbiviimiseks kindlustab ettevõte. (2) Liha veterinaarkontrolli läbiviimiseks peab tapaliinil olema: 1) kontrollikohtades piisavalt ruumi kontrollitoiminguteks, sobiv valgustustihedus 540 luksi, vajalikud vahendid: nagid, konveierid, lauad jt, märgistatud kogumisnõud toidukõlbmatute rümpade, siseelundite kogumiseks ja kontrollikohtade lähedal asuvad käte ja töövahendite pesemis- ja desinfitseerimiskohad; 2) eraldi lukustatav jahutusruum liha veterinaarkontrollil peatatud liha jaoks. (3) Tapamajas peavad olema: 1) tapavõimsustele vastavad liha jahutamise, külmutamise, hoidmise ja väljastamise ruumid; 2) sulgede kogumisruum, kui sulgi kogutakse edasiseks töötlemiseks; 3) tapale saadetud lindude töötlejate jaoks peavad tööruumide läheduses olema vesitualetid ja kätepesukohad, ruum kaitseriietuse jaoks ning ¿puhtasse¿ ja ¿musta¿ töösektsiooni sisenemiskohas jalanõude pesemisseadeldis või -vahendid. (4) Küülikute ja väikeste ulukite tapmine ja töötlemine võib toimuda lindude tapamajas, kui seal on täiendavad seadmed loomade uimastamiseks, nülgimiseks jt operatsioonide läbiviimiseks. Küülikuid on lubatud tappa lindude tapamajas eraldi ajal ja küülikuliha jahutamiseks ning jahutatud liha hoidmiseks peavad olema eraldi ruumid. (5) Selle peatüki nõuded ei kehti väikese võimsusega tapamajale. 5. peatükk NÕUDED VÄRSKE LIHA LÕIKUSETTEVÕTTELE § 24. Täiendavad nõuded linnu-, küüliku- ja väikeste ulukite liha lõikusettevõttele või ettevõtte osale, kus nende liha lõigatakse (1) Lisaks eeskirjas esitatud üldnõuetele peavad lihalõikusettevõttes või ettevõtte osas, kus liha lõigatakse, olema täidetud alljärgnevad nõuded: 1) liha vastuvõtmiseks peab olema jahutatav ruum, kus on liha kontrollimiseks nõutav valgustustihedus 540 luksi, käte ja töövahendite pesemiskoht desinfitseerimisvahenditega, töökoht dokumentide kontrollimiseks ja täitmiseks, toidukõlbmatu liha kogumisnõu; 2) jahutatavad või külmutatavad hoiuruumid eraldi pakitud ja pakendamata liha jaoks; ümbrises olevat liha võib hoida veopakendisse pakitud lihaga samas hoiuruumis. Liha lahtipakkimine enne selle edasist käitlemist peab toimuma eraldi ruumis; 3) külmutatud liha sulatamiseks peab olema ruum, juhul kui liha lõikusettevõttes käideldakse külmutatud liha; 4) jahutatav ruum temperatuuriga mitte üle 12 ¿C liha lõikamiseks: rümpade tükeldamiseks, konditustamiseks ja liha pakendamiseks ümbrisesse või müügipakendisse; ümbrises või müügipakendis olevat liha võib veopakendisse pakkida lõikuseruumis, kui veopakend on korrosioonikindlast materjalist, pestav ja desinfitseeritav. (2) Lõigatud ja pakendatud liha jaoks peavad olema jahutatavad või külmutatavad ruumid. (3) Liha väljastamiseks peab olema jahutatav väljastamisruum temperatuuriga mitte üle 12 ¿C. (4) Lihalõikuse, hoiu- ja väljastamisruumides peavad olema salvestavad temperatuurimõõturid. Registreeritud temperatuuride andmeid jahutatavate ruumide kohta peab käitleja säilitama vähemalt ühe kuu ja külmutatavate ruumide kohta vähemalt ühe aasta. 6. peatükk NÕUDED KÜLMHOONELE § 25. Külmhoone Lisaks §-des 7?22 esitatud üldnõuetele peavad külmhoones olema: 1) ruumid jahutatud liha hoidmiseks, mis on kergesti puhastatavad ja kus on tagatud liha temperatuur mitte üle 4 ¿C kogu hoiuaja kestel; 2) puhastatavad külmutatud liha hoiuruumid, kus on tagatud külmutatud liha temperatuur vähemalt miinus 18 ¿C, liha käitlemisettevõttes tooraineks kasutataval lihal vähemalt miinus 12 ¿C; 3) salvestavad temperatuurimõõturid kõikides hoiuruumides. Registreeritud temperatuuride andmeid jahutatavate ruumide kohta peab käitleja säilitama vähemalt ühe kuu ja külmutatavate ruumide kohta vähemalt ühe aasta; 4) eraldi ruum lihapartiide lahtipakkimiseks ja sorteerimiseks, juhul kui külmhoones tegeletakse lihapartiide lahtipakkimise ja sorteerimisega. 7. peatükk NÕUDED LIHA PAKKIMISETTEVÕTTELE § 26. Liha pakkimisettevõte (1) Liha pakkimisettevõte peab vastama §-des 7?22 esitatud ettevõtte üldnõuetele, §-s 24 esitatud lihalõikusettevõtte nõuetele ja §-s 25 esitatud külmhoone nõuetele. (2) Liha pakkimise kohta külmhoones kehtivad §-des 7?22 esitatud ettevõtte üldnõuded, §-s 24 esitatud lihalõikusettevõtte ja §-s 25 esitatud külmhoone nõuded. 8. peatükk TÖÖTAJATE, RAJATISTE, RUUMIDE, SEADMETE JA TÖÖVAHENDITE HÜGIEENINÕUDED 1. jagu Ettevõtte töötajate hügieeninõuded § 27. Töötajate kohustused (1) Liha käitlemisel tapamajas ja külmhoones, liha lõikamisel, pakkimisel, väljastamisel ja veol peavad töötajad täitma vastavas töölõigus kehtivaid hügieeninõudeid. (2) Ettevõtte territooriumil ja ruumides peavad töötajad täitma töö- ja tervishoiualastest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Suitsetamine on lubatud selleks ettenähtud kohtades. § 28. Töötajate tööriided ja -hügieeni nõuded (1) Töötajad peavad kandma puhtaid, terveid, kergesti puhastatavast ja pestavast materjalist või ühekordselt kasutatavaid jalanõusid, peakatteid, kaitseriideid. Nõue laieneb kõigile käitlemisruumides ja koridorides liikuvatele inimestele. (2) Tapamajas ja pakkimata liha käitlemisel peavad töötajad vahetama kaitseriideid tööpäeva alguses ja vajadusel ka tööaja kestel; liha käitlevad töötajad kannavad heledas toonis kaitseriietust. (3) Kaitseriietes töötatakse ainult liha käitlemisruumides, sealt lahkumisel riputatakse kaitseriided ja -vahendid selleks ettenähtud kohta. Kaitsevahendid: põlled, terastraadist vestid, kindad jt hoitakse tööpäeva jooksul puhtana ja neid pestakse iga kord enne töökohalt lahkumist. Kaitseriietuses ja -vahenditega ei minda tualettruumi, sööklasse, puhkeruumi jt ruumidesse, kus liha ei käidelda. (4) Tapamajas ja teistes märgades ruumides kasutatavad jalanõud peavad olema pestavad. Lihalõikusruumides ning külmhoones võib kanda siledast nahast jalanõusid. (5) Juuksed peavad olema täielikult kaetud peakattega. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud ega tohi olla lakitud. Keelatud on kanda ehteid: sõrmuseid, kaelakeesid, kõrvarõngaid jms. Sõrmuse kandmine liha käitlemisel on lubatud, kui see ei kahjusta värsket liha ja töötaja kannab kummist või plastikaadist kindaid. (6) Tapaliinil enne lihakontrolli on lubatud kanda ainult kummist või plastikaatmaterjalist kindaid. Muudes liha käitlemise töölõikudes võib kasutada terasrõngastraadist sõrmikuid või puuvillaseid kindaid, mida tuleb vahetada puhaste vastu iga kahe tunni järel. Nahkkinnaste kasutamine on keelatud. (7) Töötajad peavad liha käitlemise ajal täitma järgmisi nõudeid: 1) kätele tekkinud väiksemad haavad ja marrastused tuleb kohe puhastada, desinfitseerida, siduda ja katta veekindla ümbrisega. Suuremate haavade, ekseemi või muu nahalööbe korral ei tohi töötaja liha käidelda; 2) käed tuleb pesta ja desinfitseerida alati enne töö alustamist, puhkepausi või lõunastamise järel, pärast tualeti kasutamist ja siis, kui käed on töö ajal määrdunud; 3) haigete loomade, lindude või toidukõlbmatu lihaga kokkupuutuvad töötajad peavad käsi ja käsivarsi ning töövahendeid pesema ja desinfitseerima korduvalt töötamise ajal, samuti enne töökohalt lahkumist. § 29. Töötajate tervisekontroll ja koolitus (1) Liha käitlevad töötajad peavad nakkus- ja parasiithaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning neil peab olema tervisetõend. (2) Ettevõtte töötajad peavad läbima regulaarselt lihahügieenialase koolituse. 2. jagu Ettevõtte rajatiste, hoonete, ruumide, seadmete ja töövahendite hügieeni nõuded § 30. Ettevõtte rajatiste, hoonete, ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine (1) Ettevõttes peab tootmine toimuma hea tootmistava kohaselt ning töötajad peavad tööoperatsioonide läbiviimiseks kasutama puhtaid ja terveid töövahendeid. (2) Ettevõtte rajatisi, ruume, seadmeid, töövahendeid ja inventari võib kasutada ainult sihipäraselt ja tegevuseks, milleks ettevõte on tunnustatud. Ettevõtte territooriumil, hoonetes ja käitlemisruumides ei ole lubatud hoida seadmeid, aineid, materjale, kaupu või vahendeid, mis ei ole seotud ettevõtte tootmisega ega vajalikud ettevõtte tegevuseks. Ettevõttes ei ole lubatud hoida ega kasutada lehkavaid aineid või materjale, kergestisüttivaid, purunevaid või purunemisel kilde tekitavaid esemeid. (3) Ettevõttesse ei tooda hoiule teise ettevõtte liha või tooteid, kui neid ei kasutata toorainena või neid ei pakendata ega pakita. Väikeste ulukite, küülikute ja selles eeskirjas nimetamata loomaliikide liha võib tuua käitlemiseks linnuliha käitlemisettevõttesse, kui ettevõte on selleks tunnustatud. (4) Küüliku- või väikeste ulukite liha võib lõigata linnuliha lõikusettevõttes või ettevõtte linnuliha lõikusega tegelevas osas eraldi ruumis või samas ruumis juhul, kui nimetatud loomade liha lõigatakse ja pakendatakse eraldi ajal. (5) Kui väikeste ulukite või küülikuliha lõigatakse, valmistatakse sellest tooteid või pakitakse samades ruumides ja seadmetel kui linnuliha, peab: 1) ettevõte olema selleks tunnustatud; 2) enne väikeste ulukite või küülikuliha käitlemise alustamist olema linnuliha ruumidest välja viidud; 3) ruumid, seadmed, töövahendid, inventar olema pestud ja desinfitseeritud. (6) Liha käitlemisruumides ei ole lubatud viibida töötajatel ja isikutel, kes ei osale tööprotsessis. Liha käitlemisega mitte tegelevate töötajate ja teiste isikute viibimisel liha käitlemisruumides peavad nad täitma §-des 27 ja 28 sätestatud nõudeid. (7) Ettevõtte tegevus peab olema korraldatud nii, et oleks välditud kõrvaliste isikute ja veokite viibimine ettevõtte territooriumil, käitlemis- ja abiruumides. § 31. Rajatiste, ruumide, seadmete, varustuse ja töövahendite korrashoid, puhastamine ja desinfitseerimine (1) Ettevõtte rajatised ja ruumid peavad olema korras, põhjalikult puhastatud, pestud ja desinfitseeritud iga tööpäeva lõpus ja neid tuleb hoida puhtana tööpäeva jooksul. Tapamaja ¿mustal¿ poolel tuleb töötamise ajal koristada ja eemaldada toidukõlbmatud jäätmed. Liha hoiukambreid, tempeatuuriga alla 0 ¿C, puhastatakse kuivkoristamisega ning pestakse ja desinfitseeritakse põhjalikult pärast ruumi tühjendamist. Neid ruume ei ole lubatud pesta kuuma veega juhul, kui seal on liha. Hallitustõrjet tuleb teha regulaarselt, vastavalt enesekontrolliplaanile. (2) Liha käitlemisruumide, sealhulgas koridoride põrandate katmine saepuru, höövellaastude ja turbaga on keelatud. Naturaalse suitsu tootmiseks kasutatavat saepuru, küttepuid, saelaaste hoitakse eraldi ruumis ja neid ei toimetata läbi lihakäitlemise ruumide ega koridoride, kus veetakse liha. (3) Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid järgides nimetatud ainete tootja poolt koostatud kasutusjuhendit ja neid tuleb hoida eraldiasuvas lukustatavas ning märgistatud ruumis. Puhastus-, pesemis- ja desinfitseerimisaineid tuleb kasutada viisil, mis ei ohusta värsket liha. Enne töö algust tuleb lihaga kokkupuutuvad pinnad loputada rohke veega. (4) Töötamise ajal töövahendite, seadmete, töötajate kaitsevahendite ja käte pesemisel ja desinfitseerimisel ei tohi saastuda liha, seadmed, vahendid ega tööpinnad ja ruumid. (5) Kahjurid, nagu närilised, putukad, linnud, peavad olema tõrjutud, nende tõrje korraldatakse enesekontrolliplaani järgi. Avatavad aknad peavad olema varustatud kaitsevõrkudega. Loomadel ega lindudel ei tohi olla võimalik hankida toitu ettevõtte territooriumil. § 32. Hügieeninõuded liha, muu toidutoorme hoidmisel ja jäätmete kogumisel (1) Liha hoidmiseks kasutatavad ja lihaga täidetud anumad ei tohi olla otseses kokkupuutes põrandaga, seinte või muude ruumiosadega. See nõue kehtib ka lisa- ning maitse- ja teiste toiduainete ning pakendite ja pakkematerjalide kohta. (2) Kontrollimata liha ei ole lubatud tuua ettevõttesse käitlemiseks. Sisseveetud liha ei ole lubatud enne kontrollimist viia ettevõtte hoiu- ja teistesse liha käitlemisruumidesse. Väljaveoks lubatud liha tuleb hoida eraldi hoiuruumis. (3) Jäätmete kogumine ettevõttes peab olema korraldatud nii, et jäätmete tekkimise kohast saab jäätmed suunata ettevõtte ¿mustale¿ poolele kogumismahutitesse. Töökohtades ja tootmisüksustes paiknevad madala ja kõrge riskiastmega jäätmete jaoks ettenähtud kogumisnõud peavad olema vastavalt märgistatud ning neid pestakse, desinfitseeritakse ja hoitakse toidukõlbliku liha nõudest eraldi. 9. peatükk TAPAEELNE KONTROLL 1. jagu Tapaeelne kontroll farmis ja tapamajas § 33. Tapaeelse kontrolli kohustus (1) Tapmisele suunatavaid linde tuleb tapaeelselt (ante-mortem) kontrollida farmis, tapapunktis või tapamajas. (2) Selle peatüki nõudeid kohaldatakse ka küülikute ja väikeste ulukite tapaeelse kontrolli kohta. § 34. Tapaeelne kontroll farmis ja tapapunktis (1) Lindude tapaeelset kontrolli farmis ja tapapunktis, olenemata selle suurusest, teostab volitatud veterinaararst 72 tunni jooksul enne lindude tapmist tapamajas. Kui volitatud veterinaararst kahtleb lindudelt saadava liha ohutuses, tuleb farmis olevaid linde kontrollida, võtta vajadusel proove laboratoorseks uurimiseks ja teatada Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele. (2) Farmis tapaeelselt kontrollitud linnupartiile annab volitatud veterinaararst kaasa veterinaartõendi. Tõend kehtib 72 tundi väljaandmisajast arvates. (3) Haigete lindude vedamisel ja tapmisel tuleb juhinduda vastavast loomatauditõrje eeskirjast. (4) Loomapidaja peab esitama farmis ja tapapunktis tapaeelset kontrolli teostavale volitatud veterinaararstile §-s 38 toodud andmed. (5) Volitatud veterinaararst kontrollib loomapidaja esitatud andmeid lindude pidamise kohta ja nende tervislikku seisundit, et kindlaks teha, kas linnud põevad mõnda haigust, mis võib üle kanduda loomale või inimesele, või on lindudel selliseid tunnuseid, mis võivad muuta liha toidukõlbmatuks. Lisaks kontrollib ta lindude joogivee ja söödaproovide tulemusi, söödalisandite kasutamise lõpetamise kuupäeva, farmis tehtud zoonooside uurimise korrapärast teostamist ja tulemusi. (6) Tapamajja saadetavate küülikute tervislikku seisundit farmis kontrollib volitatud veterinaararst 24 tunni jooksul enne tapmist ja küülikute tervisliku seisundi nõuetele vastavuse korral vormistab veterinaartõendi. Tapaeelne kontroll teostatakse ka tapamajas, kus küülikuid kontrollitakse võimalike veol saadud vigastuste suhtes. § 35. Tapaeelne kontroll tapamajas (1) Kui linde ei ole farmis tapaeelselt kontrollitud, tuleb seda teha enne tapmist tapamajas. (2) Järelevalveametnik tapamajas või volitatud veterinaararst väikese võimsusega tapamajas võib lubada farmist saabunud kodulindude tapmist siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tapapartiiga on kaasas veterinaartõend ja loomapidaja esitab §-s 37 toodud andmed lindude pidamise kohta, juhul kui tapaeelne kontroll on teostatud farmis; 2) kui tapaeelset kontrolli ei ole teostatud farmis, esitab loomapidaja iga linnupartii kohta lisas 1 esitatud teatise. Teatis tuleb esitada tapamajale hiljemalt lindude tapamajja saabumisel; 3) juhul kui linnupartii oli enne tapale saatmist päritolufarmis kontrollitud volitatud veterinaararsti poolt rohkem kui 72 tundi enne lindude saabumist tapamajja, peavad lisaks tõendile kaasas olema andmed lindude tapaeelse tühipidamise kohta ja salmonelloosi uuringute tulemused; 4) loomapidaja esitatud andmed selle linnupartii kohta on järelevalveametniku poolt kontrollitud. (3) Farmis tapaeelse kontrolli läbinud linde tuleb tapamajja saabudes kontrollida veoga seotud võimalike vigastuste ja veonõuete eiramise avastamiseks. 2. jagu Tapaeelse kontrollimise protseduurid § 36. Tapaeelsel kontrollimisel kohaldatavad tegevused (1) Haigete ja vigastatud lindude partii tuleb tappa järelevalveametniku korralduse kohaselt. Veokonteinerid selliste lindudega paigutatakse eraldi, konteinerid märgistatakse ja linnud tapetakse eraldi ajal tervetest lindudest. Järelevalveametnik registreerib linnupartii andmed vastavas protokollis. (2) Tapale saabunud linnud, kelle kohta puudub salmonelloosi uuringuid tõendav dokument, või linnud, kes on pärit salmonelloossest karjast, tuleb tappa tauditõrje eeskirja nõudeid järgides. Pärast tapmist tuleb taparuumid, seadmed, töövahendid pesta ja desinfitseerida ning liha ja tapasaadusi hoida toidukõlblikust lihast eraldi. Järelevalveametnik kannab kontrollimise andmed vastavasse protokolli. (3) Linde tuleb kontrollida enne nende tapaliinile suunamist. Kontrollpunktis peab olema piisavalt ruumi ja kontrollimiseks nõutav valgustustihedus 540 luksi; järelevalveametnikku võib abistada abiline või vastava ettevalmistusega töötaja. (4) Tapaeelset kontrolli teostatakse vastavalt ¿Loomatauditõrje seadusele¿ ja ¿Loomakaitseseadusele¿. (5) Tapamajas ei ole lubatud tappa linde, kellel on avastatud Newcastle haigus, lindude gripp ehk lindude klassikaline katk (Avium influenza), salmonelloosi või ornitoosi kliinilised tunnused. (6) Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst peab: 1) keelama lindude tapmise inimesele toiduks tarbitava liha saamiseks, kui tal on piisavalt tõendusmaterjali tapale saadetud lindude liha toidukõlbmatuse kohta; 2) keelama lindude tapmise, kelle sööda lisaainetest või ravimitest tulenev saaste võib olla üle lubatud piirnormi või kui ravimite või sööda lisaaine keeluaeg ei ole tapmise päevaks möödunud; 3) tagama nakkushaiguste tõrjemeetmete kohaselt kliiniliselt tervete lindude tapmise eraldi ajal, et välistada võimalik haiguse levik. (7) Kui päritolufarmis tapaeelse kontrolli läbinud linde ei ole saadetud tapamajja kolme ööpäeva jooksul tapaeelse kontrolli teostamisest ja veterinaartõendi väljastamisest arvates, tuleb farmis uuesti teha lindude tapaeelne kontroll ja välja anda uus veterinaartõend. (8) Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst peab Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele kohe teatama mis tahes tapmise keelamisest ja esitama selle kohta Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele ja loomapidajale kirjaliku põhjenduse ning korraldama linnupartii viimist eraldi hoiukohta. (9) Andmed tapale toodud lindude kohta ning tapaeelse kontrolli tulemused registreerib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst vastavas protokollis. Tapaeelse kontrolli andmete põhjal koostab järelevalveametnik või volitatud veterinaararst iga kuu kohta vormikohase aruande ja esitab selle Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele; Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus esitab vormikohase kvartali koondaruande Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgneva kvartali esimese kuu 15. päevaks. 10. peatükk LINDUDE PIDAMISE KOHTA ARVESTUSKOHUSTUSE TÄITMISE KORD § 37. Linnufarmist tapamajale esitatavad andmed (1) Linnufarmides peetakse arvestust tapale saadetavate lindude pidamise kohta ja iga tapapartii andmed esitatakse tapamaja järelevalveametnikule, väikese võimsusega tapamaja volitatud veterinaararstile või farmis tapaeelset kontrolli teostavale volitatud veterinaararstile. (2) Selles peatükis toodud nõudeid kohaldatakse ka tapale saadetavate küülikute kohta. (3) Tapapartii kohta tuleb loomapidajal esitada järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile tapaeelse kontrolli teostamiseks järgmised andmed: 1) andmed tapetavate lindude päritolu kohta; kuupäev, millal linde enne tapamajja saatmist viimati söödeti ehk tühipidamise algus; 2) tapapartii salmonelloosiuuringute läbiviimise kuupäev ja uuringu läbiviija kinnitus tulemuse kohta; 3) andmed varem linnufarmis esinenud ja selle tapapartii haiguste kohta ning andmed ülenormiliste saasteainete esinemise kohta riikliku seireprogrammi raames võetud proovides viimase kolme aasta jooksul; 4) söödas lisaainete kasutamise kohta, kui linnud suunatakse tapale selle lisaaine kasutamise ajal. § 38. Arvestuse pidamine linnufarmis (1) Tapale saadetavate lindude farmis pidamise korral tuleb loomapidajal registreerida vähemalt alljärgnevad andmed: 1) lindude saabumine ja päritolufarm, sh haudejaama või põhikanala nimi või eraldusmärk; 2) vastuvõetud lindude arv, andmed tapale saadetavate lindude kaalus juurdevõtmise kohta; 3) sööda päritolu, nimetus ja selle valmistamist identifitseerivad andmed, sööda lisaaine nimetus ja tunnuskood ning lisaaine kasutamise lõpetamise kuupäev, kui lisaainel on keeluaeg; 4) sööda ja vee tarbimine farmis; farmi teenindava veterinaararsti uuringud, diagnoosid koos laboratooriumi vastuste protokollidega, andmed manustatud ravimite, manustamiskuupäevade ja keeluaegade kohta; 5) andmed vaktsineerimiste kohta, sh vaktsineerimise kuupäev ja vaktsiini tüüp, loomatauditõrje alase järelevalve ning salmonelloosiuuringu tulemused linnukarjas; 6) tapale saadetavate lindude arv ja planeeritav tapmiskuupäev. (2) Loetletud andmeid tuleb loomapidajal säilitada vähemalt kaks aastat. Väikeses linnu- või küülikufarmis peab pidama selles paragrahvis kirjeldatud arvestust. 11. peatükk TAPAHÜGIEENI JA VÄRSKE LIHA KÄITLEMISE NÕUDED 1. jagu Üldised hügieeninõuded tapmisel ja liha käitlemisel § 39. Lindude ja loomade vastuvõtmine tapamajas (1) Tapamajja võib tuua ainult elusaid linde; veol surnud linnud tuleb vastuvõtmisel kohe eemaldada; kängunud linde ja tapaeelse tühipidamiseta linde ei ole lubatud tapamajja saata. (2) Lindude veokastid, -puurid vm vahendid puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse iga kasutamiskorra järel; veokid puhastatakse iga mahalaadimise järel ja pestakse ning desinfitseeritakse päeva lõpus. (3) Selle jao nõuded kehtivad ka küülikute ja väikeste ulukite tapmisel ja töötlemisel. § 40. Hügieeninõuded lindude ja loomade tapmisel ning liha käitlemisel (1) Lindude ja loomade laadimisel ja edasisel käitlemisel tapamajas peavad töötajad puhastama, pesema ja desinfitseerima käsi ja töövahendeid töötamise ajal, puhkepausidele minnes ja tualettruumide kasutamise järel ning iga sellise tööoperatsiooni järel, mille ajal käed või töövahendid määrduvad. Töövahendid: noad, lõikurid, käärid jt tuleb iga kord pärast puhastamist steriliseerida vastavas seadmes veega, mille temperatuur on vähemalt 82 ¿C. (2) Du??i või voolikust surve all tulevat vett ei ole lubatud kasutada käte, põllede, töövahendite puhastamiseks, välja arvatud siis, kui vahemaa värskest lihast ja selle käitlemisliinist või seadmetest on vähemalt viis meetrit ja värske liha saastumine on välistatud. (3) Tapamajja võib tuua ainult tapmiseks lubatud linde. Linnud tuleb pärast uimastamist kohe veretustada ja töödelda värskeks lihaks. Töötlemisel kõikides etappides tuleb hoiduda rümpade ja siseelundite määrdumisest ja võimalikust nakatumisest ning rakendada töövõtteid ja töötlemisviise, mis tagavad liha ohutuse ja kvaliteedi. (4) Lindude veretustamine peab olema täielik ega tohi saastata teisi alasid väljaspool veretustamise ala. Tapaliinist eraldi paiknev veretustamise ala eraldatakse vaheseinaga. Kohe pärast veretustamist tuleb tapetud linnud kitkuda, vajadusel tehakse järelpuhastamine sulgedest ja eemaldada siseelundid. (5) Lindude lahkamisel tuleb rümbad avada nii, et oleks võimalik kontrollida siseelundeid ja kehaõõsi. Siseelundid võib kontrollimiseks jätta rümba külge või eemaldada, tagades elundite ja rümba koherentsuse. Pärast kontrollimist eemaldatakse kohe siseelundid, samuti toidukõlbmatuks tunnistatud rümbad ja rümbaosad. Siseelundid, v.a neerud, tuleb eemaldada, seedeelundite eemaldamisel tuleb hoiduda nende vigastamisest ja rümba saastumisest mao ja soolestiku sisuga. (6) Rümbad ja toiduks kasutatavad tapasaadused pestakse enne jahutamisele suunamist hoolikalt külma veega. Rümpade puhastamiseks ja pühkimiseks ei ole lubatud kasutada riidest vm materjalist lappe. Rümpade kõhu- ja rinnaõõnt ei ole lubatud täita mis tahes viisil või materjalidega. Kui töödeldud ja jahutatud rümbad väljastatakse koos töödeldud tapasaadustega: süda, maks, kael, mis on asetatud pakendatult rümba rinna- või kõhuõõnde, tuleb see eelnevalt järelevalveametnikuga kooskõlastada. (7) Lihalõikuse toimingud, nagu rümpade tükeldamine, rümbaosade eemaldamine jt, ei ole lubatud enne liha veterinaarkontrolli ega liha toidukõlblikuks tunnistamist. Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst võib kontrolli tulemustest lähtudes määrata liha käitlemisviisi. § 41. Toidukõlbmatu liha kogumine Toidukõlbmatud lindude ja loomade osad, kontrollimisel eemaldatud rümbad või rümbaosad ja tapajäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud suletavasse nõusse ja viia tootmisruumidest välja vastavasse jäätmete kogumisruumi. Mahutid peavad olema märgistatud, kaantega suletavad ja lukustatavad või muul viisil ligipääsmatud, välja arvatud nende tühjendamine. Jäätmeid ei ole lubatud vedada läbi puhaste käitlemisruumide või -alade ega põiki läbi tapaliini. 2. jagu Tapasooja ja jahutatud liha käitlemine § 42. Liha jahutamise nõue Rümbad ja tapasaadused tuleb pärast töötlemist jahutada temperatuurini vähemalt 4 ¿C. § 43. Liha jahutamine veega (1) Rümpade jahutamise korral vesivannis tuleb rümbad enne jahutamist pesta piserdamise teel, kasutades järgmisi veekoguseid: 1) alla 2,5 kg kaaluva rümba kohta 1,5 l vett; 2) 2,5 kuni 5 kg kaaluva rümba kohta 2,5 l vett; 3) üle 5 kg kaaluva rümba kohta 3,5 l vett. (2) Jahutusvannis või -seadeldise vannides peab vesi pidevalt vahetuma ja rümbad peavad liikuma vastuvoolu. (3) Vannivee temperatuur rümpade sisenemiskohas ei tohi olla üle 16 ¿C ja väljumiskohas üle 4 ¿C. (4) Rümpade jahutamine peab olema kiire ja rümba temperatuur vähemalt 4 ¿C tuleb saavutada võimalikult lühikese aja jooksul. (5) Vesijahutusel kasutatavad minimaalsed veekogused on: 1) 2,5 l vett, kui rümba kaal on alla 2,5 kg; 2) 4 l vett, kui rümba kaal on 2,5 kuni 5 kg; 3) 6 l vett, kui rümba kaal on üle 5 kg. (6) Mitmest jahutusvannist koosneva jahutussüsteemi kasutamise puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) läbivoolava vee kogus on suurim esimeses vannis ja väheneb rümpade liikumise suunas; 2) viimases vannis on läbivoolava vee kogused: 1 l vett kuni 2,5 kg kaaluva rümba kohta, 1,5 l vett 2,5 kuni 5 kg kaaluva rümba kohta ja 2 l vett üle 5 kg kaaluva rümba kohta. Näidatud kogused ei hõlma mahutite täitmiseks vajaliku vee kogust. (7) Rümbad ei tohi jääda vanni esimesse ossa või seadeldise esimesse mahutisse kauemaks kui 30 minutiks, samuti ei ole lubatud rümpi jätta seisma jahutusseadeldisse või vanni. Kui seadeldis või vann seiskuvad, peab järelevalveametnik kontrollima liha toidukõlblikkust. Käitleja peab teatama igast jahutusseadme rikkest tingitud tööprotsessi seiskumisest järelevalveametnikule. § 44. Jahutusseadmete puhastamine, desinfitseerimine, kontrollimine ja jahutatavate rümpade mikrobioloogiline kontroll (1) Iga tööpäeva lõpus tuleb vesi jahutusseadme mahutitest välja lasta, mahutid pesta ja desinfitseerida. (2) Ettevõttes peavad olema taadeldud mõõtevahendid, mille abil on võimalik mõõta ja registreerida: 1) vee tarbimist rümpade pihustamisel enne jahutamist vesijahutusseadeldises või vannis; 2) vee temperatuurid vesijahutusseadeldises rümpade sisenemise ja väljumise kohtades; 3) veekulud jahutusalades; 4) jahutatavate rümpade arv jahutusseadeldises ja rümba kaal. (3) Käitleja teostab enesekontrolli korras iga päev lõikes 2 loetletud mõõtmised, registreerib tulemused, säilitab neid ettevõttes ja esitab järelevalveametnikule kontrollimiseks. (4) Käitleja võtab enesekontrolli korras rümpade proovid enne ja pärast vesijahutamist järgmistel juhtudel: 1) enne värske liha käitlemise alustamist ettevõtte esmasel töölerakendamisel või vesijahutusseadeldise kasutusse võtmisel ja sellele järgneval perioodil, mille pikkuse määrab järelevalveametnik; 2) ettevõttes värske liha käitlemise ajal vähemalt üks kord nädalas. Proovides uuritakse Enterobacteriaceae kogust. (5) Enne lihakontrolli lõpetamist ei tohi kontrollimata ja kontrollitud rümbad ja tapasaadused omavahel kokku puutuda. Tingimisi kõlblikuks tunnistatud või edasist uurimist vajavad rümbad ja tapasaadused ei tohi kokku puutuda toidukõlbmatu lihaga. Edasist uurimist vajavad rümbad tuleb paigutada eraldiasuvasse, lukustatavasse, jahutatavasse ruumi järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti järelevalve alla. (6) Rümpade ja tapasaaduste temperatuur nende hoidmisel ettevõttes ei tohi olla üle 4 ¿C. Kui liha pakitakse tapamajas, peavad selleks olema selle eeskirja kohased ruumid ja pakkimisel tuleb täita selles eeskirjas esitatud töötajate ja lihapakkimise hügieeninõudeid. Lindude tapmisega tegelevad töötajad ei või samaaegselt tegelda liha pakkimisega. 12. peatükk TAPAJÄRGNE KONTROLL § 45. Tapajärgse kontrolli protseduurid (1) Tapajärgset (post-mortem) liha kontrolli teostab järelevalveametnik, tema abiline või järelevalveametnikult vastava väljaõppe saanud töötaja. Väikese võimsusega tapamajas või tapapunktis teostab lihakontrolli Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse poolt volitatud veterinaararst. (2) Liha kontrollitakse nõuetekohaselt valgustatud ja sisustatud tapaliini kontrollimiskohas kohe pärast lindude tapmist. Valgustus ei tohi moonutada liha tegelikku värvust. (3) Tapajärgse kontrollimise ajal tuleb alati: 1) kontrollida visuaalselt linnu või looma kere pealispinda ja kereosi: pead, jalgu, siseelundeid ja kereõõnsusi. Vajadusel palpeeritakse ja tehakse sisselõikeid pealispinda; 2) kontrollida visuaalselt liha värvust, konsistentsi ja lõhna, keeduproovil ka maitset; 3) kontrollida uimastamisel ja teistel töötlemisoperatsioonidel käitlemisest tingitud vigade esinemist ja hinnata liha toidukõlblikkust; 4) vajadusel võtta proovid laboratoorseks uurimiseks; 5) registreerida iga tapapartii liha kontrollimise tulemused. (4) Tapajärgse kontrolli tulemused registreerib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst iga päev ?urnaalis ja koostab nende andmete põhjal iga kuu kohta aruande ja esitab sell e Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele. Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus esitab tapajärgse kontrolli koondaruande Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgmise kvartali esimese kuu 15. päevaks. (5) Kui linnuliha tapajärgset kontrolli teeb järelevalveametniku abiline või järelevalveametnikult vastava väljaõppe saanud ettevõtte töötaja, peab järelevalveametnik: 1) kontrollima tapajärgselt igast tapapartiist pisteliselt vähemalt 300 linnu rümpa, nende siseelundeid ja kereõõnsusi, väiksema suurusega tapapartii puhul kõikide lindude rümpasid, nende siseelundeid ja kereõõnsusi; 2) kontrollima üksikasjalikult tapajärgselt linnuliha või kogu linnuliha partiid juhul, kui on kahtlusi selle toidukõlblikkuse osas. (6) Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst võtab proovid laboratoorseks uurimiseks: 1) saasteainete riikliku seireprogrammi raames; 2) tapajärgsel kontrollil leitud patoloogilis-anatoomiliste muutuste või loomataudi kahtluse korral või muudel liha toidukõlbmatuks tunnistamise juhtudel; 3) kui tapale saadetud lindude partiiga ei ole kaasas tõendit salmonelloosi uuringute tegemise ja tulemuste kohta; 4) tapale toodud haigete lindude lihast; 5) kahtluse korral lihas keelatud ainete esinemises või antimikroobsete ja teiste saasteainete sisalduse ülenormatiivses esinemises; 6) juhtudel, kui järelevalveametnikul või volitatud veterinaararstil on kahtlusi liha toidukõlblikkuses. (7) Küülikute ja väikeste ulukite liha kontrollitakse selle paragrahvi kohaselt. Lisaks lõikes 3 sätestatule tuleb küülikute liha tapajärgsel kontrollil vajadusel teha sisselõikeid kopsudesse, maksa, põrna, neerudesse ja patoloogilisanatoomiliste muutustega kere osadesse. 13. peatükk VÄRSKE LIHA TOIDUKÕLBMATUKS TUNNISTAMINE § 46. Toidukõlbmatuks tunnistatud linnuliha (1) Linnuliha tunnistatakse toidukõlbmatuks, kui tapajärgsel kontrollil tehakse kindlaks: 1) nakkushaigused või inimesele ülekanduvate patogeensete mikroorganismide olemasolu organismis, septitseemia; 2) elundite süstemaatiline mükoos ja lokaalsed kahjustused, mille põhjustajaks võivad olla inimesele ülekanduvad patogeensed mikroorganismid või nende toksiinid; 3) ulatuslik nahaalune või lihaste nakatumine parasiitidega või süstemaatiline parasitaarnakkus; 4) mürgistus; 5) liha kõrvallõhn, ebaloomulik värvus, keeduproovil kõrvalmaitse; 6) ebanormaalne liha konsistents; 7) pahaloomulised või rohkete metastaasidega kasvajad; 8) astsiit (Ascites); 9) rümpade saastumine ja ulatuslik määrdumine; 10) suured patoloogilised muutused rümba eri osades või elundites ja täppverevalumid (ecchymoses); 11) kurtumus; 12) halvasti veretustatud rümp; 13) põletikust tulenevad muutused, kui neid ei ole võimalik rümbast välja lõigata; 14) lindude tapmisel ja töötlemisel tekitatud ulatuslikud kahjustused rümbal, mis on tingitud ebaõnnestunud uimastamisest või veretustamisest, samuti ülekupatatud, muljutud, rebenditega ning suurel määral määrdunud rümbad; 15) saastajate: antibiootikumide, farmakoloogiliselt aktiivsete ainete, keskkonna saastajate jt ülenormatiivne sisaldus ja kasutamiseks keelatud ainete esinemine lihas; 16) lindude tapmine ajal, kui neile oli manustatud ravimit või tapmine ravimi keeluajal, mille kohta puudus teave loomapidajalt; 17) turse (ödeem); 18) bakterioloogilisel uurimisel inimesele nakkust või liha roiskumist põhjustavate bakterite, sh patogeensete mikroorganismide esinemine lihas; 19) muud põhjused, mis muudavad liha toidukõlbmatuks; 20) tapetud lindude rümbaosad ja siseelundid, kus ilmnevad muutused, saastumine ja mehhaanilised kahjustused. Muutunud või saastunud rümbaosad eemaldatakse, kui see on võimalik, ja juhul, kui see ei mõjuta ülejäänud rümba liha toidukõlblikkust. Muutustega või määrdunud siseelundid tunnistatakse toidukõlbmatuks. (2) Linnud, kes on surnud või tapetud muul põhjusel kui tapmine inimesele toiduks, lindude pead ja siseelundid: söögitoru, hingetoru, kopsud, pugu, näärmemagu, veri, sooled, sapipõis, suguelundid tunnistatakse toidukõlbmatuks. (3) Selle paragrahvi nõudeid kohaldatakse ka farmis peetud ja kütitud metslindude liha hindamisele. § 47. Toidukõlbmatuks tunnistatud küülikuliha (1) Küülikuliha tunnistatakse toidukõlbmatuks, kui tehakse kindlaks: 1) nakkushaiguse esinemine või patogeensete mikroorganismide valdav esinemine elundites; 2) pahaloomulised ja rohkete metastaasidega kasvajad, palju abstsesse või muid patoloogilisi muutusi rümba eri osades või elundites; 3) ulatuslik parasiitide nakkuse esinemine nahaalustes kudedes või lihastes; 4) kurtumus; 5) mürgistus; 6) keelatud ainete, ravimite või saasteainete ülenormatiivne esinemine lihas; 7) ulatuslikud kahjustused rümbal, vere või seerumi imendumine lihastes; 8) lihal esinev kõrvallõhn, ebaloomulik värvus, keeduproovil kõrvalmaitse; 9) rümpade muljumine, rohked verevalumid, tugevalt määrdunud rümbad või siseelundid; 10) muud põhjused, mis muudavad liha toidukõlbmatuks. (2) Loomad, kes on surnud või tapetud muul põhjusel kui tapmine inimesele toiduks, tunnistatakse toidukõlbmatuks. (3) Selle paragrahvi nõudeid kohaldatakse ka väikeste ulukite liha hindamisele. § 48. Tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud linnuliha (1) Linnuliha tunnistatakse tingimisi toidukõlblikuks: 1) kui järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti läbiviidud liha kontrollimise otsuse kohaselt saab liha kasutada nende poolt määratud tingimustel kuumtöötlemiseks lihatoodete valmistamisel ja järelevalveametnikuga kooskõlastatud lihakäitlemisettevõttes; 2) kui salmonelloosi seirekava raames või tapajärgsel liha kontrollimisel bakterioloogiliseks uurimiseks võetud proovis tehakse kindlaks Salmonella olemasolu ja liha kasutatakse lihatoodete valmistamiseks, mille tootesisene temperatuur kuumtöötlemisel on 71¿1 ¿C. (2) Tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud liha tuleb hoida toidukõlblikust lihast eraldi. Tingimisi toidukõlblikust lihast valmistatud lihatooteid ei ole lubatud välja vedada. (3) Selle paragrahvi nõudeid kohaldatakse ka küüliku- ja väikeste ulukite lihale. 14. peatükk LIHALÕIKUSE JA LIHAMASSI VALMISTAMISE HÜGIEENINÕUDED § 49. Lihalõikusel kasutatav liha (1) Lihalõikusel kasutatav liha peab olema tunnistatud toidukõlblikuks ja pärinema tunnustatud ettevõttest. Tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud liha tuleb tuua lihalõikusettevõttesse või värske liha käitlemisettevõtte osasse, kus liha lõigatakse, ja seal käidelda eraldi ruumides või eraldi ajal järelevalveametniku kontrolli all. (2) Liha tuuakse lihalõikusele ainult vajalikes kogustes ja pärast lõikust viivitamata pakendatakse. Lõigatud pakendamata või pakendatud liha tuleb paigutada võimalikult kiiresti jahutatavasse ruumi. Pakendamata liha hoitakse pakendatud lihast eraldi ruumis. (3) Lihalõikusele toodud liha tuleb enne töötlemise alustamist visuaalselt kontrollida, vajadusel puhastada. Kahtluse korral liha toidukõlblikkuses ei ole lubatud liha käidelda, vaid tuleb teha laboratoorsed uuringud. § 50. Nõuded lihalõikusel (1) Rümpade tükeldamine ja konditustamine on lubatud tunnustatud lihalõikusettevõttes või värske liha käitlemisettevõtte lihalõikuseks tunnustatud osas. (2) Ettevõttesse toodud lihapartiid tuleb vastuvõturuumis visuaalselt kontrollida, pakendatud liha puhul peab kontrollima pakendi seisundit ja märgistamisandmete õigsust. Alati tuleb mõõta liha temperatuuri, kahtluse korral liha ohutuses võtta proovid laboratoorseks uurimiseks. Kui liha temperatuur ei vasta nõuetele või esineb väiksemaid hügieeninõuetele mittevastavusi, mida on võimalik enne lõikamist kõrvaldada, võib järelevalveametniku loal liha vastu võtta. Enne selle liha lõikamist tuleb seda täiendavalt töödelda: jahutada, puhastada vm. (3) Kõik lihapartiid tuleb vastuvõtmisel registreerida vastavas ?urnaalis. Iga vastuvõetava lihapartiiga peab olema kaasas veterinaartõend või Veterinaar- ja Toiduameti Piiriteenistuse tõend. (4) Liha vastuvõtu-, lõikus- ja pakkimisruumide temperatuur peab olema mitte üle 12 ¿C. Liha temperatuur lõikamisel ja pakkimisel ei tohi olla üle 4 ¿C. (5) Linnuliha, mille temperatuur on kõrgem kui 4 ¿C, võib suunata tapamajast otse lõikusele, kui tapamaja asub samas hoones või vahetus läheduses ettevõtte osaga, kus liha lõigatakse. Liha tuleb pärast lõikamist ning pakkimist viia jahutatavasse ruumi ja jahutada temperatuurini vähemalt 4 ¿C võimalikult kiiresti. Hakkliha valmistamine sellisest lihast ei ole lubatud. (6) Liha ei tohi lõikamise kestel määrduda või muul viisil saastuda. Lõikusel eemaldatud luud, toidukõlbmatud rümbaosad, verevalumid ja muu toidukõlbmatu liha kogutakse selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kogumisnõudesse. Toidukõlbmatu liha kogumisnõusid tühjendatakse regulaarselt jäätmete kogumise ruumi. Toidukõlbmatu liha kogumiseks peavad olema ainult selleks ettenähtud nõud, mis on kaanega või muul viisil suletavad; kasutada võib ka suletud jäätmekogumissüsteeme nagu torustik, ?ahtid vm. (7) Määrdunud rümbad puhastatakse eraldi töötlemislaual. Liha puhastamiseks ei ole lubatud kasutada riiet või tugevaid harju. Liha pesemine veega ettevõtte osas, kus liha lõigatakse, on keelatud. § 51. Lõigatud liha käitlemise nõuded (1) Lõigatud liha pakendatakse või suunatakse edasisele töötlemisele tükilihast toodete, hakkliha või lihatoodete valmistamiseks või hoiule. Lõigatud liha tuleb pärast käitlemist jahutada temperatuurini vähemalt 4 ¿C. (2) Järelevalveametniku loal võib värskest lihast tükilihast toodete valmistamine ja hakkliha tootmine toimuda lihalõikusettevõtte või liha käitlemisettevõtte lihalõikusruumis, kui seal on hakkliha ja tükilihast toodete valmistamiseks muudest tegevustest piisavalt eraldatud ala. (3) Paragrahvide 49?51 nõuded kehtivad ka küüliku- ja väikeste ulukite liha lõikamisele. § 52. Lihamassi valmistamise nõuded (1) Lihamassi valmistamiseks kasutatakse rümpasid, rümbaosi või linnuskeleti osi, millelt on eraldatud lihased. (2) Lihamassi võib kasutada tooraineks lihatoodetele, mida töödeldakse tootesisese temperatuurini 71¿1 ¿C. (3) Lihamassi valmistamine peab toimuma 32 tunni jooksul, kui lihamassi tooraine (rümbad, rümbaosad või luud) on jahutatud temperatuurini vähemalt 4 ¿C; külmutatud ja miinus 18 ¿C juures hoitud tooraine sulatatakse ja pressitakse seejärel kohe lihamassiks ning kasutatakse kohe lihatoodete valmistamiseks. (4) Pressimisel saadud lihamassi, välja arvatud külmutatud toorainest toodetud lihamassi, võib külmutada plokkideks ja hoida kuni kuus kuud temperatuuril vähemalt miinus 18 ¿C. (5) Jahutatud lihamassi temperatuuriga vähemalt 4 ¿C võib hoida kuni 48 tundi valmistamise kuupäevast arvates. 15. peatükk VÄRSKE LIHA PAKENDAMISE HÜGIEENINÕUDED § 53. Ruumidele ja pakendile esitatavad nõuded (1) Liha pakendamiseks peab olema eraldiasuv ruum temperatuuriga mitte üle 12 ¿C. (2) Pakendid tuuakse ruumi jaokaupa; enne ruumi toomist peavad pakendid olema valmis komplekteeritud või ümbrisest vabastatud. Pakendeid ja pakkematerjali ei tohi viia pakendamisruumi läbi lihalõikusruumide või teiste pakendamata liha käitlemisruumide. (3) Liha võib pakendada ja pakkida lihalõikusruumis, kui: 1) tulenevalt ruumi suurusest, seadmete paigutusest ja töökorraldusest on liha võimalik pakendada ja pakkida eraldatud ruumiosas ning pakendamist ja pakkimist teostavad töötajad ei osale samaaegselt lihalõikuse mis tahes töölõigus ega tee muid töid; 2) pakendid suletakse pärast liha pakendamist kohapeal ja viiakse viivitamatult jahutatavasse ruumi; 3) pakendid on komplekteeritud enne pakendamisruumi toomist; 4) pakendite ja pakkematerjalide jaoks on ettevõttes puhas, kuiv ja ventileeritav hoiuruum; ruumi ventileeriv õhk ei tohi saastada pakendeid; pakendid on virnastatud restidele või riiulitele; ruumis ei tohi olla kahjureid ega hallitust. (4) Pakendatud liha hoidmiseks peavad olema jahutatavad või külmutatavad ruumid. (5) Pakkematerjalid ja pakendid peavad vastama kõigile hügieeninõuetele, ei tohi muuta liha organoleptilisi jt kvaliteediomadusi, peavad olema valmistatud lubatud materjalidest ja kaitsma liha hoidmisel, veol ja edasisel käitlemisel. (6) Liha pakendamiseks tuleb kasutada läbipaistvat värvitut pakkematerjali. Juhul kui kasutatakse osaliselt läbipaistmatut värvitud pakkematerjali, peab pakendatud liha olema läbi selle osaliselt nähtav. Pakenditel nagu karbid, alused jt piisab läbipaistvatest kaantest või katetest. (7) Pakendamiseks kasutatav pakkematerjali: ümbriseks kasutatav kile, kilekotid jt ning müügipakendeid võib kasutada ühekordselt. § 54. Värske liha pakendamise nõuded (1) Liha pakendatakse kohe pärast lõikamist või muul viisil ettevalmistamist: 1) kaitsvasse ümbrisesse, kui liha suunatakse edasisele käitlemisele samasse ettevõttesse või teise lihakäitlemisettevõttesse või 2) müügipakendisse. (2) Pakendatud liha pakitakse ettevõttest väljastamiseks veopakendisse. (3) Tööstuslikuks otstarbeks kasutatav liha tuleb enne veopakendisse pakkimist asetada kaitsvasse ümbrisesse: kilekottidesse vm materjalist pakendisse; plokkideks külmutatud liha puhul peab iga plokk või rühmapakendis moodustatav plokkide grupp olema kaitsvas ümbrises. Pakendatud plokkides liha pakitakse veopakendisse või rühmapakendiks. (4) Veopakendisse on lubatud pakkida ühte liiki ja ühesuguse töötlemise läbinud liha. (5) Pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud tervisemärgiga. Külmutatud liha pakendil peab olema näidatud külmutamise kuupäev. (6) Ettevõttest väljastatav ja edasiseks käitlemiseks teises ettevõttes ettenähtud lõigatud liha, rümbad, rümbaosad või tapasaadused pakendatakse suurde pakendisse, millele kinnitatakse tervisemärk ja lisas 2 esitatud etikett alljärgnevate andmetega: 1) edasine kasutamine: lihalõikamine, kuumtöödeldud lihatoodete valmistamine; 2) liha saaja nimi ning tema ettevõtte asukoht ja aadress. (7) Veopakendeid võib kasutada korduvalt, kui nad on valmistatud mittekorrodeeruvast materjalist, mida on võimalik kergesti pesta ja desinfitseerida ning neid on enne iga järgmist kasutamist pestud ja desinfitseeritud. 16. peatükk VÄRSKE LIHA JAHUTAMISE, KÜLMUTAMISE JA HOIDMISE HÜGIEENINÕUDED § 55. Tapamajas liha jahutamine pärast tapmist ja selle edasine käitlemine (1) Tapamajas pärast tapajärgset kontrollimist tuleb liha, sealhulgas tapasaadused, jahutada viivitamatult temperatuurini vähemalt 4 ¿C. (2) Liha jahutamise piirajad alates jahutamise algusest kuni lihasisese temperatuurini 4 ¿C on: 1) alla 2,5 kg massiga rümbad ja lõigatud liha ? 4 tunni jooksul; 2) rümbad massiga 2,5 kuni 5 kg ? 8 tunni jooksul; 3) rümbad massiga üle 5 kg ? 12 tunni jooksul. (3) Värsket liha võib hoida ainult tunnustatud ettevõttes, kusjuures väljaveoks ettenähtud liha hoitakse eraldi hoiuruumis ja tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud liha eraldi hoiuruumis. (4) Toidukõlbmatut liha ei tohi käidelda, sealhulgas hoida samas ruumis toidukõlblikuks tunnistatud lihaga. (5) Toidukõlblikkuse suhtes kahtlusalune liha ja järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti otsusel täiendavaks kontrollimiseks suunatud liha tuleb hoida eraldi lukustatavas ruumis, mis on järelevalveametniku järelevalve all. (6) Pakendamata ja pakendatud liha ei ole lubatud jahutada ega hoida ühises ruumis. Pakendamata tapasaadusi ei ole lubatud jahutada ega hoida linnulihaga ühises ruumis. § 56. Külmutatava liha käitlemine (1) Kui liha on ettenähtud hoidmiseks külmutatuna, peab rümpade ja tapasaaduste pakendamine või lõikus toimuma võimalikult kiiresti ja katkematult. (2) Liha käitlemisettevõttes kasutatav liha külmutatakse lihasisese temperatuurini vähemalt miinus 12 ¿C, muudel juhtudel temperatuurini vähemalt miinus 18 ¿C. Külmutatud liha temperatuur liha edasisel käitlemisel ei tohi ületada temperatuuri, milleni liha oli külmutatud. § 57. Liha hoidmise ja väljastamise nõuded (1) Liha hoiuruumis ei ole lubatud hoida teisi toiduaineid. (2) Liha jahutamise, külmutamise ja hoidmise ajad ja temperatuurid registreerib käitleja vastavas ?urnaalis; registreeritud andmete järgi peab olema võimalik kindlaks teha iga lihapartii käitlemisprotsessi andmed: algus, kestus ning ruumi ja liha temperatuurid. (3) Kõikides jahutus-, külmutus- ja hoiuruumides peavad olema mõõtevahendid õhutemperatuuri mõõtmiseks. Mõõtmiste tulemused peavad olema salvestatud vastava seadme abil ja salvestatud tulemusi peab kontrollima ning registreerima käsitsi ?urnaalis. Käitleja võimaldab järelevalveametnikul tema nõudmisel andmetega tutvuda. (4) Käitleja mõõdab mis tahes liiki külmtöötlemise alustamisel, selle kestel ja lõpetamisel iga lihapartii ja ruumi temperatuuri ja registreerib mõõtmistulemused vastavas ?urnaalis. Käitleja võimaldab järelevalveametnikul või volitatud veterinaararstil tema nõudmisel andmetega tutvuda. (5) Jahutatud liha võib väljastada temperatuuriga 0 kuni 4 ¿C; külmutatud liha võib väljastada liha käitlemisettevõttes töötlemiseks riigi piires temperatuuriga vähemalt miinus 12 ¿C, muudel juhtudel temperatuuriga vähemalt miinus 18 ¿C. 17. peatükk LIHA KONTROLL LIHA LÕIKAMISEL, PAKKIMISEL JA HOIDMISEL § 58. Värske liha käitlemise kontrollimine järelevalveametniku poolt (1) Värske liha lõikamine ja selle pakkimine, jahutamine, külmutamine ning hoidmine tunnustatud ettevõttes peab toimuma järelevalveametniku järelevalve all. Järelevalveametnikku võib kontrollimisega seotud töödes abistada tema juhendamisel töötav abiline. (2) Järelevalve peab hõlmama ettevõttesse või ettevõtte osasse sissetulevat ja väljastatavat liha, rajatiste, ruumide, seadmete ja töövahendite puhtust ning töötajate hügieeni, ettevõttes käideldava liha kontrollimist, sh vajadusel proovide võtmist ja muid kontrollitoiminguid. (3) Olenevalt ettevõttes vastuvõetud või käideldava liha hügieenikvaliteedist võib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst motiveeritud otsusega ja kooskõlas selle eeskirja nõuetega: 1) suunata liha enne käitlemist täiendavale töötlemisele; 2) lühendada liha hoiuaega; 3) muuta liha esialgset kasutuseesmärki, sealhulgas lubada liha kuumtöötlemist või lihatoodete tootmist; 4) tunnistada kogu lihapartii või osa sellest toidukõlbmatuks; 5) mitte lubada tuua liha ettevõttesse käitlemiseks mis tahes viisil. 18. peatükk VÄRSKE LIHA MÄRGISTAMINE TERVISEMÄRGIGA § 59. Tervisemärgi kasutamine ja kujund (1) Tapamajas tapajärgse ehk post-mortem kontrolli läbinud rümbad või rümpade ja tapasaaduste pakendid märgistatakse tervisemärgiga. Tervisemärgi kasutamine on lubatud ¿Toiduseaduse¿ ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavaks tunnustatud ettevõttes. (2) Liha märgistamiseks kasutatavaid tervisemärgiga varustatud etikette hoitakse koos pakkimismaterjalide ja pakenditega ettevõttes selleks ettenähtud lukustatavas ruumis, mis on järelevalveametniku järelevalve all. (3) Tervisemärgiga märgistatakse ettevõttest siseriiklikuks turustamiseks ja väljaveoks väljastatavat värsket liha. (4) Tervisemärk on ovaalikujuline, selle kõrgus on vähemalt 45 mm ja laius vähemalt 65 mm; ovaali ülaosa kaares on näidatud suurte tähtedega sõna ¿EESTI¿, keskel ettevõtte tunnustamise number, alaosa kaares suurte tähtedega sõnalühend ¿EST¿, kusjuures tähtede kõrgus on vähemalt 8 mm, numbrite kõrgus vähemalt 10 mm (joonis 1).

get-attachment.jsp?id=27462 (joonis 1) (vt joonist RTL 2001, 137, 2016) (5) Väikese võimsusega ettevõttes kasutatava sõõrikujulise tervisemärgi läbimõõt on vähemalt 50 mm; ringi kaare ülaosas on suurte tähtedega maakonna nimetus, kus ettevõte asub; keskel ettevõtte tunnustamise number ja ringi kaare alaosas suurte tähtedega sõna ¿VETKONTROLL¿, kusjuures tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm, numbrite kõrgus vähemalt 10 mm (joonis 2).

get-attachment.jsp?id=27463 (joonis 2) (vt joonist RTL 2001, 137, 2016) (6) Kütitud väikeste ulukite värske liha märgistamiseks, v.a väikese võimsusega ettevõttes, kasutatakse viisnurkse kujuga tervisemärki, kus viisnurga ülaosas on suurte tähtedega sõna ¿EESTI¿, keskel ettevõtte tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega sõnalühend ¿EST¿, kusjuures tähtede kõrgus on vähemalt 8 mm ja numbrite kõrgus vähemalt 10 mm (joonis 3).

get-attachment.jsp?id=27464 (joonis 3) (vt joonist RTL 2001, 137, 2016) (7) Müügipakendile ja ühekaupa ümbrisesse pakendatud rümpade pakendile kantava tervisemärgi mõõtmeid võib vähendada, säilitades vastavalt lõigetes 4, 5 ja 6 esitatud proportsioonid, kuid tähed ja numbrid ei tohi olla kõrgusega alla 2 mm. Tervisemärgi kontuurid peavad olema selged, esitatud teave peab olema kergesti loetav. (8) Lõigetes 4, 5 ja 6 kirjeldatud tervisemärki ei kasutata tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud liha märgistamisel. § 60. Linnuliha tervisemärgiga märgistamise nõuded (1) Tervisemärk peab olema kantud: 1) pakendile ? müügipakendisse pakendatud linnuliha, nagu rümbad, rümbaosad ja tapasaadused, või väikeses koguses ümbrisesse pakendatud linnuliha puhul. Tervisemärk võib olla pakendile või pakkematerjalile trükitud või etiketiga kinnitatud. Etikett peab olema kinnitatud nii, et see puruneks pakendi avamisel. Pakendile või ümbrisele trükitud tervisemärk peab saama rikutud pakendi avamisel; 2) linnurümpadele ? mis ei ole pakendatud müügipakendisse või ümbrisesse ja mis väljastatakse jaemüügiks. (2) Suurte kogustena pakendatud liha pakendile kantava tervisemärgi mõõtmed peavad vastama § 59 lõikes 4, § 59 lõikes 6 või väikese võimsusega ettevõtte puhul § 59 lõikes 5 esitatud nõuetele. (3) Linnuliha, mis pärineb loomatauditõrje alaste kitsendustega piirkonnas asuvast farmist, märgistatakse § 59 lõikes 4 või väikese võimsusega ettevõtte puhul § 59 lõikes 5 esitatud tervisemärgiga, millele kantakse tervisemärgi kontuure kattev ¿X¿ kujutis. (4) Rümpasid, rümbaosi, töötlemisvigadega rümpasid ja ümbrisesse pakendatud tapasaadusi ei pea üksikult tervisemärgiga märgistama, kui: 1) rümbad, sh töötlemisvigadega rümbad saadetakse tapamajast tunnustatud lihalõikusettevõttesse lõikamiseks ja need on pakendatud suurde pakendisse, millele on kinnitatud lisas 2 esitatud etikett. Etiketil on näidatud liha saaja nimi ning tema ettevõtte asukoht ja aadress ning töötlemise viis, milleks liha kasutada ? ¿Lihalõikuseks¿. Tervisemärk peab olema kinnitatud pakendile eraldi etiketi abil. Tapamajas peetakse arvestust väljastatava liha liigi, koguste, sihtkoha ja väljastamiskuupäevade kohta ning lihalõikusettevõttes registreeritakse selle liha saabumiskuupäev, tapamaja või tapamajad ja kogused. Ettevõttesse saabunud pakendid avatakse lihalõikusettevõttes järelevalveametniku või abilise järelevalve all nii, et tervisemärk saab rikutud; 2) rümbad, sh töötlemisvigadega rümbad, rümbaosad ja südamed, maksad, lihasmaod (liivapugud), väljastatakse tapamajast, lihalõikus- või pakkimisettevõttest töötlemiseks lihatooteid tootvasse tunnustatud ettevõttesse, kusjuures liha on pakendatud suurde pakendisse, millele on kinnitatud määruse lisas 2 esitatud etikett. Etiketil on näidatud liha saaja nimi, tema ettevõtte asukoht ja aadress ning töötlemise viis sõnaga ¿Lihatoodete valmistamiseks kuumtöötlemisel¿. Väljastaja-ettevõtte nagu tapamaja, lihalõikus-, pakkimisettevõtte tervisemärk peab olema kinnitatud pakendile eraldi etiketiga. Käitleja peab ettevõttes arvestust liha koguste, liigi, sihtkoha ja väljastamiskuupäevade kohta ning lihatoodete ettevõttes registreeritakse liha saabumiskuupäev, kogus, liik ja päritolu (liha saatnud ettevõtja nimi); 3) rümbad, rümbaosad väljastatakse tapamajast, lihalõikus- või lihapakkimisettevõttest suurtes pakendites toitlustusettevõttele kuumtöötlemiseks enne lõpptarbijale pakkumist. Ettevõttest väljastatava liha pakendile kinnitatakse lisas 2 esitatud etikett, millel näidatakse liha saaja nimi, ettevõtte asukoht ja aadress ja liha kasutamise eesmärk sõnaga ¿Lihatoodete valmistamiseks kuumtöötlemisel¿. Väljastaja-ettevõtja tervisemärk peab olema kinnitatud pakendile eraldi etiketiga. Käitleja peab ettevõttes arvestust liha koguste, liigi, sihtkoha ja väljastamiskuupäevade kohta. Liha vastuvõtvas toitlustusettevõttes tuleb registreerida liha saabumiskuupäev, liik ja kogus ning liha väljastanud ettevõtja nimi. (5) Tervisemärk peab pakendi avamisel saama rikutud. (6) Ettevõtte järelevalveametnik kontrollib käitleja poolt registreeritud andmeid väljastatud ja vastuvõetud liha koguste kohta. § 61. Küülikuliha märgistamine (1) Pakendamata rümpade jaemüügiks väljastamise korral kantakse § 59 lõikes 4 või § 59 lõikes 5 esitatud tervisemärk koos lisamärgistusega ¿KÜÜLIK¿ templiga rümbale. (2) Müügipakendisse või ümbrisesse pakendatud küülikuliha märgistamisel lähtutakse §-s 60 esitatud nõuetest. § 62. Väikeste ulukite liha märgistamine (1) Jaemüügiks väljastatavatele pakendamata farmis peetud väikeste ulukite rümpadele kantakse templiga § 59 lõikes 4 ja väikese võimsusega ettevõtte puhul kõikide väikeste ulukite rümpadele § 59 lõikes 5 toodud tervisemärk ja lisaks sellele näidatakse rümbal templiga või hügieenilisest materjalist lipikuga loomaliik. (2) Müügipakendisse või ümbrisesse pakendatud väikeste ulukite liha märgistamisel lähtutakse §-s 60 esitatud nõuetest. 19. peatükk VÄRSKE LIHA VÄLJASTAMISE JA VEO NÕUDED § 63. Värske liha väljastamine ettevõttest Tapamajast väljastatakse liha rümpade, rümbaosade ja tapasaadustena käitlemiseks teises ettevõttes koos veterinaartõendiga, muudel juhtudel väljastatakse liha kauba saatedokumendiga, millel peab olema näidatud ettevõtja nimi, tema ettevõtte asukoht ja aadress ning ettevõtte tunnustamise number. § 64. Nõuded veokile (1) Värske liha veoks peab kasutama selleks ettenähtud jahutatava, külmutatava või isotermilise veoruumiga veokeid, mille kasutamine sõltub veosele ettenähtud säilitustemperatuurist ja veoajast. (2) Veoki veoruum peab vastama järgmistele nõutele: 1) veoruumi sisepinnad peavad olema mittekorrodeeruvast materjalist, mida on kerge pesta ja desinfitseerida ning mis ei mõjuta ega kahjusta liha organoleptilisi omadusi ega muuda seda ohtlikuks inimese tervisele; 2) veoruum peab olema tugev ja tiheda ehitusega, selle uksed peavad sulguma tihedalt, vältimaks tolmu, sademevee, kütuselõhna, heitgaaside või muude kahjulike mõjude, samuti putukate ja näriliste pääsu veoruumi; 3) veoruum peab olema puhas, kuiv, pestud ja desinfitseeritud. (3) Värske liha veokit ei ole lubatud kasutada loomade, lindude ega muude kaupade veoks, samuti ei tohi ühes veoruumis vedada liha ja pesemata veopakendit. (4) Veopakendis liha paigutatakse restidele, alustele või riiulitesse. (5) Käitleja tagab veokite ja laadimisseadmete vastavuse paragrahvi nõuetele. (6) Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst kontrollib veoruumi ja liha vedamise nõuete täitmist. § 65. Liha vedamise nõuded (1) Linnuliha tuleb vedada eraldi veokiga teiste loomaliikide lihast, välja arvatud juhul, kui linnuliha paikneb veoruumi eraldatud osas. Pakendamata liha ei ole lubatud vedada koos pakendatud lihaga. (2) Enne liha laadimise alustamist peab mõõtma liha ja veoruumi temperatuuri. (3) Veoruumi temperatuur peab tagama lihale ettenähtud säilitustemperatuuri kogu veo kestel. (4) Värske liha veoga tegelevad töötajad on kohustatud täitma järgmisi nõudeid: 1) kandma töötamise ajal puhast ja tervet kaitseriietust, s.t peakatteid, kitleid, kindaid jt; 2) mitte viibima veo kestel veoruumis. (5) Selle paragrahvi nõuded kehtivad ka teiste selles eeskirjas käsitletud loomade liha veol. 20. peatükk NÕUDED VÄIKESE VÕIMSUSEGA TAPAMAJALE, LIHALÕIKUSETTEVÕTTELE JA TAPAPUNKTILE § 66. Üldnõuded väikese võimsusega ettevõttele (1) Selle peatüki nõuded kehtivad väikese võimsusega tapamajale, lihalõikusettevõttele ning loomade ja lindude tapmisega ja/või liha lõikamisega tegelevale väikese võimsusega ettevõtte osale. (2) Kõigi väikese võimsusega tapamajade ja lihalõikusettevõtete käitlejad peavad liha käitlemisel täitma selle eeskirja peatükkides 8, 11, 14 ja 15?19 esitatud töötajate, ruumide, seadmete ja töövahendite hügieeninõudeid; liha lõikuse, pakkimise, märgistamise, hoidmise ja veo nõudeid. Liha toidukõlblikkuse üle otsustatakse selle eeskirja tapaeelse ja -järgse kontrolli nõuetest lähtudes. (3) Väikese võimsusega ettevõtte kohta peab olema koostatud projektdokumentatsioon, mis koosneb vähemalt ettevõtte asendiplaanist ja tootmisruumide plaanist koos seadmete paigutuse ja tooraine, valmistoodangu, töötajate ja jäätmete liikumisteedega ning reguleeritud temperatuuriga ruumide temperatuuride äramärkimisega. (4) Väikese võimsusega ettevõtte ruumides, kus käideldakse värsket liha, peavad olema: 1) põrandad ? tugevast, vettpidavast, kergesti pestavast ja desinfitseeritavast materjalist ja kaldega vee äravooluavade suunas ning varustatud trapi ja restiga; 2) seinad ? tugevast, vettpidavast, kergesti pestavast ja desinfitseeritavast materjalist, heledas toonis viimistletud ? tapamajas vähemalt kolme meetri kõrguselt, teistes liha käitlemisruumides vähemalt kahe meetri kõrguselt põrandapinnast arvates, ladudes ja hoiuruumides hoiustatava toodangu kõrguselt; 3) uksed ? tugevast materjalist, siledapinnalised, pestava ja desinfitseeritava materjaliga viimistletud ja tihedalt suletavad; 4) laed ? tugevad, vettpidavad, siledapinnalised, puhastatavad; 5) aknad ? tihedalt suletavad, raamid viimistletud pestava materjaliga, aknalauad kaldega ruumi poole; 6) viimistlus- ja isolatsioonimaterjalid, mida on lubatud kasutada toiduainetööstuses; 7) väljaehitatud ventilatsioonisüsteem, mis tagab ruumides nõutava õhu niiskussisalduse ja veeauru kõrvaldamise; 8) nõuetekohane valgustustihedus ruumides: käitlemisruumides vähemalt 220 luksi, veterinaarkontrolli kohtades vähemalt 540 luksi, muudes ruumides vähemalt 110 luksi; 9) piisavalt surve all olevat joogivett ning töövahendite steriliseerimiseks kuuma vett temperatuuriga vähemalt 82 ¿C; 10) ruumidest heitvee ärajuhtimiseks väljaehitatud kinnine kanalisatsioonisüsteem ja kogumiskaevud. (5) Ettevõttes peab olema vastavalt töötajate arvule ja tööpiirkonnale kas ¿puhtas¿ või ¿mustas¿ pooles piisavalt vesiklosette, kraanikausse kätepesemiseks ning riietusruumides riidekappe, samuti pesemisvõimalusi ja du??e. Käitlemisruumide ja tualettruumide kätepesukohtades peavad olema pesemis-, desinfitseerimis- ja kuivatamisvahendid. (6) Väikese võimsusega ettevõttes peab käitleja eraldama järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile töölaua ja lukustatava kapi. § 67. Üldised hügieeninõuded (1) Värske liha käitlemisel peavad olema töökohtade vahetusse lähedusse ja liha veterinaarkontrolli kohtadesse paigaldatud kraanikausid, kus on surve all olev voolav külm ja kuum vesi või eelnevalt sobiva temperatuurini segatud soe vesi käte ja töövahendite pesemiseks ja desinfitseerimiseks, samuti tuleb nimetatud kohtadesse paigutada töövahendite desinfitseerimisvahendid ja sterilisaatorid ning ühekordselt kasutatavad salvrätid käte kuivatamiseks. (2) Ruumide koristamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavaid vahendeid ja aineid hoitakse eraldi lukustatavas ja sildiga märgistatud ruumis või kapis. (3) Kahjurputukad ja närilised peavad olema ettevõtte ruumides hävitatud; kahjurite, lindude ja hulkuvate loomade pääs ettevõtte territooriumile tuleb välistada; nõud kogutud jäätmete hoidmiseks peavad olema suletud. § 68. Nõuded seadmete ja töövahendite kohta (1) Seadmed, töövahendid ja -riistad: konveierid, töölauad, lõikelauad, anumad, lõikeriistad, saed jt peavad olema korrosioonikindlast materjalist, terved ja kergesti pestavad ning desinfitseeritavad. Puidu kasutamine on keelatud. (2) Ettevõttes peab olema hügieeninõuetele vastav korrosioonikindel sisseseade ja varustus värske liha käitlemiseks ning lihaga täidetud ja tühjade anumate paigutamiseks tootmis- ja hoiuruumides. (3) Toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja tootmisjäätmete kogumiseks peavad olema kaanega suletavad, vettpidavad, korrosioonikindlast, pestavast ja desinfitseeritavast materjalist nõud, mis on vastavalt märgistatud ja milles on lubatud hoida ainult toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja tootmisjäätmeid. (4) Kogutud jäätmed eraldatakse tootmisruumidest ettenähtud kohas asuvasse mahutisse või suletavasse ruumi ja jäätmeid veetakse ettevõttest ära iga päev. Kui vedu ei toimu iga päev, peab kogumisruum olema jahutatav. Kogumisnõusid ja -ruumi tuleb pesta ja desinfitseerida iga tühjendamise järel. § 69. Jahutatavad ja külmutatavad hoiuruumid (1) Liha käitlemiseks peavad ettevõttes olema jahutatavad ruumid ja valmistoodangu hoidmiseks jahutatavad või külmutatavad ruumid. Ettevõttes peab olema piisava võimsusega külmutusseadmestik, mis tagab nõutavad temperatuurid. Ruumides paiknevatel külmutusseadmetel peab olema kinnine heitvee äravoolu torustik, mis on ühendatud äravoolusüsteemiga. (2) Jahutatavates ja külmutatavates ruumides peavad olema vahendid temperatuuri mõõtmiseks, et kontrollida temperatuuri kogu käitlemise ajal. § 70. Veevarustus ja heitvee kogumissüsteemid (1) Ettevõttes peab olema piisavalt nõuetekohast joogivett: 1) seadmete, töövahendite ja ruumide ning töötajate käte pesemiseks; 2) tehnoloogiliste protsesside läbiviimiseks, sealhulgas linnurümpade jahutamiseks tapamajas, juhul kui neid jahutatakse veega, milleks peab olema piisavas koguses joogivett ja toidujääd. (2) Ettevõtte külma ja kuuma veega varustamiseks peab olema välja ehitatud veevarustus- ja sooja vee tootmissüsteem. (3) Heitvee jaoks peab olema kinnine kogumis- ja ärajuhtimissüsteem. Tootmisruumides peab olema kinnine kanalisatsioonisüsteem. § 71. Tootmishügieeni tagamine (1) Ettevõttes peavad olema vahendid ruumide, seadmete, inventari pesemiseks ja desinfitseerimiseks ning nende hoidmiseks peab olema eraldi lukustatav ruum või kapp, mis on kohaselt märgistatud. (2) Ettevõtte ruume, töökohti ja territooriumi peab regulaarselt ja plaanikohaselt koristama. (3) Töötamise ajal tuleb töökohtades pidevalt koristada ja jäätmed eemaldada. Ettevõttes peavad ¿must¿ ja ¿puhas¿ pool paiknema eraldi. § 72. Täiendavad nõuded väikese võimsusega tapamajale (1) Lisaks väikese võimsusega ettevõtte üldnõuete täitmisele peavad väikese võimsusega lindude tapamajas olema: 1) lindude vastuvõtmise ruum või eraldatud taparuumi osa, kui taparuumi suurus seda võimaldab; 2) piisava suurusega taparuum, mis võimaldab seal läbi viia kõiki ¿musta¿ poole tööoperatsioone: uimastamist, veretustamist, kupatamist ja sulgede kitkumist järjestikku kulgevate tööoperatsioonidena eraldi töökohtades; 3) seinad, mis on vähemalt kahe meetri kõrguselt põrandapinnast kaetud pestava ja desinfitseeritava materjaliga; 4) auru eraldamise seade, mis on paigaldatud kupatamise läbiviimise kohale; 5) lindude siseelundite eemaldamise ja rümpade puhastamise ruum, kus siseelundite eemaldamine toimub eraldi ruumiosas ja piisaval kaugusel järgnevatest tööoperatsioonidest; 6) seinad, mis on vähemalt kahe meetri kõrguselt põrandapinnast kaetud heledas toonis, pestava ja desinfitseeritava materjaliga; 7) seadmed lindude riputamiseks, uimastamiseks, kupatamiseks jne, et linde oleks võimalik töödelda rippasendis ja sellise paigutusega, et oleks välditud rümpade kokkupuutumine seinte ruumi osade ja üksteisega; 8) taparuumi töökohtades nõud sulgede ja tapajäätmete kogumiseks, mida tuleb korrapäraselt tühjendada; 9) du?id või mahutid rümpade pesemiseks enne suunamist jahutamisele jahutusruumi või vee ja/või jäävanni; 10) tapasoojade rümpade jahutamiseks peab olema jahutatav ruum või mahutid läbivoolava veega, kuhu lisatakse jääd; 11) ruumid jahutatud rümpade pakkimiseks ja hoidmiseks, kusjuures pakkimisruumi temperatuur ei tohi olla üle 12 ¿C ning jahutatud rümpade hoiuruumi temperatuur peab tagama, et liha temperatuur väljastamisel ei ole üle 4 ¿C; 12) kohad tapale saadetud lindude ja liha veterinaarseks kontrollimiseks, kus on valgustustihedus 540 luksi ja vajalik sisustus kontrollimise läbiviimiseks; samuti tapamajas asuv lukustatav tööruum, kus on nõutav valgustus, töölaud ja kapp kaitseriietuse ja lihakontrolli vahendite hoidmiseks. (2) Tapmisele toodud linnud tuleb kohe uimastada, veretustada ja töödelda värskeks lihaks. (3) Haigeid või haiguskahtlasi linde võib tappa ainult tervetest lindudest eraldi ajal, kui Veterinaar- ja Toiduameti kohalikult asutuselt on saadud sellekohane nõusolek. Haigete või haiguskahtlaste lindude tapmine peab toimuma järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti kontrolli all, juhindudes kehtivatest loomatauditõrje eeskirjadest. § 73. Küülikute tapmine Küülikuid võib tappa: 1) tunnustatud lindude või koduloomade väikese võimsusega tapamajas lindude ja muude loomade tapmisest eraldi ajal eeldusel, et küülikute uimastamiseks, veretustamiseks ja nülgimiseks on olemas kohased seadmed ja tingimused; 2) väikese võimsusega küülikute tapamajas; 3) farmis asuvas tapapunktis. § 74. Väikeste ulukite tapmine (1) Farmis peetud väikesi ulukeid võib tappa: 1) farmis asuvas tapapunktis; 2) väikese võimsusega lindude või koduloomade tapamajas, kui see on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse poolt tunnustatud. (2) Kütitud väikesi ulukeid võib töödelda koduloomade või -lindude väikese võimsusega tapamajas, mis on tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse poolt. § 75. Väikese võimsusega ettevõtte enesekontrollikohustused (1) Käitleja peab korraldama enesekontrollitegevused värske liha ohutuse tagamiseks selle käitlemise ajal. Enesekontrolli tegevuste osas tuleb käitlejal ettevõttes koostada enesekontrolliplaan, mis kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikuga ja kinnitatakse käitleja poolt. Plaanis tuleb ette näha käitleja poolt ettevõttes võetavad proovid, nende võtmise sagedus ja laboratoorium, kus neid käitleja kulul uuritakse. (2) Käitleja enesekontrollikohustused on: 1) tagada tapale saadetud lindude uimastamine ja töötlemine kehtivate hügieeninõuete kohaselt; 2) registreerida kuupäevaliselt tapale saabunud linnupartiid, töödeldud lihapartiid ja ettevõttest väljastatavad lihapartiid, näidates ära liha liigi ja kogused; kontrollida liha ja hoiuruumide temperatuure ja registreerida saadud tulemused, teha need andmed kättesaadavaks järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile; 3) võtta plaanipäraselt joogivee ja toidujää proove ja saata neid laboratoorseks uurimiseks, teavitada järelevalveametnikku proovide mitterahuldavatest tulemustest; 4) koostada kahjurite tõrjeplaan ning korraldada tõrje plaanipärane läbiviimine; 5) planeerida ettevõtte koristamist alates üksikust tööruumist kuni territooriumini, määrates koristamise sageduse, viisi, teostaja ja vahendid ning ettevõttepoolse kontrollija; 6) planeerida ja korraldada jäätmete kogumist ja kahjutustamist; 7) nõuda liha käitlevalt töötajalt ja oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt tervisekontrollis käimist enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal ning tervisetõendit. (3) Enesekontrollikohustuste täitmise eest ettevõttes peab vastutama selleks määratud töötaja. (4) Enesekontrolliplaani täiendatakse tootmistegevuste muutumise korral. Enesekontrolli tulemused tuleb dokumenteerida vastavates ?urnaalides ja need andmed peavad olema kättesaadavad järeleval veametnikule ja volitatud veterinaararstile. (5) Ettevõtja teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele ettevõtte tööpäevad nädalas, tööpäeva alguse, tapamajas päevas tapetavate lindude arvu ning lindude päritolu. § 76. Küülikute ja farmiulukite tapapunktile esitatavad nõuded Küülikute ja väikeste farmiulukite tapmise ja värskeks lihaks töötlemise korral peavad tapapunktis olema täidetud alljärgnevad nõuded: 1) volitatud veterinaararsti tuleb teavitada vähemalt 72 tundi enne tapmise algust ja lasta nimetatud loomad enne tapmist kontrollida ning esitada nende pidamise kohta eeskirja peatükis 10 nõutud andmed; 2) ruum uimastamiseks, veretustamiseks, nülgimiseks ja lindudelt sulgede kitkumiseks; 3) eraldi ruum nimetatud loomade siseelundite eemaldamiseks ja rümpade hügieeninõuetekohaseks töötlemiseks, kusjuures käte, töövahendite ja rümpade pesemiseks peab olema piisavas koguses nõuetele vastavat joogivett; 4) tapmine ja muu käitlemine tuleb läbi viia selles eeskirjas kehtestatud hügieeninõuete kohaselt; töötajad peavad kandma puhtaid kaitseriideid ja käitlemise käigus pesema käsi ja töövahendeid; 5) rümpade jahutamiseks peavad olema jahutatavad pinnad, ruum või muu üksus, mis vastavad värske liha hoiuruumi nõuetele; 6) volitatud veterinaararst kontrollib liha ja määrab selle toidukõlblikkuse ning märgistab liha selle eeskirja nõuete kohaselt; 7) liha väljastamisel müügiks ei tohi jahutatud liha temperatuur olla üle 4 ¿C. Temperatuuri peab kontrollima käitleja. 21. peatükk VÄRSKE LIHA MIKROBILOOGILISED NÕUDED JA SELLE HOIUAJAD § 77. Mikrobioloogilised nõuded (1) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. mai 2000. a määruses nr 166 ¿Toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded¿ (RT I 2000, 42, 266) ettenähtud nõuetele peab värske liha vastama selles paragrahvis toodud mikrobioloogilistele nõuetele. (2) Ettevõttes enesekontrolli korras võetud proove peab uurima järgmiste mikroorganismide, mille suurimad lubatud sisaldused lihas on järgmised: 1) Salmonella spp., sealjuures m = 0 25 grammis lihas, c = 0 ja n = 2 kuni 5, kusjuures n on analüüsitavate osaproovide arv, m on uuritava mikroorganismi maksimaalne lubatud sisaldus osaproovis (kolooniate arv grammi või milliliitri kohta) ja c on osaproovide arv, millel on lubatud ületada m; 2) Enterobacteriacea ja Escherichia coli m = 102, c = 0 ja n = 5 (grammis). (3) Mikrobioloogilise nõuetekohasuse hindamiseks on kahe muutujaga proovivõtu plaan. (4) Koristamise taseme kontrollimiseks hinnatakse bakterite üldarvu kontaktplaadi meetodil või tampooni meetodil 10 cm2 pinnalt ning hindamisel kasutatavad mikrobioloogilised piirväärtused on: 1) väga hea ? alla 25 koloonia; 2) hea ? 25 kuni 50 kolooniat; 3) rahuldav kuni 100 kolooniat; 4) mitterahuldav ? üle 100 kuni 200 kolooniat; 5) halb ? üle 200 koloonia. (5) Pinnalt hügieeniproovi võtmiseks on lubatud kasutada Hygicult- jt valmisslaide ja tulemuste hindamine toimub vastavate etalonide järgi. § 78. Linnu-, küüliku- ja väikeste ulukite liha hoidmisajad (1) Jahutatud kodulindude, põldvuttide, küülikute rümpasid temperatuuril 0 kuni 2 ¿C on lubatud hoida kuni 5 ööpäeva tapmise kuupäevast arvates. (2) Hoiuajad temperatuuril miinus 18 ¿C ja alla selle on järgmised: 1) külmutatud broilerite rümbad müügipakendis ? kuni 12 kuud alates külmutamise kuupäevast; 2) külmutatud küülikute rümbad müügipakendis ? kuni 10 kuud alates külmutamise kuupäevast; 3) külmutatud kanade, broilerite ja küülikute rümbad ümbrisesse pakitult ja veopakendis ? kuni 12 kuud alates külmutamise kuupäevast; 4) külmutatud hanede, partide rümbad müügipakendis või ümbrises ja veopakendis ? kuni 10 kuud alates külmutamise kuupäevast. (3) Külmutatud kanade, broilerite tehnoloogiliste töötlemisvigadega rümpasid, mida kasutatakse ainult tööstuslikuks tooraineks, hoitakse temperatuuril vähemalt miinus 18 ¿C kuni 10 kuud alates töötlemise ja külmutamise kuupäevast. (4) Rümbaosade ja tapasaaduste lubatud hoiuajad on järgmised: 1) müügipakendisse pakitud jahutatud broileri rümbaosad, nagu tiivad, koivad jt, temperatuuril 0 kuni 2 ¿C mitte üle 5 ööpäeva alates tapmise kuupäevast; 2) müügipakendisse või ümbrisesse ja veopakendisse pakitud külmutatud kanade, broilerite, kalkunite rümbaosad, nagu tiivad, koivad jt, temperatuuril vähemalt miinus 18 ¿C mitte üle 10 kuu alates külmutamise kuupäevast; 3) jahutatud tapasaadused temperatuuril 0 kuni 2 ¿C mitte üle 48 tunni alates tehnoloogiaprotsessi lõppemisest; 4) külmutatud tapasaadused temperatuuril vähemalt miinus 18 ¿C mitte üle kolme kuu alates külmutamise kuupäevast. (5) Nutria jt väikeste farmiulukite liha hoidmisel kohaldatakse küülikuliha hoiutemperatuure ja -aegu. 22. peatükk RIIKLIKU JÄRELEVALVE KORRALDUS § 79. Järelevalve liha käitlemisettevõttes (1) Tapamajas teostavad järelevalvet, sh lihakontrolli järelevalveametnikud, keda ettevõttes lihakontrollil ja muudes järelevalve töödes abistavad abilised. Abilised töötavad järelevalveametniku juhendamisel ja tema vastutusel; abilistel peab olema vastav ettevalmistus vastavalt kinnitatud kvalifikatsiooninõuetele. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori või Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhataja loal võib tapaeelset ja tapajärgset kontrolli teostada ka ettevõtte töötaja, kes on läbinud vastava koolituse. (2) Järelevalveametnik ja tema abilised töötavad ettevõttes iga päev, kui seal tapetakse linde ja loomi, lõigatakse liha, toimub liha väljastamine või vastuvõtmine jm tunnustatud tootmistegevused. (3) Lihalõikusettevõttes, külmhoones, liha pakkimisettevõttes või tunnustatud ettevõttes, kus toimuvad lõikes 2 loetletud tegevused, teostatakse järelevalvet järelevalvegraafiku kohaselt: 1) lihalõikusettevõttes iga päev, kui seal toimub tootmistegevus; 2) lihapakkimisettevõttes iga päev, kui seal võetakse vastu või valmistatakse ette väljastatavat lihapartiid, kuid mitte harvem kui üks kord kuus; 3) külmhoones vähemalt üks kord kuus. § 80. Järelevalve väikese võimsusega ettevõttes (1) Väikese võimsusega tapamajas, kus tapetakse kodulinde või küülikuid, teostab tapaeelset kontrolli ja lihakontrolli volitatud veterinaararst, kelle ülesannete hulka kuulub tapahügieeni, liha jahutamise, hoidmise ja veonõuete täitmise kontrollimine. (2) Väikese võimsusega lihalõikus- või lihapakkimisettevõtte üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnik. (3) Küülikute ja farmiulukite tapapunktis teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnik, tapaloomi, -linde ja liha kontrollib volitatud veterinaararst. (4) Järelevalveametnikud koostavad iga ettevõtte kohta kalendriaasta kohta järelevalvegraafiku koos proovide võtmise plaaniga. Iga kvartali andmed järelevalvegraafiku täitmise ja proovide võtmise kohta esitatakse Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgmise kvartali esimese kuu 15. päevaks. § 81. Käitleja kohustused (1) Käitleja peab looma järelevalveametnikule, tema abilistele ja volitatud veterinaararstile töötingimused, mis tagavad selle eeskirjaga ettenähtud järelevalve toimingute läbiviimise igal ajal. (2) Käitleja on kohustatud järelevalveametnikule või, väikese võimsusega tapamaja ja tapapunkti puhul, volitatud veterinaararstile ette teatama: 1) ettevõttesse saabuvate tapaloomade või -lindude partiist või saabuvast lihapartiist vähemalt 24 tundi enne partii vastuvõtmist; 2) ettevõtte tööpäevad nädalas ja nende muutmisest vähemalt 24 tundi ette; lindude või loomade tapmise päev tapamajas või tapapunktis, kui tapmine ei toimu kindlatel päevadel; 3) kui käitleja peatab või lõpetab käitlemise ettevõttes. § 82. Järelevalveametniku järelevalve toimingud (1) Järelevalveametnik teostab riiklikku järelevalvet, sh kontrollib ettevõtte nõuetele vastavust, koostab aruandeid ja protokolle järelevalve tulemuste kohta ettevõttes ning teeb käitlejale ettekirjutusi järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Analüüsib ettevõtte enesekontrolli tulemusi ja võetud proovide vastuseid. (2) Järelevalveametnik teeb endale kirjalikke märkmeid järelevalve teostamise kohta ettevõttes, käitlejale tegevuse parandamiseks tehtud suuliste korralduste ja käitlejapoolse reageeringu, ettevõttes peetud nõupidamiste ning puuduste kõrvaldamise kohta. (3) Ettevõttes mõne tegevuse, protsessi, seadme või muu mittevastavuse korral selle eeskirja nõuetele annab järelevalveametnik ettevõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, suuremate puuduste likvideerimiseks tuleb ettevõtjal koostada planeeritud tegevuskava, mis kooskõlastatakse järelevalveametnikuga. (4) Järelevalveametnikul on vastavalt ¿Toiduseadusele¿ õigus: 1) peatada ettevõttes käitlemine osaliselt või täielikult, tervisemärgi kasutamine ja ettevõtte tunnustamine; 2) peatada mõne seadme, ruumi, käitlemisvahendi või tooraine kasutamine; 3) teha ettekirjutusi ja rakendada muid õigusaktides ja selles eeskirjas sätestatud abinõusid, et tagada loomade heaolu, loomatervise ja toiduohutuse nõuete täitmine. (5) Juhul kui ettevõttes ei ole järelevalveametniku ettekirjutustes või kooskõlastatud tegevuskavas näidatud tähtajaks puudusi likvideeritud, koostab järelevalveametnik haldusõigusrikkumiste protokolli, kohaldades halduskaristusi vastavalt ¿Haldusõiguserikkumiste seadustikule¿ (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526) ja teatab sellest Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või väikese võimsusega ettevõtte puhul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhatajale. (6) Kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme, toidu või käitlemise kohta kehtestatud nõudeid või kui esineb oht inimese tervisele, võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või väikese võimsusega ettevõtte puhul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhataja ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada. 23. peatükk LÕPPSÄTTED § 83. Määruse rakendamine ¿Toiduseaduse¿ jõustumise ajal tegutsenud ja tunnustamisele kuuluvas ettevõttes peavad selle eeskirja ehituslikud ja tehnilised nõuded olema täidetud hiljemalt 1. novembriks 2002. a. 1 Euroopa Ühenduse direktiivid 71/118/EMÜ (EÜT L 55, 8.3.71, lk 23), 91/495/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.91, lk 41) ja 92/45/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.92, lk 35) Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 ¿Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded¿ lisa 1 TEATIS TAPALE SAADETUD LINDUDE PARTII KOHTA* A. ANDMED LINDUDE KOHTA 1. Päritolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (loomapidaja nimi; farmi aadress ja registreerimisnumber) 2. Linnuliik ja tapapartii suurus (tk) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. Tapamajja saatmise kuupäev . . . . . . . . Lindude söötmise lõpptähtpäev ja kellaaeg . . . . . 4. Tapale saadetavate lindude salmonelloosiuuringu tegemise kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . , laboratooriumi protokolli number . . . . . . . . . ., tulemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. Andmed lindude haiguste ja ravimise kohta 5.1. Diagnoositud haigused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5.2. Manustatud ravimid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5.3. Kas lindudele on manustatud ravimit, mille keeluaeg ei ole lõppenud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (EI / JAH, näidata ravimi nimetus ja kuupäev) 6. Andmed saastajate esinemise kohta viimase kolme aasta jooksul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . B. Täiendavad andmed 1. Lindude päritolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (haudejaama aadress) 2. Sööt 2.1. Sööda päritolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (sisseveetud, kodumaine, tootja, importija, päritoluriik) 2.2. Sööda lisaained: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (loetleda või märkida ?puuduvad?) Loomapidaja või tema volitatud esindaja: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) Kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) * täidetakse lindude farmist väljavedamisel Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 ¿Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded¿ lisa 2 ETIKETT LIHA KASUTADA: LIHALÕIKUSEKS / LIHATOODETE VALMISTAMISEKS * (kuumtöötlemisel) Liha saadetakse: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (lihalõikusettevõtja, lihatoodete ettevõtja, toitlustusettevõtja nimi ja nende vastava ettevõtte asukoht ja aadress) * mittevajalik läbi kriipsutada Kantsler Ants NOOT ik läbi kriipsutada Kantsler Ants NOOT