Legislator Case Law & Legislation
27431 EE

Vabariigi Valitsus — Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus — RT I, 99, 629

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus — RT I, 99, 629

AVALDATUD : RT I 2001, 99, 629 Määrus kehtestatakse «Töö- ja puhkeaja seaduse» (RT I 2001, 17, 78) § 5 lõike 5 alusel. § 1. Allmaatööd Lühendatakse allmaatöödel maavarade kaevandamisel ja kaevanduste rajamisel töötavate töötajate tööaega ja selle kestus on järgmine: 1) töötajatel, kes töötavad täistööpäevaga allmaatöödel, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 2) allmaa tervishoiupunktide, side- ja teistel töötajatel, kes täistööpäeva jooksul teenindavad maa all töötajaid, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. § 2. Tervistkahjustavad tööd (1) Lühendatakse tervistkahjustavatel töödel töötavate töötajate tööaega ja selle kestus on järgmine: 1) töödel, kus töökeskkonnas esinevad ohtlikud ained, mis on klassifitseeritud mürgiseks (tähistus T) ja väga mürgiseks (tähistus T+), kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 2) töödel, kus töökeskkonnas esineb müra, vibratsioon või elektromagnetväli, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 3) töödel, kus töökeskkonnas esineb ioniseeriv kiirgus ja mitteioniseeriv kiirgus, sealhulgas ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus, kuni 6 tundi päevas ehk kuni 30 tundi nädalas; 4) töödel, kus töökeskkonnas esineb sissehingatav mineraalse või orgaanilise päritoluga tolm, paberitolm, metallitolm, puidutolm, tahm, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 5) töödel kõrge või madala õhurõhuga töökeskkonnas, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 6) töödel siseruumides, kus õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus või õhu liikumiskiirus on töökeskkonnas lubatust kõrgem või madalam, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. (2) Tervistkahjustavatel töödel lühendatakse tööaega juhul, kui lõikes 1 nimetatud töökeskkonna ohuteguri parameetrid ületavad kehtestatud piirnorme ja ohutegurist tulenevat terviseriski ei saa vältida või piisavalt vähendada. (3) Tööaega lühendatakse kuni töökeskkonna ohutegurite piirnormidega vastavusse viimiseni. § 3. Eriiseloomuga tööd (1) Lühendatakse tervishoiutöötajate tööaega ja selle kestus on järgmine: 1) haigla anestesioloogidel, anesteesia-intensiivraviõdedel ja operatsiooniõdedel, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 2) patoloogiaosakonna töötajatel, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 3) intensiivravi osakondade meditsiinitöötajatel, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 4) kohtumeditsiini ekspertiisi läbiviimisega vahetult seotud töötajatel, kuni 6 tundi päevas ehk kuni 30 tundi nädalas; 5) radioloogia valdkonna töötajatel (radioloogid, radioloogiaõed ja -tehnikud, biomeditsiinitehnika insenerid, sanitarid), kuni 6 tundi päevas ehk kuni 30 tundi nädalas. (2) Lühendatakse tsiviillennunduse töötajate tööaega ja selle kestus on järgmine: 1) lennudispetðeritel, lennujuhtidel, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 2) radarite valvetöötajatel, kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. (3) Tuukrite ja kessoonitöötajate tööaja kestus on kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. (4) Karjääride puurimis- ja lõhketöödega vahetult seotud töötajate tööaja kestus on kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. § 4. Tööaja lühendamise tingimused Allmaatööl, tervistkahjustaval tööl ja eriiseloomuga tööl lühendatakse töötajate tööaega, kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas. § 5. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a määrus nr 82 «Lühendatud tööaja rakendamist tingivate tervistkahjustavate näidustuste, allmaatööde ja eriiseloomuga tööde loetelude kinnitamine» (RT I 1994, 17, 315; 1996, 41, 798) tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →