Haridusminister — Tartu Emajõe Kooli põhimäärus — RTL, 127, 1831

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42 497; 79, 730; 2000, 33 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) paragrahvi 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimi Kooli nimi on Tartu Emajõe Kool (edaspidi kool). § 2. Haldusala Kool on Haridusministeeriumi hallatav ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium nägemispuudega lastele põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks ning liitpuudega lastele põhihariduse omandamiseks, mis juhindub oma tegevuses seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. § 3. Asukoht Kool asub aadressil Vabaduse pst 9, 51004 Tartu linn. § 4. Pitsat, eelarve, pangaarve ja sümboolika Koolil on oma nimega pitsat, pangaarve, iseseisev eelarve ja oma sümboolika. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 6. Tegevuse eesmärk Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) võimaldada nägemispuudega õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhi- ja üldkeskharidus; 2) võimaldada liitpuudega õpilastel täita koolikohustust ja omandada võimetekohane põhiharidus abi- ja toimetuleku klassides. § 7. Ülesanded Kooli ülesanded on: 1) luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilaste hariduslikele erivajadustele ja võimetele; 2) luua tingimused nägemispuudega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks; 3) kujundada sobiv õpi- ja arengukeskkond; 4) luua keskkond, mis toetab õpilase arengut isiksuseks, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, oskab olukordi analüüsida ja teha valikuid, hankida ning kasutada informatsiooni, mõistab töö vajalikkust ja koostööd teistega, oskab hinnata oma edasiõppimise ning tööalaseid võimalusi ja leida rakendust vabale ajale; 5) koostada õppevahendeid ja -materjale; 6) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks; 7) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 8) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, lapsevanematega ja teiste koolidega; 9) toimida erivajadustega laste õpetajate põhi- ja täiendusõppe praktikabaasina. 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED § 8. Õppekava (1) Nägemispuudega õpilastele põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi, mis arvestab õpilase puudest tingitud erivajadusi. (2) Nägemispuudega õpilased omandavad põhihariduse 10 õppeaastaga ja üldkeskhariduse 3 õppeaastaga. (3) Põhihariduse omandamise võimaldamine kerge vaimupuudega õpilastele toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) alusel, mõõduka vaimse puudega õpilaste õpetamine toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. (4) Liitpuudega õpilased omandavad võimetekohase põhihariduse 9 õppeaastaga. (5) Koolil on õigus koostada õpilasele individuaalne õppekava põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) alusel. Toimetuleku riikliku õppekava alusel koostab kool igale õpilasele individuaalse õppekava. (6) Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor. § 9. Õppe- ja kasvatustöö korraldus (1) Koolis on tagatud silmisäästev õppe reþiim. Puuete korrigeerimine toimub eriõpetuse kaudu (punktkiri, parandusõpe, orienteerumis- ja liikumisõpetus, igapäevatoimingute õpetus, ravivõimlemine, rütmika, ujumine). (2) Õppeperioodi pikkus on 175 õppepäeva. (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand. (4) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit, vahetunni pikkus on 10 minutit. (5) Õpilaste nädalakoormus, õppeainete loendid ja õppetundide arv on kehtestatud haridusministri määrusega. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis. (6) Kasvatustöö edukaks läbiviimiseks jagatakse õpilased kasvatusrühmadesse. (7) Kooli lõpetamisel sooritavad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivad nägemispuudega õpilased lõpueksamid haridusministri määrusega kehtestatud korras. (8) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivad õpilased põhikooli lõpueksameid ei soorita. (9) Koolil on internaat asukohaga Munga 16. Õpilaste elukorraldus internaadis määratakse kooli direktori käskkirjaga kinnitatud kodukorra ja päevakavaga. § 10. Kooli vastuvõtt (1) Laste vastuvõtt kooli toimub nõustamiskomisjoni otsuse ja lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel haridusministri määrusega kehtestatud korras. (2) Nõustamiskomisjonid esitavad laste dokumendid koolile. (3) Kooli võetakse lapsi: 1) nägemisteravusega 0 (pimedad); 2) nägemisteravusega paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga kuni 0,05 (praktiliselt pimedad); 3) nägemisteravusega paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga 0,05–0,3; 4) tsentraalse skotoomiga ja vaatevälja kontsentrilise kitsenemisega kuni 30°; 5) nägemisfunktsioonide kahjustusega, mis eeldab õpetamisel erimetoodikat. (4) Õpilaste kooli vastuvõtmine toimub kaks korda aastas, erandkorras võib õpilasi kooli vastu võtta ka õppeaasta kestel. § 11. Koolist väljaarvamine Õpilase võib koolist välja arvata: 1) Lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel, koolikohustuslikus eas oleva õpilase võib koolist välja arvata, kui õpilane on vastu võetud elukohajärgsesse või lapsevanema või eestkostja valitud kooli seda kinnitava teate alusel; 2) nõustamiskomisjoni otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid ei ole õpilasel vaja õppida erivajadustega laste koolis. 4. peatükk ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 12. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) võtta osa kõigist klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt kasvatustöö plaanile; 3) nõuda õppetingimuste ja toitlustamise ning elamistingimuste tagamist kooli internaadis; 4) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide poole; 5) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustöö korraldamise osas; 6) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda selle töös; 7) omada ja kasutada teisi õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. § 13. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 3) lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli ja internaadi kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest; 6) hoidma kooli head mainet; 7) hoidma kooli kasutuses olevat vara. § 14. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus tegutseb käesoleva põhimääruse ning õpilasesinduse põhimääruse alusel. Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks kooli nõukogu ja kinnitab kooli direktor. (2) Õpilasesindus on kuni kuueliikmeline. Kahel õpilasesinduse poolt valitud liikmel on õigus osaleda kooli õppenõukogu töös. § 15. Tunnustuse ja laituse avaldamine (1) Õpilasele avaldatakse tunnustust avaliku kiitusega, kiituskirjaga, kooli aukirjaga ja direktori käskkirjaga. (2) Õpilasele avaldatakse laitust märkusega õpilaspäevikus, kirjaliku teatega lapsevanemale või direktori käskkirjaga. § 16. Ainelise kahju hüvitamine Õpilaste poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad või eestkostja vastavalt kehtestatud korrale. 5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD § 17. Koolitöötajad Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli teenindav personal. § 18. Personali kooseisu määramine ja töölepingud Personali koosseisu määrab kooli direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud personali miinimumkoosseisule. § 19. Konkursi korraldamine ja atesteerimine (1) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridusministri määrusega kehtestatud korras. § 20. Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus (1) Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse käesoleva põhimäärusega, töösisekorraeeskirjadega, töötaja ametijuhendi, töö- ja kollektiivlepinguga. (2) Töösisekorraeeskirjad ja töötaja ametijuhendi kinnitab kooli direktor käskkirjaga. 6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE § 21. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor. (2) Direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, riigikooli nõukogu ja õpilasesindusega. (3) Direktori ülesanded: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) korraldab nõustamiskomisjoni otsuse rakendamise koolis; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud; 5) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 6) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 7) esitab Haridusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli eelarve projekti; 8) tagab kooli eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente Haridusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 11) lahendab talle pandud teisi küsimusi. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt haridusministri kehtestatud korrale. (5) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu haridusminister. § 22. Kooli õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu tegutseb haridusministri määrusega kehtestatud korras. § 23. Kooli nõukogu (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimiseks ja selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab haridusminister kooli nõukogu. (2) Kooli nõukogu tegutseb haridusministri määrusega kehtestatud korras 7. peatükk VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 24. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Haridusministeeriumi poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kool kasutab ning valdab tema valduses ja kasutuses olevat vara vastavalt riigivaraseadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. § 25. Rahalised vahendid Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, laekumistest sihtasutustest ja annetustest. § 26. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (2) Õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub haridusministri kehtestatud korras. (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri kehtestatud tähtaegadel ja korras. § 28. Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi järelevalveametnikud seaduses sätestatud alustel ja korras. 8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 29. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning tema tegevuse lõpetab Haridusministeerium õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (2) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning maavanemale hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.