Vabariigi Valitsus — Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimused ja kord — RT I, 90, 541

AVALDATUD : RT I 2001, 90, 541 Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimused ja kord Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2001. a määrus nr 344 Määrus kehtestatakse «Kutseseaduse» (RT I 2001, 3, 7) § 8 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDOSA § 1. Määruse reguleerimisala Määrus reguleerib kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse saamist, kutsekvalifikatsiooni tõendamist ja omistamist. § 2. Üldsätted (1) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine on kutse- ja erialase pädevuse taseme hindamine kutsekvalifikatsiooni omistava organi poolt. (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine toimub isiku soovil ja on vabatahtlik, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (3) Kutsekvalifikatsiooni omistamisel väljastatav kutsetunnistus annab isikule õiguse kasutada kutsealast tulenevat kutsenimetust või selle lühendit. (4) Iga konkreetse kutseala kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra kinnitab kutsenõukogu. Korra üldsätetes määratletakse valdkonnad ja tasemed, millise kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise osas konkreetne kord kehtib. (5) Käesolevas määruses nimetatud otsused peavad vastama seaduses sätestatud haldusaktile esitatavatele nõuetele. 2. peatükk KUTSEKVALIFIKATSIOONI OMISTAV ORGAN § 3. Põhitingimused, millele kutsekvalifikatsiooni omistav organ peab vastama (1) Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse saamist võib «Kutseseaduse» § 9 kohaselt taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus (edaspidi organ), kelle tegevuse eesmärkide hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus. (2) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks ja kutsetunnistuste väljastamiseks peavad olema täidetud järgmised põhitingimused: 1) organil peab olema kutsekvalifikatsiooni omistamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid; 2) organil peavad olema vahendid, mis võimaldavad tal kutsekvalifikatsiooni omistamist läbi viia; 3) organ peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt; 4) organ peab vastama muudele õigusaktides sätestatud nõuetele. § 4. Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse taotlemine (1) Organ esitab vastavale kutsenõukogule vabas vormis kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid: 1) kutsekomisjoni tegevusstatuut, milles sätestatakse kutsekomisjoni vastutus, õigused, koosseis, moodustamine, töökord ja pädevus; 2) konkreetse kutseala kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord; 3) dokumendid, mis tõendavad organi vastavust käesoleva määruse § 3 lõikes 2 esitatud põhitingimustele. (2) Kirjalik taotlus peab sisaldama: 1) organi nimetust; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva; 4) organi esindaja kinnitust ning allkirja selle kohta, et organ vastab §-s 3 nimetatud tingimustele. (3) Kutsenõukogu vaatab taotluse ning esitatud dokumendid läbi 30 päeva jooksul nende laekumise päevast arvates ning teeb nende alusel otsuse. (4) Kutsenõukogu võib oma otsusega nõuda täiendavate dokumentide esitamist, kui ta leiab, et organ ei vasta põhitingimustele, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat tõendamist. (5) Kui organ jätab koos taotlusega esitamata nõutavad andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab kutsenõukogu taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kutsenõukogu jätta taotluse läbi vaatamata. (6) Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse dokumendid esitatuks kuupäevast, mil esitatakse kõik nõutud andmed ja dokumendid või kõrvaldatakse taotlusest puudused. Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võib kutsenõukogu jätta taotluse läbi vaatamata. § 5. Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse andmine (1) Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse annab kutsenõukogu organile, kes vastab §-s 3 sätestatud põhitingimustele ja on esitanud §-s 4 sätestatud taotluse ning dokumendid. (2) Kutsenõukogu otsuses, millega antakse organile kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus, peavad olema kindlaks määratud kutsealad, mille omistamiseks organile õigus antakse. (3) Kutsenõukogu võib keelduda andmast kutsekvalifikatsiooni omistamise õigust organile, kellelt kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus on ära võetud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktide 3, 4 või 5 alusel. Otsuses, millega keeldutakse organile kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse andmisest, peab olema põhjendus, miks kutsenõukogu organi taotlust ei rahulda. § 6. Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse äravõtmine (1) Kutsenõukogu võtab ära kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse, kui organ: 1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse; 2) ei vasta organile esitatavatele põhitingimustele; 3) ei võimalda järelevalve teostamist oma tegevuse üle; 4) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevuse suhtes esitatavaid nõudeid; 5) on esitanud kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse taotlemisel tahtlikult valeandmeid; 6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot. (2) Otsuses, millega võetakse organilt ära kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus, peab olema põhjendus, miks kutsenõukogu õiguse ära võtab. § 7. Kutsekvalifikatsiooni omistava organi registreerimine (1) Organile kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse andmise korral kantakse ta «Riiklikku kutseregistrisse» 30 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (2) Kui organilt võetakse ära kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus, kustutatakse ta registrist. 3. peatükk KUTSEKVALIFIKATSIOONI TÕENDAMINE JA OMISTAMINE § 8. Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavad dokumendid (1) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine toimub isiku esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks esitatakse järgmised dokumendid: 1) avaldus vastava kutsekvalifikatsiooni teatud taseme tõendamiseks; 2) koopia isikut tõendavast dokumendist; 3) haridust tõendavate dokumentide koopiad, kui kutsestandardiga on sätestatud haridustõendi nõue; 4) tööalase tegevuse kirjeldus (elulookirjeldus või tööandjate tõendused); 5) maksekorraldus (või selle koopia) kutsetunnistuse väljastamise kulude katteks. (3) Kui isik jätab koos avaldusega esitamata nõutavad andmed või dokumendid või kui avalduses on muid puudusi, määrab kutsekvalifikatsiooni omistav organ avalduse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kutsekvalifikatsiooni omistav organ jätta taotluse läbi vaatamata. (4) Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse avaldus ja dokumendid esitatuks kuupäevast, mil esitatakse kõik nõutud andmed ja dokumendid või kõrvaldatakse avaldusest puudused. Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võib kutset omistav organ jätta avalduse läbi vaatamata. § 9. Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise üldalused (1) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ lähtub kutsekvalifikatsiooni omistamisel ja kutsetunnistuste väljastamisel käesolevast määrusest ning kutsestandarditest. (2) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse kutsekvalifikatsiooni omistava organi juurde töötajate, tööandjate ning kutse- ja erialaühenduste tunnustatud asjatundjatest vastav kutsekomisjon. § 10. Konkreetse kutseala kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord (1) Konkreetse kutseala kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord, mille töötab välja kutsekvalifikatsiooni omistav organ, peab protseduuri osas reguleerima järgmist: 1) kutsekvalifikatsiooni taotlemine ja omistamine; 2) taotluste läbivaatamine; 3) eksami läbiviimine; 4) finantsaruandlus; 5) kutsekomisjoni liikmete tasustamine. (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada kutsenõukoguga. § 11. Taotlemine ja taotluse läbivaatamine (1) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise taotlemise eeltingimuseks ei saa olla kutse- või erialaliidu liikmelisus. (2) Iga konkreetse kutseala kutsekvalifikatsiooni taotlemise tingimused ja tähtajad ning taotleja hariduse, praktilise töökogemuse, hea maine suhtes esitatavad nõuded määratakse kindlaks kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korras. (3) Kutsekomisjon kontrollib 30 päeva jooksul taotleja poolt esitatud dokumentide vastavust § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning teavitab taotlejat oma otsusest. Dokumentide mittevastavuse korral on komisjonil õigus taotlus tagasi lükata, näidates ära taotluse mitterahuldamise põhjuse. (4) Taotluse läbivaatamise, eksamile lubamise ja mittelubamise tingimused ja kord peavad sisaldama ajakava ning otsuste tegemise mehhanismi kirjeldust. 4. peatükk JÄRELEVALVE § 12. Järelevalve teostaja Kutsekvalifikatsiooni omistava organi üle teostab järelevalvet vastav kutsenõukogu. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN