Justiitsminister — Maa- ja linnakohtu reglement — RTL, 119, 1708

AVALDATUD : RTL 2001, 119, 1708 Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113; 43, 240; 48, 264) paragrahvi 16 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Maa- ja linnakohtu pädevus Maa- ja linnakohtud on esimese astme kohtud, kus vaadatakse läbi tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumiste asju ning täidetakse muid seaduses sätestatud ülesandeid. § 2. Maa- ja linnakohtu tegevuse õiguslik alus Maa- ja linnakohtud tegutsevad põhiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktide ning käesoleva reglemendi alusel. § 3. Kohtuteenistujate tegevuse õiguslik alus Maa- ja linnakohtute kohtunikke ja kohtunikuabisid abistavad kohtuteenistujad, kelle töökohustused määratakse kindlaks seaduste, käesoleva reglemendi, ametijuhendite ning muude õigusaktidega. § 4. Maa- ja linnakohtu asjaajamise põhimõtted Maa- ja linnakohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Kohtu asjaajamises lähtutakse headest tavadest ja üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse inimväärikuse austamise ja kliendikesksuse põhimõttest. 2. peatükk MAA- JA LINNAKOHTU STRUKTUUR § 5. Maa- ja linnakohtu struktuur Maa- ja linnakohtu struktuur on toodud käesoleva määruse lisas 1 «Maa- ja linnakohtu struktuur». § 6. Kohtunike üldkoosolek (1) Kohtu kohtunike üldkoosoleku moodustavad kõik selle kohtu kohtunikud. (2) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui üldkoosolekust võtab osa vähemalt 3/4 kohtunikest. (3) Üldkoosoleku kutsub kokku enda või kohtunike enamuse algatusel kohtu esimees, kes on ka üldkoosoleku eesistuja. (4) Üldkoosolek otsustab seaduse või käesoleva reglemendiga tema pädevusse antud küsimuste üle. (5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrduse korral otsustab kohtu esimehe hääl. § 7. Kohtu esimees (1) Kohtu esimees on kohtuasutuse juht. (2) Kohtu esimehe määrab justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu esimehega. (3) Kohtu esimees mõistab oma ametisoleku ajal kohtunikuna õigust. (4) Kohtu esimehe äraolekul asendab teda kohtu esimehe määratud kohtunik või ameti poolest vanim kohalolev kohtunik. § 8. Kohtu esimehe pädevus kohtuasutuse juhina (1) Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja esindab kohtuasutust suhetes teiste asutuste ning ametiisikutega. (2) Kohtuasutuse juhina kohtu esimees: 1) esitab Justiitsministeeriumile justiitsministri määratud tähtajaks kohtu aastaeelarve eelnõu; 2) kinnitab kohtuasutuse tööd reguleerivad aktid; 3) moodustab vajadusel töögruppe ja komisjone; 4) korraldab kohtusse saabunud kaebuste ja avalduste lahendamist; 5) korraldab isikute vastuvõttu kohtus kindlatel päevadel ja kellaaegadel; 6) vaatab läbi korrespondentsi ja suunab kirjad täitmiseks; 7) võtab kasutusele abinõud kõrvaldamaks Justiitsministeeriumi poolt teostatud teenistusjärelevalve käigus kohtus avastatud puudusi. (3) Personalialase töö valdkonnas kohtu esimees: 1) teeb justiitsministrile ettepanekuid kohtu struktuuriüksuste koosseisude kinnitamiseks; 2) määrab kohtuteenistujate palgaastmed, lähtudes seadusega kehtestatud palgaastmestikust, Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgamääradest ja kohtule Justiitsministeeriumi poolt eraldatud palgafondist; 3) otsustab tulemusjuhtimise rakendamiseks kohtule eraldatud töötasuvahendite jaotamise kohtunike, konsultantide ja haldusdirektorile alluvate kohtuteenistujate vahel; 4) kinnitab kohtu kriminaalhooldusosakonna, registriosakonna ja kinnistusameti juhataja ettepanekud tulemusjuhtimise rakendamiseks osakondadele eraldatud töötasuvahendite jaotamiseks; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid; 6) teeb justiitsministrile ettepanekuid justiitsministri poolt nimetatavate kohtuteenistujate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) sõlmib abiteenistujatega haldusdirektori ettepaneku alusel töölepinguid; 8) sõlmib kinnistusameti ja registriosakonna tehniliste töötajatega vastava allüksuse juhataja ettepanekul töölepingud ja lõpetab neid; 9) korraldab kohtuteenistujate atesteerimise; 10) juhib komisjoni esimehena kohtuteenistujate konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd; 11) kooskõlastab kohtuteenistujate konkursi- ja atesteerimiskomisjoni taotlusel kohtuteenistujate atesteerimisnõuete kinnitamise ja muutmise; 12) viib läbi perioodilised hindamisvestlused talle vahetult alluvate kohtuteenistujatega; 13) kinnitab kohtunike, kohtunikuabide ja kohtuteenistujate puhkuste ajakava ja vormistab puhkuste käskkirjad ning esitab kohtunike ja kohtunikuabide puhkuste ajakava teadmiseks Justiitsministeeriumile; 14) teavitab Justiitsministeeriumi kohtunikule ja kohtunikuabile erakorralise tasuta puhkuse andmisest; 15) määrab kohtuteenistuja äraolekul talle asendaja, v.a kui see toimub osakonnasiseselt; 16) ergutab ja edutab kohtuteenistujaid; 17) teeb justiitsministrile ettepanekuid justiitsministri poolt nimetatavate kohtuteenistujate ergutamiseks ja edutamiseks; 18) määrab kohtuteenistujatele distsiplinaarkaristusi ning otsustab nende ennetähtaegse kustutamise; 19) teeb justiitsministrile ettepanekuid justiitsministri poolt nimetatavatele kohtuteenistujatele distsiplinaarkaristuste määramiseks ja kustutamiseks; 20) korraldab kohtunike ja kohtunikuabide koolitustel osalemist; 21) vajadusel nõuab kohtunikelt, kohtunikuabidelt ning kohtuteenistujatelt suulisi ja kirjalikke selgitusi nende töös esinenud puuduste ja sellekohaste kaebuste kohta; 22) teeb ettepanekuid kohtunike suhtes distsiplinaarasja algatamiseks; 23) vajadusel või kohtunike enamuse ettepanekul kutsub kokku kohtunike üldkoosoleku. (4) Õigusemõistmise korraldamiseks ja statistiliste andmete edastamiseks kohtu esimees: 1) tagab kohtunike vahel kohtuasjade jaotamise korra väljatöötamise ja kinnitamiseks esitamise kohtunike üldkoosolekule; 2) kinnitab kohtunike järjekorranumbrid; 3) halduskohtu esimehe taotlusel võimaldab halduskohtu istungi pidamise maa- või linnakohtu ruumides; 4) ringkonnakohtu esimehe taotlusel võimaldab kohtuniku osalemise kohtukoosseisus asja arutamisel apellatsiooni korras; 5) vajaduse korral kutsub kokkuleppel halduskohtu esimehega kohtuasjade läbivaatamisest osa võtma halduskohtu kohtunikke; 6) suunab kaebuse koos sellele lisatud dokumentidega viivitamatuks edastamiseks pädevale halduskohtule; 7) esitab Justiitsministeeriumile justiitsministri määratud tähtajaks statistilised aruanded kohtuasjade liikumise ja süüdimõistetute kohta; 8) määrab riiklikku kriminaalmenetluse registrisse ning esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogusse andmete sisestamise eest vastutavad kohtuteenistujad. (5) Riigivara valitsemiseks ja kohtu sümboolika hoidmiseks kohtu esimees: 1) vastutab materiaalselt kohtu valduses oleva riigivara eest või määrab vastutava teenistuja; 2) vastutab kohtu riigivapiga pitsati ja dokumendiplankide riiklikus registris registreerimise, kohtus kasutamise, hoidmise ja säilimise eest või määrab selleks vastutava teenistuja; 3) korraldab kohtu riigivapiga pitsati ja kohtunike allkirjade näidiste saatmist kinnipidamiskohtadesse. (6) Kohtu esimees täidab muid seadusest või reglemendist tulenevaid kohustusi. § 9. Haldusdirektor (1) Kohtu haldusdirektor on ametnik, kes korraldab kohtu organisatsioonilist, majandus- ja finantstegevust ning esindab kohut tsiviiltehingutes kohtu esimehe määratud ulatuses. (2) Kohtu haldusdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. (3) Haldusdirektori äraolekul asendab teda kohtu esimehe määratud ametnik. (4) Kohtus, kus puudub haldusdirektor, täidab vastavaid ülesandeid kohtu esimehe poolt määratud kohtuametnik. § 10. Haldusdirektori pädevus (1) Haldusdirektor juhib ja korraldab kohtu organisatsioonilist ja majandustegevust ning sõlmib kohtu nimel majanduslepinguid ja kontrollib nende täitmist. (2) Kohtu majandustegevuse korraldamiseks, kohtuhoone haldamiseks ja tegevuseks vajaliku inventari muretsemiseks haldusdirektor: 1) koostab koos raamatupidajaga kohtu aastaeelarve eelnõu ja esitab selle kohtu esimehele; 2) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid kooskõlastatult kohtu esimehega ja korraldab kohtuasutuse vara kasutamist; 3) peab arvestust inventari üle, tellib ning jaotab mööblit, bürootehnikat, kantseleitarbeid ja muid töövahendeid; 4) vastutab aastainventuuride õigeaegse läbiviimise eest; 5) täidab kohtu valitseda oleva kohtuhoone ja tööandja eluruumide valitsemisega seotud ülesandeid; 6) koostab remonditööde plaanid ning korraldab sanitaar- ja kapitaalremondi tegemist. (3) Kohtuasutuse tegevuse seaduslikkuse ja töötajate turvalisuse tagamiseks haldusdirektor: 1) vastutab kohtuhoones turvameetmete rakendamise eest; 2) vastutab töökaitse eest kohtus; 3) vastutab kohtu sisekorraeeskirjade väljatöötamise eest ning esitab need kinnitamiseks kohtu esimehele. (4) Personalialase töö valdkonnas haldusdirektor: 1) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtu kantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu osas; 2) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtuteenistujate ametipalkade osas; 3) viib läbi hindamisvestlusi talle vahetult alluvate kohtuteenistujatega; 4) viib läbi töönõupidamisi; 5) vastutab teenistujate ametijuhendite eelnõude väljatöötamise eest; 6) valmistab ette abiteenistujatega sõlmitavate töölepingute projektid ning esitab need kohtu esimehele; 7) sõlmib talle antud pädevuse piires kohtu nimel tööettevõtulepinguid, kontrollib töö kvaliteeti ja koostab akte tööde vastuvõtmise kohta; 8) annab teenistujatele ühekordseid korraldusi ja kontrollib nende täitmist; 9) korraldab kohtuteenistujate täiendkoolitustel osalemist; 10) teeb kohtu esimehele ettepaneku ajutiselt äraoleva või puuduva teenistuja asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks; 11) teeb kohtu esimehele ettepaneku kohtu teenistuja ergutamiseks ja edutamiseks; 12) menetleb kohtuteenistuja distsiplinaarasja (v.a justiitsministri poolt ametisse nimetatavad kohtuteenistujad) ja teeb kohtu esimehele ettepaneku teenistuja distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 13) koostab kohtuteenistujate puhkuste ajakava ning esitab selle kohtu esimehele kinnitamiseks; 14) vastutab personaliarvestuse programmi PERSONA täitmise eest; 15) vastutab personali, tööaja arvestuse, tööraamatute, ametnike teenistuslehtede pidamise eest kohtus. (5) Haldusdirektor vastutab kohtu pitsatite hoidmise ja kasutamise eest. (6) Haldusdirektor täidab muid seadustes, ametijuhendis, kohtu esimehe käskkirjades ja sisekorraeeskirjas ettenähtud kohustusi. (7) Haldusdirektori muud töökohustused määrab kindlaks kohtu esimees ametijuhendis. § 11. Kinnistusamet (1) Kinnistusamet on maa- või linnakohtu struktuuriüksus, mis peab kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. (2) Kinnistusameti koosseisu kuuluvad kohtunikuabid (sh kinnistusameti juhataja), kinnistussekretärid ja tehnilised sekretärid. (3) Kinnistusameti koosseisu kuuluvate kohtuteenistujate pädevus ja ülesanded on kindlaks määratud kinnistusameti reglemendis. § 12. Registriosakond (1) Registriosakond on maa- või linnakohtu struktuuriüksus, mis peab äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuse registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. (2) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid (sh registriosakonna juhataja), registrisekretärid ja tehnilised sekretärid. (3) Registriosakonna koosseisu kuuluvate kohtuteenistujate pädevus ja ülesanded on kindlaks määratud kohtu registriosakonna kodukorras. § 13. Kriminaalhooldusosakond (1) Kriminaalhooldusosakond on kohtu struktuuriüksus, mis täidab talle seadusega pandud kriminaalhoolduse ülesandeid. (2) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud. (3) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu võivad kuuluda talituse juhatajad. (4) Kohtu esimees võib määrata kriminaalhooldusametniku täitma kriminaalhooldusnõuniku ülesandeid. (5) Kriminaalhooldusosakonna asjaajamist korraldab tehniline sekretär, kes kuulub kohtu kantselei koosseisu. (6) Kriminaalhooldusosakonda kuuluvate kohtuteenistujate ning tehnilise sekretäri pädevus ja ülesanded on kindlaks määratud maa- ja linnakohtu kriminaalhooldusosakonna kodukorras. § 14. Konsultant (1) Konsultant on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on tagada õigusemõistmise ja kohtu struktuuriüksuste sujuv töö seadusandluse süstematiseerimise ja kohtuasjade ettevalmistamise kaudu. (2) Konsultant: 1) süstematiseerib seadusi ja õigusteabekirjandust; 2) peab õigusaktide kontrolleksemplare; 3) annab kohtunikele teavet õigusaktide kehtivuse ning neis tehtud muudatuste ja täienduste kohta; 4) üldistab kohtupraktikat; 5) abistab kohtunikku kohtuasjade ettevalmistamisel; 6) koostab kohtulahendite projekte. (3) Konsultandi muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 15. Kohtukordnik (1) Kohtukordnik on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtu turvalisuse tagamine. (2) Kohtukordnik: 1) peab kohtuistungil ja kohtuhoones korda ning teostab kohtuhoone valvet; 2) toimetab kätte teateid ja kutseid protsessiosalistele, tunnistajatele ja teistele isikutele; 3) tutvustab süüdimõistetutele kohtuistungi protokolli; 4) toimetab vajaduse korral koos politseiga isiku kohtuistungile; 5) täidab teisi kohtu esimehe ja haldusdirektori korraldusi. (3) Kohtukordniku muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 16. Tõlk (1) Tõlk on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on õigusemõistmise ja kohtu struktuuriüksuste sujuva töö tagamine kohtulahendite, dokumentide ja kohtuistungil tõlkimise kaudu. (2) Tõlk: 1) tõlgib kohtuistungitel; 2) teeb ja kontrollib kohtule esitatavate taotluste, avalduste, kaebuste ja muude dokumentide tõlkeid; 3) teeb vajadusel tõlketöid kohtunikele, kohtunikuabidele ja kantseleile. (3) Tõlgi muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 17. Kohtuistungi sekretär (1) Kohtuistungi sekretär on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtuistungite läbiviimiseks ja kohtutoimiku koostamiseks vajalik asjaajamine ning kohtuistungite protokollimine. (2) Kohtuistungi sekretär võtab seaduses ettenähtud juhtudel osa kohtuasjade läbivaatamisest. (3) Kohtuistungi sekretär: 1) kutsub kohtusse protsessiosalisi ja tunnistajaid; 2) koostab läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirju ja paneb need nähtavale kohale; 3) kontrollib kohtuistungile kutsutud isikute kohalolekut; 4) protokollib kohtuistungeid; 5) vormistab kohtutoimikuid ja annab need nimekirjade alusel allkirja vastu üle kohtu kantseleisse kohtulahendi tegemisest viie päeva jooksul; 6) annab kohtuistungil arutatud asjade nimekirjad üle kohtu kantseleisse; 7) kutsub kohtuistungile kohtukaasistujaid ja peab arvestust nende istungitest osavõtu üle; 8) täidab teisi kohtuniku korraldusi. (4) Kohtuistungi sekretäri muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 18. Tehniline tugiisik (1) Tehniline tugiisik on täiendava tarkvara ja riistvara koolitusega kohtuteenistuja, kes on suuteline lahendama teistel arvutikasutajatel igapäevatöös tekkivaid probleeme ning kelle põhiülesanne on tagada kohtu infosüsteemide korrashoid. (2) Tehniline tugiisik: 1) installeerib, hooldab ning seadistab ümber IT-seadmed; 2) korraldab kohtu IT-seadmete remondi; 3) juhendab kohtu arvutikasutajaid riist- ja tarkvara kasutamisel; 4) arendab, hooldab ja täiendab kohtu veebilehte ning hoiab sealseid andmeid aktuaalses seisus. (3) Tehnilise tugiisiku täpsemad töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 19. Kohtu kantselei (1) Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, mis korraldab kohtu asjaajamist ning hoolitseb kohtupidamiseks vajalike tehnika- ja muude vahendite korrasoleku eest. (2) Kantselei struktuuri ja koosseisuüksuste arvu määrab kindlaks justiitsminister. (3) Vajaduse korral võib kohtus moodustada üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei. § 20. Peaspetsialist (1) Peaspetsialist on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu kantselei töö juhtimine ja korraldamine ning kohtu osakondade ja kantselei vahelise asjaajamise korraldamine. (2) Peaspetsialisti äraolekul määrab kohtu esimees haldusdirektori ettepanekul peaspetsialisti asendaja. (3) Oma ülesannete täitmisel peaspetsialist: 1) korraldab ja kontrollib kantselei ametnike ja abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning võtab tarvitusele abinõud kantselei asjaajamise parandamiseks; 2) korraldab kohtusse saabunud kohtuasjade üle arvestuse pidamist; 3) korraldab kohtuasjade jaotamise kohtunike vahel vastavalt arvutiprogrammile või kinnitatud kohtuasjade jaotamise korrale; 4) korraldab kohtunikuabi lahendi peale saadetud apellatsioon- või erikaebuse viivitamatu edasisaatmise vastavale kohtu osakonnale; 5) korraldab ja kontrollib kohtutes loodavate elektrooniliste dokumentide salvestamist kohtu keskserverisse vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kohtudokumentide elektroonilise salvestamise korrale; 6) võtab vastu posti ning korraldab selle registreerimise ja jaotamise; 7) korraldab kohtusse saabunud kaebuste ja avalduste registreerimist ning lahendamist; 8) korraldab üldise elektronposti menetlemise; 9) korraldab kohtule esitatud teabenõuete täitmist; 10) korraldab arutatud asjade nimekirjade kantseleis säilitamist ja aasta möödudes annab nimekirjad arhiivi; 11) korraldab kohtutoimikute arhiivi andmist; 12) korraldab kohtulahendite, kirjade ning dokumentide trükkimist ja paljundamist; 13) teeb kohtu esimehele ettepaneku kantselei töötajate teenistusse võtmiseks ja vabastamiseks ning teenistujate palkade ja lisatasude osas; 14) koostab kantselei asjaajamisjuhendi ja jälgib selle täitmist; 15) viib läbi hindamisvestlusi kantselei teenistujatega; 16) korraldab atesteerimisalase dokumentatsiooni sisseseadmist; 17) osaleb kantselei teenistujate atesteerimisel; 18) teeb haldusdirektorile ettepanekuid kantselei teenistujate koolitamiseks, edutamiseks, ergutamiseks ja distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 19) korraldab kodanike vastuvõttu kohtus; 20) täidab teisi kohtu esimehe ja haldusdirektori korraldusi. § 21. Kohtusekretär (1) Kohtusekretär: 1) registreerib kohtusse saabunud kohtuasju ja peab nende üle arvestust; 2) väljastab nõutavaid dokumente ja nende koopiaid; 3) korraldab süüdistuskokkuvõtete kätteandmist kohtualustele; 4) vormistab kriminaalasjade täiendavale uurimisele saatmise; 5) vormistab kohtuasjade apellatsioonikohtule saatmise; 6) saadab kriminaalhooldusaluste ja nende isikute suhtes, kelle kohta on koostatud kohtueelne ettekanne või vanglapäring, tehtud kohtumääruste ja kohtuotsuste ärakirjad viivitamatult edasi kriminaalhooldusosakonnale; 7) edastab viivitamata kohturegistrisse kantud isiku suhtes tehtud kohtulahendite ärakirjad registriosakonnale; 8) registreerib ja saadab edasi kaebused ja nendele lisatud dokumendid pädevale halduskohtule alluvuse järgi; 9) peab arvestust teistest kohtutest saabunud erinõuete üle ja jälgib nende täitmist; 10) koostab kohtu aruandeid; 11) korraldab asitõendite arvestust, hoidmist, üleandmist ja hävitamist vastavalt justiitsministri kinnitatud juhendile; 12) täidab teisi kohtu esimehe, haldusdirektori ja peaspetsialisti korraldusi. (2) Kohtus, kus on moodustatud eraldi tsiviil- ja kriminaalkantselei, täidavad kohtusekretäri ülesandeid tsiviilsekretär ja kriminaalsekretär. § 22. Arhivaar (1) Arhivaari põhiülesanne on õigusemõistmise ja kohtu osakondade sujuva töö tagamine kohtutoimikute ja muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja kasutamise organiseerimise kaudu. (2) Arhivaari täpsemad töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. 3. peatükk DOKUMENTIDE JA POSTISAADETISTE VASTUVÕTMINE NING VÄLJASTAMINE § 23. Dokumentide vastuvõtt isikutelt kohtu kantseleis (1) Kohtule saab esitada dokumente kohtu kantselei kaudu. (2) Kohtu kantselei on isikutele avatud tööpäeval 8 tundi. Kantselei lahtiolekuajad on kohtuhoonesse nähtavale kohale välja pandud. (3) Dokumentide vastuvõtmisel kontrollib vastuvõtja dokumendi vastavust vorminõuetele ja nõutavate lisade olemasolu. (4) Puuduste esinemisel juhib vastuvõtja nendele esitaja tähelepanu ja annab juhtnöörid puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel annab vastuvõtja selle asutuse kontaktandmed, kuhu esitaja peaks pöörduma dokumentide ja lisade nõuetekohaseks vormistamiseks abi saamiseks. (5) Puudulikult vormistatud ja vajalike lisadeta dokumente vastu ei võeta. (6) Vastuvõtja annab dokumendid peaspetsialistile registreerimiseks üle vastuvõtmise päeval. § 24. Käsiposti vastuvõtmine (1) Kohtusse toodav käsipost antakse üle kohtu kantseleis. (2) Käsiposti tooja soovil annab vastuvõtja käsiposti kättesaamise kinnituseks allkirja tooja poolt esitatavale formularile. (3) Vastuvõtja annab käsiposti peaspetsialistile registreerimiseks üle vastuvõtmise päeval. § 25. Postisaadetiste liigid Postisaadetised kohtus jaotuvad: 1) registreeritavad postisaadetised; 2) mitteregistreeritavad postisaadetised. § 26. Mitteregistreeritavad postisaadetised Registreerimisele ei kuulu: 1) adressaadi leidmata jäämise tõttu kohtule tagastatud kohtukutsed; 2) teated kohtukutse, süüdistuskokkuvõtte või hagiavalduse kätteandmise kohta; 3) isiklikud kirjad. § 27. Postisaadetiste vastuvõtja ja väljastaja Postisaadetised võtab vastu ja väljastab peaspetsialist. § 28. Toimingud postisaadetiste vastuvõtmisel ja väljastamisel Postisaadetiste vastuvõtmisel ja väljastamisel peaspetsialist: 1) kontrollib postisaadetiste vastavust nimekirjale; 2) edastab, selle võimatuse korral tagastab valesti kohaletoimetatud kirjad; 3) edastab asutuse üldisele elektronposti aadressile saadetud elektronposti konkreetsele isikule elektroonselt või väljatrükituna; 4) avab kirjad, välja arvatud isiklikud; 5) kontrollib dokumentide olemasolu ja võrdleb dokumentide numbreid ümbrikul olevatega, samuti kontrollib kirjas märgitud lisade olemasolu; 6) informeerib saatjat dokumentide või lisade puudumisest; 7) tagastab saatjale puudulikult vormistatud kirjad ja nõuded, rikutud ja mitteloetava tekstiga dokumendid ning mittenõuetekohaselt nööritud ja pitseeritud asitõendid; 8) sorteerib korrespondentsi registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks; 9) annab mitteregistreeritava korrespondentsi edasi vastavalt kuuluvusele; 10) korraldab registreeritavate saadetiste märgistamise templijäljendiga, millele kantakse asjaajamiskorras ettenähtud andmed saadetise saamise kohta ning nende registreerimise kohtu dokumendiregistrisse; 11) märgib resolutsiooni alusel registreerimisdokumendile täitja nime ja täitmise tähtaja, annab selle allkirja vastu üle vahetult täitjale ning kontrollib õigeaegset täitmist; 12) väljastab kantseleisse antud kirjad samal päeval, kiireloomulised väljastab viivitamata; 13) kontrollib kohtuasjade ja teiste dokumentide väljastamisel kirja numbri vastavust toimiku, materjali või kausta numbrile, kus seda hoitakse; 14) kontrollib enne dokumentide väljastamist kirjade vormistamist ja põhidokumendi tekstis loetletud lisade olemasolu ning tagastab täitjale valesti või puudulikult vormistatud dokumendid ja kirjad; 15) teeb märke korrespondentsi registreerimise kaardile juhul, kui väljastatavale dokumendile lisatakse ka saabunud algdokument; 16) korraldab väljastatud lihtposti ning tähitud posti nimekirjade koostamist; 17) korraldab postikanderaamatusse käskjalaga lähetatavate postisaadetiste kandmist. § 29. Postisaadetiste edastamise tähtaeg (1) Peaspetsialist annab kohtu esimehele postisaadetised üle saabumispäeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata. (2) Vastuvõtul esitatud hagiavaldused ja muu materjal antakse kantseleisse registreerida samal päeval. § 30. Kohtu esimehe resolutsioon (1) Kohtu esimees kirjutab kirjale või dokumendile resolutsiooni, millele märgib dokumendi täitja eesnimetähe ja perekonnanime, ettekirjutatava tegevuse, ülesande täitmise korra ja tähtaja ning resolutsiooni koostaja signatuuri ja allakirjutamise kuupäeva. (2) Resolutsiooni võib märkida kirjale või dokumendile või eraldi resolutsioonilehele. § 31. Postisaadetiste väljastamise viis (1) Kohtutoimikud saadetakse välja käskjalaga või tähitud panderollina ning kohtukutsed väljastusteatega, hagimaterjal, täitedokumendid ja muud saadetised, mille juurde on lisatud dokumendid, tähitud kirjana. Ülejäänu väljastatakse lihtpostina. (2) Käskjalaga saadetavad kirjad antakse saajale kätte allkirja vastu. 4. peatükk KOHTUASJADE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS § 32. Kohtuasjade registreerimine (1) Kohtusse saabunud kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguserikkumiste asjad registreeritakse statistilistel arvestuskaartidel ja tähestikulistes sisujuhtides, þurnaalides ja infotehnoloogilistes andmekogudes. (2) Kohtuasjade numbrid sisaldavad ettenähtud indeksit ja järjekorranumbrit § 33. Kohtuasjade registreerimise indeksid Asjade registreerimiseks kasutatakse järgmisi indekseid: 1 ¿ kriminaalasjad, 2 ¿ tsiviilasjad, 4 ¿ haldusõiguserikkumiste asjad. § 34. Statistilised arvestuskaardid (1) Statistilisi arvestuskaarte hoitakse kartoteegis eraldi vastavalt asjade liigile numbrilises järjestuses. (2) Statistilisele arvestuskaardile märgitakse asja kohtusse saabumise kuupäev. (3) Asjade statistilise arvestuskaardi number kantakse toimiku või materjali kaanele ja tähestikulisse sisujuhti. (4) Kalendriaasta möödumisel tehakse uueks aruandeperioodiks jääki jäänud asjade kohta uued arvestuskaardid, millele kantakse uus asja number. § 35. Tähestikulised sisujuhid ja þurnaalid (1) Kriminaalasjades peetakse tähestikulist sisujuhti süüdistatavate, tsiviilasjades kostjate ja haldusõiguserikkumiste asjades isikute järgi. (2) Kalendriaasta möödumisel kantakse lahendamata materjal üle uutesse sisujuhtidesse või þurnaalidesse. § 36. Kohtutoimik (1) Kohtutoimiku iga köite kaanele märgitakse asja number ja kohtusse saabumise kuupäev. (2) Kohtutoimiku sisekaanele köidetakse teadete leht, millele märgitakse kohtus tehtud toimingud (kohtukutsete väljasaatmine, süüdistuskokkuvõtte, hagiavalduse või kohtuotsuste väljastamine jne). (3) Kohtutoimiku ühe köite paksus võib olla kuni 300 lehte. Kohtutoimiku lehed nummerdatakse jooksvalt. Kohtutoimiku köited nummerdatakse. § 37. Kirjavahetus kohtuasja kohta Kirjavahetus kohtuasja kohta kannab sama asja kohta peetava statistilise arvestuskaardi numbrit. § 38. Asja uuesti registreerimine Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguserikkumise asi ning pärast kohtumääruse alusel korraldatud täiendavat uurimist saadetud kriminaalasi registreeritakse nagu uuesti saabunud asi ja sellele antakse uus järjekorranumber. 5. peatükk KOHTUASJADE ETTEVALMISTAMINE KOHTUISTUNGIKS § 39. Kohtuasja arutamisele määramine (1) Saanud kohtuasja oma menetlusse, määrab kohtunik kriminaal-, tsiviil- või haldusõiguserikkumise asja arutamisele seadusega kehtestatud tähtaegade piires. (2) Tsiviilasjas toimub pärast avalduse menetlusse võtmist eelmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. § 40. Kohtukutsete saatmine (1) Kohtu istungisekretär saadab protsessiosalistele, tunnistajatele, ekspertidele ja tõlkidele kohtukutsed postiga, käskjalaga, kordnikuga või muul viisil mõistliku aja jooksul enne kohtuistungi toimumist ja vastavalt kohtumenetluse seadustele. (2) Posti teel saadetav kohtukutse peab olema kinnises ümbrikus, mille pöördele on kinnitatud väljastusteade. § 41. Eelvangistuses või arestimajas peetava isiku kohtusse kutsumine (1) Eelvangistuses peetava kohtualuse, tunnistaja või kannatanu toimetamiseks kohtuistungile saadetakse eelvangistusasutuse administratsioonile vastav nõue vähemalt kümme päeva enne kohtuistungi toimumist. Eri kinnipidamiskohtades peetavate kohtualuste, tunnistajate või kannatanute toimetamiseks kohtuistungile saadetakse nõue vähemalt viisteist päeva enne kohtuistungi toimumist. Kohtust väljastatud nõue kohtuistungile kutsumiseks peab olema korrektselt vormistatud (kohtusse kutsutava ees- ja perekonnanimi peab olema selgelt loetav; tuleb märkida tema sünniaasta; asjaolu, kas kutsutav on kohtualune, tunnistaja või kannatanu; kuriteo kvalifikatsioon). Kohtu nõudele kirjutab kohtunik alla nime ja allkirja ning tõestab selle kohtu pitseriga. (2) Koos nõudega kohtualuse kohtuistungile kutsumiseks võib kohtunik eelvangistusasutusest välja nõuda kohtualuse isikutoimiku. Kui kohtualune vabastatakse vahi alt kohtus, korraldab vanglast välja nõutud isikutoimiku tagastamise selle väljanõudnud kohtunik. (3) Haldusõiguserikkuja, kelle suhtes on kohaldatud haldusaresti, toimetatakse kohtusse kohtu nõude alusel, mis saadetakse arestimaja administratsioonile kohtukordnikuga. Nõudele kirjutab kohtunik alla oma nime ja allkirja ning tõestab selle kohtu pitseriga. § 42. Kohtualusele süüdistuskokkuvõtte ärakirja kättetoimetamine (1) Kohtukordnik annab kriminaalasjas kohtualusele kohtukutse koos süüdistuskokkuvõtte ärakirjaga kätte allkirja vastu või see saadetakse tähitud postiga. (2) Eelvangistuses peetavale kohtualusele saadetakse süüdistuskokkuvõtte ärakiri eelvangistusasutuse administratsiooni kaudu ja kohtule tagastatakse kohtualuse allkiri selle kättesaamise kohta. (3) Süüdistuskokkuvõtte ärakiri peab olema kohtualusele kätte antud või välja saadetud sellise arvestusega, et kohtualune saaks selle kätte vähemalt kolm ööpäeva enne asja arutamist. § 43. Teadete ja dokumentide edastamine välismaale Teated kohtuistungi toimumisest ja muud dokumendid, mis on adresseeritud välismaal elavatele isikutele ja asutustele, saadetakse adressaadile Justiitsministeeriumi kaudu. § 44. Arutatavate asjade nimekiri (1) Iga nädala viimaseks tööpäevaks koostab istungisekretär järgmisel nädalal arutatavate asjade nimekirja ja paneb tööpäeva alguses päevanimekirja välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. (2) Järgmisel nädalal arutatavate asjade päevanimekirja koopia annab istungisekretär nädala viimasel tööpäeval kohtu kantseleisse. § 45. Kohtuistungile kutsutute ilmumise tagamine ja kontrollimine (1) Kohtuistungi sekretär kontrollib vähemalt kaks päeva enne kohtuistungi toimumist kohtukutsete adressaadi kätte jõudmist ning teavitab sellest asja arutavat kohtunikku. Isikute suhtes, kes ei ole kohtukutseid kätte saanud, võtab kohtunik tarvitusele täiendavad kohtumenetluse seadustes sätestatud abinõud, tagamaks nende kohtusse ilmumise. (2) Enne kohtuistungi algust kontrollib kohtuistungi sekretär, kas kõik kutsutud isikud on kohtuistungile ilmunud, ja teatab sellest kohtunikule. 6. peatükk KOHTUASJADE VORMISTAMINE PÄRAST NENDE ARUTAMIST § 46. Toimingud pärast asja kohtus arutamist (1) Pärast asja kohtus arutamist kohtuistungi sekretär: 1) märgib kohtukutsele kohtuistungile kutsutud isiku kohtus viibimise aja ning tõestab selle oma allkirja ja kohtu kantselei pitseriga; 2) köidab toimikusse kronoloogilises järjestuses kõik dokumendid ja muu materjali; 3) nummerdab toimiku lehed ja koostab sisukorra; 4) teeb arutamisele määratud asjade nimekirjas märkuse asja arutamise tulemuste kohta; 5) pöörab viivitamata täidetavad kohtuotsused täitmisele; 6) annab viie päeva jooksul kantseleisse allkirja vastu ja nimekirja alusel kõik läbivaadatud toimikud. (2) Kohtusekretär annab arutada määratud asjade nimekirjale allkirja toimiku kättesaamise kohta ning märgib statistilisele arvestuskaardile asja arutamise kuupäeva ja tulemuse. § 47. Toimingud pärast kohtuasja arutamise edasilükkamist (1) Kui kohtuasja arutamine on lükatud edasi teisele päevale, tehakse asja arutamise uus kuupäev kohtuistungile kutsutud ja kohalviibivatele isikutele teatavaks allkirja vastu. (2) Kohtuistungi sekretär teatab asja arutamise edasilükkamisest kantseleisse hiljemalt järgmisel päeval, et statistilisele kaardile märgitaks asja arutamise uus kuupäev. § 48. Korduskutse väljastamine (1) Kohtuistungile ilmumata jäänud isikule saadetakse korduskutse. (2) Eelvangistuses peetava kohtusse toimetamiseks korratakse nõuet eelvangistusasutuse administratsioonile. § 49. Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjade kättetoimetamine (1) Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad tõestab kohtunik oma allkirjaga ning kohtu pitseriga. (2) Kui kriminaalasjas peatatakse menetlus kohtualuse tagaotsimise tõttu, saadab peaspetsialist määruse ärakirja täitmiseks kohtu asukohajärgsele politseiasutusele. (3) Kohtuotsuse ärakiri eelvangistuses peetava vahi alt vabastamise kohta saadetakse pärast asja arutamist viivitamata eelvangistusasutuse direktorile, mitme isikuga kriminaalasjas saadetakse iga isiku kohta kaks kohtuotsuse ärakirja. (4) Kohtualuse vahistamise korral kohtusaalis kohtuotsuse alusel antakse kohtuotsuse ärakiri koos saatekirjaga eelvangistusasutuse direktorile vahistatut vanglasse konvoeeriva politseiametniku kätte allkirja vastu. (5) Tsiviilasjas saadetakse kohtuistungile ilmumata jäänud pooltele ja teistele protsessiosalistele ärakirjad kohtuotsusest või asja menetluse peatamise või lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusest viivitamata pärast nende avalikult teatavaks tegemist. (6) Kohtuistungil viibinud pooled ja teised protsessiosalised võivad kohtust soovi korral saada kohtulahendite ärakirju vastavalt tsiviilkohtupidamise seadustikule. (7) Haldusõiguserikkumise asjas antakse otsuse ärakiri kätte allkirja vastu või saadetakse kolme päeva jooksul isikule, kelle suhtes see on tehtud, samuti kannatanule tema palvel ning selle kohta tehakse märkus toimikusse. (8) Haldusõiguserikkujale, kelle suhtes on kohaldatud halduskinnipidamist ja kellele kohus ei mõista karistusena haldusaresti, väljastatakse otsuse ärakiri viivitamata. Viivitamata väljastatakse otsuse ärakiri ka arestimaja administratsioonile. (9) Haldusõiguserikkujale, kellele kohaldatakse karistusena haldusaresti, samuti arestimaja administratsioonile väljastatakse kohtuotsuse ärakiri viivitamata. 7. peatükk APELLATSIOONKAEBUSTE VASTUVÕTMINE JA ARVESTUS § 50. Toimingud apellatsioonkaebuste ja teadete vastuvõtmisel (1) Kirjaliku apellatsioonkaebuse esitamise teate, apellatsioonkaebuse või -protesti või erikaebuse vastuvõtja (peaspetsialist, kohtusekretär või konsultant) teeb kaebusele märkuse selle kohtusse saabumise aja kohta. (2) Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postipaneku kuupäeva tuvastamiseks. (3) Apellatsioonkaebuse vastuvõtja kontrollib: 1) kaebuse ja selle lisade vastavust kohtumenetluse seadustes sätestatud nõuetele; 2) kaebuse ja selle lisade ärakirjade vastavust protsessiosaliste arvule; 3) riigilõivu tasumist. § 51. Kohtu toimingud seoses apellatsioonkaebustega (1) Apellatsioonkaebuse või -protesti või erikaebuse saamise korral teeb esimese astme kohus kohtumenetluse seadustega ettenähtud toimingud. (2) Pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadetakse kaebus koos kohtutoimikuga ringkonnakohtule. § 52. Toimingud statistiliste arvestuskaartidega (1) Peaspetsialist saadab kohtuniku täidetud kohtualuse statistilise kaardi koos kriminaaltoimikuga ringkonnakohtule. Statistilise kaardi kontrolltalongid saadetakse järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale. (2) Kohtusekretär teeb asja statistilisele arvestuskaardile märkuse toimiku ringkonnakohtule saatmise ja sealt tagasisaabumise aja ning asja läbivaatamise tulemuste kohta. 8. peatükk KOHTUOTSUSTE JA -MÄÄRUSTE TÄITMISELE PÖÖRAMINE § 53. Kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramise tähtaeg Kohtuotsused ja -määrused pööratakse täitmisele kohtumenetluse seadustes ettenähtud tähtajal. § 54. Täitmiseks saadetavad kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad (1) Täitmiseks saadetavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad tõestab kohtu esimees või kohtunik oma allkirja ja kohtu pitseriga. (2) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse selle kohta märkus väljasaadetavale ärakirjale. (3) Kohtulahendi tühistamise korral lisatakse esimese astme kohtulahendi ärakirjale kõrgema astme kohtulahendi ärakiri. § 55. Kohtuotsuse ja -määruste täitmisele pööramine kriminaalasjas (1) Kriminaalasjas pöörab kohtuotsused ja -määrused täitmisele kohtu esimehe poolt määratud kohtunik. (2) Kriminaalasjas kohtulahendi täitmisele pööramisel kohtusekretär: 1) saadab Riigi Teabe- ja Analüüsibüroole teatise iga süüdimõistetu kohta; 2) saadab eelvangistusasutuse direktorile oma allkirja ja kohtu pitseriga teate kohtuotsuse jõustumisest isiku suhtes, keda on karistatud vabadusekaotusega ja kes viibib kohtuotsuse jõustumise ajal eelvangistuses; 3) saadab kohtuotsuse jõustumisest kolme päeva jooksul süüdimõistetu elukohajärgsele politseiasutusele kaks kohtuniku allkirja ja jõustumiskuupäevaga kohtuotsuse ärakirja süüdimõistetu toimetamiseks vanglaasutusse vabadusekaotusliku karistuse kandmisele; 4) saadab kohalikule riigikaitseosakonnale teatise süüdimõistetud meessoost isiku karistatuse ja Kaitsejõudude Peastaabile kaitsejõudude teenistuses viibiva süüdimõistetu kohta; 5) saadab käendajale kohtuotsuse ärakirja isiku käendada andmiseks; 6) saadab pensioniametile teadmiseks kohtuotsuse ärakirja pensioni saava isiku kohta, kes on karistatud vabadusekaotusega; 7) informeerib Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniametit, kui välismaalasele on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta; 8) saadab kohtumääruse ärakirja vangla direktorile ja kohtuotsuse teinud kohtule toimikusse lisamiseks kinnipeetava karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja karistuse kandmiselt haiguse tõttu vabastamise korral; 9) saadab vangla direktorile kohtumääruse ärakirja kinnipeetava üleviimise kohta ühelt vanglareþiimilt teisele karistuse kandmise ajal; 10) saadab eelvangistuses peetava suhtes meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamise korral kohtuniku allkirjaga ja kohtu pitseriga tõestatud kohtumääruse ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ärakirjad eelvangistusasutuse direktorile. Muudel juhtudel saadetakse nimetatud dokumendid täitmiseks tervishoiuosakonda või asutusse, kus haige viibib pärast ekspertiisi tegemist. § 56. Pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhooldusosakonnale dokumentide edastamine Kohtusekretär saadab viivitamata pärast kohtuotsuse jõustumist: 1) kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate isiku õigeksmõistmise kohta; 2) kriminaalhooldusülesandeid täitma nimetatud kriminaalhooldajale jõustunud kohtuotsuse; 3) kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate süüdimõistetu kriminaalhooldusele määramise ja kriminaalhooldaja nimetamise kohta; 4) kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate süüdimõistetu suhtes vabadusekaotusliku või muu karistuse kohaldamise kohta. § 57. Kohtulahendite edastamine registriosakonnale Kohtusekretär saadab viivitamatult maa- või linnakohtu registriosakonda, kus asjaomane isik on registrisse kantud, järgmised tema kohta tehtud kohtulahendid: 1) pankroti väljakuulutamise otsus (pankrotiotsus); 2) pankrotiavalduse rahuldamata jätmise otsus; 3) pankrotimenetluse lõpetamise määrus raugemise tõttu; 4) pankrotimenetluse lõpetamise määrus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 15 lõike 1 punkti 2 alusel; 5) halduri nimetamise määrus pankrotiseaduse § 30 lõigete 2 ja 3, § 33 lõike 3 alusel; 6) halduri vabastamise määrus pankrotiseaduse § 33, § 96 lõike 3 ja § 117 lõike 2 alusel; 7) ärikeelu kohaldamise määrus; 8) juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamise määrus; 9) juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamata jätmise määrus; 10) pankrotivara jaotusettepaneku kinnitamise määrus; 11) pankrotivara jaotusettepaneku kinnitamata jätmise määrus; 12) pankrotimenetluse lõpetamise määrus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; 13) pankrotimenetluse lõpetamise ja lõpparuande kinnitamise määrus; 14) lõpparuanne ja -bilanss; 15) lõpparuande kinnitamata jätmise määrus; 16) kompromissi tühistamise ja pankrotimenetluse taastamise määrus. § 58. Kohtuotsuste ja -määruste täitmise üle kontrolli teostamine (1) Kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramist tsiviil- ja haldusõiguserikkumiste asjades kontrollib kohtu esimees või kohtunik, kelle eesistumisel asja on arutatud. (2) Kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramist kriminaalasjades kontrollib kohtu esimehe poolt määratud kohtunik. 9. peatükk KOHTUTOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD § 59. Dokumentidega tutvumine enne kohtuotsuse jõustumist (1) Kohtutoimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu ruumides tutvumiseks protsessiosalistele ning nende kaitsjatele ja esindajatele. Kohtutoimikuga ei saa tutvuda enne kohtuasja menetlusse võtmist kohtuniku poolt ja ajal, kui kohtunik vajab toimikut kohtuistungi ettevalmistamiseks või kohtuotsuse kirjutamiseks. (2) Kohtutoimikute ja muude dokumentidega tutvumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) kriminaalasjas süüdistatavatel ja kannatanutel isikut tõendav dokument; 2) kriminaalasjas tsiviilhagejatel ja -kostjatel isikut tõendav dokument ning nende esindajatel isikut tõendav dokument ja volikiri; 3) tsiviilasjas pooltel ja kolmandatel isikutel isikut tõendav dokument ning nende esindajatel isikut tõendav dokument ja volikiri; 4) haldusõiguserikkujatel ja kannatanutel isikut tõendav dokument; 5) vandeadvokaatidel isikut tõendav dokument ja advokaadivolikiri. (3) Kõrgema astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda töötõendi esitamisel. § 60. Kohtutoimikuga tutvumine pärast kohtuotsuse jõustumist Igal isikul on õigus tsiviilasjas pärast kohtulahendi jõustumist põhjendatud huvi olemasolul tutvuda kohtus kohtutoimikuga, välja arvatud seaduses ettenähtud erandid. § 61. Kohtutoimiku väljastamine (1) Kohtutoimikud saadetakse välja kirjaliku nõudmise alusel ja kohtu esimehe korraldusel posti teel või käskjalaga. (2) Toimiku väljastamise nõudekirja ja saatekirja hoitakse kuni toimiku kohtusse tagastamiseni kontrollkaustas. (3) Statistilisele arvestuskaardile märgitakse, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. § 62. Kohtutoimikust dokumentide, nende ärakirjade ja kirjalike tõendite väljastamine (1) Dokumente kohtutoimikutest, nende tõestatud ärakirju ja kirjalikke tõendeid annab välja kohtu kantselei või arhivaar süüdistatavale, kohtualusele, süüdi- ja õigeksmõistetule või nende kaitsjatele, kannatanutele ja pooltele või nende esindajatele kohtu esimehe või kohtuniku loal kirjaliku avalduse alusel ning nõutavatel juhtudel pärast riigilõivu tasumist. Avaldused lisatakse toimikusse. (2) Tsiviilasjas tagastatakse pooltele nende nõudmisel originaaldokumendid ja toimikusse jäetakse kohtuniku tõestatud ärakirjad. Originaaldokumenti kätte saades annab saaja selle kohta allkirja toimikusse jäetud ärakirjale. (3) Väljaantavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjadele märgitakse jõustumiskuupäev ning need tõestatakse kohtuniku allkirjaga ja kohtu pitseriga. Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus väljaantavale ärakirjale, mis samuti tõestatakse. (4) Ärakirja kättesaamisel annab saaja toimikusse allkirja, posti teel väljastamise korral tehakse toimikusse sellekohane märkus. 10. peatükk ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE § 63. Teenistusest lahkumisel asjaajamise ja riigivara üleandmine (1) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumise korral andma temale teenistusalaselt usaldatud vara üle selle vastuvõtjaks määratud riigiteenistujale. (2) Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud riigivaraseaduses. § 64. Kohtu esimehe ja kohtuteenistuja vahetumise korral asjaajamise ja riigivara üleandmine (1) Kohtu esimehe, kriminaalhooldusosakonna, kinnistusameti ja registriosakonna juhataja vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle Justiitsministeeriumi kohtute osakonna esindaja osavõtul. (2) Haldusdirektori, peaspetsialisti, kohtusekretäri, registri- ja kinnistussekretäri vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle kohtu esimehe määratud esindaja osavõtul. § 65. Asjaajamise vastuvõtmise ja üleandmise akt (1) Asjaajamise vastuvõtmise ja üleandmise kohta koostatakse vastuvõtuüleandmise akt kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla üleandmise juures viibinud isikud. (2) Akti üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale. 11. peatükk AVALDUSTE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD § 66. Avalduste ja kaebuste ning nende vastuste registreerimine ning hoidmine kohtus (1) Kohtule saabunud avaldused ja kaebused registreeritakse kantseleis tähestikulises þurnaalis ja asutuse dokumendiregistris nende saabumise järjekorras. (2) Avalduse või kaebuse vastuse väljasaatmisel tehakse þ urnaali ning asutuse dokumendiregistrisse märge vastamise kuupäeva ja sisu kohta. (3) Avaldusi ja kaebusi koos nende esitajatele saadetud vastustega hoitakse eraldi kaustas kohtu kantseleis. (4) Kalendriaasta möödumisel antakse avalduste ja kaebuste registreerimise þurnaal koos kaustaga üle arhiivi. § 67. Avalduste ja kaebuste lahendamisele määramine (1) Pärast registreerimist antakse kaebused ja avaldused kohtu esimehele, kes kirjutab avaldusele või kaebusele resolutsiooni, mis peab sisaldama töötaja eesnimetähte ja perekonnanime, kellele avaldus või kaebus antakse lahendada, ning lahendamise korra ja tähtaja. (2) Resolutsiooni alusel märgib kantseleiametnik þurnaali ja asutuse dokumendiregistrisse lahendaja nime ja täitmise tähtaja, annab se lle allkirja vastu üle lahendajale ning kontrollib selle täitmist. § 68. Avalduste ja kaebuste lahendamise tähtaeg Avaldus või kaebus tuleb lahendada avaldustele vastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Erandjuhul võib kohtu esimees tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest teatatakse kaebuse või avalduse esitajale kirjalikult. 12. peatükk LÕPPSÄTTED § 69. Määruse osaline kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 1. detsembri 1995. a määrusega nr 39 «Maa-, linna- ja halduskohtu, Tallinna Linnakohtu ning ringkonnakohtu reglementide kinnitamine» (RTL 1995, 78, lk 2694; 1997, 117, 699; 1999, 144, 2024; 2000, 35, 492; 120, 1872) kinnitatud «Maa-, linna- ja halduskohtu reglement» tunnistatakse kehtetuks. § 70. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Justiitsministri 16. oktoobri 2001. a määruse nr 67 «Maa- ja linnakohtu reglement» lisa 1 MAA- JA LINNAKOHTU STRUKTUUR (vt. RTL 2001, 119, 1708)