Justiitsminister — Halduskohtu reglement — RTL, 119, 1707

AVALDATUD : RTL 2001, 119, 1707 Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113; 43, 240; 48, 264) paragrahvi 18 lõike 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Halduskohtu pädevus Halduskohtud on esimese astme kohtud, kus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi ja muid seadusega halduskohtu pädevusse antud küsimusi ning otsustakse seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning täidetakse muid seaduses sätestatud ülesandeid. § 2. Halduskohtu tegevuse õiguslik alus Halduskohtud tegutsevad põhiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktide ning käesoleva reglemendi alusel. § 3. Kohtuteenistujate tegevuse õiguslik alus Halduskohtu kohtunikke abistavad kohtuteenistujad, kelle töökohustused määratakse kindlaks seaduste, käesoleva reglemendi, ametijuhendite ning muude õigusaktidega. § 4. Halduskohtu asjaajamise põhimõtted Halduskohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Kohtu asjaajamises lähtutakse headest tavadest ja üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse inimväärikuse austamise ja kliendikesksuse põhimõttest. Õiend (RTL 2001, 123 2. peatükk HALDUSKOHTU STRUKTUUR § 5. Halduskohtu struktuur Halduskohtu struktuur on toodud käesoleva määruse lisas 1 «Halduskohtu struktuur». Õiend (RTL 2001, 123 § 6. Kohtunike üldkoosolek (1) Kohtu kohtunike üldkoosoleku moodustavad kõik selle kohtu kohtunikud. (2) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui üldkoosolekust võtab osa vähemalt 3/4 kohtunikest. (3) Üldkoosoleku kutsub kokku enda või kohtunike enamuse algatusel kohtu esimees, kes on ka üldkoosoleku eesistuja. (4) Üldkoosolek otsustab seaduse või käesoleva reglemendiga tema pädevusse antud küsimuste üle. (5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrduse korral otsustab kohtu esimehe hääl. § 7. Kohtu esimees (1) Kohtu esimees on kohtuasutuse juht. (2) Kohtu esimehe määrab justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu esimehega. (3) Kohtu esimees mõistab oma ametisoleku ajal kohtunikuna õigust. (4) Kohtu esimehe äraolekul asendab teda kohtu esimehe määratud kohtunik või ameti poolest vanim kohalolev kohtunik. § 8. Kohtu esimehe pädevus kohtuasutuse juhina (1) Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja esindab kohtuasutust suhetes teiste asutuste ning ametiisikutega. (2) Kohtuasutuse juhina kohtu esimees: 1) esitab Justiitsministeeriumile justiitsministri määratud tähtajaks kohtu aastaeelarve eelnõu; 2) kinnitab kohtuasutuse tööd reguleerivad aktid; 3) korraldab kohtusse saabunud kaebuste ja avalduste lahendamist; 4) korraldab isikute vastuvõttu kohtus kindlatel päevadel ja kellaaegadel; 5) vaatab läbi korrespondentsi ja suunab kirjad täitmiseks; 6) võtab kasutusele abinõud kõrvaldamaks Justiitsministeeriumi poolt teostatud teenistusjärelevalve käigus kohtus avastatud puudused. (3) Personalialase töö vallas kohtu esimees: 1) teeb justiitsministrile ettepanekuid kohtu struktuuriüksuste koosseisude kinnitamiseks; 2) määrab kohtuteenistujate palgaastmed, lähtudes seadusega kehtestatud palgaastmestikust, Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgamääradest ja kohtule Justiitsministeeriumi poolt eraldatud palgafondist; 3) otsustab tulemusjuhtimise rakendamiseks kohtule eraldatud töötasuvahendite jaotamise kohtunike ja kohtuteenistujate vahel; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid; 5) sõlmib abiteenistujatega haldusdirektori ettepaneku alusel töölepinguid; 6) korraldab kohtuteenistujate atesteerimise; 7) juhib komisjoni esimehena kohtuteenistujate konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd; 8) kooskõlastab kohtuteenistujate konkursi- ja atesteerimiskomisjoni taotlusel kohtuteenistujate atesteerimisnõuete kinnitamise ja muutmise; 9) viib läbi perioodilised hindamisvestlused talle vahetult alluvate kohtuteenistujatega; 10) kinnitab kohtunike ja kohtuteenistujate puhkuste ajakava ja vormistab puhkuste käskkirjad ning esitab kohtunike puhkuste ajakava teadmiseks Justiitsministeeriumile; 11) teavitab Justiitsministeeriumi kohtunikule erakorralise tasuta puhkuse andmisest; 12) määrab kohtuteenistuja äraolekul talle asendaja; 13) ergutab ja edutab kohtuteenistujaid; 14) määrab kohtuteenistujatele distsiplinaarkaristusi ning otsustab nende ennetähtaegse kustutamise; 15) korraldab kohtunike koolitustel osalemist; 16) vajadusel nõuab kohtunikelt ja kohtuteenistujatelt suulisi ning kirjalikke selgitusi nende töös esinenud puuduste ja sellekohaste kaebuste kohta; 17) teeb ettepanekuid kohtunike suhtes distsiplinaarasja algatamiseks; 18) vajadusel kutsub kokku kohtunike üldkoosoleku. (4) Õigusemõistmise korraldamiseks ja statistiliste andmete edastamiseks kohtu esimees: 1) tagab kohtunike vahel kohtuasjade jaotamise korra väljatöötamise ja kinnitamiseks esitamise kohtunike üldkoosolekule; 2) otsustab kohtuniku taotlusel väljasõiduistungi pidamise küsimuse ja esitab maa- või linnakohtu esimehele aegsasti taotluse halduskohtu istungi pidamise võimaldamiseks maa- või linnakohtu ruumides; 3) ringkonnakohtu esimehe taotlusel otsustab kohtuniku osalemise kohtukoosseisus asja arutamisel apellatsiooni korras; 4) annab nõusoleku kohtunike kaasamiseks maa- või linnakohtu kohtukoosseisu tsiviil-, kriminaal- või haldusõigusrikkumise asjade läbivaatamisele; 5) määrab haldusasja lahendama kolmest kohtunikust koosneva kohtukoosseisu; 6) vajaduse korral kutsub kokkuleppel teise halduskohtu esimehega kohtuasjade läbivaatamisest osa võtma teise halduskohtu kohtunikke; 7) esitab Justiitsministeeriumile justiitsministri määratud tähtajaks statistilised aruanded kohtuasjade liikumise kohta; 8) määrab esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogusse andmete sisestamise eest vastutavad kohtuteenistujad. (5) Riigivara valitsemiseks ja kohtu sümboolika hoidmiseks kohtu esimees: 1) vastutab materiaalselt kohtu valduses oleva riigivara eest või määrab vastutava teenistuja; 2) vastutab kohtu riigivapiga pitsati ja dokumendiplankide riiklikus registris registreerimise, kohtus kasutamise, hoidmise ja säilimise eest või määrab selleks vastutava teenistuja. (6) Kohtu esimees täidab muid seadusest või reglemendist tulenevaid kohustusi. § 9. Haldusdirektor (1) Kohtu haldusdirektor on ametnik, kes korraldab kohtu organisatsioonilist, majandus- ja finantstegevust ning esindab kohut tsiviiltehingutes kohtu esimehe määratud ulatuses. (2) Kohtu haldusdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. (3) Haldusdirektori äraolekul asendab teda kohtu esimehe määratud ametnik. (4) Kohtus, kus puudub haldusdirektor, täidab vastavaid ülesandeid kohtu esimehe poolt määratud kohtuametnik. § 10. Haldusdirektori pädevus (1) Haldusdirektor juhib ja korraldab kohtu organisatsioonilist ja majandustegevust ning sõlmib kohtu nimel majanduslepinguid ja kontrollib nende täitmist. (2) Kohtu majandustegevuse korraldamiseks, kohtuhoone haldamiseks ja tegevuseks vajaliku inventari muretsemiseks haldusdirektor: 1) koostab koos raamatupidajaga kohtu aastaeelarve eelnõu ja esitab selle kohtu esimehele; 2) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid kooskõlastatult kohtu esimehega ja korraldab kohtuasutuse vara kasutamist; 3) peab arvestust inventari üle, tellib ning jaotab mööblit, bürootehnikat, kantseleitarbeid ja muid töövahendeid; 4) vastutab aastainventuuride õigeaegse läbiviimise eest; 5) täidab kohtu valitseda oleva kohtuhoone ja tööandja eluruumide valitsemisega seotud ülesandeid; 6) koostab remonttööde plaanid ning korraldab sanitaar- ja kapitaalremondi tegemist. (3) Kohtuasutuse tegevuse seaduslikkuse ja töötajate turvalisuse tagamiseks haldusdirektor: 1) vastutab kohtuhoones turvameetmete rakendamise eest; 2) vastutab töökaitse eest kohtus; 3) vastutab kohtu sisekorraeeskirjade väljatöötamise eest ning esitab need kinnitamiseks kohtu esimehele. (4) Personalialase töö vallas haldusdirektor: 1) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtu kantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu osas; 2) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtuteenistujate ametipalkade osas; 3) viib läbi hindamisvestlusi talle vahetult alluvate kohtuteenistujatega; 4) viib läbi töönõupidamisi; 5) vastutab teenistujate ametijuhendite eelnõude väljatöötamise eest; 6) valmistab ette abiteenistujatega sõlmitavate töölepingute projektid ning esitab need kohtu esimehele; 7) sõlmib talle antud pädevuse piires kohtu nimel tööettevõtulepinguid, kontrollib töö kvaliteeti ja koostab akte tööde vastuvõtmise kohta; 8) annab teenistujatele ühekordseid korraldusi ja kontrollib nende täitmist; 9) korraldab kohtuteenistujate täiendkoolitustel osalemist; 10) teeb kohtu esimehele ettepaneku ajutiselt äraoleva või puuduva teenistuja asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks; 11) teeb kohtu esimehele ettepaneku kohtu teenistuja ergutamiseks ja edutamiseks; 12) menetleb kohtuteenistuja distsiplinaarasja ja teeb kohtu esimehele ettepaneku teenistuja distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 13) koostab kohtuteenistujate puhkuste ajakava ning esitab selle kohtu esimehele kinnitamiseks; 14) vastutab personaliarvestuse programmi PERSONA täitmise eest; 15) vastutab personali, tööaja arvestuse, tööraamatute, ametnike teenistuslehtede pidamise eest kohtus. (5) Haldusdirektor vastutab kohtu pitsatite hoidmise ja kasutamise eest. (6) Haldusdirektor täidab muid seadustes, ametijuhendis, kohtu esimehe käskkirjades ja sisekorraeeskirjas ettenähtud kohustusi. (7) Haldusdirektori muud töökohustused määrab kindlaks kohtu esimees ametijuhendis. § 11. Konsultant (1) Konsultant on kohtuteenistuja, kelle põhiülesandeks on tagada õigusemõistmise ja kohtu struktuuriüksuste sujuv töö seadusandluse süstematiseerimise ja kohtuasjade ettevalmistamise kaudu. (2) Konsultant: 1) süstematiseerib seadusi ja õigusteabekirjandust; 2) peab õigusaktide kontrolleksemplare; 3) annab kohtunikele teavet õigusaktide kehtivuse ning neis tehtud muudatuste ja täienduste kohta; 4) üldistab kohtupraktikat; 5) abistab kohtunikku kohtuasjade ettevalmistamisel; 6) koostab kohtulahendite projekte. (3) Konsultandi muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 12. Kohtukordnik (1) Kohtukordnik on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtu turvalisuse tagamine. (2) Kohtukordnik: 1) peab kohtuistungil ja kohtuhoones korda ning teostab kohtuhoone valvet; 2) toimetab kätte teateid ja kutseid protsessiosalistele, tunnistajatele ja teistele isikutele; 3) tutvustab süüdimõistetutele kohtuistungi protokolli; 4) toimetab vajaduse korral koos politseiga isiku kohtuistungile; 5) täidab teisi kohtu esimehe ja haldusdirektori korraldusi. (3) Kohtukordniku muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 13. Tõlk (1) Tõlk on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on õigusemõistmise ja kohtu struktuuriüksuste sujuva töö tagamine kohtulahendite, dokumentide ja kohtuistungil tõlkimise kaudu. (2) Tõlk: 1) tõlgib kohtuistungitel; 2) teeb ja kontrollib kohtule esitatavate taotluste, avalduste, kaebuste ja muude dokumentide tõlkeid; 3) teeb vajadusel tõlketöid kohtunikele ja kantseleile. (3) Tõlgi muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 14. Kohtuistungi sekretär (1) Kohtuistungi sekretär on kohtuteenistuja, kelle põhiülesandeks on kohtuistungite läbiviimiseks ja kohtutoimiku koostamiseks vajalik asjaajamine ning kohtuistungite protokollimine. (2) Kohtuistungi sekretär võtab seaduses ettenähtud juhtudel osa kohtuasjade läbivaatamisest. (3) Kohtuistungi sekretär: 1) kutsub kohtusse protsessiosalisi ja tunnistajaid; 2) koostab läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirju ja paneb need nähtavale kohale; 3) kontrollib kohtuistungile kutsutud isikute kohalolekut; 4) protokollib kohtuistungeid; 5) vormistab kohtutoimikuid ja annab need nimekirjade alusel allkirja vastu üle kohtu kantseleisse kohtulahendi tegemisest viie päeva jooksul; 6) annab kohtuistungil arutatud asjade nimekirjad üle kohtu kantseleisse; 7) kutsub kohtuistungile kohtukaasistujaid ja peab arvestust nende istungitest osavõtu üle; 8) täidab teisi kohtuniku korraldusi. (4) Kohtuistungi sekretäri muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 15. Tehniline tugiisik (1) Tehniline tugiisik on täiendava tarkvara ja riistvara koolitusega kohtuteenistuja, kes on suuteline lahendama teistel arvutikasutajatel igapäevatöös tekkivaid probleeme ning kelle põhiülesandeks on tagada kohtu infosüsteemide korrashoid. (2) Tehniline tugiisik: 1) installeerib, hooldab ning seadistab ümber IT-seadmed; 2) korraldab kohtu IT-seadmete remondi; 3) juhendab kohtu arvutikasutajaid riist- ja tarkvara kasutamisel; 4) arendab, hooldab ja täiendab kohtu veebilehte ning hoiab sealseid andmeid aktuaalses seisus. (3) Tehnilise tugiisiku täpsemad töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. § 16. Kohtu kantselei (1) Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, mis korraldab kohtu asjaajamist ning hoolitseb kohtupidamiseks vajalike tehnika- ja muude vahendite korrasoleku eest. (2) Kantselei struktuuri ja koosseisuüksuste arvu määrab kindlaks justiitsminister. § 17. Peaspetsialist (1) Peaspetsialist on kohtuteenistuja, kelle ülesandeks on kohtu kantselei töö juhtimine ja korraldamine ning kohtu osakondade ja kantselei vahelise asjaajamise korraldamine. (2) Peaspetsialisti äraolekul määrab kohtu esimees haldusdirektori ettepanekul peaspetsialisti asendaja. (3) Oma ülesannete täitmisel peaspetsialist: 1) korraldab ja kontrollib kantselei ametnike ja abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning võtab tarvitusele abinõud kantselei asjaajamise parandamiseks; 2) korraldab kohtusse saabunud kohtuasjade üle arvestuse pidamist; 3) korraldab kohtuasjade jaotamise kohtunike vahel vastavalt arvutiprogrammile või kinnitatud kohtuasjade jaotamise korrale; 4) korraldab ja kontrollib kohtutes loodavate elektrooniliste dokumentide salvestamist kohtu keskserverisse vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kohtudokumentide elektroonilise salvestamise korrale; 5) võtab vastu posti ning korraldab selle registreerimise ja jaotamise; 6) korraldab kohtusse saabunud kaebuste ja avalduste registreerimist ning täitmist; 7) korraldab üldise elektronposti menetlemise; 8) korraldab kohtule esitatud teabenõuete täitmist; 9) korraldab arutatud asjade nimekirjade kantseleis säilitamist ja aasta möödudes annab nimekirjad arhiivi; 10) korraldab kohtutoimikute arhiivi andmist; 11) korraldab kohtulahendite, kirjade ning dokumentide trükkimist ja paljundamist; 12) teeb kohtu esimehele ettepaneku kantselei töötajate teenistusse võtmiseks ja vabastamiseks ning teenistujate palkade ja lisatasude osas; 13) koostab kantselei asjaajamisjuhendi ja jälgib selle täitmist; 14) viib läbi hindamisvestlusi kantselei teenistujatega; 15) korraldab atesteerimisalase dokumentatsiooni sisseseadmist; 16) osaleb kantselei teenistujate atesteerimisel; 17) teeb haldusdirektorile ettepanekuid kantselei teenistujate koolitamiseks, edutamiseks, ergutamiseks ja distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 18) korraldab kodanike vastuvõttu kohtus; 19) täidab teisi kohtu esimehe ja haldusdirektori korraldusi. § 18. Kohtusekretär Kohtusekretär: 1) registreerib kohtusse saabunud kohtuasju ja peab nende üle arvestust; 2) väljastab nõutavaid dokumente ja nende koopiaid; 3) vormistab kohtuasjade apellatsioonikohtule saatmise; 4) peab arvestust teistest kohtutest saabunud erinõuete üle ja jälgib nende täitmist; 5) koostab kohtu aruandeid; 6) täidab teisi kohtu esimehe, haldusdirektori ja peaspetsialisti korraldusi. § 19. Arhivaar (1) Arhivaari põhiülesanne on õigusemõistmise ja kohtu struktuuriüksuste sujuva töö tagamine kohtutoimikute ja muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja kasutamise organiseerimise kaudu. (2) Arhivaari täpsemad töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. 3. peatükk POSTISAADETISTE VASTUVÕTMINE JA VÄLJASTAMINE § 20. Dokumentide vastuvõtt isikutelt kohtu kantseleis (1) Kohtule saab esitada dokumente kohtu kantselei kaudu. (2) Kohtu kantselei on isikutele avatud tööpäeval 8 tundi. Kantselei lahtiolekuajad on kohtuhoonesse nähtavale kohale välja pandud. (3) Dokumentide vastuvõtmisel kontrollib vastuvõtja dokumendi vastavust vorminõuetele ja nõutavate lisade olemasolu. (4) Puuduste esinemisel juhib vastuvõtja nendele esitaja tähelepanu ja annab juhtnöörid puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel annab vastuvõtja selle asutuse kontaktandmed, kuhu esitaja peaks pöörduma dokumentide ja lisade nõuetekohaseks vormistamiseks abi saamiseks. (5) Puudulikult vormistatud ja vajalike lisadeta dokumente vastu ei võeta. (6) Vastuvõtja annab dokumendid peaspetsialistile registreerimiseks üle vastuvõtmise päeval. § 21. Käsiposti vastuvõtmine (1) Kohtusse toodav käsipost antakse üle kohtu kantseleis. (2) Käsiposti tooja soovil annab vastuvõtja käsiposti kättesaamise kinnituseks allkirja tooja poolt esitatavale formularile. (3) Vastuvõtja annab käsiposti peaspetsialistile registreerimiseks üle vastuvõtmise päeval. § 22. Postisaadetiste liigid Postisaadetised kohtus jaotuvad: 1) registreeritavad postisaadetised; 2) mitteregistreeritavad postisaadetised. § 23. Mitteregistreeritavad postisaadetised Registreerimisele ei kuulu: 1) adressaadi leidmata jäämise tõttu kohtule tagastatud kohtukutsed; 2) teated kohtukutsete kätteandmise kohta; 3) isiklikud kirjad. § 24. Postisaadetiste vastuvõtja ja väljastaja Postisaadetised võtab vastu ja väljastab peaspetsialist. § 25. Toimingud postisaadetiste vastuvõtmisel ja väljastamisel Postisaadetiste vastuvõtmisel ja väljastamisel peaspetsialist: 1) kontrollib postisaadetiste vastavust nimekirjale; 2) edastab, selle võimatuse korral tagastab valesti kohaletoimetatud kirjad; 3) edastab asutuse üldisele elektronposti aadressile saadetud elektronposti konkreetsele isikule elektroonselt või väljatrükituna; 4) avab kirjad, välja arvatud isiklikud; 5) kontrollib dokumentide olemasolu ja võrdleb dokumentide numbreid ümbrikul olevatega, samuti kontrollib kirjas märgitud lisade olemasolu; 6) informeerib saatjat dokumentide või lisade puudumisest; 7) tagastab saatjale puudulikult vormistatud kirjad ja nõuded ning rikutud ja mitteloetava tekstiga dokumendid; 8) sorteerib korrespondentsi registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks; 9) annab mitteregistreeritava korrespondentsi edasi vastavalt kuuluvusele; 10) korraldab registreeritavate saadetiste märgistamise templijäljendiga, millele kantakse asjaajamiskorras ettenähtud andmed saadetise saamise kohta, ning nende registreerimise kohtu dokumendiregistrisse; 11) märgib resolutsiooni alusel registreerimisdokumendile täitja nime ja täitmise tähtaja, annab selle allkirja vastu üle vahetult täitjale ning kontrollib õigeaegset täitmist; 12) väljastab kantseleisse antud kirjad samal päeval, kiireloomulised väljastab viivitamata; 13) kontrollib kohtuasjade ja teiste dokumentide väljastamisel kirja numbri vastavust toimiku, materjali või kausta numbrile, kus seda hoitakse; 14) kontrollib enne dokumentide väljastamist kirjade vormistamist ja põhidokumendi tekstis loetletud lisade olemasolu ning tagastab täitjale valesti või puudulikult vormistatud dokumendid ja kirjad; 15) teeb märke korrespondentsi registreerimise kaardile juhul, kui väljastatavale dokumendile lisatakse ka saabunud algdokument; 16) korraldab väljastatud lihtposti ning tähitud posti nimekirjade koostamist; 17) korraldab postikanderaamatusse käskjalaga lähetatavate postisaadetiste kandmist. § 26. Postisaadetiste edastamise tähtaeg (1) Peaspetsialist annab kohtu esimehele postisaadetised üle saabumispäeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata. (2) Vastuvõtul esitatud materjal antakse kantseleisse registreerida samal päeval. § 27. Kohtu esimehe resolutsioon (1) Kohtu esimees kirjutab kirjale või dokumendile resolutsiooni, millele märgib dokumendi täitja eesnimetähe ja perekonnanime, ettekirjutatava tegevuse, ülesande täitmise korra ja tähtaja ning resolutsiooni koostaja signatuuri ja allakirjutamise kuupäeva. (2) Resolutsiooni võib märkida kirjale või dokumendile või eraldi resolutsioonilehele. § 28. Postisaadetiste väljastamise viis (1) Kohtutoimikud saadetakse välja käskjalaga või tähitud panderollina ning kohtukutsed väljastusteatega, kaebuse materjal ja muud saadetised, mille juurde on lisatud dokumendid, tähitud kirjana. Ülejäänu väljastatakse lihtpostina. (2) Käskjalaga saadetavad kirjad antakse saajale kätte allkirja vastu. 4. peatükk HALDUSASJADE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS § 29. Kohtuasjade registreerimine (1) Kohtusse saabunud kaebused ja protestid registreeritakse statistilistel arvestuskaartidel ja tähestikulistes sisujuhtides, þurnaalides ja infotehnoloogilistes andmekogudes. (2) Kohtuasjade numbrid sisaldavad indeksit 3 ja järjekorranumbrit. § 30. Statistilised arvestuskaardid (1) Statistilisi arvestuskaarte hoitakse kartoteegis numbrilises järjestuses. (2) Statistilisele arvestuskaardile märgitakse asja kohtusse saabumise kuupäev. (3) Asjade statistilise arvestuskaardi number kantakse toimiku või materjali kaanele ja tähestikulisse sisujuhti. (4) Kalendriaasta möödumisel tehakse uueks aruandeperioodiks jääki jäänud asjade kohta uued arvestuskaardid, millele kantakse uus asja number. § 31. Tähestikulised sisujuhid ja þurnaalid (1) Haldusasjades peetakse tähestikulist sisujuhti isikute järgi. (2) Kalendriaasta möödumisel kantakse lahendamata materjal üle uutesse sisujuhtidesse või þurnaalidesse. § 32. Kohtutoimik (1) Kohtutoimiku iga köite kaanele märgitakse asja number ja kohtusse saabumise kuupäev. (2) Kohtutoimiku sisekaanele kleebitakse või köidetakse teadete leht, millele märgitakse kohtus tehtud toimingud (kohtukutsete väljasaatmine, kaebuse materjalide või kohtuotsuste väljastamine jne). (3) Kohtutoimiku ühe köite paksus võib olla kuni 300 lehte. Kohtutoimiku köited nummerdatakse. § 33. Kirjavahetus kohtuasja kohta Kirjavahetus kohtuasja kohta kannab sama asja kohta peetava statistilise arvestuskaardi numbrit. § 34. Asja uuesti registreerimine Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud kohtuasi registreeritakse nagu uuesti saabunud asi ja sellele antakse uus järjekorranumber. 5. peatükk HALDUSASJADE ETTEVALMISTAMINE KOHTUISTUNGIKS § 35. Haldusasja arutamisele määramine (1) Saanud kohtuasja oma menetlusse, määrab kohtunik asja arutamisele seadusega kehtestatud tähtaegade piires. (2) Pärast haldusasja menetlusse võtmist toimub eelmenetlus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. § 36. Kohtukutsete ja kaebuse või protesti ärakirjade saatmine (1) Kohtu istungisekretär saadab protsessiosalistele, tunnistajatele, ekspertidele ja tõlkidele kohtukutsed postiga, käskjalaga, kordnikuga või muul viisil mõistliku aja jooksul enne kohtuistungi toimumist vastavalt kohtumenetluse seadustele. (2) Posti teel saadetav kohtukutse peab olema kinnises ümbrikus, millise pöördele on kinnitatud väljastusteade. (3) Koos kohtukutsega saadetakse kaebuse või protesti ärakiri asutusele või ametiisikule, kelle õigusakti või toimiku peale kaevatakse. § 37. Teadete ja dokumentide edastamine välismaale Teated kohtuistungi toimumisest ja muud dokumendid, mis on adresseeritud välismaal elavatele isikutele ja asutustele, saadetakse adressaadile Justiitsministeeriumi kaudu. § 38. Arutatavate asjade nimekiri (1) Iga nädala viimaseks tööpäevaks koostab istungisekretär järgmisel nädalal arutatavate asjade nimekirja ja paneb tööpäeva alguses päevanimekirja välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. (2) Järgmisel nädalal arutatavate asjade päevanimekirja koopia annab istungisekretär nädala viimasel tööpäeval kohtu kantseleisse. § 39. Kohtuistungile kutsutute ilmumise tagamine ja kontrollimine (1) Kohtuistungi sekretär kontrollib vähemalt kaks päeva enne kohtuistungi toimumist kohtukutsete adressaadi kätte jõudmist ning teavitab sellest asja arutavat kohtunikku. Isikute suhtes, kes ei ole kohtukutseid kätte saanud, võtab kohtunik tarvitusele täiendavad kohtumenetluse seadustes sätestatud abinõud, tagamaks nende kohtusse ilmumise. (2) Enne kohtuistungi algust kontrollib kohtuistungi sekretär, kas kõik kutsutud isikud on kohtuistungile ilmunud, ja teatab sellest kohtunikule. 6. peatükk HALDUSASJADE VORMISTAMINE PÄRAST NENDE ARUTAMIST § 40. Toimingud pärast asja kohtus arutamist (1) Pärast asja kohtus arutamist kohtuistungi sekretär: 1) märgib kohtukutsele kohtuistungile kutsutud isiku kohtus viibimise aja ning tõestab selle oma allkirja ja kohtu kantselei pitseriga. 2) köidab toimikusse kronoloogilises järjestuses kõik dokumendid ja muu materjali; 3) nummerdab toimiku lehed ja koostab sisukorra; 4) teeb arutamisele määratud asjade nimekirjas märkuse asja arutamise tulemuste kohta; 5) annab viie päeva jooksul kantseleisse allkirja vastu ja nimekirja alusel kõik läbivaadatud toimikud. (2) Kohtusekretär annab arutada määratud asjade nimekirjale allkirja toimiku kättesaamise kohta ning märgib statistilisele arvestuskaardile asja arutamise kuupäeva ja tulemuse. § 41. Toimingud pärast haldusasja arutamise edasilükkamist (1) Kui kohtuasja arutamine on lükatud edasi teisele päevale, tehakse asja arutamise uus kuupäev kohtuistungile kutsutud ja kohalviibivatele isikutele teatavaks allkirja vastu. (2) Kohtuistungi sekretär teatab asja arutamise edasilükkamisest kantseleisse hiljemalt järgmisel päeval, et statistilisele kaardile ja infotehnoloogilistesse andmekogudesse märgitaks asja arutamise uus kuupäev. § 42. Korduskutse väljastamine Kohtuistungile ilmumata jäänud isikule saadetakse korduskutse. § 43. Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjade kättetoimetamine (1) Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad tõestab kohtunik oma allkirjaga ning kohtu pitseriga. (2) Kohtuotsuse või -määruse ärakiri saadetakse viivitamata sellele asutusele või ametiisikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest oli esitatud, samuti protesti esitajale. Kaebajale saadetakse kohtuotsuse või -määruse ärakiri siis, kui tema või tema esindaja ei võtnud kaebuse läbivaatamisest osa, samuti kaebaja palvel. (3) Protsessiosalised võivad kohtust soovi korral saada kohtulahendite ärakirja või eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist. (4) Kui kohtuotsus sisaldab andmeid, mis võivad olla aluseks kohtuistungi kinniseks kuulutamisel, väljastatakse protsessiosalise nõudmisel talle kohtuotsuse väljavõte. Väljavõte peab sisaldama kohtuotsuse sissejuhatust ja resolutsiooni. 7. peatükk APELLATSIOONKAEBUSTE VASTUVÕTMINE JA ARVESTUS § 44. Toimingud apellatsioonkaebuste ja teadete vastuvõtmisel (1) Kirjaliku apellatsioonkaebuse esitamise teate, apellatsioonkaebuse või -protesti või erikaebuse vastuvõtja (peaspetsialist, kohtusekretär või konsultant) teeb kaebusele märkuse selle kohtusse saabumise aja kohta. (2) Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postipaneku kuupäeva tuvastamiseks. (3) Apellatsioonkaebuse vastuvõtja kontrollib: 1) kaebuse ja selle lisade vastavust kohtumenetluse seadustes sätestatud nõuetele; 2) kaebuse ja selle lisade ärakirjade vastavust protsessiosaliste arvule; 3) riigilõivu tasumist. § 45. Kohtu toimingud seoses apellatsioonkaebustega (1) Apellatsioonkaebuse või -protesti või erikaebuse saamise korral teeb esimese astme kohus kohtumenetluse seadustega ettenähtud toimingud. (2) Pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadetakse kaebus koos kohtutoimikuga ringkonnakohtule. § 46. Toimingud statistiliste arvestuskaartidega (1) Peaspetsialist saadab kohtuniku täidetud kohtualuse statistilise kaardi koos kriminaaltoimikuga ringkonnakohtule. Statistilise kaardi kontrolltalongid saadetakse järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale. (2) Kohtusekretär teeb asja statistilisele arvestuskaardile märkuse toimiku ringkonnakohtule saatmise ja sealt tagasisaabumise aja ning asja läbivaatamise tulemuste kohta. 8. peatükk KOHTUOTSUSTE JA -MÄÄRUSTE TÄITMISELE PÖÖRAMINE § 47. Kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramise tähtaeg Kohtuotsused ja -määrused pööratakse täitmisele kohtumenetluse seadustes ettenähtud tähtajal. § 48. Täitmiseks saadetavad kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad (1) Täitmiseks saadetavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad tõestab kohtu esimees või kohtunik oma allkirja ja kohtu pitseriga. (2) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse selle kohta märkus väljasaadetavale ärakirjale. (3) Kohtulahendi tühistamise korral lisatakse esimese astme kohtulahendi ärakirjale kõrgema astme kohtulahendi ärakiri. § 49. Kohtuotsuste ja -määruste täitmise üle kontrolli teostamine Kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramist kontrollib kohtu esimees või kohtunik, kes asja arutas või kelle eesistumisel asja on arutatud. 9. peatükk KOHTUTOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD § 50. Dokumentidega tutvumine enne kohtuotsuse jõustumist (1) Kohtutoimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu ruumides tutvumiseks protsessiosalistele ning nende kaitsjatele ja esindajatele. Kohtutoimikuga ei saa tutvuda enne kohtuasja menetlusse võtmist kohtuniku poolt ja ajal, kui kohtunik vajab toimikut kohtuistungi ettevalmistamiseks või kohtuotsuse kirjutamiseks. (2) Kohtutoimikute ja muude dokumentidega tutvumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) kaebuse või protesti esitajatel isikut tõendav dokument; 2) asutuse esindajatel või ametiisikutel, kelle õigusakti või toimingu peale kaevati, volikiri ja isikut tõendav dokument; 3) vandeadvokaatidel isikut tõendav dokument ja advokaadivolikiri. (3) Kõrgema astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda töötõendi esitamisel. § 51. Kohtutoimikuga tutvumine pärast kohtuotsuse jõustumist Igal isikul on õigus tsiviilasjas pärast kohtulahendi jõustumist tutvuda kohtus kohtutoimikuga, välja arvatud seaduses ettenähtud erandid. § 52. Kohtutoimiku väljastamine (1) Kohtutoimikud saadetakse välja kirjaliku nõudmise alusel ja kohtu esimehe korraldusel posti teel või käskjalaga. (2) Toimiku väljastamise nõudekirja ja saatekirja hoitakse kuni toimiku kohtusse tagastamiseni kontrollkaustas. (3) Statistilisele arvestuskaardile märgitakse, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. § 53. Kohtutoimikust dokumentide, nende ärakirjade ja kirjalike tõendite väljastamine (1) Dokumente kohtutoimikutest, nende tõestatud ärakirju ja kirjalikke tõendeid annab välja kohtu kantselei või arhivaar protsessiosalistele või nende esindajatele kohtu esimehe või kohtuniku loal kirjaliku avalduse alusel ning nõutavatel juhtudel pärast riigilõivu tasumist. Avaldused lisatakse toimikusse. (2) Pooltele tagastatakse nende nõudmisel originaaldokumendid ja toimikusse jäetakse kohtuniku tõestatud ärakirjad. Originaaldokumenti kätte saades annab saaja selle kohta allkirja toimikusse jäetud ärakirjale. (3) Väljaantavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjadele märgitakse jõustumiskuupäev ning need tõestatakse kohtuniku allkirjaga ja kohtu pitseriga. Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus väljaantavale ärakirjale, mis samuti tõestatakse. (4) Ärakirja kättesaamisel annab saaja toimikusse allkirja, posti teel väljastamise korral tehakse toimikusse sellekohane märkus. 10. peatükk ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE § 54. Teenistusest lahkumisel asjaajamise ja riigivara üleandmine (1) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumise korral andma temale teenistusalaselt usaldatud vara üle selle vastuvõtjaks määratud riigiteenistujale. (2) Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud riigivaraseaduses. § 55. Kohtu esimehe ja kohtuteenistuja vahetumise korral asjaajamise ja riigivara üleandmine (1) Kohtu esimehe vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle Justiitsministeeriumi kohtute osakonna esindaja osavõtul. (2) Haldusdirektori, peaspetsialisti või kohtusekretäri vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle kohtu esimehe määratud esindaja osavõtul. § 56. Asjaajamise vastuvõtmise ja üleandmise akt (1) Asjaajamise vastuvõtmise ja üleandmise kohta koostatakse vastuvõtuüleandmise akt kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla üleandmise juures viibinud isikud. (2) Akti üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale. 11. peatükk AVALDUSTE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD § 57. Avalduste ja kaebuste ning nende vastuste registreerimine ning hoidmine kohtus (1) Kohtule saabunud avaldused ja kaebused registreeritakse kantseleis tähestikulises þurnaalis ja asutuse dokumendiregistris nende saabumise järjekorras. (2) Avalduse või kaebuse vastuse väljasaatmisel tehakse þurnaali ning asutuse dokumendiregistrisse märge vastamise kuupäeva ja sisu kohta. (3) Avaldusi ja kaebusi koos nende esitajatele saadetud vastustega hoitakse eraldi kaustas kohtu kantseleis. (4) Kalendriaasta möödumisel antakse avalduste ja kaebuste registreerimise þurnaal koos kaustaga üle arhiivi. § 58. Avalduste ja kaebuste lahendamisele määramine (1) Pärast registreerimist antakse kaebused ja avaldused kohtu esimehele, kes kirjutab avaldusele või kaebusele resolutsiooni, mis peab sisaldama töötaja eesnimetähte ja perekonnanime, kellele avaldus või kaebus antakse lahendada, ning lahendamise korra ja tähtaja. (2) Resolutsiooni alusel märgib kantseleiametnik þurnaali ja asutuse dokumendiregistrisse lahendaja nime ja täitmise tähtaja, annab selle allkirja vastu üle lahendajale ning kontrollib selle täitmist. § 59. Avalduste ja kaebuste lahendamise tähtaeg Avaldus või kaebus tuleb lahendada avaldustele vastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Erandjuhul võib kohtu esimees tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest teatatakse kaebuse või avalduse esitajale kirjalikult. 12. peatükk LÕPPSÄTE § 60. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Justiitsministri 16. oktoobri 2001. a määruse nr 66 «Halduskohtu reglement» lisa 1 HALDUSKOHTU STRUKTUUR (vt. RTL 2001, 119, 1707)