Haridusminister — Tartu Hiie Kooli põhimäärus — RTL, 116, 1658

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) paragrahvi 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimi Kooli nimi on Tartu Hiie Kool (edaspidi kool). § 2. Haldusala Kool on Haridusministeeriumi hallatav riigi põhikool kuulmise ja kõne erivajadustega lastele, mis juhindub oma tegevuses seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. § 3. Asukoht Kool asub aadressil Hiie 11, 51006 Tartu linn. § 4. Pitsat, eelarve, pangaarve ja sümboolika Koolil on oma nimega pitsat, pangaarve, iseseisev eelarve ja oma sümboolika. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 6. Tegevuse eesmärk Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) võimaldada kuulmise ja kõne erivajadustega õpilastel omandada põhiharidus; 2) tagada eesti keele õpe ja korrektsioonitöö tasemel, mis võimaldab kuulmise erivajadustega õpilastel toime tulla kuuljatega suheldes ja kõne erivajadustega õpilastel jätkata õpinguid elukohajärgses koolis; 3) pakkuda kuulmise ja kõne erivajadustega koolieelikutele tuge alushariduse omandamisel. § 7. Ülesanded Kooli ülesanded on: 1) luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilaste hariduslikele erivajadustele ja võimetele; 2) luua tingimused koolieelikute ettevalmistusrühmade tööks; 3) kujundada sobiv keele-, õpi- ja arengukeskkond keelte õppimiseks; 4) õpetada lapsi aktiivselt kasutama kuulmisjääke, tajuma suulist kõnet, õigesti lugema, hääldama ja võimalikult veatult kirjutama; õpetada suultlugemise oskust ja toetada sõnavara rikastumist; 5) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks; 6) luua keskkond, mis toetab õpilase arengut isiksuseks, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, oskab olukordi analüüsida ja teha valikuid, hankida ning kasutada informatsiooni, mõistab töö vajalikkust ja koostööd teistega, oskab hinnata oma edasiõppimise ning tööalaseid võimalusi ja leida rakendust vabale ajale; 7) korraldada üle Eestilist õppemetoodilist tööd kuulmise ja kõne erivajadustega õpilaste õpetamisel; 8) koostada kuulmise ja kõne erivajadustega õpilastele õppevahendeid ja -materjale; 9) toimida erivajadustega laste õpetajate ja logopeedide põhi- ja täiendusõppe praktikabaasina; 10) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, lapsevanematega ja teiste koolidega. 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED § 8. Struktuur (1) Koolis on kuulmise erivajadustega laste osakond, kus õpivad kuulmislangusega ja kurdid õpilased, kelle vanemad soovivad anda oma lapsele kõnekeelse hariduse. (2) Koolis on kõne erivajadustega laste osakond, kus õpivad primaarselt kahjustamata intellektiga õpilased, kellel esinevad lugemis- ja kirjutamisraskused, alakõne ja rasked häälduspuuded. (3) Kuulmise erivajadustega laste osakonnas on klass liitpuudega õpilastele. (4) Koolil on raamatukogu. (5) Koolil on internaat. (6) Koolis töötavad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ning koolieelikute ettevalmistusrühm. § 9. Õppekava (1) Kuulmise ja kõne erivajadustega laste osakonna õppekavad on koostatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. (2) Kuulmise erivajadustega laste osakonnas omandatakse põhiharidus 11 aastaga, kusjuures: 1) 1.–4. klassi õppekava on vastavuses 9-aastase 1.–3. klassi riikliku õppekavaga; 2) 5.–11. klassi õppekava on vastavuses 9-aastase 4.–9. klassi riikliku õppekavaga. (3) Kõne erivajadustega laste osakonnas omandatakse põhikooli haridus 10 aastaga, kusjuures: 1) 1.–4. klassi õppekava on vastavuses 9-aastase 1.–3. klassi riikliku õppekavaga; 2) 5.–10. klassi õppekava on vastavuses 9-aastase 4.–9. klassi riikliku õppekavaga. (4) Liitpuudega õpilaste õppekava on koostatud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava alusel, õppeaeg 9 aastat. (5) Koolil on õigus koostada lõigetes 1 ja 4 nimetatud õppekavade alusel individuaalsed õppekavad lähtudes õpilase erivajaduse astmest. (6) Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga kooskõlastatult õppenõukogu ja riigikooli nõukoguga. § 10. Õppe- ja kasvatustöö korraldus (1) Õppeperioodi pikkus on 175 õppepäeva. (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand. (3) Õpilaste nädalakoormus, õppeainete loendid ja õppetundide arv on kehtestatud haridusministri määrusega. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis. (4) Korrektsioonitöö toimub hääldus- ja kuuldeõppe ning kõneravi tundides, suurendatud on emakeele tundide arvu; kuulmise erivajadusega õpilaste osakonnas on sõnastruktuuri paremaks mõistmiseks kasutusel sõrmendid, mõistete selgitamisel kasutatakse tugikeelena viipekeelt. (5) Võõrkeele ja valikainete valikul arvestab kool oma võimalusi ning pedagoogide, õpilaste ja lastevanemate ettepanekuid. (6) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, esimeses klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid. (7) Kooli lõpetamisel sooritavad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivad kuulmise ja kõne erivajadustega laste osakonna õpilased põhikooli lõpueksamid haridusministri määrusega kehtestatud korras. (8) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivad õpilased põhikooli eksameid ei soorita. (9) Õpilaste elukorraldus internaadis määratakse kooli direktori käskkirjaga kinnitatud internaadi kodukorra ja päevakavaga. § 11. Ettevalmistusrühma töökorralduse alused (1) Kooli juures on ettevalmistusrühm kuulmise ja kõne erivajadustega lastele, ettevalmistusrühma suurus on 10 last. (2) Ettevalmistusrühma õppekava põhineb alushariduse raamõppekaval. § 12. Kooli vastuvõtt (1) Laste vastuvõtt kooli toimub nõustamiskomisjoni otsuse ja lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel haridusministri määrusega kehtestatud korras. (2) Nõustamiskomisjonid esitavad laste dokumendid koolile. (3) Kooli ei võeta vastu lapsi: 1) kellel on epilepsia sageli korduvate hoogudena; 2) kes invaliidsuse tõttu ei saa hakkama enese hooldamisega ja vajavad pidevalt abi; 3) kellel esineb enurees. § 13. Koolist väljaarvamine Lapse võib erirühmast või koolist välja arvata: 1) lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel, koolikohustuslikus eas oleva õpilase võib koolist välja arvata, kui õpilane on vastu võetud elukohajärgsesse või lapsevanema või eestkostja valitud kooli seda kinnitava teate alusel; 2) nõustamiskomisjoni otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid ei ole lapsel vaja viibida erirühmas või õpilasel õppida erivajadustega laste koolis. 4. peatükk ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 14. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema üldtööaja piires; 2) õppida individuaalõppekava järgi; 3) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu kooli küsimuste lahendamises; 4) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, rajatisi ja õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 5) elada kooli internaadis (väljaspoolt Tartut elavate laste puhul) vanema avalduse alusel; 6) osaleda pikapäevarühma töös vanema avalduse alusel; 7) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli direktori, Haridusministeeriumi järelevalveametniku või lastekaitseorganisatsiooni poole; 8) saada õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet; 9) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta. § 15. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 3) lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest; 6) hoidma kooli head mainet; 7) hoidma kooli kasutuses olevat vara. § 16. Tunnustuse ja laituse avaldamine Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust õigusaktides ning kooli sisekorraeeskirjades ettenähtud korras. § 17. Ainelise kahju hüvitamine Õpilaste poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad või eestkostja vastavalt kehtestatud korrale. 5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD § 18. Koolitöötajad Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli teenindav personal. § 19. Personali koosseisu määramine ja töölepingud Personali koosseisu määrab kooli direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud personali miinimumkoosseisule. § 20. Konkursi korraldamine ja atesteerimine (1) Õpetaja ja kasvataja vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (2) Õpetaja ja kasvataja kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse nende atesteerimine haridusministri määrusega kehtestatud korras. § 21. Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse käesoleva põhimäärusega, töösisekorraeeskirjadega, töötaja ametijuhendi, töö- ja kollektiivlepinguga. 6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE § 22. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor. (2) Direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, riigikooli nõukogu ja õpilasesindusega. (3) Direktori ülesanded: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) korraldab nõustamiskomisjoni otsuse rakendamise koolis; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud ning kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 5) tagab riigikoolinõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 6) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 7) tagab kooli eelarve projektide koostamise ja eelarve täitmise; 8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) kinnitab töösisekorraeeskirjad; 10) lahendab talle pandud teisi küsimusi. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt haridusministri kehtestatud korrale. (5) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu haridusminister. § 23. Kooli õppenõukogu Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. § 24. Tartu Hiie Kooli nõukogu Kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimiseks ja selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab haridusminister Tartu Hiie Kooli nõukogu, mis tegutseb haridusministri määrusega kehtestatud korras. 7. peatükk VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 25. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Haridusministeeriumi poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kool kasutab ning valdab tema valduses ja kasutuses olevat vara vastavalt riigivaraseadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. § 26. Rahalised vahendid Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, laekumistest sihtasutustest ja annetustest. § 27. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kinnitatud tähtaegadel ja korras. § 28. Järelevalve Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi järelevalveametnikud seaduses sätestatud alustel ja korras. 8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 29. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning tema tegevuse lõpetab Haridusministeerium õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (2) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning maavanemale hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.