Vabariigi Valitsus — Regionaalabi andmise eritingimused — RT I, 78, 473

AVALDATUD : RT I 2001, 78, 473 Regionaalabi andmise eritingimused1 Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 307 Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtib regionaalabi (edaspidi abi) kohta, mida käsitletakse riigiabina. Abi antakse investeeringuks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse või investeeringuga seotud töökohtade loomiseks, samuti erandina tegevuskulude katmiseks. (2) Käesoleva määruse alusel võib abi anda ka majandusraskustes äriühingu restruktureerimiseks, arvestades lisaks käesolevale määrusele ka «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud majandusraskustes äriühingule riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatut. Käesoleva määruse alusel ei või anda abi majandusraskustes äriühingu finantsalaseks restruktureerimiseks. (3) Abi saaja panus investeeringu või töökohtade loomise rahastamisse või tegevuskulude katmiseks peab olema vähemalt 25%. Abi saaja panus ei tohi sisaldada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid. § 2. Abi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse (1) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuks materiaalsetesse varadesse: 1) investeeringut põhivarasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja laiendamisega või tegevuse alustamisega, mis toob kaasa olulisi muudatusi olemasoleva ettevõtja toodangus või tootmisprotsessis seoses ratsionaliseerimise, restruktureerimise või moderniseerimisega; 2) investeeringut ülevõetud põhivarasse teise ettevõtte omandamise puhul, mis on likvideeritud või mis oleks likvideeritud, kui seda ei oleks üle võetud. (2) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuks immateriaalsetesse varadesse investeeringuid tehnoloogia edasiarendamiseks, mille puhul omandatakse õigus patentidele või oskusteabe kasutamisele. (3) Investeeringu puhul materiaalsetesse varadesse arvutatakse antava abi osakaal lubatavatest kuludest. Lubatavateks kuludeks on maa, hoonete, tootmisseadmete ja sisseseade tegelik maksumus. Transpordi valdkonnas ei kuulu lubatavate kulude hulka veovahendite ja -seadmete, välja arvatud raudteeveerem, soetamine. Ettevõtte omandamise puhul on lubatavateks kuludeks varade ostuhind eeldusel, et tehing toimus turutingimustel. Varade puhul, mille soetamiseks on riigiabi antud enne nende omandamist, arvatakse nende varade soetusmaksumus lubatavatest kuludest uue riigiabi andmisel maha. (4) Investeeringu puhul immateriaalsetesse varadesse loetakse lubatavateks kuludeks üksnes need kulud, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) immateriaalseid varasid kasutatakse ainult abi saavas ettevõtjas; 2) immateriaalsed varad on amortiseeritavad; 3) immateriaalsed varad soetatakse kolmandatelt isikutelt turutingimustel; 4) immateriaalsed varad arvestatakse ettevõtja varade hulka. (5) Ettevõtja puhul, kes ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtja «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses (edaspidi suurettevõtja), ei tohi immateriaalsetesse varadesse tehtava investeeringu osakaal ületada 25% lubatavatest kuludest. (6) Abi võib anda investeeringuks tingimusel, et investeeringu käigus omandatud vara säilitatakse antud ettevõttes ja samas regioonis viis aastat. Vara võõrandamise korral enne viie aasta möödumist tuleb abi tagastada. § 3. Investeeringuga seotud töökohtade loomiseks antav abi (1) Töökohtade loomine käesoleva määruse tähenduses on töökohtade arvu suurenemine ettevõtja juures, võrreldes viimase kaheteistkümne kuu keskmisega enne investeerimise alustamist. Selle perioodi jooksul kaotatud töökohad arvatakse samal perioodil loodud töökohtade arvust maha. (2) Abi antakse töökohtade loomiseks, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele: 1) töökohad peavad olema seotud materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse tehtava investeeringuprojekti elluviimisega; 2) töökohad peavad olema loodud hiljemalt kolme aasta jooksul investeeringuprojekti lõpetamisest; 3) töökohtade loomine peab tõstma töötajate üldarvu ettevõtja juures, võrreldes investeeringuprojekti algusele eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega; 4) loodud töökohad tuleb säilitada vähemalt viieks aastaks, arvates nende loomisest. (3) Investeeringuga seotud töökohtade loomiseks antava abi puhul loetakse lubatavateks kuludeks palgakulud. Palgakulude arvutamisel korrutatakse loodavate töökohtade arv loodavatel töökohtadel makstava kahe aasta keskmise palgaga, mille hulka on arvestatud sotsiaalmaks. (4) Töökohtade arv vastab tööjõuühikute arvule aastas, s.t aasta jooksul täiskohaga töötavate töötajate arvule, kusjuures osalise ajaga ja ajutiselt töötanud töötajaid arvestatakse osaliste tööjõuühikutena. Baasaastaks loetakse kinnitatud arvestusperioodi. § 4. Tegevuskulude katmiseks antav abi (1) Abi ettevõtja tegevuskulude katmiseks ei anta, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Abi ettevõtja tegevuskulude katmiseks võib anda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) abi on põhjendatav olulise panusega regionaalsesse arengusse; 2) abi ulatus on proportsionaalne puudustega, mida abi andmisega soovitakse kõrvaldada; 3) abi on ajaliselt piiratud ja järjest vähenev. § 5. Abi lubatav osakaal (1) Abi osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina lubatavatest kuludest. Abi, mida antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse võrdse väärtusega rahaliseks abiks. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. Abi, mida antakse mitmete osadena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on «Konkurentsiseaduse» § 43 lõikes 2 nimetatud intress (riigiabi viiteintress), mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. (2) Abi lubatava osakaalu määramisel on aluseks käesoleva määruse lisas toodud regionaalabikaart. (3) Põhja-Eesti regiooni (Harjumaa koos Tallinnaga) puhul ei tohi abi osakaal ületada 40% lubatavatest kuludest. (4) Lõikes 3 nimetamata regioonide puhul ei tohi abi osakaal ületada 50% lubatavatest kuludest. (5) Lõigetes 3 ja 4 sätestatud abi osakaalu puhul arvutatakse abi suurus pärast otseste maksude mahaarvamist. (6) Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele abi andmise korral võib lõigetes 3 ja 4 nimetatud abi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra. Nimetatud 15 protsendipunkti osas arvutatakse abi suurus enne otseste maksude mahaarvamist. (7) Abi osakaalu ülempiiri arvutamisel arvestatakse kogu saadava abiga, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. (8) Kui regionaalabi lubatavad kulud kattuvad täielikult või osaliselt mõnel teisel eesmärgil antava riigiabi lubatavate kuludega, siis kohaldatakse lubatavate kulude ühisele osale abi saaja jaoks soodsaimat abi osakaalu ülempiiri. (9) Abi investeeringuga seotud töökohtade loomiseks ja abi investeeringuteks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse võib ühendada, pidades kinni regioonile kehtestatud abi osakaalu ülempiirist. § 6. Loa taotlemise kohustus ulatuslike abiprojektide puhul (1) Abi andjad peavad vastavalt «Konkurentsiseaduse» §-le 34 taotlema abi andmiseks täiendavalt luba rahandusministri poolt lubatud abiprogrammi raames vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 34 lõike 2 alusel kehtestatud rahandusministri määrusele järgmistel juhtudel: 1) projekti kogumaksumus on vähemalt 400 000 000 krooni (tekstiili- ja rõivasektori projektide puhul 110 000 000 krooni) ja kogu abi osakaal väljendatuna protsendina lubatud investeeringute kuludest on vastavalt regionaalabikaardile vähemalt 50% regionaalsest abi ülempiirist suurettevõtjatele samas piirkonnas ja abi loodud või kindlustatud töökoha kohta on vähemalt 300 000 krooni (tekstiili- ja rõivasektori projektide puhul 230 000 krooni) või 2) kogu saadava abi summa projekti raames on vähemalt 400 000 000 krooni. (2) Lõiget 1 ei kohaldata abile, mis on osa majandusraskustes äriühingule antavast restruktureerimisabist. Nimetatud juhul tuleb taotleda riigiabi andmise luba, sõltumata projekti maksumusest või kogu saadava abi summast. (3) Lõikes 1 nimetatud abi osakaalu võib rahandusminister vähendada, võttes arvesse abi mõju konkurentsile, loodavatele töökohtadele ja regiooni arengule. § 7. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määrus nr 110 «Regionaalabi andmise tingimused» (RT I 2001, 35, 192) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. 1 Euroopa Komisjoni «Regionaalabi saamise juhised» (EÜT C 74, 10.03.1998, lk 9) ja «Suurtele investeerimisprojektidele erinevates majandusharudes antava regionaalabi raamistik» (EÜT C 107, 07.04.1998, lk 7). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 307 «Regionaalabi andmise eritingimused» lisa REGIONAALABI MAKSIMAALSED OSAKAALUD (vt. RT I 2001, 78, 473) Rahandusminister Siim KALLAS