Vabariigi Valitsus — Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused — RT I, 78, 467

AVALDATUD : RT I 2001, 78, 467 Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused1 Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 301 Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus kehtib keskkonnakaitsele suunatud riigiabi (edaspidi keskkonnakaitsealane riigiabi) kohta, mida antakse investeeringuteks, infoalaseks tegevuseks ja nõustamisteenusteks, tegevuskulude katmiseks ning keskkonnasõbralike toodete omandamiseks ja kasutamiseks. (2) Määrust ei kohaldata riigi või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest keskkonnakaitse infrastruktuuri objektide rajamiseks eraldatavatele investeeringutoetustele. (3) Keskkonnakaitse infrastruktuuri objektideks käesoleva määruse tähenduses loetakse keskkonnakaitse nõuete täitmiseks üldistes huvides vajalikke keskkonnaseadmeid ja -ehitisi. (4) Määrust ei kohaldata keskkonnakaitsealaseks teadus- ja arendustegevuseks ning koolituseks suunatud riigiabile. (5) Energiasäästule suunatud riigiabile kohaldatakse käesolevat määrust üksnes juhul, kui sellega taotletakse ja saavutatakse olulist kasu keskkonnakaitsele. (6) Taastuvenergia kasutamisele suunatud riigiabile kohaldatakse käesolevat määrust üksnes juhul, kui abi antakse investeeringuteks. (7) Abi investeeringuteks varasemate keskkonnakahjustuste likvideerimiseks, näiteks saastatud tööstuskruntide kasutuskõlblikuks muutmiseks, kui saaste eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta, võidakse mitte lugeda riigiabiks, kui abi andmisega ei kaasne kasu teatud ettevõtjale või majandusharule. (8) Abi avalikustamiskampaaniate korraldamiseks, mis tõstaksid keskkonnaalast teadlikkust ja annaksid asjakohast informatsiooni näiteks jäätmete liigiti kogumise, loodusressursside säilitamise või keskkonnasõbralike toodete kohta, ei loeta riigiabiks, kui see on üldise ulatusega ja sellega ei mõjutata otseselt vastavat kaubaturgu ning abi andmisega ei kaasne üheselt tuvastatavat kasu teatud ettevõtjale. (9) Meetmeid, mis mõjutavad lõpptarbijaid omandama ja kasutama keskkonnasõbralikke tooteid, võib rahandusminister mitte lugeda riigiabiks, kui nendega ei kaasne üheselt tuvastatavat kasu teatud ettevõtjale. (10) Lõikes 1 sätestatud keskkonnakaitsealast riigiabi võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punkti 3 alusel. § 2. Keskkonnakaitse investeeringuteks suunatud riigiabi lubatavad kulud (1) Lubatud on riigiabi keskkonnakaitse investeeringuteks: 1) mis võimaldavad täita uusi keskkonnakaitsealaseid kohustuslikke normatiive või muid õigusaktides ettenähtud uusi kohustusi (edaspidi normatiivid) ja millega kaasneb ettevõtte ja seadmete kohandamine uute nõuete täitmiseks või 2) mis võimaldavad saavutada tunduvalt kõrgemat keskkonnakaitse taset kui normatiivides on ette nähtud või 3) valdkondades, kus normatiive ei ole kehtestatud, kuid investeeringutega kaasneks keskkonnakaitsealaste näitajate oluline paranemine või nende Euroopa Liidu liikmesriikide tasemele jõudmine, kus normatiivid on kehtestatud. (2) Kui keskkonda sama liiki häiriva tegevuse või saastamise kohta on olemas nii Euroopa Ühenduse kui ka Eesti normatiivid, lähtub rahandusminister riigiabi andmise loa andmisel rangemast normatiivist. (3) Lõike 1 kohaselt antav riigiabi peab olema proportsionaalne keskkonnaseisundi saavutatava paranemisega, normatiivide täitmise ja ületamisega ning selleks vajaliku investeeringuga. (4) Lõikes 1 nimetatud riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse maasse, ettevõttesse, hoonetesse ja seadmetesse tehtavaid investeeringuid, mille otsene eesmärk on vähendada keskkonna saastamist ja keskkonda häirivat tegevust või see likvideerida või kohandada keskkonnakaitsele suunatud tootmismeetodeid. (5) Lubatavateks kuludeks loetakse ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks vajalike täiendavate investeerimiskuludega. (6) Lõike 1 punktis 1 sätestatud riigiabi võib anda ainult kindlaks ajavahemikuks ja vaid juhul, kui seadmed on uute normatiivide jõustumise ajaks käigus olnud vähemalt kaks aastat. (7) Kui üle kahe aasta vanuste seadmete kohandamise asemel eelistatakse need asendada uute seadmetega, ei või riigiabi ületada vanade seadmete kohandamise lubatavaid kulusid. § 3. Investeeringuteks suunatud riigiabi lubatav osakaal (1) Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi ületada 25% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 15% muude ettevõtjate puhul. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat. (2) Paragrahvi 2 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi ületada 40% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 30% muude ettevõtjate puhul. (3) Lõigetes 1 ja 2 toodud riigiabi lubatavaid osakaale võib suurendada: 1) «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud regionaalabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud osakaaludeni; 2) 15 protsendipunkti võrra lisaks punktis 1 toodud osakaalule, kui abi antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale. (4) Kui investeeringutega kaasnevad osaliselt normatiivide täitmine, nende ületamine ja osaliselt meetmed, mille kohta normatiive ei ole kehtestatud, tuleb nende lubatavad kulud näidata eraldi ja rakendada proportsionaalselt vastavaid lubatavaid osakaale. Kui kulusid eraldada pole võimalik, rakendatakse rangemaid osakaale. (5) Lõigetes 1 ja 2, § 4 lõikes 2 ning § 5 lõikes 2 toodud abi brutosumma osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina vastavatest lubatavatest kuludest. Selle arvutamisel arvestatakse abi suurust enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks abiks. Abi, mida antakse mitmete osadena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi kättesaadavaks tehti. § 4. Infoalaseks tegevuseks antava riigiabi lubatavad kulud ja lubatav osakaal (1) Infoalaseks tegevuseks antava keskkonnakaitsealase riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse otseselt keskkonnakaitse infoalase tegevusega seotud kulusid. (2) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi ületada 70% väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja 50% muude ettevõtjate puhul. (3) Kui ettevõtja ettevõte asub Põhja-Eesti regioonis (Harjumaa koos Tallinnaga), võib lõikes 2 sätestatud osakaale suurendada 5 protsendipunkti võrra. Kui ettevõtja asub eespool nimetamata regioonides, võib osakaale suurendada 10 protsendipunkti võrra. § 5. Nõustamisteenusteks antava riigiabi lubatavad kulud ja lubatav osakaal (1) Nõustamisteenusteks antava keskkonnakaitsealase riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse ettevõtjaväliste konsultantide poolt pakutavate teenuste kulusid. Need teenused ei või olla pidevad või perioodilised ega seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega, nagu näiteks regulaarsete maksukonsultatsiooni-, reklaami- või juriidiliste teenuste kulud. (2) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal ei või ületada 50% lubatavatest kuludest. § 6. Tegevuskulude katmiseks antav riigiabi (1) Tegevuskulude ajutiseks katmiseks antavaks riigiabiks loetakse abi, mis katab ettevõtja igapäevased ekspluatatsioonikulud, mida ettevõtja tavaliselt peaks ise katma ja mis ei ole seotud investeeringute ega töökohtade loomisega. (2) Keskkonnakaitsealast riigiabi tegevuskulude katmiseks võib rahandusminister lubada, kui: 1) riigiabi on suunatud jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtjatele ja kui jäätmetekitajad tasuvad jäätmekäitluse süsteemi kasutamise eest proportsionaalselt süsteemi kasutamisega; 2) riigiabiga kompenseeritakse ainult täiendavad kulud, mis tekivad võrreldes igapäevaste tegevuskuludega, ja 3) riigiabi andmine on ajaliselt piiratud (lühiajaline) ja aja jooksul vähenev, et riigiabi saajal oleks huvi saastamist vähendada või võtta kiiremini kasutusele tõhusamad ressursside kasutusviisid. (3) Jäätmekäitluseks antava riigiabi lubatavate kuludena käsitatakse jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja töötlemise täiendavaid kulusid. § 7. Keskkonnasõbralike toodete omandamiseks ja kasutamiseks suunatud riigiabi Keskkonnasõbralike toodete omandamiseks ja kasutamiseks suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada üksnes juhul, kui abi antakse olenemata toodete päritoluriigist ja abi ei ole suurem kui otsesed täiendavad kulud, mis on seotud keskkonnasõbralikumate toodete omandamise ja kasutamisega, võrreldes tavapäraste toodete omandamise ja kasutamisega. § 8. Osakaalude kehtivus Määruses toodud lubatavate osakaalude ülempiiri arvutamisel arvestatakse kogu saadava abiga, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. § 9. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a määrus nr 257 «Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise tingimused» (RT I 2001, 68, 412) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. 1 Euroopa Komisjoni juhised keskkonnakaitsele suunatud riigiabi kohta (EÜT C 72, 10.03.1994, lk 3). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN