Vabariigi Valitsus — Tööhõivealase riigiabi andmise eritingimused — RT I, 78, 465

AVALDATUD : RT I 2001, 78, 465 NB! KEHTETU - RT I 2003, 57, 385 - jõust. 15.08.2003 Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) § 31 lõike 6 alusel. §1. Üldsätted (1) Määrus kehtib tööhõivealase abi kohta, mida antakse töökohtade säilitamiseks või täiendavate töökohtade loomiseks. (2) Tööhõivealast abi ei loeta riigiabiks, kui see ei soodusta teatud ettevõtjaid ega teatud kaupade tootmist või müüki ja kui abi antakse füüsilistele isikutele ning see on suunatud: 1) töötute juhendamiseks, nõustamiseks, üldiseks abistamiseks ja koolituseks; 2) töötajate konkurentsivõime tõstmiseks tööturul, eriti kutseõppe või staþeerimise kaudu; 3) teatud töötajate sissetuleku täiendamiseks; 4) naiste tööhõive soodustamiseks traditsioonilistel meeste kutsealadel või rahvusvähemustesse kuuluvate üksikisikute tööhõive soodustamiseks; 5) töötajate mobiilsuse soodustamiseks, füüsilistest isikutest ettevõtjate tegevuse alustamiseks või teatavate töötajategruppide palkamiseks, kellele on takistuseks ajutised sotsiaalsed ja kutsealased asjaolud; 6) puuetega inimeste tööhõive soodustamiseks. (3) Riigiabiks ei loeta tööhõivealaseid üldisi abimeetmeid, näiteks tööhõivealase seadusandluse või haridussüsteemi täiustamiseks suunatud meetmeid. (4) Määrust ei kohaldata laevaehituses, mootorsõidukitööstuses, sünteeskiutööstuses ja transpordis antavale riigiabile. (5) Määrust ei kohaldata investeeringutega seotud riigiabile ja riigiabile, mille andmine on osa majandusraskustes ettevõtja saneerimise või restruktureerimise meetmetest. §2. Tööhõivealase riigiabi vormid (1) Tööhõivealast riigiabi antakse toetuse vormis ühekordsete või igakuiste maksetena, teatud ettevõtjate tööandjapoolsetest maksudest või maksetest vabastamisena ja muudes «Konkurentsiseaduse» § 30 lõikes 1 sätestatud vormides või nende vormide kombinatsioonina. (2) Riigiabi töökohtade säilitamiseks tähendab ettevõtjale antavat toetust, mis annab ettevõtjale võimaluse oma töötajaid mitte vallandada, kusjuures toetuse suurus arvutatakse töötajate arvu alusel riigiabi andmise ajal. (3) Täiendavate töökohtade loomiseks loetakse ettevõtja töötajate arvu lisandumist võrreldes keskmise töötajate arvuga teatud perioodi jooksul. Ühe töökoha asendamist teisega, ilma et töötajate arv tegelikult suureneks või loodaks uusi töökohti, ei loeta täiendavate töökohtade loomiseks. Riigiabi töökohtade loomiseks peab tagama töökohad töötajatele, kes ei ole varem töötanud või on oma eelmise töökoha kaotanud, ning seda arvutatakse loodud töökohtade arvu alusel. (4) Täiendavate töökohtade loomiseks loetakse ka töökohtade jagamist, mis on üldise töömahu jagamine enamate, lühema tööajaga töökohtade vahel, andes suuremale arvule töötajatele võimaluse (osalise ajaga) tööd teha. §3. Tööhõivealase riigiabi andmise eritingimused (1) Tööhõivealane riigiabi peab olema ajutine, mis tähendab, et abi peab olema stimuleeriva iseloomuga ja seda antakse ainult perioodi jooksul, mil see on vajalik. (2) Töökohtade säilitamiseks suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 2 punkti 2 või lõike 3 punkti 1 alusel. (3) Täiendavate töökohtade loomiseks suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punkti 3 alusel. Sellise riigiabi hindamisel lähtub rahandusminister järgmistest kriteeriumidest: 1) riigiabi andmine soodustab täiendavate töökohtade loomist väikese ja keskmise suurusega ettevõtjates. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat; 2) riigiabi andmisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja/või vastavale regioonile omaseid probleeme; 3) riigiabi on mõeldud ettevõtjatele stimuleerimaks neid tööle võtma teatavaid töötajategruppe, kellel on erilisi raskusi tööturule tulekuga või sinna tagasipöördumisega; 4) töölepingu tingimused vastavad kohustusele võtta töötajad tööle määramata ajaks ja säilitada äsjaloodud töökohti teatud minimaalse perioodi jooksul tagamaks loodud töökohtade stabiilsus. Arvesse võetakse ka muid tagatisi uute töökohtade püsimiseks; 5) abisumma töötaja kohta on põhjendatud ega moodusta õigustamatult suurt osa ettevõtja tootmiskuludest; 6) töökohtade loomine, mille jaoks riigiabi antakse, on kombineeritud vastavate töötajate koolituse või ümberõppega. §4. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 10. mai 2000. a määrus nr 157 «Tööhõivealase riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 39, 245) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2001. a. 1 Euroopa Komisjoni juhised tööhõivealase abi kohta (EÜT C 334, 12.12.1995, lk 4). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN