Justiitsminister — Prokurörieksami tegemise nõuded ja kord ning avaliku konkursi korras prokuröri ametikohale kandideerivatele isikutele esitatavad atesteerimisnõuded ja atesteerimise viis — RTL, 88, 1244

NB! Kehtetu – RTL 2004, 29, 506 – jõust. 29.03.2004 Käesolev määrus on kehtestatud «Prokuratuuriseaduse» (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222; 2001, 53, 315) § 21 lõike 2 ja § 44 alusel. I. ÜLDSÄTTED §1. Prokurörieksameid korraldab ja võtab vastu ning avaliku konkursi korras prokuröri ametikohale kandideerivate isikute vastavust ametikoha atesteerimisnõuetele hindab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). §2. Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel juhindub prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjon Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a määrusega nr 124 (RT I 1996, 33, 686; 1998, 52/53, 775; 118¿120, 1900) kinnitatud «Konkursi ja atesteerimiskomisjoni põhimäärusest» ning Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 303 (RT I 1998, 118¿120, 1900) kinnitatud «Konkursi korraldamise ja atesteerimise korrast», kui «Prokuratuuriseadusest» ei tulene teisiti. II. PROKURÖRIEKSAMI TEGEMISE NÕUDED JA KORD §3. Prokurörieksamil kontrollitakse abiprokuröri teoreetilisi teadmisi ja situatsiooniülesannete lahendamise oskust. §4. Kaks kuud enne abiprokuröri õppeteenistuse lõppemist teavitab vastava prokuratuuri vanemprokurör sellest komisjoni esimeest. §5. Komisjoni esimehe määratud tähtajaks esitab abiprokuröri juhendav prokurör komisjonile ning koopiana abiprokurörile põhistatud arvamuse, milles on märgitud eksamineeritava abiprokuröri: 1) teenistusalane asjatundlikkus; 2) erialateadmiste täiendamine; 3) algatusvõime; 4) töövõime; 5) kohusetunne teenistuse alal; 6) suhtlemisoskus; 7) ergutused ja kehtivad distsiplinaarkaristused; 8) muud omadused või kalduvused, mis soodustavad või takistavad teenistuskohustuste täitmist. §6. Komisjoni esimees kutsub §-s 4 määratud tähtajast arvates kahe nädala jooksul kokku komisjoni korraldava koosoleku, kus otsustatakse abiprokuröri eksamile lubamine ning eksami toimumise aeg ja koht, vaadatakse läbi kirjaliku eksami ülesanded, täpsustatakse vestlusvooru korraldust ning otsustatakse muid vajalikke küsimusi. §7. Komisjoni esimees teatab abiprokurörile eksami toimumise aja ja koha. Eksam ei või toimuda varem kui kahe nädala möödudes komisjoni korraldava koosoleku toimumisest. §8. Komisjonil on õigus tutvuda eksamineeritava varasema teenistuskäiguga, nõuda vastavatelt ametnikelt arvamust eksamineeritava teadmiste, oskuste ja isikuomaduste kohta ning uurida tema eelneva teenistusega seotud dokumentatsiooni. §9. Eksamil kontrollitakse abiprokuröri teadmisi ja nende rakendamise oskust järgmistes valdkondades: 1) kriminaalõigus; 2) kriminaalmenetlus; 3) prokuratuuri ülesanded, õigused ja kohustused; 4) kohtute ülesanded ja korraldus; 5) politsei ülesanded, õigused ja kohustused; 6) advokatuuri ülesanded ja korraldus; 7) isikute põhiõigused ja -vabadused; 8) kriminaaltäiteõigus; 9) riigi põhikord; 10) avaliku halduse korraldus; 11) avalik teenistus. §10. Paragrahvi 9 alapunktides 1¿7 nimetatud valdkondades on nõutavad üksikasjalikud teadmised, alapunktides 8¿11 nimetatud valdkondi tuleb tunda põhimõtete tasandil. §11. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. §12. Eksami kirjalikus osas kontrollitakse kandidaadi oskusi kahe situatsiooniülesande (edaspidi ülesanne) lahendamisel. §13. Ülesannete lahendamisel võib kasutada komisjoni poolt kasutada antud õigusakte. §14. Kui eksamineeritav kasutab ülesande lahendamisel muid materjale peale komisjoni poolt antute või konsulteerib eksami ajal teise eksamineeritavaga, langeb ta eksamilt välja. §15. Eksamineeritav märgistab oma töö varjunime või numbrilise koodiga ning lisab tööle kinnise ümbriku, mis sisaldab sama koodi ning eksamineeritava nime. Ümbrikud jäävad hoiule komisjoni esimehe kätte ning need avatakse pärast tööde hindamise lõpetamist. §16. Eksami suulises osas esitatakse eksamineeritavale tema teoreetiliste teadmiste kontrollimiseks juhuvalikul küsimusi käesoleva määruse §-s 9 nimetatud valdkondadest. §17. (1) Prokurörieksami osade tulemusi hinnatakse hinnetega ühest kümneni. Kirjalikku eksamit ja suulist eksamit hinnatakse eraldi. (2) Eksamihinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Hinne alla viie on mitterahuldav. (3) Kui eksamineeritav on saanud mitterahuldava hinde eksami kirjaliku osa eest või eksami suulise osa eest, ei ole ta eksamit sooritanud. §18. Eksami tulemuste põhjal teeb komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) lugeda eksami tulemuseks «sooritatud»; 2) lugeda eksami tulemuseks «sooritamata» ning teha justiitsministrile ettepanek abiprokuröri teenistusest vabastamiseks; 3) lugeda eksami tulemuseks «sooritamata» ning teha justiitsministrile ettepanek abiprokuröri õppeteenistuse pikendamiseks. III. AVALIKU KONKURSI KORRAS PROKURÖRI AMETIKOHALE KANDIDEERIVATELE ISIKUTELE ESITATAVAD ATESTEERIMISNÕUDED §19. Atesteerimisnõuded avaliku konkursi korras abiprokuröri ametikohale kandideerivale isikule on: 1) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses; 2) riigi põhikorra, isikute põhiõiguste ja -vabaduste, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate seaduste tundmine; 3) prokuratuuri korraldust ja prokuröriteenistust reguleerivate seaduste tundmine; 4) tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning seonduvalt kriminaalmenetlusega haldusõiguserikkumiste asjade menetluse, tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse tundmine; 5) kriminaalõiguse ja -menetluse tundmine ning praktilise rakendamise oskus; 6) rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtete tundmine kriminaalõiguse ja -menetluse vallas; 7) eesti keele oskus kõrgtasemel ja kahe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel; 8) infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtete ja kasutamisvõimaluste tundmine; 9) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; 10) intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamine mitteolulisest ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omandada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele. §20. Atesteerimisnõuded avaliku konkursi korras maa- ja linnaprokuröri ametikohale kandideerivale isikule on: 1) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses; 2) riigi põhikorra, isikute põhiõiguste ja -vabaduste, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate seaduste tundmine; 3) prokuratuuri korraldust ja prokuröriteenistust reguleerivate õigusaktide tundmine; 4) tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning seonduvalt kriminaalmenetlusega haldusõiguserikkumise asjade menetluse, tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse tundmine; 5) kriminaalõiguse ja -menetluse (sh Riigikohtu lahendite) põhjalik tundmine ning praktilise rakendamise oskus; 6) rahvusvahelistest õigusallikatest tulenevate põhimõtete tundmine tsiviil- ja kriminaalasjades ning inimõiguste vallas; 7) eesti keele oskus kõrgtasemel ja kahe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel; 8) infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtete ja kasutamisvõimaluste tundmine ja rakendamise oskus, ametikohal vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitsemise oskus; 9) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; 10) intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamine mitteolulisest ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omandada informatsiooni kasutusvalmina ning kiiresti reageerida muutustele; 11) hea suhtlemisoskus, sh oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; 12) algatusvõime ja loovus, sh võime välja töötada uusi lahendusi, algatada muudatusi, neid omaks võtta ja ellu viia. §21. Atesteerimisnõuded avaliku konkursi korras riigiprokuröri ametikohale kandideerivale isikule on: 1) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses; 2) riigi põhikorra, isikute põhiõiguste ja -vabaduste, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate seaduste tundmine; 3) prokuratuuri korraldust ja prokuröriteenistust reguleerivate õigusaktide tundmine; 4) tsiviil-, äri- ja tööõiguse ning seonduvalt kriminaalmenetlusega haldusõiguserikkumiste asjade menetluse, tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse tundmine; 5) kriminaalõiguse ja -menetluse (sh Riigikohtu lahendite) põhjalik tundmine; 6) rahvusvaheliste õigusallikate tundmine tsiviil- ja kriminaalasjades ning inimõiguste vallas, samuti nende praktilise rakendamise oskus; 7) eesti keele oskus kõrgtasemel ja kahe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel; 8) infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtete ja kasutamisvõimaluste tundmine ning rakendamise oskus, ametikohal vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitsemise oskus; 9) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; 10) intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamine mitteolulisest ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omandada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele; 11) hea suhtlemisoskus, sh oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; 12) algatusvõime ja loovus, sh võime välja töötada uusi lahendusi, algatada muudatusi, neid omaks võtta ja ellu viia; 13) ametikohal nõutavate juhtimisalaste teadmiste ja oskuste olemasolu, sh juhtimisprintsiipide tundmine ja nende praktilise rakendamise, samuti tööprotsessi planeerimise oskus; 14) töövõime, sh võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus efektiivselt kasutada aega. IV. AVALIKU KONKURSI KORRAS PROKURÖRI AMETIKOHALE KANDIDEERIVATE ISIKUTE ATESTEERIMISE VIIS §22. (1) Abiprokuröri ametikohale kandideeriva isiku atesteerimise viisiks on eksam ja vestlus. (2) Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. (3) Eksami kirjalikus osas kontrollitakse kandidaadi oskusi kahe situatsiooniülesande lahendamisel. (4) Eksami suulises osas esitatakse eksamineeritavale tema teoreetiliste teadmiste kontrollimiseks juhuvalikul küsimusi käesoleva määruse §-s 9 nimetatud valdkondades. (5) Abiprokuröri ametikohale kandideeriva isiku isikuomaduste, sealhulgas kõlbeliste omaduste sobivust prokuröriks hinnatakse vestluse alusel. Isikuomaduste sobivust hinnates võib komisjon arvestada ka muid prokuröri ülesannete täitmiseks olulisi andmeid kandideeriva isiku kohta. (6) Abiprokuröri ametikohale kandideeriva isiku isikuomadusi hindab komisjon sobivaks või mittesobivaks. Kui komisjon ei pea eksamineeritava isikuomadusi sobivaks, ei ole isik eksamit sooritanud. Sellekohast otsust peab komisjon põhjendama. §23. (1) Maa- ja linnaprokuröri ametikohale kandideeriva isiku atesteerimise viisiks on eksam ja vestlus. (2) Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. (3) Eksami kirjalikus osas kontrollitakse kandidaadi oskust situatsiooniülesande lahendamisel. (4) Eksami suulises osas esitatakse eksamineeritavale tema teoreetiliste teadmiste kontrollimiseks juhuvalikul küsimusi, vähemalt üks igas käesoleva määruse §-s 9 nimetatud valdkondades. (5) Maa- või linnaprokuröri ametikohale kandideeriva isiku omaduste sobivust maa- ja linnaprokuröriks hinnatakse vestluse alusel. Isikuomaduste sobivust hinnates võib komisjon arvestada ka muid prokuröri ülesannete täitmiseks olulisi andmeid kandideeriva isiku kohta. (6) Maa- või linnaprokuröri ametikohale kandideeriva isiku isikuomadusi hindab komisjon sobivaks või mittesobivaks. Kui komisjon ei pea eksamineeritava isikuomadusi sobivaks, ei ole isik eksamit sooritanud. Sellekohast otsust peab komisjon põhjendama. (7) Eksamit ei pea tegema isik, kui ta on antud maa- või linnaprokuröri ametikohale ainuke kandidaat ning kui tal on sooritatud prokurörieksam, mille sooritamisest ei ole möödunud kolme aastat. §24. Riigiprokuröri ametikohale kandideeriva isiku atesteerimise viisiks on vestlus ning prokuröri poolt, kellele kandidaat vahetult allub, kandidaadi kohta esitatud põhistatud arvamuse hindamine. IV. LÕPPSÄTTED §25. Tunnistada kehtetuks justiitsministri 24. detsembri 1998. a määrus nr 58 ««Prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni töökorra», «Prokuröri ametikohtadele kandideerivate isikute atesteerimisnõuete» ning «Prokurörieksami tegemise nõuete ja korra» kinnitamine» (RTL 1998, 340/341, 1394; 1999, 7, 80; 71, 908; 148, 2095; 2000, 10, 94). Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR