Keskkonnaminister — Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks — RTL, 87, 1219

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340) paragrahvi 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks. (2) Määruse reguleerimisalasse ei kuulu: 1) setete laotamine, kaasa arvatud reoveesetete ja süvendustööde muda või muu taolise pinnasmaterjali laotamine väetamiseks või maaparanduseks; 2) omadustelt sobivate püsijäätmete kasutamine prügilas ehitusotstarbeks või maa-alade taastamis- ja täitmis- ning rekultiveerimistöödel; 3) veekogudest välja võetud tavajäätmete hulka kuuluva muda ladestamine nende veekogude äärde; 4) tavajäätmete hulka kuuluva muda paigutamine pinnaveekogusse, kaasa arvatud selle sängi ja põhja pinnasesse; 5) saastumata pinnase ladestamine; 6) maavarade ja maa-ainese otsingul, kaevandamisel (kaasa arvatud karjääriviisilisel kaevandamisel), töötlemisel ja ladustamisel tekkivate püsijäätmete ladestamine; 7) loomakorjuste ladestamine maa alla. § 2. Prügila (1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud: 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitise sisesed prügilad); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks aasta või enam. (2) Lõikes 1 nimetatud jäätmete ladestuskoht loetakse prügilaks kuni järelhoolduse perioodi lõppemiseni. (3) Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemise, taaskasutamise või kõrvaldamise kohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul ladustamisest; 3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul ladustamisest. § 3. Prügila liigid Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad alljärgnevalt: 1) ohtlike jäätmete prügila; 2) tavajäätmeprügila; 3) püsijäätmeprügila. § 4. Püsijäätmed ja biolagunevad jäätmed (1) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmeks on üksnes jäätmed, mille üldleostuvus ja saasteainete sisaldus, samuti nõrgvee ökotoksilisus on tühised, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. (2) Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, paber ja papp) on biolagunevad jäätmed. § 5. Jäätmete töötlemine Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sorteerimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. § 6. Nõrgvesi ja prügilagaas (1) Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse. (2) Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekib prügilasse ladestatud jäätmetest. § 7. Prügila käitaja (1) Prügila käitaja on isik: 1) kellel on jäätmete ladestamiseks selles prügilas kehtiv jäätmeluba, või jäätmeluba, mille kehtivus on «Jäätmeseaduse» paragrahvi 35 kohaselt peatatud (edaspidi käitaja); 2) kes hooldab prügilat pärast prügila lõplikku sulgemist (edaspidi järelhooldaja). (2) Käitaja vastutab prügila töö korralduse ja seire eest. (3) Järelhooldaja vastutab prügila järelhoolde eest. (4) Prügila käitaja ja endine prügila käitaja vastutavad prügilas ladestatud jäätmetest lähtuvate negatiivsete keskkonnamõjudega põhjustatud kahju eest solidaarselt. § 8. Prügila negatiivse keskkonnamõju vältimise või vähendamise põhimõte (1) Prügila kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat mis tahes riski inimese tervisele. (2) Arvulist normi mitteületava või arvulise normiga reguleerimata negatiivsete keskkonnamõjude (keskkonnahäiringute), nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, põlengud prügilas, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki sobivaid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. 2. peatükk Prügila rajamisnõuded 1. jagu PRÜGILA KASUTUSIGA JA PRÜGILA ASUKOHA VALIK § 9. Prügila rajamine (1) Prügila rajamine on prügila asukoha ja prügila liigi kindlaks määramine ning ehituslik projekteerimine ja ehitamine õigusaktidega sätestatud korras. (2) Prügila loetakse rajatuks, kui on väljastatud «Planeerimis- ja ehitusseaduse» paragrahvi 58 kohane ehitise kasutusluba. § 10. Prügila kavandatav kasutusiga (1) Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutuseaga. (2) Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat. § 11. Prügila asukoha valik (1) Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitamine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muude strateegiliste kavade ja plaanidega. (2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks juhindutakse prügila asukoha valikul muuhulgas: 1) maa sihtotstarbest, planeeringutest ja haldusjaotusest; 2) üleriigilisest, maakonna, valla ja linna jäätmekavast; 3) maa-ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, sealhulgas põhjavee reostustundlikkusest tulenevast riski suurusest; 4) lennuohutusest tulenevatest nõuetest ning riski suurenemisest, mida põhjustab lennujaama lähedus; 5) põllumajandusmaade ja veekogude lähedusest tuleneva riski suurenemisest neile maadele ja veekogudele; 6) asustusalade, eriti tiheasustusalade kaugusest. (3) Lõikes 1 nimetatud keskkonnariski ja negatiivse keskkonnamõju liigset suurust eeldatakse: 1) veehaarde sanitaarkaitsealal; 2) ranna ja kalda ehituskeeluvööndis; 3) sageli üleujutataval alal; 4) rahvusparkides, loodus-, maastiku- või muinsuskaitsealal ja kaitstavate looduse üksikobjektide ning kultuurimälestiste vahetus läheduses; 5) puhke- ja virgestusalal; 6) väikese kandevõimega vajumis- või maalihkeohtlikul pinnasel; 7) karstilehtrite alal. § 12. Eeluuringud (1) Rajatava prügila mõju piirkonnas tehakse kindlaks keskkonnaseisund, mis jääb aluseks hilisemate seireandmete võrdlemisel. (2) Tehakse kindlaks rajatava prügila mõjupiirkonnas asuvate pinnaveekaevude vee kvaliteet. (3) Põhjaveest võetakse proove vastavalt standardile EN ISO 5667-11:1993 vähemalt kolmest kohast: vähemalt üks vaatluspunkt on vee liikumisuuna suhtes rajatavast prügilast pealevoolu ja vähemalt kaks allavoolu. (4) Põhja- ja pinnavee algseisundi määramisel kasutatakse maksimaalselt riikliku seire andmeid. § 13. Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamise põhimõtte arvestamine rajamisel Prügila rajatakse selliselt, et oleks võimalik täita paragrahvi 8 lõigete 1 ja 2 nõudeid, eriti pööratakse tähelepanu, et jäätmed ei saaks kanduda tuulega prügilast välja. § 14. Prügila mõju ehitisele (1) Prügila rajatakse teistest ehitisest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisele on tühine. (2) Lõikes 1 nimetatud vahemaa on vähemalt 300 m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral. (3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata prügilaga seotud ehitisele, mis on prügilale lähemal kui 300 m. (4) Ehitis on prügilaga seotud, kui see on vajalik prügila teenindamiseks nagu kaalumaja ja juurdepääsutee. § 15. Läbiva liinirajatise keeld Rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbivaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid. 2. jagu PINNASE KAITSE JA VEEKAITSE § 16. Prügila aluse ja külgede omadused (1) Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. (2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike meetmete kavandamisel lähtutakse prügila aluse ja ümbruse geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest iseärasustest. (3) Lõikes 1 nimetatud kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse pinnastega, millel on järgmised näitajad: 1) filtratsioonimoodul ? 8,64 × 10–5 m/d ja paksus ? 5 m ohtlike jäätmete prügilal; 2) filtratsioonimoodul ? 8,64 × 10–5 m/d ja paksus ? 1 m tavajäätmeprügilal; 3) filtratsioonimoodul ? 8,64 × 10–3 m/d ja paksus ? 1 m püsijäätmeprügilal. (4) Kui geoloogiline barjäär ei vasta lõikes 3 sätestatule, tuleb rakendada abinõusid, nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagavad vähemalt samaväärse kaitse. (5) Lõikes 4 nimetatud tehisbarjääri paksus on vähemalt 0,5 meetrit. (6) Tehisbarjääri rajamisel lähtutakse geoloogilise aluspinna stabiilsusest, jäätmelademe eeldatavast kujust ja massist ning rajatakse barjäär nii, et on välistatud geoloogilise aluspinna kahjustumine prügila vajumise läbi. § 17. Nõrgvee koguse vähendamise vajaduse arvestamine rajamisel (1) Prügila rajatakse selliselt, et oleks võimalik täita paragrahvi 36 lõike 1 nõudeid. (2) Nõuete täitmiseks vajalike abinõude kavandamisel lähtutakse prügila omadustest ja ilmastikutingimustest. § 18. Abinõud nõrgvee suunamiseks, kogumiseks ja puhastamiseks (1) Nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks kaetakse prügila põhi ja küljed vettpidavast tehismaterjalist kihi ja dreenikihiga. (2) Lõikes 1 nimetatud dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 meetrit. (3) Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse «Veeseaduses» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. § 19. Leevendused pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitse nõuetest (1) Prügila asukohajärgses maakonnas asuv Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus) võib vabastada paragrahvi 18 lõikes 3 nimetatud nõrgvee kogumise ja töötlemise kohustusest, kui on viidud läbi keskkonnamõju hindamine, milles on muuhulgas arvestatud asukoha ja prügilas potentsiaalselt ladestatavate jäätmete iseärasusi ning teenistus on hindamise aruannet arvestades veendunud, et pinnase ja põhjavee kaitse on ilma nimetatud nõuete rakendamiseta tagatud. (2) Kui keskkonnateenistus on teinud lõikes 1 nimetatud otsuse või kui muul alusel on selge, et prügila keskkonnarisk on tavapärasest väiksem, võib keskkonnateenistus teha leevendusi paragrahvi 16 lõigetes 3–5 ning paragrahvi 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest. (3) Keskkonnateenistus võib keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades otsusega teha leevendusi püsijäätmete prügila osas paragrahvides 16–18 sätestatud nõuetest või anda vabastusi nende nõuete täitmisest, välja arvatud paragrahvi 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. (4) Selle määruse paragrahvi 16 lõigete 3–6, paragrahvi 17 lõike 1 ja paragrahvi 18 lõigete 1–3 nõudeid ei rakendata selliste tavajäätmete ladestamisel, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad geoloogiauuringutel, maavarade kaevandamisel (ka karjääriviisilisel kaevandamisel), rikastamisel ja ladustamisel ning mis ladestatakse nii, et on välditud keskkonnareostus ja oht inimese tervisele. 3. jagu MUUD NÕUDED § 20. Prügilagaasi käitlusnõuete arvestamine prügila rajamisel Prügila, kus ladestakse biolagunevaid jäätmeid, varustatakse: 1) gaasipüüde ja -kogumise seadmetega prügilagaasi kontrollimatu kogunemise ja väljaimbumise vältimiseks; 2) teiste vajalike ehitiste ja seadmetega, mis on vajalikud paragrahvi 37 lõigete 2 ja 3 nõuete täitmiseks. § 21. Prügila maa-ala kontrollitavus (1) Prügila rajatakse viisil, mis välistab isikute juurdepääsu prügila maaalale käitaja teadmata. (2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks rajatakse prügila piirde ja lukustatavate väravatega, samuti sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladestamist. § 22. Kaalumisseadme kohustuslikkus Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid. 3. peatükk Jäätmete prügilakõlblikkus § 23. Jäätmete prügilakõlblikkus (1) Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid. (2) Jäätmed on kõlblikud prügilasse ladestamiseks, kui: 1) nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud vastavalt paragrahvile 24; 2) nende ladestamine seda liiki prügilasse on lubatud vastavalt paragrahvidele 25–27; 3) antud jäätmeid on kas loetletud selles prügilas vastuvõetavate jäätmete nimistus või ei ole neid loetletud selles prügilas mitte vastuvõetavate jäätmete nimistus; 4) nende ladestamine ei ole vastuolus teiste õigusaktidega. (3) Kui jäätmeid ei ole lõike 2 punktis 3 nimetatud vastuvõetavate jäätmete nimistus, kuid nende omadused on võrdväärsed nimistus loetletud mõne jäätmeliigi omadustega, on jäätmed kõlblikud selles prügilas ladestamiseks. (4) Kui jäätmeid ei ole lõike 2 punktis 3 nimetatud mitte vastuvõetavate jäätmete nimistus, kuid nende omadused on võrdväärsed nimistus loetletud mõne jäätmeliigi omadustega, ei ole jäätmed kõlblikud selles prügilas ladestamiseks. § 24. Jäätmed, mille ladestamine prügilasse on keelatud Prügilasse ei ladestata: 1) vedeljäätmeid, s.o kõiki vedelas olekus jäätmeid, kaasa arvatud reovesi, välja arvatud sete ja muda; 2) jäätmeid, mis on prügila tingimustes plahvatusohtlikud, oksüdeerivad, kergestisüttivad, süttivad või sööbivad, nagu on määratletud «Jäätmeseaduse» paragrahvi 25 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 9; 3) tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavad jäätmeid, nagu on määratletud «Jäätmeseaduse» paragrahvi 25 lõike 1 punktis 10; 4) jäätmeid, mis sisaldavad teadusuuringute või õppetegevuse tulemusena tekkinud määratlemata või uusi kemikaale, mille mõju tervisele või keskkonnale ei ole teada (näiteks laborijäägid jms); 5) jäätmeid, mille koostis ja päritolu ei ole teada, välja arvatud jäätmed, mille ladestuskõlblikkus on analüüsidega kindlaks tehtud; 6) jäätmeid, mille kohta kõik või osa vajalikest andmetest põhineb tunnustamata või akrediteerimata laboris tehtud analüüsidel ning neid andmeid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida kohapeal. § 25. Püsijäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed Püsijäätmeprügilasse ladestatakse üksnes püsijäätmeid. § 26. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed (1) Tavajäätmeprügilasse ladestatakse: 1) segaolmejäätmeid; 2) muu päritoluga tavajäätmeid, millest prügila tingimustes ei eraldu ohtlikke aineid; 3) stabiilseid, mittereageerivaid (nagu tahkestatud, klaasistatud) ohtlikke jäätmeid, mille leostumise käigus eralduvate ohtlike ainete kogus on samaväärne tavajäätmete leostumisel eralduvate ohtlike ainete kogusega; 4) lupja sisaldavaid jäätmeid, sh põlevkivituhka, võimalike roiskuvate taimsete ja loomsete jäätmete (sh toidujäätmete), reoveesette jms ohtlikkuse vähendamiseks. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmeid ei ladestata biolagunevate jäätmete ladestusalale (pesasse). (3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud jäätmeid ladestatakse üksnes juhul, kui lupja sisaldavaid jäätmeid on prügilas alla 2% jäätmete üldmassist. § 27. Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed (1) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ainult «Jäätmeseaduse» paragrahvi 2 lõike 5 alusel koostatud jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistusse kantud ohtlikke jäätmeid. (2) Ohtlike jäätmete prügilasse ei ladestata jäätmeid, milles sisalduvate potentsiaalselt ohtlike koostisosade kogusisaldus või leostuvus on nii kõrge, et võib kaasa tuua töötajate tervise kahjustuste või keskkonnakahjustuste riski olulise kasvu lähiajal või ei võimalda jäätmete piisavat stabiliseerumist prügila kavandatud kasutusaja jooksul. (3) Lõikes 2 nimetatud jäätmeid võib ladestada pärast seda, kui töötlemisega on lõikes 2 nimetatud ohutegurid kõrvaldatud. § 28. Prügilasse ladestatavate või mitteladestatavate jäätmete nimistu (1) Igal prügilal on nimistu jäätmetest, mida selles prügilas võib ladestada, või nimistu jäätmetest, mida selles prügilas ladestada ei tohi. (2) Nimistu esitatakse keskkonnateenistusele koos keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 34 «Jäätmeseaduse paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel» (RTL 1999, 59, 780; 2000, 43, 610) alusel väljastatava jäätmeloa taotlusega ja väljastatakse koos jäätmeloaga. (3) Keskkonnateenistus otsustab nimistu sobivuse üle lähtudes muuhulgas: 1) jäätmete või nende analüüsimisel laboratoorsetes leostustestides saadava vesilahuse (eluaadi) omadustest; 2) prügila ja selle asukoha iseärasustest, sealhulgas ümbruskonna keskkonnakaitse, eriti veekaitse vajadustest; 3) prügila keskkonnakaitsevahendite (nagu vettpidav kiht või nõrgvee kogumissüsteem) kahjustumise eest kaitsmise vajadusest; 4) vajadusest tagada jäätmete stabiliseerumine; 5) tervisekaitse vajadustest. (4) Keskkonnateenistus muudab nimistut jäätmeloas, kui see on vajalik kooskõla saavutamiseks selle määrusega ning muude õigusaktidega, sealhulgas strateegiliste kavade ja plaanidega, eriti jäätmekavadega. (5) Nimistu esitatakse seisukoha saamiseks Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule tervisekaitsetalitusele. § 29. Prügilasse ladestatavate või mitteladestatavate jäätmete nimistu muutmine (1) Keskkonnateenistus muudab prügila kasutusperioodil nimistut käitaja taotlusel, kui see ei too kaasa vastuolu selle määruse või muude õigusaktidega, sealhulgas strateegiliste kavade ja plaanidega, eriti jäätmekavadega. (2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks võib keskkonnateenistus vajadusel põhjendatult nõuda jäätmeloa taotleja kulul eksperthinnangut isikult, kellele on antud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse» (RT I 2000, 54, 348) paragrahvis 14 nimetatud tegevuslitsents. (3) Muudetud nimistu esitatakse seisukoha saamiseks Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule tervisekaitsetalitusele. § 30. Ladestatavate jäätmete töötlemise kohustuslikkus (1) Ladestatakse üksnes töödeldud jäätmeid. (2) Lõikes 1 sätestatu ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas. § 31. Ladestatavate jäätmete lahjendamise ja segamise keeld Keelatud on jäätmete lahjendamine või segamine üksnes nende ladestamisnõuetele vastavuse saavutamise eesmärgil. 4. peatükk Jäätmete vastuvõtmine ja muud prügila kasutusnõuded § 32. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine (1) Käitaja peab vahetult jäätmete vastuvõtmise eel või ajal või sama liiki jäätmekoormatest esimese koorma prügilasse vastuvõtmisel veenduma, et jäätmed on prügilakõlblikud. (2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks käitaja kontrollib: 1) asjassepuutuvaid dokumente, nagu jäätmeveose saatelehte, ohtlike jäätmete üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja ja välisriigist sisseveetud jäätmete korral Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1992. a määruses nr 365 «Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord» (RT I 1993, 2, 34; 1997, 65, 1097) nimetatud asjassepuutuvaid dokumente; 2) visuaalselt prügila pääsla juures ja ladestuskohas jäätmete vastavust punktis 1 nimetatud dokumentides antud kirjeldustele. (3) Kui käitaja on veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku teatise, milles on märgitud jäätmete vastuvõtmise aeg, jäätmeveose saatelehe või ohtlike jäätmete saatekirja number, jäätmeliik ja kogus ning jäätmed üleandnud veoettevõtja ja jäätmed kohale toimetanud füüsilise isiku nimi. (4) Kui tekib kahtlus jäätmete vastavuses lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumentidele, võetakse üleantavatest jäätmetest proovid vastavalt paragrahvile 33. (5) Kui on ebaselge paragrahvi 23 lõigetes 3 ja 4 nimetatud võrdväärsus, on keskkonnateenistusel, samuti käitajal õigus nõuda jäätmeid üle andva isiku kulul eksperthinnangut selle määruse paragrahvi 29 lõikes 3 nimetatud isikult. (6) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning teavitab vastuvõtmisest keeldumisest viivitamatult keskkonnateenistust ja Keskkonnainspektsiooni. § 33. Jäätmeproov (1) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse ja jäätmeloa tingimustele vastavuse kontrolliks võetavad proovid peavad olema võimalikult iseloomulikud kontrollitavatele jäätmetele ja vastama üldtunnustatud standardite nõuetele. (2) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse kontrolliks võetakse proovid üleantavatest jäätmetest käitaja nõudmisel jäätmeid üle andva isiku kulul. (3) Jäätmeproove analüüsitakse tunnustatud või akrediteeritud laboris jäätmeid üleandnud isiku kulul. (4) Proove ja analüüsitulemusi säilitatakse vähemalt kuu. § 34. Ladestamine (1) Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise ja lihke vastu. (2) Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. (3) Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m 3. § 35. Ladestatud jäätmete üle arvestuse pidamine ja aru andmine (1) Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, samuti jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmetekitaja, olmejäätmete korral nende koguja kohta, samuti ohtlike jäätmete täpse asukoha kohta ladestusalal. (2) Käitaja esitab vähemalt kord aastas oma jäätmealase tegevuse kohta aruande keskkonnateenistusele registrisse kandmiseks. § 36. Nõrgvee tekke vähendamine (1) Prügila kasutusajal ja järelhoolde perioodil: 1) vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; 2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse. (2) Keskkonnateenistus võib oma otsusega püsijäätmete prügila käitaja vabastada lõikes 1 nimetatud nõuetest, kui keskkonnateenistus on veendunud, et pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse on tagatud ka ilma nende nõuete järgimiseta. § 37. Prügilagaasi kogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine põletamisega (1) Käitaja korraldab prügilagaasi kogumise prügilates, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid. (2) Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. (3) Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse. § 38. Prügila kontrollitus (1) Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast. (2) Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub pääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta. (3) Ebaseadusliku ladestamise avastamisel käitaja takistab ladestamist ja teavitab sellest kohe asjassepuutuvaid keskkonnajärelevalveasutusi. (4) Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta. Väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse. (5) Käitaja puudumisel lasuvad lõigetes 1–3 nimetatud kohustused prügila maa omanikul. 5. peatükk Prügila sulgemisnõuded § 39. Prügila või selle osa sulgemise vajadus (1) Prügila suletakse, kui: 1) prügila on saavutanud projektikohase mahu; või 2) sulgemise vajadus tuleneb muust õigusakti nõudest. (2) Prügila osa suletakse, kui: 1) ladestamisala on täidetud projektkõrguseni; või 2) sulgemise vajadus tuleneb muust õigusakti nõudest. (3) Prügila või selle osa võib sulgeda ka käitaja taotlusel muudel alustel, kui sulgemine ei ole vastuolus õigusaktidega, sealhulgas strateegiliste plaanide ja kavadega, eelkõige jäätmekavaga. § 40. Asjassepuutuvate isikute seisukohavõtt (1) Paragrahvi 39 lõikes 1 nimetatud prügila sulgemise vajadusest teavitab keskkonnateenistus kohe prügila teeninduspiirkonna maavanemaid ning valla- ja linnavalitsusi, samuti ettevõtjaid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab. (2) Teavitatud isikud võivad anda oma seisukoha prügila sulgemise osas kahe nädala jooksul teavitamisest. (3) Paragrahvi 39 lõikes 3 nimetatud prügila sulgemise taotlus esitakse keskkonnateenistusele, kes edastab taotluse ühe nädala jooksul selle saamisest seisukohavõtuks prügila teeninduspiirkonna maavanematele ning valla- ja linnavalitsustele ning teavitab sellest taotlusest ettevõtjaid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab. (4) Seisukoht antakse keskkonnateenistusele kahe nädala jooksul taotluse saamisest. (5) Keskkonnateenistus põhjendab seisukohaga mittenõustumist otsuses prügila sulgemise kohta. (6) Teade prügila sulgemise kavatsusest avaldatakse ettepaneku tegija kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded. § 41. Sulgemiskava (1) Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, esitab käitaja keskkonnateenistusele prügila sulgemiskava koos taotlusega. (2) Enne sulgemiskava koostamist viiakse läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine prügila käitaja kulul. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse koos sulgemiskavaga. (3) Sulgemiskava sisaldab muuhulgas: 1) sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused, sealhulgas jäätmelademe kattekihid, ja meetmed selle määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks; 2) sulgemistööde ajakava; 3) sulgemistööde arvestuslikku maksumust; 4) prügila järelhoolduse toiminguid. (4) Nõuetekohase sulgemiskava kinnitab keskkonnateenistus. § 42. Sulgemise otsus (1) Prügila sulgemise otsuse teeb keskkonnateenistus pärast prügila lõplikku ülevaatust, kõikide käitaja poolt esitatud aruannete hindamist ja asjassepuutuvate isikute seisukohtade kaalumist. (2) Jäätmete ladestamine prügilasse on pärast sulgemisotsuse tegemist keelatud. (3) Sulgemise otsusega määratakse kindlaks: 1) sulgemiskava täitmise tähtajad; 2) järelhooldaja, järelhoolduse tingimused ja ligikaudne kestus. (4) Prügila loetakse lõplikult suletuks, kui keskkonnateenistus on teinud sulgemise otsuse ja tühistanud jäätmeloa osas, mis annab õiguse prügilas jäätmeid ladestada. (5) Prügila lõplik sulgemine ei vabasta käitajat vastutusest prügilast lähtuvate negatiivsete keskkonnamõjudega põhjustatud kahju eest. § 43. Jäätmelademe katmine prügila sulgemisel (1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt: 1) ohtlike jäätmete prügila – isolatsioonikiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksune dreenikiht ja vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht; 2) tavajäätmeprügila – gaasi kogumise kiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksune dreenikiht ja vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht; 3) püsijäätmeprügila – vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht. (2) Kui keskkonnateenistus on teinud paragrahvi 19 lõikes 1 nimetatud otsuse või kui muul alusel on selge, et prügila keskkonnarisk on tavapärasest väiksem, võib keskkonnateenistus otsusega teha leevendusi selle paragrahvi lõike 1 nõuetest. § 44. Järelhoolduse kohustus Järelhooldaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab keskkonnateenistusele kord aastas aruande vastavalt paragrahvi 49 nõuetele. 6. peatükk Prügila seirenõuded 1. jagu KÄITAJA SEIREKOHUSTUSED, SEIREKOHUSTUSE TÄPSUSTAMINE JA SEIREKONTROLL § 45. Seire kohustuslikkus (1) Käitaja ja järelhooldaja on kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seire ja pidama arvestust seiretulemuste üle, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja arvestuse pidamise selle tulemuste üle. (2) Vabastuse korral nõrgvee kogumisest vastavalt paragrahvi 19 lõikele 1 ei seirata nõrgvett. (3) Kui keskkonnateenistus, lähtudes prügila ja selle asukoha iseärasustest, on veendunud, et prügila ei ohusta pinnavett, võib ta käitaja ja järelhooldaja vabastada pinnavee seirest. (4) Kui prügilasse ei ole ladestatud rohkesti gaasi tekitavat orgaanilist ainet, võib keskkonnateenistus vabastada gaasiseirest täielikult või osaliselt, kui keskkonnateenistus on veendunud, et vabastus ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. § 46. Seirekohustuse määratlemine (1) Keskkonnaseirenõuded määratleb keskkonnateenistus jäätmeloas lähtudes selle peatüki nõuetest. (2) Põhjavee kvaliteedi- ja seirenõuete määratlemisel lähtub keskkonnateenistus prügila asukoha hüdrogeoloogilistest iseärasustest ja eelseire käigus määratud põhjavee kvaliteedist. § 47. Olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest teatamine Käitaja teatab seire käigus ilmnenud olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest viivitamatult keskkonnateenistusele. § 48. Seireproovide analüüsi kontroll Seirega seonduvate proovivõtmise ja analüüsitoimingute kvaliteeti kontrollivad tunnustatud või akrediteeritud laborid. § 49. Seirearuandlus Käitaja ja järelhooldaja esitavad vähemalt kord aastas keskkonnateenistusele seirearuande järgmiste paragrahvi 35 lõikes 1 loetlemata andmetega: 1) tagasi saadetud jäätmete hulga ja liigi kohta; 2) eksperthinnang jäätmete prügilakõlblikkuse kohta (kui see on olemas); 3) teave jäätmelademe kasvu kohta; 4) andmed prügilagaasi tekkimise kohta; 5) andmed põhjavee seisundi kohta; 6) andmed nõrgvee seisundi kohta; 7) andmed pinnavee kohta; 8) teave prügila keskkonnamõju ja häiringutõrjemeetmete kohta; 9) teave kõrvalekaldumistest selle määruse nõuetest. 2. jagu PINNAVEE, NÕRGVEE, PRÜGILAGAASI JA JÄÄTMELADEME SEIRE § 50. Meteoroloogilised andmed (1) Vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kasutatakse kas riiklikku ilmajaamade võrgustikku või tehakse kohapealseid vaatlusi. (2) Jäätmelademes moodustunud nõrgvee tekke ja prügila võimalikku lekke hindamiseks kogutakse prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid kord päevas: 1) sademete hulk; 2) õhutemperatuur kell 14.00; 3) valitsev tuule suund ja tuule tugevus; 4) aurumine (mõõdetakse nt lüsimeetriga); 5) õhuniiskus kell 14.00. (3) Järelhoolde perioodil kogutakse lõikes 2 nimetatud andmeid, välja arvatud punktis 3 nimetatu, kalendrikuu kaupa kuu keskmisena nii kaua kui keskkonnateenistus seda nõuab. (4) Keskkonnateenistus võib järelhooldajale anda osalise või täieliku vabastuse lõikes 3 nimetatud kohustustest. § 51. Pinnavee seire (1) Pinnavee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügila ümbruskonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist. (2) Pinnavee omadused määratakse vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu. (3) Pinnaveest võetakse suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov. (4) Pinnavee omadused tehakse kindlaks: 1) prügila kasutusajal vähemalt kord kvartalis; 2) järelhooldeperioodil iga kuue kuu tagant. § 52. Prügila ümbruskonna kaevude vee seire Kord aastas suurvee ajal määratakse ülemist põhjaveekihti avavate kaevude veekvaliteedi muutused võrreldes varasemate mõõtmistega. § 53. Nõrgvee seire (1) Nõrgvee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügilast lähtuva nõrgvee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist. (2) Nõrgvee maht ja koostis määratakse eraldi igas kohas, kus vesi juhitakse prügilast välja, samuti kõigis nõrgvee kogumiskohtades. (3) Prügila kasutusajal määratakse nõrgvee maht kord kuus ja koostis kord kvartalis. (4) Järelhooldusperioodil määratakse nõrgvee maht ja koostis kord kuue kuu tagant. (5) Mõõdetavad nõrgvee parameetrid ja analüüsitavad ained määratakse ladestatud jäätmete koostisest ning jäätmete leostumisomadustest lähtudes. § 54. Prügilagaasi seire (1) Prügilagaasi seire peab võimalikult hästi iseloomustama prügila kõigis osades tekkivaid gaase. (2) Prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk tehakse kindlaks: 1) prügila kasutusajal kord kvartalis; 2) järelhooldusperioodil iga kuue kuu tagant. (3) Prügilagaasis analüüsitavad gaasid määratakse ladestatud jäätmete koostisest ja jäätmete leostumisomadustest lähtudes. (4) Metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisalduse mõõtmine on kohustuslik. (5) Järelhoolde perioodil kontrollitakse regulaarselt gaasieemaldussüsteemi tõhusust. § 55. Proovide võtmise sageduse vähendamine (1) Kui proovidest saadud andmed annavad alust arvata, et pikemad perioodid proovide võtmise vahel ei vähendaks proovide esinduslikkust, võib keskkonnateenistus pikendada paragrahvi 50 lõikes 3, paragrahvi 51 lõigetes 3 ja 4 ning paragrahvi 54 lõikes 2 nimetatud perioode. (2) Nõrgvee elektrijuhtivuse määramine ei või toimuda harvemini kui kord aastas. § 56. Jäätmelademe seire (1) Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal kord aastas järgmisi andmeid: 1) jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; 2) jäätmelademe seisundi iseloomustus: temperatuur ja nõrgvee tase lademe sees; 3) jäätmete ladestamise viisid, ladestamise aeg ja kestus; 4) ladestamiseks vaba maht; 5) jäätmelademe vajumine. (2) Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine aastalugemi alusel. 3. jagu PÕHJAVEE SEIRE § 57. Põhjavee proovide esinduslikkus (1) Seire käigus võetavad põhjavee proovid peavad võimalikult täpselt iseloomustama põhjavee kvaliteeti, mida prügila võib mõjutada. (2) Põhjavee proovid võetakse vähemalt ühes punktis prügila suhtes pealevoolu ja vähemalt kahes punktis prügila suhtes allavoolu. 2 § 58. Põhjavee taseme mõõtmise sagedus (1) Põhjavee taset mõõdetakse nii prügila kasutusajal kui ka järelhooldeperioodil kaks korda aastas. (2) Kui põhjavee tase kõigub üle 1,0 m, mõõdetakse põhjavee taset kord kvartalis. § 59. Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemise sagedus (1) Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemine peab olema piisavalt sage, et põhjavee reostumise või reostumise ohu korral oleks võimalik rakendada tõhusaid parendavaid abinõusid. (2) Kvaliteedi kindlakstegemise sageduse määramisel juhindutakse põhjavee liikuvusest (liikumiskiirusest, -suunast, pinnase filtratsioonivõimest jm). § 60. Mõõdetavad parameetrid proovides Mõõdetavad parameetrid proovides määratakse sõltuvalt nõrgvee arvatavast koostisest ja eeluuringutega kindlaks tehtud põhjavee kvaliteedist, arvestades ühtlasi põhjavee liikuvust.3 § 61. Põhjavee künnistasemed (1) Iga prügila kohta määratakse selle prügila asukoha hüdrogeoloogilisest ehitusest ja põhjavee kvaliteedist lähtuvalt põhjavee künnistasemed, mille ületamine näitab põhjavee reostumise ohtu ja ühtlasi olulise negatiivse keskkonnamõju olemasolu paragrahvi 47 tähenduses. (2) Kui künnistasemeid pole võimalik olemasolevate andmete põhjal piisava täpsusega määrata, korraldab keskkonnateenistus jäätmeloa taotleja kulul künnistasemete määramiseks keskkonnamõju hindamise. § 62. Künnistaseme ületamisest tulenevad kohustused (1) Kui proovi analüüs näitab künnistaseme ületamist, võetakse kohe teine proov. (2) Kui teine proov kinnitab künnistaseme ületamist, teavitab käitaja või järelhooldaja sellest kohe keskkonnateenistust ja Keskkonnainspektsiooni ning, juhindudes jäätmeloas antud erakorralistest ohutusmeetmetest, võtab tarvitusele kõik võimalikud parendavad abinõud. (3) Vaatlusi tuleb hinnata kehtestatud seirereegleid sisaldavate kontrolltabelite alusel ja näitajate kõikumiste järgi selles paigas. Kontrolltabelis antakse: 1) reostusnäitaja; 2) reostusnäitaja künnistase; 3) kehtestatud reostusnäitaja piirväärtus; 4) proovivõtu ja kontrollproovivõtu aeg; 5) analüüsi tulemus; 6) analüüsi teinud labor; 7) märkused. 7. peatükk Rakendussätted 1. jagu OLEMASOLEVAD PRÜGILAD § 63. Seadusjärgsed prügilad ja ebaseaduslik ladestamispaik (1) Seadusjärgne prügila on: 1) kasutusesolev seadusjärgne prügila – prügila, millel on määruse jõustumisel paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud prügila käitaja; 2) tegevuse lõpetanud seadusjärgne prügila – prügila, mida on kasutatud üldjuhul õiguspäraselt ning kus jäämete ladestamine on lõpetatud enne määruse jõustumist. (2) Määruse jõustumisel olemasolev lõikes 1 nimetamata prügila on olemasolev ebaseaduslik ladestamispaik. § 64. Korrastatud prügila Paragrahvi 63 lõikes 2 nimetatud prügila, kus jäätmete ladestamine on lõpetatud enne määruse jõustumist, samuti lõike 1 punktis 2 nimetatud prügila on korrastatud prügila, kui selles prügilas on tehtud sulgemistööd nagu jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine, jäätmelademe katmine haljastust või muud kasutust võimaldaval viisil. § 65. Ebaseadusliku ladestamispaiga sulgemine (1) Juhindudes muuhulgas «Jäätmeseaduse» paragrahvis 49 sätestatust, võtab keskkonnateenistus meetmeid ebaseaduslike ladestamispaikade edasise kasutuse välistamiseks ning teeb ettekirjutuse ladestamispaiga likvideerimise kohta. (2) Keskkonnateenistus võib teha ettekirjutuse ebaseadusliku ladestamispaiga korrastamiseks, kui keskkonnateenistus on prügila seisukorda ja kohalikke iseärasusi arvestades veendunud, et prügila ei põhjusta ohtu keskkonnale ja tervisele ning et prügilast lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid pärast prügila korrastamist tühised. § 66. Korrastatud prügila ja tegevuse lõpetanud seadusjärgse korrastamata prügila ülevaatus, keskkonnamõju hinnang, korrastamine ja seire (1) Keskkonnateenistuse korraldamisel ja prügila viimase käitaja või selle puudumisel prügila maa omaniku kulul tehakse korrastatud prügilate ja paragrahvi 63 lõike 1 punktis 2 nimetatud korrastamata prügilate ülevaatus ning antakse paragrahvi 29 lõikes 3 nimetatud isiku poolt eksperthinnang, et selgitada, kas prügila võib põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või mitte. (2) Vajadusel tehakse kasutusesolevas prügilas kindlaks sinna ladestatud jäätmete lagunemisaste, tekkiva prügilagaasi ligikaudne kogus, tekkiva nõrgvee omadused ja ligikaudne kogus ja antakse nende ja muude asjassepuutuvate tegurite, nagu ümbruskonna iseärasused, põhjal üldine hinnang prügila negatiivsele keskkonnamõjule. (3) Lõikes 1 nimetatud eksperthinnangu asemel võib keskkonnateenistus anda ise hinnangu ning vormistada selle ülevaatuse dokumendina, kui keskkonnateenistus on prügila seisukorda ja kohalikke iseärasusi arvestades veendunud, et prügilast lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud on tühised. (4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud hinnangu kohaselt võib prügilal olla oluline negatiivne keskkonnamõju, korraldab keskkonnateenistus prügila keskkonnamõju hindamise prügila käitaja kulul. (5) Lähtudes lõikes 1 või 3 nimetatud hinnangust, korraldab keskkonnateenistus prügila viimase käitaja või selle puudumisel prügila asukoha maatüki omaniku kulul korrastamiskava koostamise ja täitmise. (6) Lõikes 3 nimetatud kavaga määratakse prügila korrastamise tehnilised lahendused, etapid ja ajakava, seire korraldus ja korrastamise aruannete esitamise ajakava. § 67. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila uuringud (1) Keskkonnateenistuse korraldamisel ja prügila käitaja kulul tehakse kasutusesolevas prügilas kindlaks sinna ladestatud jäätmete lagunemisaste, tekkiva prügilagaasi ligikaudne kogus, tekkiva nõrgvee omadused ja ligikaudne kogus ning antakse nende ja muude asjassepuutuvate tegurite, nagu ümbruskonna iseärasused, põhjal üldine hinnang prügila negatiivsele keskkonnamõjule. (2) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu kohaselt võib prügilal olla oluline negatiivne keskkonnamõju, korraldab keskkonnateenistus prügila keskkonnamõju hindamise prügila käitaja kulul. § 68. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila nõuetekohasuse tõendamine või nõuetega vastavusse viimise taotluse esitamine Prügila käitaja, hiljemalt 1. oktoobriks 2001. a: 1) tõendab keskkonnateenistusele, et prügila vastab selle määruse nõuetele; 2) esitab keskkonnateenistusele taotluse prügila kasutuse jätkamiseks koos eeldatava sulgemistähtaja äranäitamisega, põhjendades kasutamise jätkamise vajadust. § 69. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila kasutuse jätkamise või sulgemise üle otsustamine (1) Keskkonnateenistus teavitab paragrahvi 68 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlusest ühe nädala jooksul selle saamisest prügila eeldatava teeninduspiirkonna keskkonnateenistusi ja maavanemaid ning valla- ja linnavalitsusi, samuti ettevõtjaid, keda prügila sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutaks. (2) Lõikes 2 nimetatud isikud võivad esitada keskkonnateenistusele seisukoha kahe nädala jooksul teavitamisest. (3) Keskkonnateenistus vaatab käitaja taotluse läbi ning teeb asjassepuutuvate isikute seisukohti arvesse võttes otsuse prügila sulgemise või selle tegevuse jätkamise kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest. (4) Keskkonnateenistus sulgeb hiljemalt 31. detsembriks 2001. a prügila, mille käitaja taotleb küll kasutuse jätkamist, kuid mille edasine kasutus ei oleks kooskõlas jäätmekavaga või ei oleks, lähtudes muuhulgas paragrahvis 67 nimetatud uuringutest, keskkonnakaitse seisukohast otstarbekas. (5) Keskkonnateenistus sulgeb hiljemalt 31. detsembriks 2001. a prügila, mille käitaja pole täitnud kumbagi paragrahvi 68 punktides 1 ja 2 nimetatud kohustust. § 70. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila sulgemise otsus (1) Paragrahvi 69 lõikes 3 nimetatud sulgemisotsuse tegemisel: 1) nõuab keskkonnateenistus käitajalt paragrahvi 41 lõike 3 ja paragrahvi 43 nõuete kohase sulgemiskava koostamist ja esitamist; 2) hindab kõiki käitaja esitatud aruandeid; 3) viib läbi prügila lõpliku ülevaatuse; 4) määrab kindlaks järelhooldaja, järelhoolduse tingimused ja ligikaudse kestuse. (2) Prügila sulgemise otsus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. § 71. Vastavusse viimise kava esitamise tähtaja määramine, sisu ja koostamine (1) Vastavusse viimise kava on programm, milles on näidatud prügila selle määruse nõuetele vastavusse viimise tehnilised lahendused, etapid ja ajakava, seire korraldus ja programmi täitmise aruannete esitamise ajakava. (2) Paragrahvi 69 lõikes 3 nimetatud prügila kasutuse jätkamise otsusega määratakse käitajale tähtaeg vastavusse viimise kava esitamiseks. (3) Vastavusse viimise kava esitamise tähtaeg ei või olla pikem kui aasta. (4) Vastavusse viimise kava koostab käitaja ning kinnitab keskkonnateenistus. § 72. Prügila sulgemine vastavusse viimise kava täitmata jätmisel või oluliste puudustega täitmisel Vastavusse viimise kava täitmata jätmisel või oluliste puudustega täitmisel võib keskkonnateenistus prügila sulgeda paragrahvides 40–43 sätestatud korras. § 73. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila sulgemise järgne hooldus (1) 31. detsembriks 2001. a suletud prügilatele kohaldatakse selle määruse järelhoolde nõudeid niivõrd, kui see on vajalik negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks. (2) Olulise keskkonnamõjuga suletud prügilate seire ja selle ulatuse määrab keskkonnateenistus juhindudes keskkonnamõju hindamise aruandest. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud prügila endine käitaja või prügila maa omanik. § 74. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila määruse nõuetega vastavusse viimise lõpptähtpäevad (1) Kõik prügilad, mis jäävad tegutsema pärast 31. detsembrit 2001. a, peavad vastama selle määruse nõuetele 16. juuliks 2009. a või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud. (2) Kõik prügilad, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 16. juuliks 2009. a, peavad olema korrastatud paragrahvides 40–43 sätestatud korras hiljemalt 16. juuliks 2013. a. 2. jagu KASUTATUD REHVIDE JA BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE LADESTAMINE § 75. Kasutatud rehvide ladestamine (1) Alates 16. juulist 2003. a ei võeta prügilasse vastu tükeldamata kasutatud rehve. (2) Alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. (3) Lõige 1 ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutavatele rehvidele. (4) Lõiked 1 ja 2 ei laiene jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm. § 76. Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piirang Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: 1) üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; 2) üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; 3) üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. 3. jagu MÄÄRUSE RAKENDAMISE ERIJUHUD JA JÕUSTUMINE § 77. Jäätmete ladestamiseelse töötlemise nõude rakendamine Paragrahvi 30 lõike 1 nõudeid ei rakendata: 1) tavajäätme- ja püsijäätmeprügilate osas kuni 15. juulini 2002. a; 2) ohtlike jäätmete prügilate osas kuni 15. juulini 2004. a. § 78. Paragrahvi 24 punkti 1 rakendamine vedeljäätmete ladestamisel ohtlike jäätmete prügilasse Paragrahvi 24 punkti 1 nõudeid ei rakendata vedeljäätmete ladestamisel ohtlike jäätmete prügilasse kuni 31. detsembrini 2002. a. § 79. Paragrahvi 24 punkti 3 rakendamine nakkusttekitavate jäätmete ladestamisel Inimeste ja loomade tervishoiul ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivatele nakkusohtlikele jäätmetele, mis on liigitatud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 (RT I 1998, 103, 1705) kinnitatud «Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus» koodinumbriga 18 00 00 tähistatud liigitustasandisse, ei rakendata paragrahvi 24 punkti 3 nõudeid kuni 31. detsembrini 2004. a tingimusel, et jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda. § 80. Paragrahvi 24 punktide 1 ja 2 rakendamine põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha ladestamisel Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuhale ja põlevkivilendtuhale, mis on paragrahvis 79 nimetatud nimistus tähistatud koodinumbritega 10 01 01 04 ja 10 01 98, ei rakendata paragrahvi 24 punktide 1 ja 2 nõudeid kuni 15. juulini 2009. a. § 81. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2001. a. 1 Määruses on arvestatud Euroopa Nõukogu 1999. a 26. aprilli direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999) ja 1996. a 26. septembri direktiivi 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996). 2 Mõõtmiskohtade arvu võib suurendada, kui sellisele vajadusele viitab hüdrogeoloogiline eriuuring, samuti juhul, kui on vajalik, et oleks võimalik kiirelt tuvastada nõrgvee juhuslik pääs põhjavette. 3 Võib määrata kindlaks indikaatorparameetrid, et oleks võimalik põhjavee kvaliteedi muutus kiiresti avastada. Sellisteks indikaatornäitajateks võivad olla näiteks pH, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), fenoolide, raskmetallide, fluoriidide, arseeni (As), naftasaaduste ja süsivesinike sisaldus.