Siseminister — Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika — RTL, 82, 1112

Määrus kehtestatakse «Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» (RT I 2000, 95, 613) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Kehtivusala Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika (edaspidi riskianalüüs) on juhindumiseks maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamisel. §2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. (2) Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. §3. Mõisted (1) risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg – õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale; (3) tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel; (4) riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine; (5) riskiallikas – objekt, süsteem või nähtus, mis teatud tingimustel võib põhjustada õnnetuse; (6) riskiklass – numbri ja tähekombinatsioonist koosnev hädaolukorrale määratud ohtlikkuse aste, mis sõltub hädaolukorra tekke tõenäosusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest; (7) ohustatud objekt – elu ja tervis, elutähtis valdkond, keskkond või vara, mis on õnnetuse korral ohus; (8) õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat valdkonda, keskkonda või vara ning võib areneda hädaolukorraks; (9) algsündmus – sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 2. peatükk TÖÖKORRALDUS §4. Töökorraldus (1) Maavanem, vallavanem või linnapea korraldab riskianalüüsi tegemist ja moodustab riskianalüüsi komisjoni (edaspidi komisjon ), kelle ülesanne on riskianalüüsi tegemine. (2) Maavanem, vallavanem või linnapea: 1) määrab komisjoni juhi; 2) määrab riskianalüüsi tegemise ajakava; 3) otsustab täiendavate töögruppide moodustamise ja vajalike spetsialistide kaasamise; 4) tagab komisjonile ja täiendavatele töögruppidele vajalikud töövahendid ja -ruumid. (3) Komisjoni juht: 1) juhib ja koordineerib riskianalüüsi tegemist; 2) määrab komisjoni liikmete tööülesanded ja töövormi; 3) teeb ettepaneku täiendavate töögruppide moodustamiseks ja vajalike spetsialistide kaasamiseks. (4) Komisjoni juht vastutab: 1) riskianalüüsi sisu õigsuse ja metoodikale vastavuse eest; 2) riskianalüüsi tegemise ajakavast kinnipidamise eest. 3. peatükk RISKIANALÜÜSI KOOSTAMINE §5. Riskianalüüsi tegemise etapid (1) Riskianalüüsi tegemine koosneb järgmistest etappidest: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; 4) võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; 5) riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; 6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. §6. Teabe kogumine (1) Võimalike õnnetuste väljaselgitamisel, nende tõenäosuse ja tagajärgede hindamisel võtab komisjon aluseks järgneva taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideldatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjää rid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja -valgalad, veereþiim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) eri valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. (2) Komisjon kaardistab riskianalüüsiks vajaliku taustinformatsiooni ja valmistab ette linnapea, vallavanema või maavanema küsimustikud vajamineva teabe kogumiseks. §7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Komisjon selgitab kogutud informatsiooni põhjal välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid – aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused; 12) varingud (kaevandused, karjäärid, hooned, rajatised); 13) erakorralised loodusnähtused (tormid, lumesajud jne); 14) epideemiad; 15) loomataudid; 16) sotsiaalsed ohud (tööpuudus, joogivee puudus jne); 17) muud võimalikud õnnetused. (5) Kogutud teabe põhjal selgitatakse välja, kas analüüsitav territoorium on mõne riskiallika mõjusfääris. (6) Juhul kui ühe ja sama riskiallika puhul on võimalik mitme õnnetuse sõltumatu teke, siis vaadeldakse neid riskianalüüsi käigus eraldi. (7) Riskianalüüsi tegemise etapi läbimise lõpptulemuseks on nimekiri võimalikest õnnetustest. (8) Edasine riskianalüüs viiakse läbi kõigi selgitatud võimalike õnnetuste kohta eraldi ja iseseisvalt. (9) Riskianalüüsi käigus võivad selles etapis selgitatud õnnetused objektiivsetel põhjustel kõrvale jääda, kui on välja selgitatud võimalikud tagajärjed või õnnetuste poolt ohustatud alad ja need ei kujuta olulist ohtu inimestele, keskkonnale, elutähtsatele valdkondadele ega varale. (10) Kui riskianalüüsi käigus selguvad täiendavad ohud või samast riskiallikast tulenevad ohud, mille puhul on vajalik eraldi riskianalüüsi koostamine, siis täiendatakse õnnetuste loetelu. §8. Võimalike õnnetuste tõenäosuse hindamine (1) Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramisel tuginetakse selle võimalikele põhjustele, õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). (3) Õnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline süsteem (lisa 1). (4) Riskianalüüs peab sisaldama tõenäosuse klassi määramise aluseid koos argumenteeritud põhjendustega. §9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Õnnetuse tagajärgede kirjeldused tuleb esitada selgelt ja üksikasjaliselt. (3) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad. (5) Ohustatud ala määramisel võetakse aluseks riskiallika klassifikatsioon ja spetsiifika. (6) Juhul kui ühe ja sama riskiallika puhul on võimalik mitme erineva õnnetuse teke, siis määratakse ohustatud alad eraldi. (7) Õnnetuse tagajärjed liigitatakse ohustatud objekti alusel nelja valdkonda, sõltuvalt sellest, kas õnnetusest tingitud kahju on tekitatud: 1) elule ja tervisele; 2) elutähtsate valdkondade toimimisele; 3) keskkonnale; 4) varale. (8) Õnnetuse tagajärgi hinnatakse iga valdkonna osas eraldi. (9) Õnnetuse tagajärgedest tingitud kahju suuruse kriteeriumid varale määrab kindlaks komisjon, lähtudes kohalikest oludest. (10) Õnnetuse tagajärgede hindamise aluseks võetakse viieastmeline hindamise tabel (lisa 2). (11) Erinevate ohustatud objektide hindamisel saadud tulemuste põhjal otsustab komisjon õnnetusele antava tagajärgede raskusastme. (12) Õnnetusele antav tagajärg on üldjuhul kõrgeim ohustatud objektile määratud raskusaste. (13) Kui neljast analüüsitud tagajärjest kolm annavad numbrilises vääringus sama raskusastme, kusjuures neljas tagajärg on madalam ja nende tagajärgede üheaegne kaasnemine õnnetuse korral on võimalik, siis võib riskiklassi määramisel kokkuvõtlikku tagajärge ühe astme võrra suurendada. (14) Selgitatakse välja võimalike ebasoodsamate asjaolude kokkusattumise tulemusel tekkiv raskeim õnnetus koos tagajärgedega. §10. Riskiklassi määramine ja riskide järjestamine (1) Igale analüüsitud õnnetusele määratakse riskiklass. Riskiklass tuleneb õnnetuse toimumise tõenäosusest ja õnnetuse tagajärgede raskusastmest. (2) Kui ühte õnnetust on analüüsitud mitmes osas, siis antakse talle ka mitu erinevat riskiklassi. (3) Riskid järjestatakse lähtuvalt õnnetuste tagajärgedest, võrreldes neid tulenevalt tõenäosusest. (4) Riskide võrdlemiseks kantakse erinevad õnnetused riskimaatriksisse (lisa 3). (5) Riskimaatriksisse kantakse riskide järjestamisel saadud järjekorranumber. (6) Sõltuvalt analüüsitud õnnetuste arvust võib riskianalüüs sisaldada mitut riskimaatriksit. §11. Ennetusmeetmete kavandamine (1) Komisjon töötab iga õnnetuse riski vähendamiseks välja meetmed ennetavate meetmete rakendamiseks. (2) Meetmed esitatakse alustades riski enim maandavatest meetmetest. (3) Ennetusmeetmed jaotatakse: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. (4) Meetmete tegemisel arvestatakse selle efektiivsuse ja majandusliku kulutuse suhet. §12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning pealkirjastatakse «N piirkonna – riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs; 7) lisad (riskimaatriks, riskitabelid (lisa 4) ja riskikaart). (4) Riskianalüüsi võib vajadusel täiendada eripeatükkidega. (5) Kohaliku omavalitsusüksuse riskianalüüsi komisjon esitab riskianalüüsi valla- või linnavalitsusele. (6) Maakonna riskianalüüsi komisjon esitab maakonna riskianalüüsi maavanemale. (7) Riskianalüüsi kokkuvõte koosneb riskianalüüsi lisadest. Justiitsminister siseministri ülesannetes Märt RASK Kantsler Märt KRAFT Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78 «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» lisa 1 ÕNNETUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUSE HINDAMISE TABEL Tõenäosus Sagedus Mittetõenäoline (1) Vähem kui kord 25 aasta jooksul Vähe tõenäoline (2) Vähemalt kord 25 aasta jooksul Tõenäoline (3) Vähemalt kord 5 aasta jooksul Väga tõenäoline (4) Vähemalt kord aastas Sage (5) Vähemalt kord kuus Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78 «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» lisa 2 ÕNNETUSTE TAGAJÄRGEDEST TINGITUD KAHJUDE KRITEERIUMID Klass/aste Elu ja tervis Elutähtis valdkond Keskkond Vara Puudub/A Ei ohusta Ei ohusta Ei ohusta Ei ohusta Piiratud/B Tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Lühiajalised häired valdkonna toimimises. Kahjud, mis kaovad ise ilma muid tagajärgi põhjustamata või on likvideeritavad päästetööde käigus. Kahju suurus Tõsine/C Haiglaravi või jäädavad tervisekahjustused. Vajalik tagavarasüsteemide või alternatiivmeetmete rakendamine. Täielikult taastuv või taastatav kahju, mis mõjutab ümbritsevat elukeskkonda või millest tulenevalt tuleb kehtestada ajutisi piiranguid. Kahju suurus Raske/D Õnnetused, mis lõppevad surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Valdkonna ajutine mittetoimimine vähendab oluliselt elukeskkonna ohutust. Elukeskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, mis on suuremas osas taastuv või taastatav. Kahju suurus Väga raske/E Hukkunute arv üle 10; kannatanute arv ületab riikliku tervishoiusüsteemi poolt tagatud efektiivse teenindamise võimalused. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine. Valdkond on täielikult lakanud toimimast. Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju. Kahju suurus Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78 «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» lisa 3

Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78 «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» lisa 4