Teede- ja Sideminister — Teehoiutöö ehitusjärelevalve kord — RTL, 78, 1070

AVALDATUD : RTL 2001, 78, 1070 Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283) paragrahvi 20 lõike 5 alusel. 1. peatükk EHITUSJÄRELEVALVE JA OMANIKUJÄRELEVALVE 1. jagu Üldsätted § 1. Teehoiutöö ehitusjärelevalve (edaspidi ehitusjärelevalve) kord sätestab nõuded teehoiutööde ehitusjärelevalve korraldamiseks ning on kohustuslik täitmiseks kõikide avalikult kasutatavate teede omanikele. § 2. Ehitusjärelevalvet teehoiutööde üle tehakse tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil, pindamistöödel ja teehooldetöödel. § 3. Ehitusjärelevalve ülesanne on: 1) kontrollida, kas teeprojekt vastab seadustele ja normidele ning detailplaneeringutele ja projekteerimisnõuetele; 2) kontrollida, kas teehoiutööl täidetakse tee-ehitusloaga kehtestatud nõudeid ja kas töö tegijal on tegevusluba; 3) teha ettekirjutusi teehoiutööde puuduste kõrvaldamiseks; 4) teatada valla- või linnavalitsusele ning maanteeregistrile või kohalikule teeregistrile tee-ehitusloa ja teekasutusloa väljaandmisest; 5) korraldada ehitisega toimunud avarii põhjuste uurimist ja teostada omanikujärelevalvet tee omanikuga sõlmitud järelevalvelepingus ettenähtud volituste piires. § 4. Maanteeamet korraldab paragrahvis 2 märgitud teehoiutööde üldist järelevalvet ja ehitise omanik korraldab teehoiutööde pidevat järelevalvet (edaspidi omanikujärelevalve). 2. jagu Ehitusjärelevalve teostamine § 5. Ehitusjärelevalvet teostatakse kõikidel projekti ja tööde kirjelduse järgi tehtavatel tee ehitus- ja remonditöödel ning hooldetöödel, sõltumata tee omandivormist (riigi, kohaliku omavalitsuse, juriidilise isiku, füüsilise isiku omand). § 6. Teehoiutöö ehitusjärelevalve korraldamisel Maanteeamet: 1) korraldab teehoiutööde tegevuslubade komisjoni tööd; 2) registreerib omanikujärelevalve teostajad; 3) kontrollib teehoiutööde omanikujärelevalvet teostava isiku tööd vastavalt käesolevas korras sätestatud nõuetele. § 7. Maanteeameti järelevalveametnikul on kohustus: 1) kontrollida omanikujärelevalvet teostava isiku ja ehitusettevõtja tegevust vastavalt käesolevas korras sätestatud nõuetele; 2) kontrollida teeprojekti ekspertiisi teostatust; 3) kontrollida omanikujärelevalvet teostavate isikute tehnilist varustatust ja tegevuslubade olemasolu ning kehtivust; 4) kontrollida omanikujärelevalvet teostava isiku ja ehitusettevõtja poolt täidetava dokumentatsiooni olemasolu ja selle sisu õigsust; 5) teha ettekirjutusi ehitise omanikule või omanikujärelevalvet teostavale isikule kõrvalekaldumisel projektist, ehitusnormidest, teehoiutöö tehnoloogianõuetest, seadustest, määrustest või teistest õigusaktidest; 6) teha ettekirjutusi ehitustegevuse peatamiseks ja teha ettepanekuid Maanteeameti peadirektorile teehoiutööde või teehoiutööde ehitusjärelevalve teostaja tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. § 8. Maanteeameti järelevalveametnikul on õigus: 1) saada projekti kontrollimiseks vajalikke andmeid, töö kontrollimiseks pääseda takistamatult teele, teha ehitusettevõtjale ettekirjutusi, kui ehitis ei ole projektikohane ega vasta ehitusnormidele või on muutunud avarii- või keskkonnaohtlikuks, ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 2) nõuda tee-ehitusloa väljaandjalt loa peatamist või tühistamist, kui on rikutud ehitusloaga kehtestatud nõudeid; 3) nõuda ettevõtjalt teeprojektis või töövõtulepingus määratud kvaliteedinõuetele mittevastavate tööde ümbertegemist. 3. jagu Omanikujärelevalve teostamine § 9. Omanikujärelevalve korraldamine teehoiutöödel on tee omaniku kohustus. Tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil ja pindamistöödel valib omanikujärelevalve teostaja tee omanik, kes kannab omanikujärelevalve kulud. § 10. Omanikujärelevalvet võib teostada isik, kellel on teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba. Riigimaanteedel võib teehooldetööde ja projekti või tööde kirjeldust mittenõudvate teehoiutööde omanikujärelevalvet teha Maanteeamet ja kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. § 11. Omanikujärelevalve ülesanne on: 1) teehoiutööde tehnoloogiast kinnipidamise kontrollimine; 2) tee-ehitusmaterjalide kvaliteedi vastavusdeklaratsiooni ja vastavussertifikaadi kontrollimine; 3) ehituslubade ja teehoiutööde teostajate tegevuslubade olemasolu ja kehtivusaja kontrollimine; 4) ettekirjutuste tegemine teehoiutööde puuduste kõrvaldamiseks. § 12. Omanikujärelevalvet teostatakse omanikujärelevalvet teostava isiku ja tee omaniku järelevalvelepingus ettenähtud volituste piires. § 13. Teehoiutööde omanikujärelevalve teostamist korraldab riigimaanteedel Maanteeamet, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus, avalikuks kasutamiseks määratud erateel selle omanik. § 14. Omanikujärelevalve teostaja valitakse «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284) sätestatud korras. § 15. Teehoiutööde omanikujärelevalve hanke pakkumisel peab kontrollima kõigi pakkujate tehnilist valmisolekut tööde kvaliteedi kontrolliks, samuti vajalike tegevuslubade olemasolu ning kehtivust. § 16. Enne teehoiutööde alustamist määrab tee omanik omanikujärelevalve teostaja ja teatab sellest kirjalikult Maanteeametile. § 17. Omanikujärelevalvel on kohustus: 1) teha tööd erapooletult esindades omaniku huve ja eesmärke; 2) olla sõltumatu projekteerijast, töövõtjast, materjalide ja konstruktsioonide hankijatest ning valmistajatest; 3) kontrollida teeprojekti vastavust kehtestatud detailplaneeringutele, projekteerimisnõuetele ja õigusaktidele; 4) jälgida teeprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ning korrashoidu, teostada järelevalvet teehoiutööde tehnoloogia, samuti liikluse korraldamise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja tee seisundinõuete täitmise üle teehoiutööde ajal; 5) teavitada tee omanikku teehoiutöödel avastatud projektivigadest, samuti puudustest tööde teostamisel; 6) lahendada teehoiutöödel üleskerkinud tehnilisi küsimusi, korraldada sellealaseid nõupidamisi; 7) kontrollida pinnaste, ehitusmaterjalide ja -toodete vastavust projektile ja kvaliteedinõuetele; 8) vastu võtta teeprojektile ja kvaliteedinõuetele vastavaid töid, ehitise osi või ehitusjärke vormistades koos ehitajaga vajalikud ehitusdokumendid; 9) osaleda teehoiutööde õigeaegses dokumenteerimises; 10) informeerida viivitamatult tee omanikku asjaoludest, mille tõttu ta ei saa olla oma töös objektiivne; 11) täita teehoiutööde korraldamise õigusaktide nõudeid; 12) osaleda ehitise lõppülevaatuse korraldamises ja kasutusloa vormistamises. § 18. Omanikujärelevalvel on õigus: 1) saada teeprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 2) pääseda takistamatult töö kontrollimiseks teele; 3) teha teehoiutööde tegijale ettekirjutusi, kui ehitis ei ole projektikohane ega vasta teehoiutööde normidele või on muutunud keskkonnaohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 4) nõuda ehitusloa väljaandjalt loa peatamist või tühistamist, kui on rikutud ehitusloaga kehtestatud nõudeid; 5) nõuda teeprojektis, töövõtulepingus või käesolevas korras kehtestatud kvaliteedinõuetele mittevastavate tööde ümbertegemist; 6) teha ettepanekuid teeprojekti muutmiseks, kui see parandab tehnilist lahendust, parandab ohutust või keskkonna seisukorda, ning pärast tee omaniku ja projekti autoriga kooskõlastamist ja heakskiitmist kontrollida nende muudatuste rakendamist; 7) teha Maanteeameti peadirektorile ettepanek töövõtja tegevusloa kehtivuse peatamiseks või tühistamiseks, kui viimane ei täida ettekirjutusi; 8) nõuda projekteerijalt ehitamise käigus avastatud projektivigade parandamist; 9) nõuda teehoiutööde tegijalt tööde tegemisel kasutatud materjalide ja toodete vastavusdeklaratsioonide, vastavussertifikaatide ja muude vajalike dokumentide (garantiikirjad, paigaldusjuhised jne) esitamist ja teeprojekti dokumentidele ning kehtestatud nõuetele mittevastavuse korral nende asendamist; 10) peatada teehoiutööd avariiohu tekkimisel, ehitusalaste õigusaktide rikkumisel, ehitusloa nõuete mittetäitmisel, teeprojektist kõrvalekaldumisel või tee-ehitusmaterjalide ja toodete vastavusdeklaratsioonide ja vastavussertifikaatide puudumisel; 11) nõuda teehoiutööde tegijalt tööde nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist; 12) teha ehitise omanikule ettepanekuid töövõtulepingu lõpetamiseks teehoiutööde tegijaga, kui viimane ei ole suuteline täitma lepingulisi kohustusi, on korduvalt rikkunud ehitusnorme või pole täitnud talle tehtud ettekirjutusi; 13) teha asjaomastele ametiasutustele ettepanekuid ehitusalaseid õigusakte rikkunud teehoiutööde tegija karistamiseks seaduses ettenähtud korras. § 19. Omanikujärelevalve teostamisel peab kontrollima projektis esitatud nõuete täitmist. Normdokumentidest peab omanikujärelevalve teostaja juhinduma siis, kui projektis või tööde kirjelduses vajalikud nõuded puuduvad. 2. peatükk TEEHOIU ETTEVALMISTUSTÖÖD § 20. Teehoiu ettevalmistustööde järelevalve sisaldab erinevate teehoiutööde kvaliteedinõudeid ja nendest lubatavaid kõrvalekaldeid. § 21. Kvaliteedinõuded, mida on kohustatud järgima teehoiutööde omanikujärelevalve, on esitatud tööde liikide kaupa. Samas on esitatud tehtavate uuringute ja laboratoorsete katsetuste teostamise ulatus. § 22. Ehitusmaterjalide kvaliteeti hinnatakse toote vastavusdeklaratsiooni ja vastavussertifikaadi järgi, mille väljastamisel peab olema järgitud teeseaduse alusel välja antud õigusaktide nõudeid. § 23. Teehoiutööde järelevalves ettenähtud laboratoorse kontrolli teostamisel peab kasutama ainult tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumide teenuseid. § 24. Enne mulde ja katte rajamist peavad olema tehtud ettevalmistustööd tee trassil. Nende tööde hulka kuuluvad järgmised tööd: 1) kaabelliinide (side-, elektriliinid) paigaldus; 2) torujuhtmete ja kollektorite paigaldus; 3) teetrassi puhastamine; 4) tee ehitusega seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide hoiuplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 5) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine; 6) teetrassi geodeetilise aluspõhja loomine. § 25. Juhul kui teeprojektis pole esitatud teisi kriteeriume, on torujuhtmete ja kollektorite paigaldusel ettevalmistustööde lubatavad hälbed järgmised: ¿ veetoru ja kanalisatsiooni asend horisontaaltasapinnas 100 mm; ¿ veetoru ja survekanalisatsiooni kõrgusarv 100 mm; ¿ kaevude asend horisontaalpinnas 100 mm. § 26. Kanalisatsiooni kõrgusarvude ja kallete lubatavad hälbed on esitatud tabelis 1: Tabel 1 Kalle projekti järgi ¿ Kalde maksimaalne hälve ¿ Kõrgusarvude maksimaalne hälve mm >5 1,5 50 3¿5 1,0 30 1,0 20 § 27. Teetrassi planeerimisel peavad mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid olema tasandatud ja täidetud pinnasega ning tihendatud kihtide kaupa maapinnani. Pealispinna kõrguste lubatud keskmine hälve võib olla maksimaalselt 100 mm. Juhul kui teeprojektis pole esitatud teisi kriteeriume, peab mulde allpinnase tihendustegur vastama nõuetele, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Tihendatav kiht Vähim lubatud tihendustegur püsikatete puhul Vähim lubatud tihendustegur kergkatete puhul Looduslik allpinnas külmumispiirini 0,98 0,95 Looduslik allpinnas allpool külmumispiiri 0,95 0,92 § 28. Geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud tabelis 3. Tabel 3 Kõrvalekalle Lubatud hälbe suurus (±) Teodoliitkäigu nurgaline sulgemisviga (N ¿ nurkade arv), min Ö 2N Nivelleerimiskäigu sulgemisviga, pikkusel ¿ L (km) 50û L Trassi pikkuse ja projekt pikkuse suhteline erinevus 1/1000 § 29. Teetrassilt langetatud puude töötlemisel ja teisaldamisel peab lähtuma metsamaterjali kasutamise omanikupoolsetest tingimustest. § 30. Masinate seisuplatside, materjalide hoiuplatside, ümbersõiduteede ja objektisiseste teede ehitamisel peab omanikujärelevalve jälgima projekti erinõudeid või siis nende ehitamisel kasutama iga konstruktsioonikihi rajamisel kehtestatud nõudeid, mis on esitatud järgnevates peatükkides. § 31. Tehnovõrkude kaevikute täitmisel pinnasega peab kinni pidama projektikohasest tehnoloogiast ja tihendamise nõuetest. § 32. Teehoiu ettevalmistustööde lubatust suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. 3. PEATÜKK MULLETE EHITAMINE 1. jagu Mullete ehitamise põhinõuded § 33. Mullete ehitamise järelevalve sisaldab mullete ehitamise kvaliteedinõudeid ja nendest lubatavaid kõrvalekaldeid. § 34. Mullete ehitamisel peab omanikujärelevalve teostaja kontrollima järgmist: 1) mulde kihtide tihendamist koos niiskusesisalduse fikseerimisega; 2) mulde pinna tasasust; 3) mulde materjali terakoostist ja külmaohtlikkust; 4) mulde ristprofiili mõõtmeid ja kõrgusi; 5) dreenkihi materjali filtratsioonitegurit. § 35. Kui on tegemist kaetud töödega, siis enne järgneva etapi alustamist peab olema töö vastu võetud omanikujärelevalve poolt ja fikseeritud kaetud tööde aktis. 2. jagu Lubatavad hälbed mullete ehitamisel § 36. Mulde tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui kontrolli metoodikat ei ole projektis esitatud, peab selle täiendavalt kooskõlastama kas projekteerijaga või ehitise omanikuga. Mulde tihendamist kontrollitakse muldel kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldel kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant; liivpinnasest mulde tihendustegur (pinnaseskeleti tegeliku tiheduse suhe sama pinnase skeleti maksimaaltihedusse) peab vastama tabeli 4 andmetele. Tabel 4 Mulde kiht Kihi sügavus h teekatte pinnast m Tihendusteguri väärtused erinevate maanteeklasside puhul, mis peab olema ³ Kiirtee, I, II, magistraaltänavad (lubatud sõidukiirus 70¿80 km/h) III, IV, V, peatänavad (lubatud sõidukiirus 70¿80 km/h), tänavad, jalgteed, jalgrattateed Ülakiht (töökiht) h k + 0,4 Hk + 0,4 £ h 1,00 0,98 0,98 0,95 Mitteüleujutatav alakiht h = 1,5 ¿ 6,0 h 6,0 0,95 0,98 0,95 0,95 Üleujutatav alakiht h = 1,5 ¿ 6,0 h 6,0 0,98 0,98 0,95 0,95 Märkus: Hk ¿ katendi paksus, m. § 37. Kruusliivpinnasest ehitatud mulde puhul kontrollitakse mulde tihendamist kandevõime mõõtmise teel INSPECTOR või muu sarnase seadmega. Kandevõime ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest. § 38. Tiheduse määramisel peab enne mõõtmisi kontrollima seadmete kalibreeritust uuritavate pinnaste suhtes ja testimise tähtaegu. § 39. Omanikujärelevalve peab nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama omanikku. § 40. Mulde tasasust kontrollitakse sõidutee teljel ja vähemalt 1,5 m kaugusel sõidutee servast iga 25 m tagant; nivelleerimisandmete põhjal arvutatud kõrguste algebralised vahed peavad vastama võrduse (1) tingimustele (vt. RTL 2001, 78, 1070) kus Hi, Hi+1, Hi+2 on nivelleerimisel saadud lugemid naaberpunktides. § 41. Pikitasasuse kontrollimisel 3 m pikkuse lati abil pilu suurim lubatud väärtus on 30 mm. Tasasust kontrollitakse iga 5 m tagant. § 42. Kui tulemused erinevad eelpool esitatud lubatud piiridest, tööd vastu ei võeta. 3. jagu Mulde materjali terakoostis ja külmaohtlikkus § 43. Ehitatava mulde ja dreenkihi terakoostist kontrollitakse vastavalt projektis kehtestatud nõuetele, kuid mitte harvemini kui kord iga 1000 m3 muldesse paigaldatud pinnase kohta. § 44. Pinnase terakoostis, filtratsioon, tolmu ja saviosakeste sisaldus ning külmaohtlikkus määratakse projektis esitatud metoodikate kohaselt või selle puudumisel kehtivate standardite või eeskirjade järgi kooskõlastatult omanikuga. § 45. Projektist erinevate pinnaste paigaldamine muldesse ei ole lubatud. Valesti paigaldatud materjali peab muldest eemaldama. § 46. Dreenkihti paigaldatud materjali filtratsioonimoodul ei tohi olla alla projektis esitatu. Projektist väiksema filtratsioonimooduliga pinnase peab eemaldama ja asendama sobiva materjaliga. 4. jagu Mulde ristprofiili mõõtmed ja kõrgused § 47. Mulde ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant. Kontrollimisele kuulub: 1) mulde pinna kõrguste vastavus projekteeritule; 2) mulde laius telje ja serva vahel; 3) mulde põikkalded. § 48. Mulde kõrgus võib erineda projektkõrgusest 30 mm võrra, mulde laius telje ja serva vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm, põikkalded võivad erineda projekteeritust 0,5% võrra. Kui mõni nimetatud hälvetest on ületatud, ei kuulu töö vastuvõtmisele enne vigade likvideerimist. § 49. Kui mulde materjal muutub lühikesel teelõigul või kui on vaja tasandada külmakerke, kandevõime või vajumiste erinevusi, peab ehitama siirdekiilud. 5. jagu Siirdekiilude lubatavad hälbed § 50. Siirdekiiludeks nimetatakse mulde konstruktsiooni muutusi, kui mulde materjal muutub lühikesel teelõigul või kui on vaja tasandada külmakerke, kandevõime või vajumiste erinevusi. Siirdekiilude maksimaalselt lubatud kalded on esitatud tabelis 5. Tabel 5 TEE LIIK Kalle 1 : n Kiirteed, I klassi maanteed 1 : 40 II ja III klassi maanteed 1 : 30 IV ja V klassi maanteed 1 : 20 Jalgrattateed, jalgteed 1 : 15 Magistraaltänavad (lubatud sõidukiirus 70¿80 km/h) 1 : 30 Peatänavad (lubatud sõidukiirus 50¿60 km/h) 1 : 20 Tänavad ( 1000 arv.sõiduautot / ööpäevas) 1 : 20 Tänavad ( 1 : 15 § 51. Siirdekiilu pikkus arvutatakse valemi 2 abil: (vt. RTL 2001, 78, 1070) kus: L ¿ kiilu pikkus; n ¿ kiilu kalde pöördarv; S ¿ kiilu sügavus; R ¿ külmakindlate katendikihtide paksus. § 52. Siirdekiilu kõrgusarvud võivad erineda projektkõrgusest 30 mm võrra. Suuremate hälvete korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. 4. peatükk ALUSTE EHITAMINE 1. jagu Sideainega töötlemata aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed § 53. Sideainega töötlemata aluse tarindkihtide ehituse kvaliteeti hindab omanikujärelevalve teostaja järgmiste kriteeriumide alusel: 1) aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. § 54. Sideainega töötlemata aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. § 55. Aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm. Põikkalded võivad erineda projekti andmetest kuni 0,5 % võrra. Kihi paksust peab mõõtma kolmes ristlõike punktis, see võib erineda projekti andmetest kuni 10 %. Kivikillustikust aluste puhul on kõrvutiasetsevate plaatide lubatud kõrguste erinevus 3 mm. Äärekivide lubatud hälve horisontaalpinnas on 50 mm ja vertikaalpinnas 20 mm. Suuremate hälvete korral töö vastuvõtmisele ei kuulu ja peab ümber tegema. 2. jagu Sideainega töötlemata aluste terakoostis § 56. Alustes kasutatavate materjalide terakoostise kontrollimiseks võetakse üks proov iga 1000 m? kohta. § 57. Aluse terakoostist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud katsemetoodikale ja nõuetele. § 58. Aluses kasutatava materjali tera suurim läbimõõt ei või ületada 2/3 kihi paksusest. Kasutatav materjal loetakse kõlbmatuks, kui esitatud nõudest esineb suuremaid teri üle 5% (kaaluliselt). § 59. Aluse materjali filtratsioonitegur tihendusteguril 0,98 ei või olla alla 0,5 m/ööpäevas. § 60. Alustes kasutatava materjali (killustik, kruus) tugevusomadused ei tohi olla alla projektis esitatud nõuete. Kivimaterjalide omadusi peab kontrollima projektis esitatud metoodika järgi. § 61. Suuremate hälvete puhul ja juhul, kui katseandmete tulemused näitavad, et kasutatava alusmaterjali sõelkõver ei ole nõutava terakoostisega sõelkõvera välja piirkonnas, loetakse materjal kõlbmatuks ja töö vastuvõtmisele ei kuulu. 3. jagu Sideainega töötlemata aluste tihendamine ja kandevõime § 62. Aluse tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. § 63. Aluse tihendamist kontrollitakse ristprofiili kolmes punktis iga 100 m tagant. § 64. Liivaluse tihendustegur betoonkatte puhul, sõltumata tee kategooriast ja liigist, peab olema vähemalt 1,0. § 65. Kruusliivpinnastest või killustikust ehitatud aluse puhul või aluse tihendamisel kontrollitakse kandevõimet elastsusmooduli testriga INSPECTOR või muu sarnase seadmega. § 66. Tiheduse määramisel teiste meetoditega peab enne mõõtmisi kontrollima seadmete kalibreeritust antud materjalile ja testimise tähtaegu. § 67. Kui tulemused erinevad projekti nõuetest, peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist, vastasel korral tööd vastuvõtmisele ei kuulu. 4. jagu Tsement-stabiliseeritud alused § 68. Tsement-stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud pinnaste (materjalide) terakoostis ja materjalide tugevusomadused. § 69. Tsement-stabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed on järgmised (mõõdetakse iga 25 m tagant): 1) aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm; 2) laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm; 3) tasasus 3-meetrise lati all võib olla kuni 15 mm; 4) põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%; 5) kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10% (mõõdetakse kolmes ristlõike punktis), kuid üksiktulemus ei tohi olla väiksem projektsest rohkem kui 30 mm võrra. § 70. Tsement-stabiliseeritud aluste terakoostise kontrollimisel peab omanikujärelevalve kontrollima stabiliseeritava materjali terakoostist enne tsemendi lisamist vähemalt kahes punktis 1 km kohta (võetakse mõlemast punktist kaks proovi). § 71. Kui terakoostis väljub projektis soovitava terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve nõudma terakoostise parandamist materjali lisamise teel. § 72. Stabiliseeritavas kihis ei tohi olla kivimaterjali, mille läbimõõt on üle 100 mm rohkem kui 5% (kaaluliselt). § 73. Kvaliteedi kontrollimiseks võetakse valmis segust vähemalt kaks proovi 1 km kohta, millest valmistatakse Proctorvormis proovikehad. Proovikehade vähimad lubatud survetugevused 7 päeva vanuselt peavad olema vähemalt 2 MPa. Suurim lubatud survetugevus 28 päeva vanuselt on 12 MPa. § 74. Esitatud nõuete mittetäitmise korral peab omanikujärelevalve teavitama sellest ehitise omanikku ja nõudma vajalike meetmete rakendamist. § 75. Vähemalt kaks korda vahetuses tuleb kontrollida segu niiskusesisaldust ja võrrelda seda projektis nõutuga. Hälvete korral tuleb sellest teavitada ehitajat ja nõuda vajalike meetmete rakendamist. Tugevate vihmavalingute ajal tuleb tööd peatada. § 76. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Tihendamine peab olema lõpetatud nelja tunni jooksul pärast segu valmistamist. § 77. Tsement-stabiliseeritud aluse kandevõimet määratakse seadmega INSPECTOR või mõne muu sarnase seadmega iga 100 m kohta kolmes ristlõike punktis. Kui stabiliseeritav pinnas (materjal) ei sisalda üle 5% (kaaluliselt) 5 mm suuremaid teri, võetakse stabiliseeritavast kihist ka tiheduse proov lõikerõngaga. Keskmine tihendustegur peab olema vähemalt 0,97 (üksikväärtus ei tohi olla alla 0,92). Tihendustegur määratakse tihendatud tsement-stabiliseeritud materjali mahumassi ja modifitseeritud Proctorvormis määratud maksimaalse mahumassi suhtena. § 78. Jämedama terastikulise koostisega pinnase (materjali) kasutamisel kui siin kirjeldatud, võib tihedust määrata sama materjaliga tarreeritud radiomeetriliste või ultraheliseadmetega. Keskmine tihendustegur peab olema vähemalt 0,97 (üksikväärtus ei tohi olla alla 0,92). § 79. Kui kandevõime või tihedus ei vasta nõuetele, peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist ja saadud tulemused protokollima. § 80. Kui tulemused erinevad projektandmetest või märgitud näitajate lubatud hälvetest, töö vastuvõtmisele ei kuulu. 5. jagu Põlevkivituhaga stabiliseeritud alused § 81. Põlevkivituhaga stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud pinnaste terakoostis ja materjalide tugevusomadused. § 82. Põlevkivituhaga stabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed on järgmised (mõõdetakse iga 100 m tagant): 1) aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm; 2) laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest 10 cm; 3) tasasus 3 m lati all võib olla kuni 10 mm; 4) põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 1%; 5) kihi keskmine paksus, mida mõõdetakse kolmes ristlõike punktis, võib erineda projektandmetest kuni 10%, kuid üksiktulemus ei tohi olla üle 30 mm võrra väiksem projekteeritud paksusest. § 83. Paragrahvis 82 märgitust suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 84. Põlevkivituhaga stabiliseeritud aluste terakoostise kontrollimisel peab omanikujärelevalve kontrollima stabiliseeritava pinnase terakoostist enne tuha lisamist, vähemalt kaks proovi 1 km kohta. § 85. Kui terakoostis väljub projektis soovitava terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve nõudma terakoostise parandamist materjali lisamise teel. § 86. Juhul kui üle 70-mm teri on stabiliseeritavas materjalis on üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks ja tuleb eemaldada. § 87. Kvaliteedi kontrolliks võetakse vähemalt neli proovi 1 km kohta. Valmistatavate proovikehade mõõtmed määratakse sõltuvalt stabiliseeritava materjali terakoostisest. Segust valmistatud proovikehadele määratakse survetugevused (tõmbetugevused). Proovikehade vähimad lubatud survetugevused on esitatud tabelis 6. Tabel 6 Omadused Tugevusklass I tugevusklass Earv = 600 MPa II tugevusklass Earv = 400 MPa Proovikehade survetugevus kahekuuse kivinemise järel 20 °C juures või 3¿5-päevase kivinemise järel 50 °C juures vähemalt (MPa) 5 3 Proovikehade paindetugevus kahekuuse kivinemise järel 20 °C juures või 3¿5-päevase kivinemise järel 50 °C juures vähemalt (MPa) 1 0,6 § 88. Vähemalt kaks korda vahetuses peab kontrollima segu niiskusesisaldust ja võrdlema seda projektis nõutuga. Hälvete korral tuleb sellest teavitada ehitajat ja nõuda vajalike meetmete rakendamist. Tugevate vihmavalingute ajal peab tööd peatama. § 89. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Alus peab olema tihendatud ja vee aurumist takistava kelmega kaetud hiljemalt 36 tundi pärast segu niisutamist. Tekkinud kõrvalekaldumised peab protokollima. § 90. Põlevkivituhaga stabiliseeritud kihi tihendamist jälgitakse rullimisel tekkivate jälgedega. Tihendamise lõppemise märgiks on rulli jälgede puudumine. § 91. Kui tulemused erinevad tabelis 7 esitatud nõuetest või projektandmetest, töö vastuvõtmisele ei kuulu. 6. jagu Kompleks-stabiliseeritud alused § 92. Kompleks-stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. § 93. Kompleks-stabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed on järgmised (mõõdetakse iga 25 m tagant): 1) aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm; 2) laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm; 3) tasasus 3-m lati all võib olla kuni 6 mm; 4) põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%; 5) kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. § 94. Suuremate hälvete puhul võib omanik, lähtudes omanikujärelevalve kontrollmõõtmiste tulemustest, nõuda töö ümbertegemist. § 95. Segu terastikuline koostis peab vastama projekti nõuetele. Kui terastikuline koostis ei vasta nõuetele, peab seda parandama puuduva materjali lisamisega. § 96. Kompleks-stabiliseeritud segust võetakse 2 proovi 1 km kohta, millest valmistatud proovikehade survetugevus 7 päeva vanuselt peab olema vähemalt 2,5 MPa. § 97. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Tugeva vihma korral tuleb töö katkestada. § 98. Juhul kui segu kvaliteedis esineb projektis lubatust suuremaid hälbeid, mis on tõestatud laboratoorsete katsetustega, peab omanikujärelevalve töö peatama. Töö enne ümbertegemist vastuvõtmisele ei kuulu. 7. jagu Bituumenstabiliseeritud alused § 99. Bituumenstabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. § 100. Bituumenstabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm, ebatasasus 3-m lati all võib olla kuni 6 mm, põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%, kihi paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Kihi keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. § 101. Stabiliseeritava kihi paksus peab olema vähemalt 150 mm, kuid mitte vähem kahekordsest tera läbimõõdust. Juhul kui lubatust suuremaid teri on materjalis üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks, mis tuleb eemaldada. Omaniku ja projekteerija nõusolekul võib muuta kihi paksust. § 102. Bituumenstabiliseerimiseks kasutatava teel oleva vana kruusa või killustiku kivimaterjali klassi ei kontrollita. Skeleti terakoostis peab vastama projekti nõuetele. § 103. Lisatava killustiku omadused peavad vastama vähemalt AL ST 1-97 III klassi killustiku nõuetele. Sobiva koguse mineraalmaterjali kasutamise kontrolliks peab omanikujärelevalve juhinduma järgmisest: 1) eelfreesitud katte mineraalmaterjali terakoostist ja bituumeni sisaldust kontrollitakse iga 500 m tagant võetud materjali proovi abil, saadud tulemuste põhjal täpsustatakse lisatavate materjalide kogused; 2) kui terakoostis väljub projektis lubatud terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve informeerima ehitajat ja nõudma esinenud puuduste kõrvaldamist puuduva materjali lisamisega; 3) summaarne bituumenisisaldus segus peab olema alla 3,5%. § 104. Stabiliseeritud aluse proovikehad valmistatakse ja katsetatakse projektis esitatud metoodika kohaselt. Stabiliseeritud alusekihtide kvaliteedinäitajad peavad vastama projektis esitatud nõuetele. Kui tulemused erinevad projektandmetest, ei kuulu töö vastuvõtmisele. 5. peatükk KATETE EHITAMINE 1. jagu Bituumenstabiliseeritud katted § 105. Bituumenstabiliseeritud katete ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) katte projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud materjalide terastikuline koostis ja materjalide tugevusomadused. § 106. Bituumenstabiliseeritud katete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius katte serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm, ebatasasus 3-m lati all võib olla kuni 5 mm. § 107. Tee vastuvõtmiseks mõõdetakse valmis katte tasasust (IRI arv) mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasus peab vastama AL ST 1-97 nõuetele. Vastasel korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 108. Põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%; § 109. Kihi paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Kihi keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. § 110. Stabiliseeritava kihi paksus peab olema vähemalt 100 mm, kuid mitte vähem kui kahekordne tera läbimõõt. Juhul kui lubatust suuremaid teri on materjalis üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks, mis tuleb eemaldada või omaniku ja projekteerija nõusolekul muuta kihi paksust. Suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 111. Lisatava kruusa, killustiku ja liiva omadused peavad vastama projektis esitatud kivimaterjali nõuetele. Sobiva kivimaterjali kasutamise kontrolliks peab omanikujärelevalve juhinduma järgmisest: 1) kivimaterjali terakoostist kontrollitakse enne sideaine lisamist vähemalt iga 500 m tagant võetud materjali proovi abil; 2) kui terakoostis väljub projekteeritud terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve informeerima ehitajat ja nõudma esinenud puuduste kõrvaldamist materjali lisamisega. § 112. Stabiliseeritud katte proovikehad valmistatakse ja katsetatakse projektis esitatud metoodika kohaselt. Stabiliseeritud kattekihtide kvaliteedinäitajad peavad vastama projektis esitatud nõuetele. § 113. Kui tulemused erinevad projektandmetest või käesolevas peatükis esitatud nõudmistest, töö vastuvõtmisele ei kuulu. 2. jagu Kompleks-stabiliseeritud katted § 114. Kompleks-stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima katte kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) katte projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi tihendamine; 7) kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. § 115. Kompleks-stabiliseeritud katete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Katte pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm, ebatasasus 3-meetrise lati all võib olla kuni 6 mm. Valmis katte tasasust mõõdetakse mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasusnõuded on esitatud tabelis 6. § 116. Põikkalded võivad erineda projekteeritust kuni 0,5%. Kihi keskmine paksus võib erineda projekteeritust kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. Suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 117. Kompleks-stabiliseeritud segu kvaliteedinõuded peavad olema antud projektis. Segu kvaliteeti kontrollitakse projektis antud katsemetoodika järgi. § 118. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Tugeva vihma korral tuleb töö katkestada. Projektis esitatud nõuete mittetäitmise korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. 3. jagu Mustkatete ehitamine § 119. Mustkatete ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) katte projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi ja vuukide tihendamine; 7) kasutatud materjalide tugevusomadused. § 120. Mustkatete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Katte pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius katte serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm, põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%. § 121. Kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 20 mm ettenähtust väiksem. § 122. Tasasusnõuded segu laotamise ja tihendamise ajal on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Katendikiht Suurim pilu 3-meetrise tasasuslati all, mm Tee pikisuunas Tee põiksuunas Ülakiht 5 4 Tasanduskiht 6 5 Aluskiht 8 6 § 123. Tee vastuvõtmiseks mõõdetakse valmis katte tasasust (IRI arv) mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasus peab vastama AL ST 1-97 nõuetele. Vastasel korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 124. Katte haardetegurit mõõdab omanikujärelevalve teostaja. Haardeteguri lubatud väärtused peavad olema fikseeritud projektis koos mõõtevahendi nimetusega, millega mõõtmisi teostatakse. § 125. Omanikujärelevalve peab võtma teel segatud mustsegust proovi valmissegu vallist tihedusega vähemalt üks proov 0,5-km lõigu kohta. Pärast proovi analüüsi ja projektandmetega võrdlemist, peab omanikujärelevalve teostaja esitama ehitajale projektandmetest kõrvalekaldumise puhul nõudmise tekkinud hälvete kõrvaldamiseks. Juhul kui see pole võimalik, peatama ehitustööd ja kooskõlastama uue tehnilise lahenduse omanikuga ja projekteerijaga. § 126. Kattest peab võtma proovikehasid segu paigaldamisest ühe kuu pärast, vastavalt projektis esitatud nõuetele. Kui projektis vastav nõue puudub, siis võetakse proovid vastavalt joonisel 1 esitatud skeemile. (vt. RTL 2001, 78, 1070) Joonis 1. Proovikehade võtmise skeem § 127. Mustsegude omadused peavad vastama projektis kehtestatud nõuetele. Omanikujärelevalve teostaja peab kontrollima mustkatte tihendamist vastavalt projektis esitatud skeemile, kuid mitte harvemini kui üks mõõtmine teljel ja 1,5 meetri kaugusel katte mõlemast servast iga 250 m tagant. Mustkatete ehitamisel nõutav tihendustegur on katteproovil 0,92. § 128. Laoturiga laotatud katte vuugiproovi tihedus peab olema vähemalt 0,89. 4. jagu Asfaltbetoonkatted § 129. Asfaltbetoonkatete ehitamisel peab omanikujärelevalve teostaja kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) katte projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kihi laius telje ja serva vahel; 3) tasasus; 4) põikkalle; 5) tihendatud kihi paksus; 6) kihi ja vuukide tihendamine; 7) kasutatud materjalide tugevusomadused. § 130. Asfaltbetoonkatete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Katte pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või ¿5 cm, põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%. § 131. Kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 10 mm ettenähtust väiksem. § 132. Tasasusnõuded peavad vastama projektis kehtestatud nõuetele. Juhul kui neid esitatud ei ole, peab omanikujärelevalve kasutama tabelis 8 märgitud andmeid. Tabel 8 Katendikiht Suurim pilu 3-meetrise tasasuslati all, mm Pikisuunas Põiksuunas Ülakiht 3 3 Alakiht 4 4 Tasanduskiht 6 5 Aluskiht 8 6 Kõnniteed, platsid (v.a linnaväljakud) 5 6 § 133. Tee vastuvõtmiseks mõõdetakse valmis katte tasasust (IRI arv) mitte varem kui kaks nädalat pärast tööde lõpetamist. Tasasus peab vastama asfaldinormide AL ST 1-97 nõuetele. § 134. Haardeteguri nõutud väärtused peavad olema fikseeritud projektis koos mõõtevahendi nimetusega, millega mõõtmisi teostatakse. § 135. Asfaltbetooni skeletipoorsus, jäävpoorsus ja bituumeniga täidetud pooride protsent määratakse kattest skeemi 1 kohaselt võetud puurkehade katsetamise järgi. Katsetulemused peavad vastama asfaldinormide AL ST 1-97 või projekti nõuetele. § 136. Laoturiga laotatud katte vuugid peavad olema pärast tihendamist monoliitsed. Vuugiproovi tihendustegur peab vastama projektis esitatud nõuetele. § 137. Paigaldataval asfaltbetoonil peab olema vastavussertifikaat, mille on välja andnud volitatud hindamisasutus vastavalt teeseadusele. 6. peatükk PINDAMINE § 138. Pindamistöödel tuleb kontrollida tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) pindamiseks kasutatava kivimaterjali ja sideaine vastavus projektdokumentatsioonile; 2) pindamiseks ettenähtud kivimaterjali niiskusaste; 3) pindamistöödeks sobiv õhutemperatuur; 4) pinnatava katte korrasolek ja sobivus pindamistöödeks; 5) pinnatud tee killustikuterade tihedus ja makrostruktuuri tihedus. § 139. Killustiku sobivuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eelkõige projektdokumentatsiooni nõuetest. Juhul kui seda ei ole projektis esitatud, peab kontrollima pindamiseks ettenähtud kivimi ja pinnatava katte omavahelist sobivust, lähtudes pinna kõvadusest. Kivimi valikul tuleb kasutada kehtivate standardite või ehitusnormide metoodikat, kuid nende rakendamist peab kooskõlastama omanikuga. Kivimaterjali mittesobivuse korral peab omanikujärelevalve peatama pindamistööd. § 140. Bituumensideaine ja killustiku kulunorme kontrollitakse vahetult pindamistöödel. Lubatud hälve bituumenil on 0,15 l/m2 ja killustikul 2 l/m2. § 141. Suuremate hälvete puhul peab järelevalve nõudma ehitajalt puuduste kõrvaldamist ja esinenud hälbed protokollima. Tööde vastuvõtmisel jälgitakse omanikujärelevalve poolt tehtud märkusi. § 142. Pindamiskillustiku tolmusisaldus pesukatsel ei tohi ületada I klassi tardkivikillustikul 0,5%, II klassi tardkivikillustikul 1,0% ja kruuskillustikul 2% materjali kogumassist. Suurema tolmusisalduse juures peab omanikujärelevalve peatama pindamistööd. § 143. Omanikujärelevalve peab jälgima pindamiseks kasutatavate sideainete töötemperatuure ning pisteliselt kontrollima ka viskoossust. Sideainete töötemperatuurid ja viskoossus ei tohi erineda projektis fikseeritud lubatud hälvetest. Juhul kui pindamistöödeks projekti ei ole tehtud, peab omanikujärelevalve kooskõlastama kontrolli ulatuse ja tehnilised tingimused omanikuga, võttes aluseks kehtivate standardite või ehitusnormide nõuded. § 144. Sademete korral peab omanikujärelevalve jälgima, et pindamistöid ei tehtaks. Temperatuurid pindamistööde ajal ei tohi langeda alla tabelis 9 esitatud väärtuste. Vastasel korral peab pindamistööd peatama. Tabel 9 Sideaine liik Minimaalselt lubatav temperatuur °C Õhk Katte pind Sitke naftabituumen, põlevkivibituumen +15 +10 Vedel ja vedeldatud naftabituumen, bituumenemulsioon +10 +5 Bituumenemulsioon kevadel +5 +5 § 145. Omanikujärelevalve peab kontrollima killustikuterade pinnatihedust. See peab vastama projektis esitatud nõuetele. Juhul kui seda pole projektis fikseeritud, peab killustikuterade pinnatihedust määrama 100×100-mm pindalal ja see peab vastama tabeli 10 nõuetele. Killustikuterade pinnatihedust peab kontrollima iga 100 m pinnatud paani kohta. Tabel 10 Killustiku fraktsioon Terade arv 100×100-mm pinnal Lubatud hälve % 4/8 160 10 8/12 60 10 12/16 40 10 § 146. Vastavalt omaniku nõudmistele võib kasutada veel teisi pindamistööde kvaliteeti iseloomustavaid katsemeetodeid, mis peavad olema fikseeritud ka lepingus. § 147. Omanikujärelevalve peab jälgima, et pindamistööd toimuksid tehnoloogianõuete kohaselt. Liigne killustik ja bituumen peab enne tööde vastuvõtmist olema koristatud. Pindamistöödel esinenud puudused ja kõrvalekalded peab omanikujärelevalve protokollima. Pindamistööde tehnoloogianõuete rikkumise ja lubatust suuremate hälvete korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. 7. peatükk TEE KUIVENDUSSÜSTEEMIDE EHITAMINE 1. jagu Kraavkuivendus § 148. Tee kraavkuivendustöödel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) kraavi põhja projektjoone vastavus tegelikkusele; 2) kraavi geomeetriliste parameetrite vastavus projektandmetele; 3) kraavi pinnase vastavus projektis esitatud geoloogilistele andmetele; 4) kraavide kindlustustööde läbiviimine. § 149. Kraavide geomeetriliste parameetrite lubatavad kõrvalekalded on esitatud tabelis 11. Tabel 11 Näitaja Kvaliteedi kriteeriumid Kindlustamata kraavid Kindlustatud kraavid Põhja kõrgusarv (m) ±0,20 ±0,10 Põhja laius (m) ±0,10 ±0,05 Nõlvade ebatasasused (m) ±0,10 ±0,05 § 150. Kraavide mullavallid peab laiali ajama maksimaalselt 10 cm paksuse kihina, kui projektis ei ole teisiti ette nähtud. Paevalle maapinnale laiali ajada ei tohi. § 151. Kraavi mõõtmeid (profiili) kontrollitakse iga 25 m tagant. § 152. Kui omanikujärelevalve poolt teostatud kontrollimistel selgub, et kvaliteedinäitajad ei ole tagatud, töö vastuvõtmisele ei kuulu. 2. jagu Drenaaþkuivendus § 153. Drenaaþkuivenduse ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) drenaaþi paigaldamissügavuse vastavus projektile; 2) drenaaþi liitekohtade ja suubumiste projektijärgne väljaehitamine; 3) ehitustehnoloogiast kinnipidamine drenaaþi paigaldamisel ja drenaaþikaeviku täitmisel. § 154. Omanikujärelevalve peab jälgima, et drenaaþi ei paigaldataks ehitustehnoloogiliselt valesti. Drenaaþitorude paigaldamine on keelatud, kui kaevikusse valguval veel puudub äravool. § 155. Drenaaþitorude paigaldamise peamised kvaliteedinõuded on esitatud tabelis 12. Tabel 12 Kvaliteedinäitaja, konstruktiivelement Kvaliteedi kriteerium Torustiku minimaalne sügavus üksikutes punktides a) mineraalpinnas b) turbapinnas 0,7 m 1,0 m Torustiku põhja tõus langusuunas maksimaalselt 5 m pikkusel lõigul 0,5 í Torustiku languta lõigu pikkus 10 m Liiduspilude maksimaalne laius rullmaterjaliga täielikul katmisel a) toru í b) toru í ò 150 mm 5 mm 7 mm Torude nihkumine (savitoru) 0,5 seina paksust § 156. Reeglina võetakse kuivendusdreenide minimaalseks sügavuseks mineraalpinnases 1,1 m ja turbapinnases pärast vajumist 1,3 m. Erandkorras (rasketel savimaadel, maapinna lohkudest läbiviimisel) on minimaalset sügavust lubatud vähendada 0,9 meetrini. § 157. Savitorudest kuivendusdreenide minimaalne siseläbimõõt on 50 mm, plasttorudel 54 mm. Sellise läbimõõduga kuivendusdreenide lang peab mulde allpinnase kuivendamiseks ettenähtud dreenidel olema vähemalt 5¿. § 158. Tee alt pinnasevee ärajuhtimiseks kasutatavate drenaaþikollektorite väiksemad lubatavad langud on heades ehitustingimustes läbimõõdul 75 mm ¿ 2¿, läbimõõdul 100¿200 mm ¿ 1¿, läbimõõdul > 200 mm ¿ 0,5¿. § 159. Rasketes ehitustingimustes (ookriohtlikes, voolavates ja varisevates pinnastes, kus on raskusi kaeviku põhja pinna viimistlemisega) on väiksemad lubatavad langud järgmised: 1) läbimõõdul 75 mm ¿ 3¿; 2) läbimõõdul 100¿200 mm ¿ 2¿. § 160. Juhul kui drenaaþi paigaldamisel esineb suuremaid hälbeid ja kõrvalekaldeid, ei tohi tööd vastu võtta enne, kui kõik ehitusvead on likvideeritud ja ehituslikud hälbed ei ületa lubatud piire. § 161. Dreenikaevude ümbruse tihendusnõuded on samad mis samal sügavusel asetseva tee konstruktsioonikihil, juhul kui kaev asub teemaal. § 162. Tänavatel asuvate vaatluskaevude kaante kõrgused ei tohi erineda katte pinna kõrgusest üle 3 mm. § 163. Juhul kui hälbed on lubatust suuremad, tööd vastu ei võeta. 8. peatükk TRUUPIDE EHITAMINE § 164. Truupide ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) truubi ehitamisel projektkõrgustest kinnipidamine; 2) ehitusele toodavate ehitusmaterjalide kvaliteet, sertifikaatide olemasolu ja vastavus projektile; 3) paigaldatavate detailide pinna tasasus ja paiknevus üksteise suhtes; 4) truubi, kraavide ja nõlvakindlustuste vastavus projektile ja ehitusnormidele; 5) truubi allpinnase ja täitepinnase tihendamine. § 165. Truupide ehitamise kvaliteedinõuded on esitatud tabelis 13. Tabel 13 Kvaliteedinäitaja, konstruktiivelement Kvaliteedi kriteerium 1. Truubi põhja kõrgusarv 2. Truubi lang 3. Truubitorude liiduste laius (raudbetoontruupide puhul) 4. Torude telgede nihe üksteise suhtes (raudbetoontruupide puhul) 5. Kindlustusplaatide nihkumine üksteise suhtes ja vuukide laius 6. Truubi, kraavipõhja ja nõlvakindlustise vastavus projektile ±5 cm 0 ó 2 cm ó 1 cm ó 2 cm Vastab / ei vasta § 166. Suuremate hälvete korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 167. Truupide ehitusel võib kasutada ainult neid tooteid, millel on vastavusdeklaratsioon või vastavussertifikaat, mis on välja antud vastavalt teeseadusele. § 168. Omanikujärelevalve peab kontrollima objektil pisteliselt vähemalt kord vahetuses iga objektile toodava kaubabetooni partii sertifikaadi vastavust segu töödeldavusele ja segu õhusisaldusele ja võrdlema neid projektis esitatud nõuetega. Juhul kui hälbed on lubatust suuremad, tööd vastu ei võeta. 9. peatükk SILDADE EHITAMINE § 169. Sildade ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: 1) konstruktsioonide projektkõrgustest kinnipidamine; 2) ehitusele toodavate ehitusmaterjalide kvaliteedi vastavus projektile, sertifikaatide olemasolu ja vastavus projektile; 3) paigaldatavate detailide pinna tasasus; 4) nõlvakindlustuste vastavus projektile; 5) konstruktsioonide vastavus projektile. § 170. Sildade raudbetoondetailide ja konstruktsioonide mõõtmed peavad vastama projektis ettenähtud mõõtudele ja lubatud hälvetele. Juhul kui neid ei ole fikseeritud, peab omanikujärelevalve juhinduma tabeli 14 nõuetest. Tabel 14 Detail või konstruktsioon Näitaja Ühik Lubatud hälve Vaiad pikkus projektkõrgus vaia pea ristlõike mõõt ektsentrilisus mm mm mm mm ±50 ±30 +20, ¿5 10 Rostverk kõrgus pikkus, laius vaiarea kõrvalekalle mm mm mm ±5 ±30 ±100 Vundamendid ja sambad kõrgus kõik ülejäänud geomeetrilised mõõdud ja kõrvalekalle telgedest mm mm ±5 ±10 Talad pikkus tugiosade vahekaugus kõrgus laius kõverus horisontaalsuunas eeltõusu erinevus projektist tala plaadist väljaulatuvate armatuurvarraste pikkus mm mm mm mm mm/m mm mm +30, ¿10 +30, ¿10 +15 +20, ¿10 ±1 ±15 ±10 Kõik ülejäänud detailid detailidest väljaulatuvate armatuurvarraste telgede erinevus projektist mm 5 Plaadid pikkus mm ±5 Tasanduskiht põikkalle pilu 3-meetrise lati all % mm ±0,5 ±3 Hüdroisolatsioon põikkalle paksus % mm 0,5 +10, ¿5 Lahtivõetav raketis laudade paksuste erinevus: ¿ hööveldamata raketisel ¿ hööveldatud raketisel pilu 2-meetrise lati all mm mm mm ±2 ±1 5 Armatuurvõrgud keevitatud võrgud ja tasapinnalised karkassid monoliitsetes konstruktsioonides: pikkus võrgulaius karkassi kõrgus võrgu silmad, karkassi rangide vahe mm mm mm mm ±10 ±5 ±10 ±10 Armatuurvõrgud keevitatud võrgud ja tasapinnalised karkassid monteeritavates konstruktsioonides: pikkus võrgu laius karkassi kõrgus võrgu silmad, karkassi rangide vahe mm mm mm mm ±5 ±3 ±10 ±10 Armatuurvõrgud keevisvõrkude ja karkasside tasapinnalisus pöörete kohtades: ¿ monoliitsed konstruktsioonid ¿ monteeritavad konstruktsioonid ¿ armatuuri ridade vahel kahes reas armeerimisel (¢ varraste läbimõõt kuni 40 mm) mm läbimõõt-d läbimõõt-d 2 d ±0,5d Keevisliited keevisliite pikkus mm ¿5, +10 Armatuurvõrgud keevisvõrkude ja karkasside tasapinnalisus varraste läbimõõdul: ¿ kuni 12 mm ¿ 12¿15 mm ¿ 25¿50 mm (monoliitne konstruktsioon) ¿ 25¿50 mm (monteeritav konstruktsioon) mm mm mm mm 10 15 20 5 § 171. Raketiste ja kinnituste ristlõike mõõtmete vähenemine ei tohi ületada 5% surutud ja tõmmatud elementide ristlõike pindalast. § 172. Märgitust suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. § 173. Sildade ehitamisel võib kasutada ehitusmaterjale, mida väljastab ettevõte, kellele on omistatud toote nõuetekohasust tõendav sertifikaat Eesti volitatud hindamisasutuse poolt. Sertifikaadi olemasolu ja väljastatava ehitusmaterjali vastavust projektile kontrollib omanikujärelevalve. Mittevastavuse korral peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama omanikku. § 174. Omanikujärelevalve peab kontrollima kõigi sildade ehitusel kasutatavate metallmaterjalide sertifikaatide vastavust projektile ja nende kontrollkatsetuste tulemusi Eesti tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides. Mittevastavuse korral peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama omanikku. § 175. Omanikujärelevalve peab kontrollima kõigi betoonipartiide sertifikaatide vastavust projektile ja vähemalt kord vahetuses kontrollima kaubabetoonisegu töödeldavust ja õhusisaldust. Mittevastavuse korral peab omanikujärelevalve nõudma ehitajapoolse kontrolli tihendamist ja selle nõude mittetäitmisel või puuduste kordusel peatama ehitustööd. § 176. Omanikujärelevalve peab võtma betoonist kontrollproovikehi vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui seda ei ole fikseeritud, siis peab kontrollima betooni väljastava tehase toodangu vastavusdeklaratsiooni ja vastavussertifikaadi olemasolu ja vastavust projektis esitatud betooni klassile. Kui vastavusdeklaratsioonil või vastavussertifikaadil puudub kas või üks projektis betoonile esitatud näitajatest (survetugevusklass, külmakindlus mark, veepidavuse mark jne), ei tohi antud betoonitehasest betooni võtta. Lisaks tuleb kontrollida pisteliselt igast betooni klassist betooni survetugevust. Minimaalne proovikehade arv fikseeritakse protokolliliselt tee omanikuga. Proovikehasid tuleb hoida normaaltingimustes ja katsetada vastavalt projektis fikseeritud metoodikale. § 177. Betooni külmakindluse ja veepidavuse testid viiakse läbi juhul, kui see on ette nähtud projektis või seda nõuab omanik. 10. peatükk LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE PAIGALDAMINE § 178. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel on kohustuslikud Eesti standardid EV ST 613-93 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine», EV ST 614-92 «Teemärgised ja nende kasutamine», EV ST 615-92 «Foorid ja nende kasutamine». § 179. Kooskõlastatult Maanteeametiga võib katseliselt kasutada ka teisi liikluskorraldusvahendeid. § 180. Töö tegija on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ja kirjalikult teatama omanikujärelevalvele ja tee omanikule selle isiku andmed. Tööde tegija on kohustatud täitma omanikujärelevalve ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta. § 181. Omanikujärelevalve peab kontrollima, et teehoiutööde iseloomu ja asukoha muutumisel oleks muudetud ka liikluskorraldust. Liikluskorralduse muutmisel peab arvestama järgmisi nõudeid: 1) liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik peab mittevajalikud liikluskorraldusvahendid eemaldama, kinni katma või lühiajaliselt tühistama, vastavalt vajadusele ümber tõstma, vahetama või täiendavalt juurde lisama; 2) teetööde katkestamisel või vaheajal (öösel, nädalavahetusel jne) peab hoidma mahavõetud, mittevajalikke liikluskorraldusvahendeid selliselt, et need ei segaks sõidukeid ega jalakäijaid ja neid ei saaks kasutada kõrvaline isik liikluse omavoliliseks ümberkorraldamiseks. § 182. Teehoiutööde lõpetamisel peab tee omanik: 1) taastama endise või seadma uue, projektikohase liikluskorralduse; 2) jälgima, et liikluskorraldusvahendid oleksid paigaldatud projekti kohaselt. 11. peatükk MÄÄRUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 183. Teede- ja sideministri 17. novembri 1994. a määrus nr 61 «Liiklusalaste Eesti standardite kohustuslikuks kasutamiseks kehtestamine liikluse korraldamisel» (RTL 1994, 53, lk 1806), 10. aprilli 1997. a määrus nr 12 ««Nõuete tee ääre tähistamiseks tähispostidega» kinnitamine» (RTL 1997, 97, 572) ja 28. septembri 1999. a määrus nr 57 «Ehitusjärelevalve kord ja järelevalveametnikele tegevusloa andmise kord» (RTL 1999, 153, 2158) tunnistatakse kehtetuks. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO