Põllumajandusminister — Eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded — RTL, 77, 1036

AVALDATUD : RTL 2001, 77, 1036 Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) paragrahvi 18 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (edaspidi TSE) ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks. Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad on kõik loomal spongioossete ajukahjustusega kulgevad haigused. (2) Määrusega kehtestatakse lõikes 1 nimetatud nõuded, et kaitsta inimese ja looma tervist TSE-id põhjustavate haigustekitajate leviku eest ja välistada eri riskiastmega loomsete saaduste sattumine inimese ja looma toiduahelasse. (3) Määruse nõudeid ei kohaldata: 1) loomsetest saadustest valmistatud kosmeetikavahenditele, ravimitele, ravimisarnastele ainetele, muudele ravimiseks kasutatavatele vahenditele ja materjalidele ning nende valmistamiseks kasutatavatele ainetele; 2) loomsetele saadustele, mida ei kasutata toiduks, söödaks või väetiseks ning nende valmistamiseks kasutatavatele ainetele; 3) loomsetele saadustele, mida eksponeeritakse näitusel, kasutatakse õppetööks või teadusuuringuks ja laboratoorseteks analüüsideks tingimusel, et loomseid saadusi ei tarbi toiduks inimene ega loom, v.a katseloom, söödaks. § 2. Eri riskiastmega loomsed saadused (1) Eri riskiastmega loomseteks saadusteks loetakse järgmisi loomseid saadusi: 1) üle 12 kuu vanuse veise tonsillid, seljaaju koos sabalülidega ning pea luud (Cranium), k.a alalõualuu (edaspidi kolju) koos aju ja silmadega; 2) veise soolestik alates kaksteistsõrmiksoolest (duodenum) kuni pärasooleni (rectum) ¿ k.a pärasool ja v.a soolte sisaldis; 3) lamba ja kitse, kes on vanem kui 12 kuud või kellel on jäävlõikehambad igemesse lõikunud, kolju koos aju ja silmadega, tonsillid ning seljaaju koos sabalülidega; 4) kitse ja lamba põrn; 5) tapetud loom ja veo ajal või tapamajas surnud loom, mis sisaldab punktides 1¿4 toodud loomseid saadusi. (2) Veise tonsillid, seljaaju, sabalülid, kolju koos aju ja silmadega ning kitse ja lamba seljaaju, sabalülid, tonsillid, kolju koos aju ja silmadega loetakse eri riskiastmega loomseteks saadusteks juhul, kui: 1) looma tapaeelsel kontrollil tehakse kindlaks närvisüsteemi degenereerumise sümptomite esinemine; 2) ei ole võimalik kindlaks teha looma vanust. (3) Eri riskiastmega loomseid saadusi on keelatud kasutada toiduks ja söödaks. 2. peatükk Eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemine § 3. Eri riskiastmega loomsete saaduste eraldamise veterinaarnõuded (1) Eri riskiastmega loomsed saadused tuleb eraldada rümba töötlemisel tapamajas. Poolitamata lamba- ja kitserümbad võib saata edasiseks töötlemiseks lihalõikusettevõttesse, kus tuleb eemaldada seljajaaju ja sabalülid. (2) Tapamajast lihalõikusettevõttesse väljastatav poolitamata lamba- ja kitserümp, mis sisaldab seljaaju, peab olema märgistatud vähemalt 30 mm kõrguste tähtedega «TSE» kui eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldav rümp. (3) Tapamajas töödeldud ja toidukõlblikuks tunnistatud poolitamata lamba- ja kitserümpa, millel on seljaaju eemaldamata, võib saata edasiseks käitlemiseks sama ettevõtte osasse, kus tegeldakse lihalõikusega või teise tunnustatud lihalõikusettevõttesse järgmistel tingimustel: 1) üle 12 kuu vanuse või igemesse lõikunud jäävlõikehammastega lamba ja kitse kolju koos aju ja silmadega ning tonsillid peavad olema eraldatud tapamajas; 2) kõikide kitsede ja lammaste põrn peab olema eraldatud tapamajas; 3) seljaaju, lülisambaluud ja sabaluud tuleb eemaldada lihalõikusettevõttes, kusjuures eraldatud lülisambaluid ei tohi kasutada toiduks. (4) Kui poolitamata lamba- ja kitserümp saadetakse tapamajast edasiseks töötlemiseks teise tunnustatud lihalõikusettevõttesse, peab: 1) tapamaja üle järelevalvet teostav veterinaarjärelevalve ametnik sellest teatama lihalõikusettevõtte üle järelevalvet teostavale veterinaarjärelevalve ametnikule vähemalt 24 tundi enne rümba lihalõikusettevõttesse saatmist; 2) veterinaartõendil olema eraldi välja toodud eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavate rümpade kogus. (5) Eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavat liha, v.a poolitamata lamba- ja kitserümp, ei ole lubatud tapamajast ega lihalõikusettevõttest väljastada teise liha käitlemis-, hulgimüügi-, jaemüügi- ega toitlustusettevõttesse. § 4. Eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste kogumise ja hoidmise veterinaarnõuded (1) Eri riskiastmega loomsete saaduste kogumiseks ja hoidmiseks peab kasutama vee- ja korrosioonikindlaid, erimärgistatud anumaid, konteinerid või kinniseid kogumissüsteeme ja jahutatavaid ruume. (2) Ettevõtte käitlemisruumides eri riskiastmega loomsete saaduste hoidmiseks kasutatavaid kogumisanumaid ja territooriumil asuvaid kogumiskonteinereid on lubatud kasutada ainult eri riskiastmega loomsete saaduste hoidmiseks. Kõik nendes anumates ja konteinerites sisalduvad muud loomsed jäätmed ja loomsed saadused loetakse eri riskiastmega loomseteks saadusteks. (3) Tapaloomade töötlemisel ja lihalõikusel eraldatud eri riskiastmega loomseid jäätmeid tuleb edasi käidelda vältides nende sattumist ettevõtte «puhtale poolele». (4) Käitlemisruumist tuleb eri riskiastmega loomsed saadused viia ettevõtte territooriumil asuvatesse spetsiaalselt märgistatud veekindlatesse, kaanega suletud konteineritesse või jahutatavasse jäätmekogumisruumi ning värvida selliselt, et värv säiliks ka pärast põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruse nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» (RTL 2000, 120, 1874) paragrahvi 8 lõikes 12 nimetatud kuumtöötlemist. (5) Ettevõttes peavad eri riskiastmega loomsed saadused olema eraldatud muudest loomsetest jäätmetest, mis ei pea läbima eri riskiastmega loomsetele saadustele ettenähtud töötlust. (6) Eri riskiastmega loomsed saadused tuleb tapamajast ja lihalõikusettevõttest ära vedada iga päev, v.a juhul, kui ettevõttes on jahutatav ruum nende säilitamiseks. (7) Käitleja peab pidama arvestust iga väljastatava eri riskiastmega loomsete saaduste partii üle. Ettevõttes peavad olema dokumendid, mis sisaldavad andmeid eri riskiastmega loomsete saaduste koguse, sihtkoha ja kahjutustamisviisi kohta. (8) Eri riskiastmega loomsete saaduste saatmisel kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse peab veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst väljastama eri riskiastmega loomsete saaduste partiile veterinaartõendi. (9) Pärast eraldamist ja ettevõttest väljastamist tuleb eri riskiastmega loomseid saadusi käidelda kui eri riskiastmega loomseid jäätmeid vastavalt põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruses nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» ettenähtud nõuetele. § 5. Eri riskiastmega loomsete jäätmete transportimise veterinaarnõuded Liha käitlemisettevõttes eraldatud ja värvitud eri riskiastmega loomsete jäätmete transportimisel tuleb täita põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruses nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» ettenähtud nõudeid. § 6. Enesekontrolli toimingud lihakäitlemisettevõttes eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemisel (1) Käitleja peab koostama ja rakendama enesekontrolliplaani eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemise kontrollimiseks ja inimesele ohutu toidu tagamiseks. (2) Enesekontrolli plaanis peavad sisalduma järgmised abinõud: 1) tapamajas looma vastuvõtmisel peab käitleja registreerima ja märgistama üle 12 kuu vanused veised ja üle 12 kuu vanuste või igemesse lõikunud jäävlõikehammastega lambad ja kitsed; 2) lihalõikusettevõttes peavad olema andmed vastuvõetud eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavate lammaste ja kitsede rümpade kohta; 3) eri riskiastmega loomsete saaduste kogumise ja hoidmise korraldamine ettevõttes nagu vooldiagrammid kogumise kohta ja nende käitlemisruumidest eemaldamise sagedus; hoidmiseks kasutatavate nõude ja konteinerite märgistus ning pesemise korraldus; 4) andmed eri riskiastmega loomsete saaduste värvimiseks kasutatava värvi kohta; 5) töötlemisprotsessi käigus eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste kogused kuupäevaliselt dokumenteerituna; 6) eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemisruumidest eemaldamise regulaarsus; 7) eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste ettevõtte territooriumilt eemaldamise korraldamine, näidates ära sihtkoha ja ettevõttest väljastatud koguse. (3) Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnik kooskõlastab käitleja poolt koostatud ja kinnitatud enesekontrolli plaani eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemiseks. 3. peatükk Liha töötlemise ja loomade tapmise veterinaarnõuded § 7. Teatud loomsete saaduste kasutamine lihamassi valmistamisel Lihamassi valmistamiseks on keelatud kasutada veise, lamba ja kitse luid. § 8. Loomade uimastamine ja tapmine (1) Veise, lamba ja kitse tapmine gaasiga ei ole lubatud. (2) Veise, lamba ja kitse tapmisel ei ole pärast uimastamist lubatud: 1) gaasi juhtimine koljuõõnde; 2) kesknärvisüsteemi kahjustamine immobiliseerimise vardaga, s.t selle viimine koljuõõnde ja seljaajju. 4. peatükk Rakendussäte § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse komisjoni otsuste 2000/418/EÜ (EÜT L 158, 30.06.2000, lk 6), 2001/234/EÜ (EÜT L 084, 23.03.2001, lk 3) ja 2001/2/EÜ (EÜT L 1, 04.01.2001, lk 2) nõudeid. Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT