Majandusminister — Mõõtemahutite nimimahtude lubatavad hälbed, mõõtemahutite märgistamise ja kontrolli kord — RTL, 74, 1008

Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) paragrahvi 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Mõisted ja üldtingimused (1) Käesolevas määruses on metroloogiaalaseid põhimõisteid kasutatud vastavalt Eesti standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused» ja teisi mõisteid vastavalt «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele» (RT I 1999, 92, 825). (2) Erimõisteid on kasutatud alljärgnevas tähenduses: 1) mõõtemahutina kasutatav pakend (edaspidi mõõtemahuti ) on suletav anum nimimahuga 0,05 liitrit kuni 5 liitrit (kaasa arvatud), mis vastab «Mõõteseaduse» paragrahvi 12 lõikes 2 loetletud tunnustele; 2) nimimaht Vn on maht, mis on märgitud mõõtemahutile ja mis vastab vedeliku kogusele, mida mõõtemahuti peab kasutamisel eeldatavasti sisaldama; 3) kogumaht on vedeliku kogus, mida mõõtemahuti sisaldab, kui ta on ääreni täidetud; 4) täitemaht on vedeliku kogus, mida mõõtemahuti tegelikult sisaldab, kui ta on täidetud täpselt teoreetiliselt nimimahtu määratlevatel tingimustel; 5) mõõtemahutite käitleja on mõõtemahutite tootja, tarnija või tootja volitatud esindaja. (3) Mõõtemahutite nimi-, kogu- ja täitemahu määratlemise baastemperatuur on +20 °C. (4) Mõõtemahuti täitmiseks on kaks meetodit: 1) konstantse nivooni või 2) konstantse tühimikuni. 2. peatükk MÕÕTEMAHUTITE NIMIMAHTUDE LUBATAVAD HÄLBED §2. Nõuded mõõtemahutitele lubatava hälbe tagamiseks Mõõtemahuti käitleja peab tagama, et mõõtemahutid vastavad järgmistele nõuetele: 1) mõõtemahuti vedelike hoidmiseks, transpordiks või tarnimiseks peab olema suletav või tarindatud nii, et seda on võimalik sulgeda; 2) mõõtemahuti tarindi omadused ja tootmise homogeensus peavad võimaldama määrata piisava täpsusega mõõtemahuti kogu-, nimi- ja täitemahtu; 3) nimimahule vastava teoreetilise täitenivoo ja kogumahu (mõõtemahuti serva) nivoo vaheline kaugus ning nimimahu ja kogumahu erinevus (tuntud kui paisumismaht või tühimik) peab olema tajutavalt konstantne kõikide sama tüüpi ehk kõikide sama tarindi järgi valmistatud anumate puhul. §3. Nimimahu lubatavad hälbed (1) Mõõtemahutite nimimahu suurimad lubatavad hälbed (positiivsed või negatiivsed) ehk suurimad lubatavad erinevused (positiivsed või negatiivsed) täitemahu ja nimimahu Vn vahel temperatuuril +20 °C ning käesoleva määruse 4. peatükis kirjeldatud proovivõtmise ja mõõtmise korral peavad vastama tabelis 1 toodud väärtustele. Tabel 1 Mõõtemahutite nimimahu suurimad lubatavad hälbed Nimimaht Vn milliliitrites Suurim lubatud hälve D protsentides Vn väärtusest milliliitrites 50-100 - 3 100-200 3 - 200-300 - 6 300-500 2 - 500-1000 - 10 1000-5000 kaasa arvatud 1 - (2) Mõõtemahuti kogumahu suurima lubatava hälbe väärtus on sama, mis vastava nimimahu suurima lubatava hälbe väärtus. (3) Lubatud hälvete tahtlik ja süstemaatiline ärakasutamine mõõtemahutite käitleja poolt on keelatud. 3. peatükk MÕÕTEMAHUTITE MÄRGISTAMISE KORD §4. Mõõtemahutite märgistamine (1) Mõõtemahutitena kasutatavatele pakenditele peab olema tootja poolt märgitud nende nimimaht ja pakendi täitmiseks vajalik informatsioon. (2) Mõõtemahuti tootja esitab Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile enda poolt toodetavale mõõtemahutile kantava identifitseerimistähise joonise. (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tagab kõigi talle esitatud identifitseerimistähiste ning nendega seotud teabe süstematiseeritud ja ajakohastatud dokumenteerimise ning säilitamise elektroonilisel kujul, samuti teiste asjassepuutuvate ametkondade informeerimise ning teavitamise. (4) Käesoleva määruse nõuetele vastavad mõõtemahutid peab tootja märgistama eritähistusega ' (pööratud epsilon). (5) Mõõtemahuti peab kandma järgmisi kustumatuid, kergestiloetavaid ja nähtavaid tähiseid: 1) mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal mõõtemahuti nimimahu väärtus liitrites, sentiliitrites või milliliitrites kirjas, mis on vähemalt 6 mm kõrgune, kui nimimaht on üle 100 cl; 4 mm kõrgune, kui see on vähem kui 100 cl (20 cl mitte kaasa arvatud), ja 3 mm kõrgune, kui see ei ole suurem kui 20 cl), millele peab järgnema kasutatud mõõteühiku tähis või, kui see on asjakohane, ühiku nimi vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määruse nr 212 «Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine» (RT I 1999, 58, 612) sätetele; 2) mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud eritähistus minimaalse kõrgusega 3 mm; 3) mõõtemahuti küljel, põhjaäärisel või põhjal käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud identifitseerimistähis; 4) mõõtemahuti põhjal või põhjaäärisel lähtudes käesoleva määruse paragrahvi 1 lõikes 4 sätestatud mõõtemahuti täitmismeetoditest arv, mis väljendab anuma kogumahu väärtust sentiliitrites, kuid ilma ühiku tähiseta cl ja/või äärenivoo ja nimimahule vastava täitenivoo vaheline kaugus millimeetrites koos ühikutähisega mm. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 sätestatud tähised peavad olema vähemalt sama kõrgusega kirjas, kui nimimahtu märgistavad numbrid, ja kujutatud viisil, mis välistaks segiajamise lõike 5 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud tähistega. (7) Mõõtemahutil võib olla muid tähiseid ja märgistusi tingimusel, et need ei ole eksitavad käesolevas paragrahvis kehtestatud tähistuste osas. 4. peatükk MÕÕTEMAHUTITE KONTROLLI KORD §5. Kontrolli teostaja (1) Käesoleva määruse nõuete täitmise üle teostab riikliku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. (2) Käesolev määrus ei välista teiste õigusaktide alusel teostatavaid riikliku järelevalve toiminguid mõõtemahutite turustamise ja kasutamise üle. §6. Kontrolli kord (1) Mõõtemahutite käitleja võib võõrandada kohese ja õiglase tasu eest riiklikku järelevalvet teostavale ametkonnale käesolevas määruses sätestatud kontrollmõõtmiste läbiviimiseks vajaliku koguse mõõtemahuteid. Mõõtemahutite kontrollmõõtmistega seotud kulutused kannab riiklikku järelevalvet teostav ametkond. Võõrandatud mõõtemahutite kontroll toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 3-11 sätestatud korras. (2) Käitleja on kohustatud esitama riikliku järelevalve ametnikule tema nõudmisel dokumendid, mis tõestavad toodetud või imporditud mõõtemahutite vastavust õigusaktiga kehtestatud nõuetele. (3) Riikliku järelevalve ametnik peab mõõtmisteks vajalikud mõõtemahutid valima kontrollitavast hulgast juhusliku valiku põhimõttel. (4) Riikliku järelevalve ametnik peab koostama proovi võtmise kohta akti kahes identses eksemplaris, üks käitlejale ja teine riikliku järelevalve ametnikule. (5) Proovide võtmise aktis peavad sisalduma järgmised andmed: 1) proovi võtmise kuupäev, aeg ja koht; 2) mõõtemahutite nõuetekohasuse eest vastutava isiku andmed; 3) mõõtemahutite tootmise aeg ja imporditud mõõtemahutite puhul importimiskuupäev; 4) mõõtemahutite nimi-, täite- ja kogumaht ning täitmise meetodi kirjeldus; 5) prooviks võetud mõõtemahutite kogus; 6) proovi võtmise käigus avatud mõõtemahutite kogus ja avamise põhjendus; 7) prooviks võetud mõõtemahutite maksumus, deklareerituna käitleja poolt; 8) käitleja esindaja nimi ja allkiri; 9) riikliku järelevalve ametniku nimi, allkiri ning andmed kehtiva ametitunnistuse kohta; 10) toimingute kirjeldus, kui mõõtemahutite kontrollimisse kaasatakse kolmas sõltumatu osapool. (6) Kui riikliku järelevalve ametnik otsustab, et mõõtemahutite nõuetekohasuse kontrollimiseks on vajalik nende mõõtmine kolmanda sõltumatu osapoole poolt, tuleb riikliku järelevalve ametniku poolt korraldada võetud mõõtemahutite toimetamine käitleja juurest kolmanda sõltumatu osapooleni. Vastavad kulutused katab riiklikku järelevalvet teostav ametkond. (7) Kontrollmõõtmisteks võetud mõõtemahutite algseisundi fikseerimiseks ja säilitamiseks transportimise ajal asetab riikliku järelevalve ametnik käitleja esindaja juuresolekul prooviks võetud kinnispakid nõusse või pakendisse. Nõu või pakendi avad suletakse järelevalvet teostava ametkonna pitsatijäljendit kandva erimärgistusega. Transportimiseks kasutatava nõu või pakendi kuju ja materjal peavad välistama mõõtemahutite seisundi muutumise proovivõtmise hetkest kuni nende jõudmiseni kolmanda sõltumatu osapooleni. (8) Riikliku järelevalve ametniku poolt kontrollmõõtmisteks võetud mõõtemahutite toimetamine käitleja juurest kolmanda sõltumatu osapooleni peab toimuma hiljemalt 24 tunni jooksul proovi võtmise ajast. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6-8 kirjeldatud olukorra ja toimingute fikseerimiseks tehakse vastavad märked proovi võtmise aktides. (10) Riikliku järelevalve ametnik peab teavitama käitlejat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul proovi võtmise hetkest. §7. Proovivõtt (1) Sama tarindiga ja sama valmistusega mõõtemahutite proov võetakse üldjuhul tootepartiist, mis vastab ühe tunni jooksul toodetud kogusele. (2) Juhul kui ühe tunni jooksul toodetud mõõtemahutite hulk ei ole tuvastatav või on ebapiisav statistilise kontrolli meetodite rakendamiseks, võib riikliku järelevalve ametnik määrata tootepartii suuruse lähtudes statistilise kontrolli põhimõtetest ja proovi nõutavast suurusest. (3) Juhul kui ühe tunni tootmisele vastava tootepartii kontroll ei ole rahuldav, võib teostada teise testi, mis põhineb kas uuel proovil pikemale tootmisperioodile vastavast tootepartiist või, kui tootmine on allunud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva ametkonna poolt tunnustatud kontrollile, siis käitleja kontrollkaartidesse kantud tulemustel. (4) Proovi moodustavate mõõtemahutite arv on 35 või 40 sõltuvalt sellest, milline paragrahvis 8 kirjeldatud meetodist on valitud. §8. Mõõtemahutite mahu mõõtmine (1) Mõõtemahuti täitemahtu kontrollitakse kaalumeetodil, määrates temperatuurile +20 °C taandatud veekoguse, mida mõõtemahuti sisaldab, kui see on täidetud nimimahule teoreetiliselt vastava nivooni. Täitemahtu võib kontrollida ka samaväärse täpsusega kaudsel meetodil. (2) Mõõtemahuti kaalutakse tühjalt, seejärel täidetakse teadaoleva tihedusega +20 °C veega kuni kasutatavale meetodile vastava täitenivooni. Seejärel kaalutakse täidetuna ja arvutatakse mõõtemahuti täitemaht. (3) Kontrollmõõtmiste läbiviimiseks tuleb kasutada taadeldud mõõtevahendeid. (4) Mahu mõõtmise määramatus ei tohi olla suurem kui üks viiendik mõõtemahuti nimimahule vastavast suurimast lubatavast hälbest. §9. Tulemuste töötlemine ja interpreteerimine (1) Standardhälbe meetodi kasutamisel on mõõtemahutite kontrollitav hulk 35. 1) Arvutatakse proovi moodustavate mõõtemahutite täitemahtude xi keskväärtus

ja täitemahtude xi standardhälbe hinnang s alljärgneva skeemi kohaselt: - 35 mõõtetulemuse summa

- 35 mõõtetulemuse keskväärtus

- 35 mõõtetulemuse ruutude summa

- 35 mõõtetulemuse summa ruut

ja selle keskväärtus

- korrigeeritud summa

- standardhälbe hinnang

2) Arvutatakse täitemahu suurim ja väikseim lubatud väärtus

ja

3) Hinnatakse kontrolli tulemus lähtudes nõudest, et ühekorraga peavad olema täidetud võrratused

(2) Kaalutud ulatuse meetodi kasutamisel on mõõtemahutite kontrollitav hulk 40. 1) Arvutatakse proovi moodustavate mõõtemahutite täitemahtude xi keskväärtus

ja täitemahtude xi kaalutud ulatus

alljärgneva skeemi kohaselt:"> - 40 mõõtetulemuse summa 5

- 40 mõõtetulemuse keskväärtus

- 40 kronoloogiliselt järjestatud mõõtetulemusest moodustatud 8 alamhulga täitemahu hälbe ulatus (st suurima ja väikseima täitemahu vahed) R1; R2; ..... R8 - 8 alamhulga täitemahu hälbe ulatuste summa

- kaalutud ulatus

2) Arvutatakse täitemahu suurim ja väikseim lubatud väärtus

ja

3) Hinnatakse kontrolli tulemus lähtudes nõudest, et ühekorraga peavad olema täidetud võrratused

5. peatükk RAKENDUSSÄTE §10. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. aastal, välja arvatud paragrahvi 4 lõige 4 ja lõike 5 punktid 1, 2 ja 3, mis jõustuvad Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks või mõõtemahutite osas Euroopa Liiduga sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingu ( PECA-Protocol to the European Community and candidate countries on conformity assessment and acceptance of industrial products) jõustumisel. Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Marika PRISKE 1 Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 75/107/EMÜ (EÜT L 042, 15.02.1975, lk 14) teksti.