Legislator Case Law & Legislation
27073 EE

Vabariigi Valitsus — Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord — RT I, 50, 291

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord — RT I, 50, 291

AVALDATUD : RT I 2001, 50, 291 Määrus kehtestatakse «Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse» (RT I 1999, 4, 51; 2001, 12, 50) § 5 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib kuriteoohvritele või nende ülalpeetavatele makstava riikliku hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist. § 2. Hüvitise suurus (1) Hüvitise suurus on 50 protsenti käesoleva määruse 2. ja 3. peatüki kohaselt arvutatud varalisest kahjust. Väljaarvutatud hüvitises ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata. Ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku makstav hüvitis ei või olla suurem kui 50 000 krooni. (2) Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida ohver või ülalpeetav on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, sh «Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse» (edaspidi seadus) alusel avansina makstud hüvitis. (3) Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha summa, mille kuriteoga tekitatud kahju eest vastutav isik on seoses vägivallakuriteoga maksnud enne hüvitise määramist seaduse alusel. (4) Hüvitise suuruse arvutamisel eristatakse ühekordselt ja perioodiliselt makstavaid hüvitisi. (5) Ühekordselt makstava hüvitise korral on arvutamise aluseks taotlejale juba tekkinud varaline kahju ning hüvitis makstakse välja korraga. (6) Kui taotlejal on peale ühekordselt makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramist seaduse järgi jätkuvalt õigus hüvitist saada, arvutatakse ja makstakse hüvitist edaspidi perioodiliselt. (7) Kuni hüvitise määramise otsuse tegemiseni saamata jäänud perioodiliselt makstavad hüvitised makstakse ühekordse maksena. 2. peatükk ÜHEKORDSELT MAKSTAVATE HÜVITISTE MAKSMISEKS VARALISE KAHJU ARVUTAMINE § 3. Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju Ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju arvutamiseks korrutatakse «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 356; 102, 675) § 103 alusel arvutatud ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu (edaspidi ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu) töövõimetuslehele märgitud haiguspäevade arvuga ning saadud summast lahutatakse ohvrile määratud haigushüvitis. § 4. Ohvri ravikulud (1) Ohvri ravikulude arvutamiseks liidetakse dokumentaalselt tõendatud ravimise ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise, traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervislikule seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud. (2) Prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju arvatakse ohvri ravikulude hulka juhul, kui selle kogusumma ületab 50 protsenti seaduse § 5 lõike 2 kohaselt arvutatud taotleja vägivallakuriteo ohvriks langemisele eelnenud kuu sissetulekust. § 5. Ohvri matusekulud Ohvri matusekulude arvutamiseks liidetakse matusteks tehtud dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulutused ja saadud summast lahutatakse määratud riiklik matusetoetus. 3. peatükk PERIOODILISELT MAKSTAVATE HÜVITISTE MAKSMISEKS VARALISE KAHJU ARVUTAMINE § 6. Püsivast töövõimetusest tulenev kahju (1) Püsivast töövõimetusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 (edaspidi ühe kuu keskmine tulu) ning saadud summast lahutatakse ohvrile määratud töövõimetuspension. (2) Töövõimetuspensioni ei lahutata juhul, kui ohver oli töövõimetuks tunnistatud juba enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist. Kui sellisele ohvrile määrati vägivallakuriteo tagajärjel suurem töövõimetuspension, arvatakse tema ühe kuu keskmisest tulust maha enne ja pärast vägivallakuritegu määratud töövõimetuspensioni vahe. (3) Kui vägivallakuriteo tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud ohver jätkab pärast töövõimetuks tunnistamist töötamist, lahutatakse ühe kuu keskmisest tulust ohvrile määratud töövõimetuspension ja tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. § 7. Ohvri surmast tulenev kahju (1) Ohvri surmast tulenev ühe kuu kahju ühele ülalpeetavale arvutatakse korrutades ohvri ühe kalendripäeva keskmise tulu arvuga 30 ja koefitsiendiga 0,25 ning lahutades saadud summast ülalpeetavale määratud toitjakaotuspensioni. (2) Ühe kuu kahju kahele või enamale ülalpeetavale arvutatakse korrutades ohvri ühe kalendripäeva keskmise tulu arvuga 30 ja koefitsiendiga 0,5 ning lahutades saadud summast ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspensioni. (3) Kui ülalpeetavad soovivad oma osa eraldamist neile määratud ühisest hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga. 4. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 8. Rakendussäte Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2001. a. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →