Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seadus

Ratifitseerida juurdelisatud (edaspidileping), mis on alla kirjutatud 2001. aasta 25. jaanuaril Brüsselis.

Vabariigi Valitsus kehtestab lepingule vastavalt Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (edaspidi põllumajanduse ja maaelu arendamise programm) raames antava investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra. Nimetatud korras nähakse ette investeeringuobjektide loetelu, mille rahastamiseks võib toetust taotleda, taotluse ja äriprojekti vormid, neis esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, samuti taotluse ja äriprojekti esitamise, läbivaatamise, kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord.

(1) Investeeringutoetust on õigus taotleda ettevõtjal, kes vastab lepingust tulenevatele nõuetele, sealhulgas

1) põllumajandustootmise investeeringutoetust ning maapiirkonnas alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetust võib taotleda ettevõtja, kui äriprojektis kavandatava investeeringu objekti asukohaks on maapiirkond;

2) põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetust võib taotleda Eestis tegutsev ettevõtja, kui äriprojektis kavandatava investeeringu objekti asukohaks on Eesti territoorium;

3) maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetust võib taotleda külas tegutsev ettevõtja, kui äriprojektis kavandatava investeeringu objekti asukohaks on küla territoorium.

(2) Põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi tähenduses on maapiirkond küla, alevi ja aleviku territoorium.

Põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames investeeringutoetusteks antavate vahendite jaotuse maakonniti määrab igaks finantsaastaks toetusliikide kaupa põllumajandusminister järgmiselt

1) põllumajandustootmise investeeringutoetuse puhul võrdeliselt haritava maa kogupindalaga maakonnas;

2) maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetuse puhul võrdeliselt registreeritud töötute ning tööta tööotsijate arvuga maakonna valdades;

3) maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuse puhul võrdeliselt alaliste külaelanike arvuga maakonnas.

Vabariigi Valitsus kehtestab lepingule vastavalt põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse hindamise korra. Nimetatud korras nähakse ette meetodid, kuidas hinnata investeeringutoetuse taotluse ja äriprojekti vastavust põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi nõuetele.

Riiklikku järelevalvet toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise ja toetuse sihipärase kasutamise üle teostab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi Amet). Järelevalve teostamisel teeb Amet koostööd teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega.

(1) Enne järelevalvetoimingu tegemist on järelevalveametnik kohustatud esitama ametitõendi, millel peab olema kajastatud tema pädevus.

(2) Investeeringutoetuse määramise ja toetusraha maksmise otsustamiseks ning toetuste sihipärase kasutamise kontrollimiseks on Ameti järelevalveametnikul õigus

1) kontrollida taotleja esitatud dokumentide alusel tema vastavust nõuetele;

2) nõuda täiendavate dokumentide esitamist;

3) viibida toetuse taotleja või saaja juuresolekul või selle isiku juuresolekul, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal.

(3) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust.

Järelevalve teostamisel teevad otsuseid Ameti peadirektor, tema volitatud ametnik või järelevalveametnik. Järelevalveametnik esitab järelevalvetoimingute tulemuste kohta tehtud otsuse või kontrollakti Ameti peadirektorile või tema volitatud ametnikule.

(1) Kui järelevalve teostamise käigus on avastatud puudusi, on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Investeeringutoetuse mittesihipärasel kasutamisel, puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel, samuti juhul, kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid või ei ole esitanud vajalikke andmeid toetuste mõju hindamiseks, tehakse toetuse saajale ettekirjutus toetusraha tagasimaksmiseks.

(2) Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse

1) ametiasutuse nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse;

2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

4) isiku nimi, kellele ettekirjutus tehakse;

5) ettekirjutuse jõustumise aeg;

6) viide õigusakti sättele, mille alusel ettekirjutus tehakse;

7) ettekirjutuse sisu;

8) ettekirjutuse tegemise põhjendused;

9) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;

10) ettekirjutuse teinud ametniku allkiri.

(3) Ettekirjutus antakse adressaadile kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Kui adressaat keeldub ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb kättetoimetaja ettekirjutusele vastuvõtmisest keeldumise kohta märke, mille kinnitab oma allkirjaga.

Kui toetuse saaja ei nõustu tehtud otsuse või temale tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada selle peale kaebus Ameti peadirektorile või vaidlustada ettekirjutus halduskohtus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule (RT I 1999, 31, 425; 2000, 51, 321).

Põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus vastavalt lepingule, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 6–10.

Vabariigi Valitsus määrab vastavalt lepingule kindlaks põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi elluviimisega seotud täidesaatva riigivõimu asutused, nende ülesanded, õigused ja kohustused.

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riigikogu esimees Toomas SAVI