Majandusminister — Mõõtevahendite tüübikinnituse korra kinnitamine — RTL, 124, 1978

Majandusministri 29. novembri 2000. a määrus nr 37 Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) paragrahvi 7 lõike 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Mõisted (1) Metroloogiaalaseid põhimõisteid on käesolevas määruses kasutatud vastavalt Eesti standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». (2) Erimõisteid on käesolevas korras kasutatud alljärgnevas tähenduses: 1) tüübihindamine - tüübikinnituse käigus tehtav mõõtevahendi dokumentatsioonis sisalduvate nõuete võrdlemine sama liiki mõõtevahendite OIML publikatsioonides ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide dokumentides ning õigusaktides kehtestatud nõuetega; 2) taatluseeskiri - kohustuslik tegutsemisreeglistik kindlat liiki või tüüpi mõõtevahendite taatlemisel (sünonüümid - taatlusmetoodika, taatlusjuhend); 3) taatluskehtivusaeg - kindlaksmääratud ajavahemik kahe järjestikuse taatluse (v.a erakorraline taatlus) vahel; 4) üksikmõõtevahendi tüübikinnitus - tüübikinnitus, mis tehakse mõõtevahendile, mis on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, või kui mõõtevahendi on soetanud selle valdaja välismaalt üksikostuna. § 2. Tüübikinnitus ja selle teostaja (1) Tüübikinnitus on protseduur, mille käigus tehakse kohustuslikes mõõtühikutes gradueeritud mõõtevahendi dokumentatsiooni ja tüübikatsetustulemuste põhjal kindlaks, kas antud tüüpi mõõtevahendiga mõõtmisel võib eeldada vajaliku täpsuse säilimist taatluskehtivusaja jooksul. (2) Tüübikinnitus on kohustuslik mõõtevahenditele, mida kasutatakse tehingutes või millele eri õigusaktis on «Mõõteseaduse» paragrahvi 10 eesmärkide täitmiseks kehtestatud taatluskohustus. (3) Tüübikinnituse teostaja on «Mõõteseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 ja paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt metroloogiaalase järelevalve asutus ¿ Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi tüübikinnituse teostaja; tüübikinnitust teostav asutus), kes teeb tüübikinnituse käigus tüübikatsetustulemuste analüüsi ja tüübihindamise. (4) Tüübikinnituse teostaja peab tagama järgmise informatsiooni kättesaadavuse: 1) tüübikinnituse protseduuride hinnakiri; 2) Eestis tüübikatsetusi teostavate akrediteeritud laborite ja erialaselt kompetentsete mõõte(kalibreerimis-)laborite täielik ja ajakohane nimekiri; 3) käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 7, paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 6, paragrahvi 7 lõikes 1 ning paragrahvi 8 lõikes 3 käsitletud tüübikinnitusega seotud protseduuride tähtajad. (5) Tüübikinnituse protseduuri lõpus väljastatakse tüübikinnitustunnistus. § 3. Tüübikatsetused (1) Tüübikatsetusi teostab vastava mõõteliigi alal akrediteeritud, viimase puudumisel ka erialaselt kompetentne mõõtmislabor. Tüübikinnituse teostaja kindlustab tüübikinnituse taotleja täieliku ja erapooletu informeerimise tüübikatsetusvõimalustest Eestis. (2) Tüübikinnituse teostaja võib imporditavate mõõtevahendite puhul tüübikatsetustulemusena aktsepteerida ka tüübikinnituse taotleja poolt esitatud teise riigi sõltumatu akrediteeritud katselabori katseprotokolle ning legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistust, üksikmõõtevahendi tüübikatsetusena eelnimetatud dokumentide asemel ka akrediteeritud kalibreerimislaboris väljastatud kalibreerimistunnistust. § 4. Tüübikinnituse kriteeriumid (1) Tüübikinnitus antakse mõõtevahendile, mille metroloogilised ja kasutusomadused vastavad Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumentide OIML D ning soovituste OIML R metroloogilistele ja kasutusnõuetele. Kui mõõtevahendi kohta ei ole nimetatud dokumente kehtestatud, on tüübikinnituse aluseks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO, Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon IEC, Euroopa Standardikomitee CEN, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee CENELEC) standardite nõuded ja Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõuded. (2) Kui sama liiki mõõtevahenditele on kohaldatavad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides kehtestatud kriteeriumid, mille nõuded ei ole omavahel harmoniseeritud, lähtub tüübikinnituse teostaja ajaliselt hilisema publitseeritud dokumendi nõuetest. Samad kriteeriumid peavad olema lülitatud kehtivatesse ühtsetesse taatluseeskirjadesse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud OIML publikatsioone ning EL mõõtevahendite direktiive säilitab tüübikinnituse teostaja, rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid ¿ Eesti standardiorganisatsiooni standardiraamatukogu. § 5. Tüübikinnituse taotlemine (1) Mõõtevahendi tüübikinnituse taotlejaks võib olla mõõtevahendi valmistaja, tema volitatud esindaja või importija (edaspidi taotleja). Kui mõõtevahendi valmistajal on Eestis mitu esindajat ning valmistaja ise ei taotle tüübikinnitust, peab tüübikinnitustunnistuse taotlema iga esindaja eraldi. (2) Erandjuhul, kui mõõtevahend on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, võib taotlejaks olla seadme tarnija ja/või seadme valdaja; juhul kui mõõtevahendi on soetanud selle valdaja üksikostuna välismaalt ¿ valdaja. (3) Taotleja esitab tüübikinnituse teostajale tüübikinnituse avalduse ja nõutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõike 4 loendist. (4) Tüübikinnituse avalduse vormi koostab tüübikinnituse teostaja dokumendi OIML D 19 punkti 3.4 alusel. (5) Avaldusele lisatavate dokumentide liigid on: 1) dokument, mis tõendab taotleja volitusi mõõtevahendi valmistaja esindamiseks; 2) õigusakt, tehnospetsifikaat, standard, nende legaalsed koopiad või üheselt identifitseeritavad allikad; 3) mõõtevahendi pass; 4) teise riigi akrediteeritud kalibreerimislabori väljastatud kalibreerimistunnistus (nõutav üksikeksemplari tüübikinnituse vormistamisel); 5) tehniline kirjeldus, paigaldus- ja/või käsitsemisjuhis; 6) joonised või skeemid; 7) kalibreerimis- või taatlusjuhised; 8) teise riigi laboris tehtud katse- ja/või kalibreerimisprotokollid ja aruanded; 9) teise riigi legaalmetroloogiaasutuse väljastatud tüübikinnitustunnistus koos juurdekuuluvate lisadega; 10) relevantsed abimaterjalid nagu reklaamlehed, fotod, publikatsioonid. (6) Tüübikinnituse teostaja võib, lähtudes mõõtevahendi tüübist, liigist, päritolust, valmistamise või kasutuse iseärasustest, piirduda käesoleva sätte punktides 5-10 nimetatud dokumentide valikulise esitamisega. (7) Juhul kui tüübikinnituse teostaja lubab valikulist dokumentide esitamist, teeb ta sellist otsust põhjendava märke tüübikinnituste registris. (8) Tüübikinnituse teostaja tagab taotleja nõudel taotleja informeerimise konkreetsete dokumentide esitamise osas enne tüübikinnituse taotluse esitamist ja tüübikinnituse protseduuri alustamist. § 6. Tüübikinnituse protseduur (1) Tüübikinnituse teostaja kontrollib taotleja esitatud dokumentide komplektsust vahetult nende saamisel. Puudulikult vormistatud või puuduvate dokumentide korral tüübikinnitust ei algatata. (2) Tüübikinnituse teostaja saadab taotleja esitatud dokumendid katselaborile (vt paragrahvi 3 lõiget 1). (3) Mõõtevahendi(d) esitab katselaborile taotleja, olles katselaboriga kooskõlastanud tüübikatsetuste läbiviimise aja, koha ja katsetustele esitatavate näidiste arvu. (4) Katse(kalibreerimis-)labor tagastab pärast katsete toimumist tüübikinnituse teostajale kõik saadetud dokumendid, lisades tüübikatsetus(kalibreerimis-)protokollid ja nende alusel koostatud katsearuande ja/või kalibreerimistunnistuse. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 kirjeldatud menetluskorda ei rakendata imporditud mõõtevahendite suhtes, kui taotleja esitab tüübikinnitusavalduse lisana teise riigi akrediteeritud katselabori väljastatud tüübikatsetus(kalibreerimis-)protokollid ja legaalmetroloogiaasutuse väljastatud tüübikinnitustunnistuse; imporditud üksikmõõtevahendite korral akrediteeritud labori väljastatud kalibreerimistunnistuse. (6) Tüübikinnituse teostaja viib läbi tüübikatsetustulemuste analüüsi ja tüübihindamise. § 7. Tüübikinnitustunnistus ja -tähis (1) Tüübihindamise positiivse otsuse korral vormistab tüübikinnituse teostaja tüübikinnitustunnistuse, negatiivne otsus vormistatakse põhjendust sisaldava teatisena. Nii tunnistus kui teatis vormistatakse kahes identses originaaleksemplaris, millest üks antakse taotlejale ja teine säilitatakse tüübikinnituse teostaja poolt tüübikinnitustunnistuses viidatud tähtaja jooksul, kuid mitte üle kümne aasta. (2) Tunnistusele ja teatisele kirjutavad alla tüübikinnitust teostava asutuse juht ja tüübikinnituste teostamise eest vastutav töötaja. Tunnistuse ja tema lisade iga lehekülg kinnitatakse tüübikinnitust teostava asutuse pitsatijäljendiga. (3) Tüübikinnitustunnistuses peavad sisalduma dokumendis OIML D 19 punktis 6.2 loetletud andmed, mida võib täiendada asjakohaste lisatingimuste ja -piirangutega (näiteks kasutamise keskkonna eritingimused). Tüübikinnitustunnistus hõlmab ainult selle tekstis osutatud mõõtevahendi tüüpi ja selle mudeleid. Tüübikinnitustunnistus kehtib temas viidatud tähtajani, kuid mitte üle kümne aasta. (4) Kui tüübikatsetustulemusena on aktsepteeritud teise riigi legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustõendit, ei või tüübikinnituse teostaja poolt väljastatava tüübikinnituse kehtivus ületada selle aluseks võetud dokumendi kehtivusaega. (5) Tüübikinnitustunnistusel peab olema märge «Paljundada tohib ainult tervikteksti». (6) Eestis valmistatud, tüübikinnitust omav mõõtevahend peab valmistaja poolt olema märgistatud tüübikinnitustähisega. Tüübikinnitustähis sisaldub tüübikinnitustunnistusel. (7) Tüübikinnitustähise kuju (stiliseeritud E), mõõtmed ja sisalduvad rekvisiidid kinnitab majandusminister tüübikinnituse teostaja ettepanekul. Tüübikinnituse teostaja tagab kinnitatud tüübikinnitustähise kujutise avaldamise eri väljaandes, kujutise õigusliku kaitse ja teiste riikide legaalmetroloogia asutuste informeerimise. (8) Otsuse Eesti tüübikinnitustähise kandmise kohta imporditud mõõtevahenditele teeb nende valmistaja. § 8. Tüübikinnituse tühistamine ja järelevalve (1) Tüübikinnituse teostaja peab tühistama väljastatud tüübikinnituse, kui seda tüüpi mõõtevahendi esmataatlusel või kasutamisel ilmneb, et mõõtevahend ei ole valmistatud nii, et ta vastab tüübikinnitustunnistuses sisalduvatele tingimustele ja näitajatele. Tüübikinnitust teostava asutuse juht tagab asjassepuutuva informatsiooni saamise ja analüüsimise protseduuri. (2) Tüübikinnituse teostaja peab tühistama mõõtevahendi tüübikinnituse juhul, kui kehtestatakse õigusakt, mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnituses fikseeritud metroloogilistest ja kasutusomadustest. (3) Tüübikinnituse tühistamine vormistatakse teatisena tüübikinnitustunnistuse saanud taotlejale ja mõõtevahendi valmistajale. Teatisele kirjutab alla tüübikinnitust teostava asutuse juht ning tüübikinnituste eest vastutav töötaja. Tüübikinnituse tühistamisest teavitatakse kohe vastava mõõteliigi alal tegevusloaga taatluslaboreid. (4) Järelevalvet tüübikinnitust teostava asutuse tüübikinnitustegevuse üle teostab Majandusministeerium. § 9. Avalikkuse informeerimine (1) Tüübikinnitust teostav asutus publitseerib üks kord poolaastas eelneva perioodi jooksul väljastatud tüübikinnitustunnistuste ja tühistatud tüübikinnitustunnistuste loetelu eri väljaandes, millisena võib olla käsitletud nii trüki- kui elektrooniline väljaanne. (2) Tüübikinnitust teostav asutus loob avalikuks kasutamiseks tüübikinnituste pidevalt ajakohase elektroonilise kataloogi. Kataloogi ülesehituse ja sisu nõuded kehtestab tüübikinnitust teostava asutuse juht. Tüübikinnitust teostav asutus võimaldab asjasthuvitatutele tutvuda tüübikinnitustunnistuste originaalidega. § 10. Rakendussätted (1) Standardiameti poolt välja antud tüübikinnitustunnistused kehtivad neil märgitud tähtajani. (2) Tunnistada kehtetuks majandusministri 14. juuli 1999. a määrus nr 49 «Mõõtevahendite tüübikinnituse korra kinnitamine» (RTL 1999, 111, 1442). Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Marika PRISKE