Teede- ja Sideminister — Nõuded veovahendile — RTL, 120, 1879
Statutory Text (1 Articles)
KEHTETU - RTL 2003, 47, 688 - jõust. 17.04.2203 Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 3 punkti 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldnõuded (1) Käesolev määrus kehtestab nõuded Eestis registreeritud veovahendile ja Eestit külastavale välisriigi veovahendile inimese tervist, keskkonda või vara ohustada võiva kemikaali, seda sisaldava toote või materjali veol. (2) Veovahend peab olema tehniliselt korras ja tagama ohutuse veol, kui kemikaal või seda sisaldav toode või materjal on klassifitseeritud kuuluvaks ühte alljärgnevasse ohuklassi: 1) ohuklass 1 – lõhkematerjalid; 2) ohuklass 2 – rõhu all olevad, rõhu all või madalal temperatuuril veeldatud või rõhu all lahustatud gaasid; 3) ohuklass 3 – tuleohtlikud vedelikud leekpunktiga mitte üle 61 ºC või leekpunkti temperatuuril või kõrgemal veetavad vedelikud; 4) ohuklass 4.1 – tuleohtlikud tahksed, iseeneslikult reageerivad ained või desensibiliseeritud lõhkeained; 5) ohuklass 4.2 – isesüttivad ained; 6) ohuklass 4.3 – kokkupuutel veega tuleohtlikku gaasi eraldavad ained; 7) ohuklass 5.1 – oksüdeerivad ained; 8) ohuklass 5.2 – orgaanilised peroksiidid; 9) ohuklass 6.1 – mürgised ained; 10) ohuklass 6.2 – nakkusohtlikud materjalid; 11) ohuklass 7 – radioaktiivsed materjalid; 12) ohuklass 8 – sööbivad ained; 13) ohuklass 9 – ained, millest tulenevad ohud ei ole kaetud eelmiste ohuklassidega. 2. peatükk NÕUDED LAEVALE § 2. Nõuded ohtliku veose veol pakendis ja mahtlastina (1) Laev peab sobima oma ehituse, seadmete, varustuse ja meeskonna ettevalmistuse poolest ohtliku veose mereveoks. (2) Laev kogumahutavusega 500 ja suurem, mis on ehitatud 1. septembril 1984. a või hiljem, või kogumahutavusega kuni 500 ja on ehitatud 1. veebruaril 1992. a või hiljem, peab omama SOLAS 74 peatüki II-2 reegli 54 alusel välja antud kehtivat tunnistust laeva vastavusest ohtlike kaupade mereveo erinõuetele. (3) Pakendis veol peab ohtliku veose stoovima ja segregeerima teistest veostest nii, nagu sätestab rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (International Maritime Dangerous Goods Code) (IMDG koodeks) ja puistlastina veol nii, nagu sätestab tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) (BC koodeks), kuid mitte vastuolus eelmises lõikes mainitud tunnistuse sätetega. Alates 1. jaanuarist 2001. a peab pakitud ohtlike veoste merevedu toimuma IMDG koodeksi versiooni 30-00 (Amendments 30-00) sätete kohaselt. (4) Kiirlaevas, kus on üle 12 reisija, ei ole lubatud vedada ohtlikku veost. (5) Laevas ohtlike veoste tõstmiseks kasutatav kaubatõstuk peab olema kord viie aasta jooksul katsetatud ja läbinud iga-aastase ülevaatuse. (6) Ammooniumnitraati või mineraalväetist, mis sisaldab üle 40% ammooniumnitraati ammoonium- ja nitraatioonide stöhhiomeetrilise summana, on lubatud vedada laeva A-kategooria masinaruumiga piirnevas lastiruumis, kui piirde tulekindlus vastab SOLAS 74 kategooria A-60 nõuetele, või ammooniumnitraat tuleb paigutada vähemalt 3 m kaugusele sellest piirdest. (7) Plaskudes on lubatud vedada kasutatud tuumakütust, plutooniumi ja kõrgradioaktiivseid jäätmeid vastavalt laeva INF klassile, mille määramise aluseks on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni eeskiri plaskudes oleva kasutatud tuumakütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutuks veoks laeval (Code for Safe Carriage of Irradiated Nuclear Fuel, Plutonium and High-Level Radioactive Wastes in Flasks on Board Ship). (8) Veeteede Ameti, Läti Mereadministratsiooni, Poola Majandusministeeriumi, Rootsi Mereadministratsiooni, Saksamaa Liikluse, Ehituse- ja Elamumajanduse Liiduministeeriumi, Soome Mereadministratsiooni ja Taani Mereadministratsiooni vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum ohtlike kaupade veoks parvlaevadega vastavalt «Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksile», «Rahvusvahelisele ohtlike kaupade raudteevedude korrale» ja «Rahvusvahelisele ohtlike kaupade autoveo Euroopa kokkuleppele» (Läänemeremaade kokkulepe) on rakendatav ohtliku veose veol, kui parvlaevale on välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud tunnistus või on see tunnistus välja antud Läänemeremaade kokkuleppe paragrahvi 7 alusel. § 3. Gaasitanker (1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega veeldatud gaasi veoks mahtlastina (gaasitanker), võib vedada gaasi mahtlastina, kui tunnistuse laeva kõlblikkusest veeldatud gaasi veoks mahtlastina väljaandmise aluseks on: 1) rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete eeskiri (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) (IGC koodeks) või 2) veeldatud gaasi vedava laeva ehituse ja seadmete eeskiri (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) (GC koodeks), kui laev on ehitatud enne 1. juulit 1986. a. (2) Eelmises lõikes mainitud tunnistuse kohustuslik lisa on veoks lubatud kemikaalide nimekiri koos sätestatud veotingimustega. (3) Gaasitankeriks ümber ehitatud laeva ehitamise ajaks tuleb lugeda ümberehitamise aeg. (4) Gaasitanker peab pärast remonti, modifitseerimist ja nende töödega kaasnenud muudatusi seadmete ja varustuse osas vastama vähemalt nõudmistele, mis olid rakendatavad enne mainitud tööde tegemise algust. Kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud gaasitankerit on pärast seda kuupäeva remonditud või modifitseeritud ja sellega on kaasnenud olulised ümberehitused või on muudetud oluliselt gaasitankeri seadmeid või varustust, siis peavad tehtud muudatused olema vastavuses IGC koodeksi nõuetega. § 4. Kemikaalitanker (1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega kemikaali veoks mahtlastina, või naftatanker, mis veab muud kemikaali kui nafta või naftasaadus (kemikaalitanker), võib vedada kemikaali mahtlastina, kui tunnistuse laeva kõlblikkusest kemikaali veoks mahtlastina väljaandmise aluseks on: 1) rahvusvaheline ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete eeskiri (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) (IBC koodeks); 2) ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete eeskiri (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) (BCH koodeks), kui laev on ehitatud enne 1. juulit 1986. a. (2) Eelmises lõikes nimetatud tunnistuse kohustuslik lisa on veoks lubatud kemikaalide nimekiri koos sätestatud veotingimustega. (3) Lastitankis on lubatud vedada: 1) MARPOL 73/78 II lisas määratletud reostuskategooria B kemikaali, kui tanki tühjendussüsteem katsetamisel ei jäta tankist välja pumpamata enne 1. juulit 1986. a ehitatud kemikaalitankeris üle 0,3 m3 ja 1. juulil 1986. a või hiljem ehitatud kemikaalitankeris üle 0,1 m3; 2) reostuskategooria C kemikaali, kui tanki tühjendussüsteem katsetamisel ei jäta tankist välja pumpamata enne 1. juulit 1986. a ehitatud kemikaalitankeris üle 0,9 m3 ja 1. juulil 1986. a või hiljem ehitatud kemikaalitankeris üle 0,3 m3. (3) Kemikaalitankeriks ümber ehitatud laeva ehitamise ajaks tuleb lugeda ümberehitamise aeg, välja arvatud juhud, kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud laevale on lõikes 1 nimetatud tunnistus välja antud BCH koodeksi alusel või kemikaalitankeriga on lubatud vedada ohtlikest kemikaalidest ainult keskkonnaohtlikke kemikaale. (4) Kemikaalitanker peab pärast remonti, modifitseerimist ja nende töödega kaasnenud muudatusi seadmete ja varustuse osas vastama vähemalt nõudmistele, mis olid rakendatavad enne mainitud tööde tegemise algust. Kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud kemikaalitankerit on pärast seda kuupäeva remonditud või modifitseeritud ja sellega on kaasnenud olulised ümberehitused või on muudetud oluliselt kemikaalitankeri seadmeid või varustust, siis peavad tehtud muudatused olema vastavuses IBC koodeksi nõuetega. (5) Laeva, mis ei ole kemikaalitanker, on lubatud kasutada IBC koodeksi peatüki 17 nimekirjas olevate reostuskategooria D ja peatüki 18 nimekirjas olevate kemikaalide veoks, kui on olemas kehtiv tunnistus laeva vastavusest MARPOL 73/78 II lisa nõuetele. § 5. Naftatanker (1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina, või kemikaalitanker, mis võib vedada naftat või naftasaadust mahtlastina (naftatanker), peab oma ehituse ja seadmetega varustatuse osas vastama MARPOL 73/78 I lisa nõuetele. (2) Mahtlasti leekpunktiga kuni 61 ºC on lubatud vedada, kui naftatankeril rakendatavad meetmed tuleohutuse tagamiseks vastavad vähemalt SOLAS 74 peatüki II-2 osa D nõuetele. 3. peatükk NÕUDED MOOTORSÕIDUKILE JA HAAGISELE § 6. Mootorsõiduki ja haagise tehnoseisund (1) Mootorsõiduki ja haagise (veok) üldine tehnoseisund peab vastama teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 (RTL 1998, 278–286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 697; 90, 1100; 2000, 5, 31) kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» ja ohtlike veoste veo korral teede- ja sideministri 15. jaanuari 1996. a määrusega nr 3 (RTL 1996, 43–45, 292; 139, 687; 1997, 90, 530; 1999, 77, 958; 2000, 108, 1656) kinnitatud «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirja» nõuetele. (2) Veokile paigutatud lisa kütusepaak peab vastama «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisa 1 koodi 703 nõuetele. § 7. Veokile esitatavad nõuded parvlaeval (1) Veokil peab olema kummalgi küljel piisav arv kinnituskohti, mis kannavad kinnitusjõu otse veoki kandvale osale või raamile. Keelatud on kinnituskohana kasutada löögineelajat või mis tahes telge, kui selle konstruktsioon ei taga kinnitusjõu otsest ülekandmist veoki kandvale osale või raamile. (2) Kinnituskoht peab veokil olema selgesti nähtavalt tähistatud. (3) Kinnituskoha ava väikseim läbimõõt sõltumata kujust peab olema vähemalt 80 mm. (4) Vähim lubatud jõud, mida kinnituskoht peab ilma jäävdeformatsioonita vastu võtma, leitakse lisas toodud tabelist. (5) Haagisega mootorsõiduki korral peab olema võimalik eraldi kinnitada mootorsõidukit ja iga haagist. (6) Sadulveoki korral piisab veoki esiosas kahest kinnituskohast, kui nende paigutus ja tugevusvaru võimaldavad vältida kinnitatud veoki esiosa külgnihkumist. (7) Laeva on lubatud võtta veokit, mille toitesüsteem või veos ei leki ja koorem on veokile kinnitatud merekindlalt. 4. peatükk NÕUDED RAUDTEEVEEREMILE § 8. Ohtlike kaupade vedu raudteel (1) Ohtlike kaupade raudteeveol kohaldatakse «Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe» (RRKK/SMGS) lisa 2 «Ohtlike kaupade veo eeskiri» (jõustus 1. märtsil 1993. a teede- ja sideministri 15. jaanuari 1993. a määruse nr 1 alusel) sätteid ning SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudtee administratsioonide nõukogu poolt vastu võetud kokkuleppeid SMGS-i üksikute sätete kohaldamise kohta rahvusvahelises raudteeotseühenduses SRÜ ja Balti riikide vahel. (2) Rongiliiklus ja manöövritöö ohtliku veosega on sätestatud «Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendis», mis on vastu võetud teede- ja sideministri 13. aprilli 2000. a määrusega nr 22 (RTL 2000, 54, 836). Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Lisa teede- ja sideministri 14. novembri 2000. a määruse nr 89 «Nõuded veovahendile» juurde VEOKI KINNITAMISEKS PARVLAEVAL VAJALIKE KINNITUSKOHTADE ARV JA VÄHIM LUBATUD TUGEVUS Veoki registrimass (VRM), 103 kg Vähim lubatud kinnituskohtade arv veoki kummalgi küljel Vähim lubatud jõud, mida kinnituskoht peab ilma jäävdeformatsioonita vastu võtma (n on kinnituskohtade arv veoki kummalgi küljel), kN 3,5 kuni 20 (kaasa arvatud) 2 VRM × 12/n üle 20 kuni 30 (kaasa arvatud) 3 VRM × 12/n üle 30 kuni 40 (kaasa arvatud) 4 VRM × 12/n Kantsler Margus LEIVO