Seadmete energiatõhususe seadus

(1) Käesolevas seaduses kehtestatakse nõuded seadmete energia ja muude ressursside tarbimisele, seadmete tekitatavale mürale ja seadmete sellekohasele märgistamisele, et tõhustada seadmete energia ja muude ressursside tarbimist ning vähendada nende keskkonnakahjulikkust.

(2) Käesoleva seaduse nõudeid kohaldatakse järgmistele seadmeliikidele

1) külmikud, sügavkülmikud ja nende kombinatsioonid;

2) pesumasinad, kuivatid ja nende kombinatsioonid;

3) nõudepesumasinad;

4) elektriahjud;

5) veekuumutid ja kuumaveesalvestid;

6) valgustusseadmed;

7) õhukonditsioneerid.

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata kasutatud seadmetele ning seadmetele, mis on toodetud enne käesoleva seaduse jõustumist.

Käesoleva seaduse tähenduses on

1) energiatõhusus – energia ja muude ressursside tarbimise ökonoomsuse näitaja seadme sihtotstarbelise kasutamise korral;

2) muud ressursid – seadme sihtotstarbelise kasutamise korral tarbitav vesi, kemikaalid või muud ained;

3) müra – seadme tekitatav õhus edasikanduv müratase detsibellides ühepikovatise helivõimsuse juures;

4) seadme turule laskmine – tegevus, mille eesmärk on seadme esmakordne võõrandamine või teise isiku kasutusse andmine Eestis kas tasu eest või tasuta;

5) tarnija – isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes laseb seadme Eestis turule või impordib selle Eestisse;

6) edasimüüja – isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes müüb turule lastud seadme edasi, üürib välja, võimaldab seda kasutada või esitleb tarbijale;

7) volitatud asutus – isik, kellele on antud õigus tegutseda seadme energiatõhususe ja tekitatava müra nõuetele vastavuse ning seadme sellekohase märgistamise ja tootekirjelduse õigsuse hindamise ja tõendamisega.

(1) Seade peab vastama energiatõhususe ja tekitatava müra nõuetele ning olema varustatud energiamärgistuse ja eestikeelse selgitusega energiamärgistuses esitatud näitajate tähenduse kohta (edaspidi tootekirjeldus). Eri seadmeliikide energia ja muude ressursside tarbimise ja seadme tekitatava müra ning seadme sellekohase märgistamise ja tootekirjelduse nõuded kehtestab majandusminister.

(2) Energiamärgistus peab sisaldama seadme energiatõhusust ja tekitatavat müra iseloomustavaid andmeid.

(3) Seadme tarnija peab seadme edasimüüjad tasuta varustama seadme energiamärgistuse ja tootekirjeldusega.

(4) Seadme edasimüüja peab energiamärgistuse ja tootekirjelduse müügikohas ostjale tutvumiseks välja panema. Tootekirjeldus peab sisalduma kasutusjuhendis või, kui see puudub, seadmega kaasa antavas muus dokumendis.

(5) Kui seade lastakse turule sidevahendi kaudu, nii et tarbijal puudub võimalus seda vahetult näha, tuleb energiamärgistus ja tootekirjeldus tarbijale kättesaadavaks teha enne lepingu sõlmimist.

(1) Seadme tarnija peab tagama turule lastud seadme vastavuse seadme energiatõhususe ja tekitatava müra nõuetele ning selle energiamärgistuse ja tootekirjelduse õigsuse.

(2) Kui seadme tarnijat ei ole võimalik kindlaks teha, peab turule lastud seadme vastavuse energiatõhususe ja tekitatava müra nõuetele ning energiamärgistuse ja tootekirjelduse õigsuse tagama seadme edasimüüja.

(1) Seadme tarnija peab koostama seadme tehnilise dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida energiamärgistuses ja tootekirjelduses esitatud andmete õigsust.

(2) Tehnilises dokumentatsioonis peavad sisalduma

1) seadme tarnija nimi ja asukoht;

2) seadme üldkirjeldus;

3) konstrueerimisjoonised ja konstrueerimisarvutuste tulemused;

4) seadme energiatõhusust oluliselt mõjutavad asjaolud;

5) seadme testimise tulemused;

6) kui seadme andmed on tuletatud teise sarnase mudeli andmetest, siis vastavad andmed ka teise mudeli kohta;

7) seadme kasutusjuhend.

(3) Seadme tarnija peab säilitama tehnilist dokumentatsiooni viis aastat pärast selle seadme tootmise lõpetamist.

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon).

(2) Inspektsiooni järelevalveametnikul on õigus

1) teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;

2) saada seadme tarnijalt ja volitatud asutustelt vajalikku teavet seadmete ja nende valmistamise kohta;

3) pääseda seadmete valmistamise, ladustamise ja turule laskmise kohtadesse;

4) vastavalt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule võtta seadme valmistajalt, edasimüüjalt või tarnijalt katseeksemplare.

(3) Inspektsiooni järelevalveametnik on kohustatud oma ülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(1) Ettekirjutus peab olema kirjalik.

(2) Ettekirjutuses peavad sisalduma

1) selle isiku nimi ja ametikoht, kellele ettekirjutus tehakse, juriidilise isiku puhul nimi ja asukoht;

2) andmed nõutud toimingu kohta;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;

5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.

(1) Kui isik ei nõustu inspektsiooni järelevalveametniku ettekirjutuse või muu toiminguga, on tal õigus esitada inspektsiooni peadirektorile kaebus kümne kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

(2) Kaebuse esitamine ei võta isikult kohustust täita inspektsiooni järelevalveametniku ettekirjutust.

(3) Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi 14 kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates.

(4) Kaebuse läbivaatamisel otsustab inspektsiooni peadirektor, kas ta jätab ettekirjutuse või muu toimingu jõusse, muudab seda või tühistab selle.

(5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse talle kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel koos väljastusteatega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud menetlust järgimata võib isik inspektsiooni järelevalveametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumise korral pöörduda vahetult halduskohtusse. Kohtusse pöördumine ei võta isikult kohustust täita inspektsiooni järelevalveametniku ettekirjutust.

(1) Inspektsiooni järelevalveametnikul on õigus võtta õiglase tasu eest seadme valmistajalt, edasimüüjalt või tarnijalt vajalik kogus seadmeid katseeksemplarideks, et kontrollida seadme, selle energiamärgistuse või tootekirjelduse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Kui tuvastatakse, et seade, selle energiamärgistus või tootekirjeldus ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab seadme valmistaja, edasimüüja või tarnija tagastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ja hüvitama inspektsioonile käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hindamisteenuse tellimisel tehtud kulud. Katseeksemplariks võetud seadmed võõrandatakse või kantakse maha riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319) sätestatud korras.

(1) Inspektsioon võib tellida volitatud asutuselt hindamisteenuse seadme nõuetele vastavuse hindamiseks või selle energiamärgistuse või tootekirjelduse õigsuse kontrollimiseks.

(2) Volitatud asutusele ja tema tegevusele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) §-des 12–26 sätestatut.

(3) Kui volitatud asutus tunnistab seadme nõuetele vastavaks, annab ta inspektsioonile selle kohta tunnistuse. Kui seade ei vasta nõuetele ja tunnistust ei anta, esitab volitatud asutus asjakohase põhjenduse.

(4) Volitatud asutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu ulatuses, mis tagab tema tegevuses volitatud asutusena tekkida võiva kahju hüvitamise.

(1) Seadme tarnijale, kes jätab seadme energiamärgistuse ja tootekirjeldusega varustamata ning tehnilise dokumentatsiooni koostamata, – määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.

(2) Seadme edasimüüjale või tarnijale, kes jätab seadme müügikohas energiamärgistuse ja tootekirjelduse välja panemata, – määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.

(3) Seadme tarnijale või edasimüüjale, kes jätab seadme energiatõhususe ja tekitatava müra nõuded täitmata ning esitab seadme energiamärgistuses ja tootekirjelduses ebaõigeid andmeid, – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud haldusõiguserikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on inspektsiooni peadirektoril ja maa- või linnakohtu kohtunikul.

(2) Inspektsiooni peadirektoril on õigus määrata käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud haldusõiguserikkumise asjas rahatrahv kuni 10 000 krooni, sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult maa- või linnakohtu kohtunik.

(3) Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine või vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346; 348; 351; 55, 361; 58, 376) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222; 58, 376) kehtestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(1) Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud haldusõiguserikkumise kohta on inspektsiooni järelevalveametnikul õigus koostada haldusõiguserikkumise protokoll.

(2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse

1) haldusõiguserikkumise protokolli koostamise aeg ja koht;

2) selle asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

4) haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht;

5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

7) seadusesäte, mida on rikutud, ning viide käesoleva seaduse § 11 vastavale lõikele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;

8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;

9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;

10) muud asja lahendamiseks vajalikud andmed.

(3) Protokoll esitatakse tutvumiseks juriidilise isiku esindajale, kelle tegevuse või tegevusetuse kohta on protokoll koostatud. Esindaja annab protokolliga tutvumise kohta oma allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb koostaja protokolli sellekohase kande. Protokolli koopia väljastatakse juriidilise isiku esindajale.

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI