Vabariigi Valitsus — Riigile kuuluvate väärtpaberite müügi kord — RT I, 2000, 79, 502

AVALDATUD : RT I 2000, 79, 502 Määrus kehtestatakse «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319) paragrahvi 24 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib riigile kuuluvate aktsiate, võlakirjade, muude emiteeritud võlakohustuste, investeerimisfondide osakute ning muude «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud väärtpaberite müüki. (2) Määrust kohaldatakse ka riigile kuuluvate osade müügil. (3) Määrust ei kohaldata: 1) stabiliseerimisreservi vahenditeks olevate, samuti Riigikassa hallatavate väärtpaberite müügil, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti; 2) riigi poolt väärtpaberite emiteerimisel; 3) teiste isikute poolt emiteeritud võlakohustuste täitmisel; 4) lepinguliste investeerimisfondide osakute tagasivõtmisel fondivalitseja poolt; 5) vahetusvõlakirjade vahetamisel aktsiate vastu; 6) tuletisväärtpaberitest tulenevate kohustuste täitmisel. § 2. Väärtpaberite müügi viisid (1) Müügi all mõistetakse määruses väärtpaberite võõrandamist tasu eest ilma järelmaksu võimaluseta. (2) Väärtpaberite müügi viisid on: 1) avalik enampakkumine; 2) eelläbirääkimistega pakkumine; 3) avalik müük; 4) muu väärtpaberite väljalaske tingimustega sätestatud müügi viis. (3) Kui väärtpaberitele ei ole leitud ostjat lõikes 2 nimetatud viisil, võib need müüa muul müügi otsustaja määratud viisil. 2. peatükk MÜÜGI OTSUSTAMINE § 3. Müügi otsustamine (1) Väärtpaberite müügi otsustab Vabariigi Valitsus (edaspidi müügi otsustaja) oma korraldusega väärtpabereid valitseva ministeeriumi ettepanekul. (2) Müügi otsuses määratakse kindlaks müügi objekt, müügi viis ja muud müügiga seotud olulised asjaolud ning müügi korraldaja. Müügi objekti osas märgitakse otsuses vähemalt emitendi nimi, väärtpaberite liik, arv, nimiväärtus ja riigivara registri registreerimisnumber. (3) Väärtpaberite avaliku müügi korral võib müügi otsustaja volitada müügi korraldajat määrama müügiga seotud olulisi asjaolusid. (4) Müügi võib otsustada mitmeetapiliselt. Sel juhul teeb müügi otsustaja enne müügi korralduse vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega põhimõttelise otsuse müügi läbiviimise kohta ning otsustab vajadusel muud müügiga seotud asjaolud. Muu hulgas võib müügi otsustaja eelnevalt otsustada nõustaja kaasamise või müüdavate väärtpaberite hariliku väärtuse väljaselgitamiseks ekspertarvamuse tellimise vajaduse. § 4. Müügi ettepanek (1) Müügi otsustamiseks esitab väärtpabereid valitsev ministeerium müügi otsustajale asjakohase Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja, vastavalt määruse paragrahvis 7 sätestatule ekspertarvamuse või hinnangu ja Rahandusministeeriumi kooskõlastuskirja ning vajadusel muud dokumendid. (2) Seletuskiri peab sisaldama vähemalt: 1) määruse paragrahvis 5 nimetatud andmeid; 2) müügi otstarbekuse põhjendust, kus tuuakse eraldi välja majanduspoliitilised ja finants-majanduslikud tegurid; 3) väärtpabereid valitseva ministeeriumi seisukohta ekspertarvamuse või hinnangu kohta; 4) müügi viisi ja muude müügiga seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust. (3) Kui väärtpaberite väljalaske tingimustest tulenevalt ei ole neid võimalik müüa määruse paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud viisil, tuleb müügi otsustajale esitada ka väljalaske tingimuste erisusi tõendavad dokumendid. (4) Müügi otsustamisel mitmes etapis esitatakse esmalt Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu, seletuskiri ja Rahandusministeeriumi kooskõlastuskiri. Seletuskiri peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatut. § 5. Andmed väärtpaberite ja emitendi kohta (1) Vabariigi Valitsuse korralduse ja Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu seletuskirjas esitatakse käesolevas paragrahvis nimetatud ja muud olulised andmed müüdavate väärtpaberite, nende emitendi ja väärtpaberite börsil noteerimise kohta. (2) Emitendi kohta märgitakse: 1) nimi; 2) lepingulise investeerimisfondi nimetus; 3) investeerimisfondi puhul ka fondivalitseja nimi; 4) asukoht; 5) äriühingu aktsia- või osakapitali suurus. (3) Aktsiate puhul märgitakse: 1) aktsiate arv ja nende nimiväärtus; 2) aktsiate liik (nimelised, esitajaaktsiad, eelisaktsiad või muud) ja kui on olemas, tähistus; 3) aktsiatega esindatud häälte osakaal; 4) aktsiatega seotud õigused; 5) teiste aktsionäride ostueesõiguse olemasolu või puudumine; 6) eelisaktsia dividendimäär; 7) aktsiate osakaal aktsiakapitalis. (4) Osa puhul märgitakse: 1) nimiväärtus; 2) osaga esindatud hääled; 3) osaga seotud õigused; 4) osa osakaal osakapitalis. (5) Võlakirjade ja muude emiteeritud võlakohustuste puhul märgitakse: 1) liik; 2) arv ja nimiväärtus; 3) intressimäär või selle määramise alus; 4) lunastamise tähtaeg ja tingimused. (6) Investeerimisfondi osakute puhul märgitakse: 1) osakute arv ja nimiväärtus; 2) osaku puhasväärtus; 3) fondi osakute tagasivõtmise tasu suurus. (7) Tuletisväärtpaberite puhul märgitakse väärtpaberitest tulenevad õigused ja kohustused ning alusvara iseloomustavad andmed. Kui tuletisväärtpaberite alusvaraks on väärtpaberid, esitatakse nende kohta käesolevas paragrahvis nimetatud andmed. (8) Kui väärtpaberid või alusvaraks olevad väärtpaberid on börsil noteeritud, märgitakse: 1) neid noteerivad börsid; 2) börsi nimekirja arvamise aeg; 3) andmed viimase kolme kuu kauplemismahtude ja -hindade kohta. § 6. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu kooskõlastamine (1) Määruse paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 4 nimetatud eelnõu tuleb enne müügi otsustajale esitamist kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. (2) Lõikes 1 nimetatud eelnõu kooskõlastamisel tuleb Rahandusministeeriumile lisaks määruse paragrahvis 4 nimetatud dokumentidele esitada: 1) emitendi põhikiri ja asutamisleping (asutamisotsus); 2) lepingulise investeerimisfondi tingimused; 3) emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruanne; 4) emitendi äriregistri B-kaardi koopia; 5) väljavõte riigivara registrist. § 7. Väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamine (1) Väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamiseks tellib väärtpabereid valitsev ministeerium audiitorilt või muult asjatundjalt ekspertarvamuse väärtpaberite hariliku väärtuse kohta. (2) Ekspertarvamust ei tellita üksnes juhul, kui: 1) müügi otsustaja on eelnevalt otsustanud, et ekspertarvamuse tellimine ei ole vajalik või 2) väärtpaberite hindamise kulud on suuremad kui pool väärtpaberite eeldatavast müügihinnast või 3) on tegemist määruse paragrahvi 5 lõigetes 5, 6 või 8 nimetatud väärtpaberitega. (3) Kui ekspertarvamust ei tellita, asendab ekspertarvamust hinnang hariliku väärtuse kohta, mille andmisel lähtutakse börsil noteeritud väärtpaberite müügihinnast, väärtpaberite raamatupidamislikust väärtusest ning muudest asjakohastest andmetest. § 8. Müügi korraldaja (1) Väärtpaberite müügi vahetuks korraldajaks (edaspidi müügi korraldaja) määratakse väärtpabereid valitsev ministeerium või muu riigiasutus. (2) Müügi korraldaja võib müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega. Lepingud võib sõlmida vähempakkumise korras, mille tingimused kehtestab müügi korraldaja. § 9. Väärtpaberite ja nende müügi tulemuste registreerimine (1) Enne müügi otsustamist peavad müüdavad väärtpaberid olema kantud riigivara registrisse. (2) Väärtpaberid, mida otsustati müüa avaliku müügi teel, ja nende müügi tulemused registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. (3) Pärast müügilepingu sõlmimist esitatakse andmed väärtpaberite müügi kohta riigivara registrile. 3. peatükk AVALIK ENAMPAKKUMINE 1. jagu Üldsätted § 10. Müügi otsus (1) Väärtpaberite müügil avaliku enampakkumise teel määratakse müügi otsuses: 1) müügi objekt; 2) müügi viis (avalik enampakkumine); 3) müügi alghind; 4) kas enampakkumine on suuline või kirjalik; 5) vajadusel muud müügiga seotud olulised asjaolud; 6) müügi korraldaja. (2) Kirjaliku enampakkumise puhul võib müügi otsustaja jätta alghinna määramata. § 11. Müügi ettevalmistamine (1) Avaliku enampakkumise ettevalmistamiseks müügi korraldaja oma käskkirjaga: 1) määrab kindlaks need enampakkumise tingimused, mida ei olnud määranud müügi otsustaja; 2) määrab suulise enampakkumise läbiviija suulise enampakkumise korral; 3) nimetab enampakkumist ettevalmistava ja läbiviiva korralduskomisjoni (edaspidi komisjon) esimehe ja kaks liiget. (2) Müügi korraldaja ning kolmanda isiku vahelise lepinguga võib enampakkumise kohta teate avaldamise ja muude ettevalmistava iseloomuga toimingute tegemise ning suulise enampakkumise läbiviimise teha kolmanda isiku ülesandeks. § 12. Komisjon (1) Komisjon on otsustusvõimeline kõigi liikmete kohalolekul. (2) Komisjoni otsuste tegemisel osaleb iga komisjoni liige isiklikult. Komisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. Komisjoni liige ei või osa võtta otsuse tegemisest, kui on tegemist huvide konfliktiga «Korruptsioonivastase seaduse» (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõike 1 tähenduses. Nimetatud suhtest peab komisjoni liige viivitamatult teatama komisjoni esimehele. Juhul kui huvide konflikt on komisjoni esimehel, peab ta sellest viivitamatult teatama kõigile teistele komisjoni liikmetele. (3) Komisjoni liikme äraoleku korral, samuti juhul, kui tal on huvide konflikt lõike 2 tähenduses, nimetab müügi korraldaja asendusliikme. (4) Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni liikmetest. (5) Komisjoni otsused kantakse enampakkumise protokolli, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. § 13. Osavõtutasu ja tagatisraha (1) Suulise enampakkumise osavõtutasuks on 1¿3% alghinnast, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni ja mitte vähem kui 100 krooni. Kirjaliku enampakkumise korral osavõtutasu ei määrata. (2) Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on 10% alghinnast, kui müügi korraldaja ei otsusta teisiti. (3) Kui alghinda ei määratud, on tagatisraha või pangagarantii suuruseks 10% määruse paragrahvis 7 sätestatud ekspertarvamuses või eksperthinnangus märgitud hinnast, kui müügi korraldaja ei otsusta teisiti. § 14. Enampakkumise samm (1) Suulise enampakkumise korral määrab müügi korraldaja enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu suuruse, mille piires on võimalik enampakkumise käigus pakkumisi suurendada. (2) Enampakkumise maksimaalne samm ei või olla suurem kui kümnekordne minimaalne samm. § 15. Enampakkumise teade Lähtudes müügi otsusest ja müügi korraldaja määratud enampakkumise tingimustest avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise kohta teade (edaspidi enampakkumise teade) vähemalt kaks nädalat enne suulise enampakkumise toimumist või kirjalikule enampakkumisele pakkumiste esitamise tähtaega. Sellekohaseid teateid ja kuulutusi võib levitada täiendavalt ka muul viisil. Enampakkumise teates tuleb märkida: 1) andmed müügi objekti kohta; 2) müügi korraldaja; 3) kas enampakkumine on suuline või kirjalik; 4) müügi alghind, kui alghind määrati; 5) suulise enampakkumise puhul enampakkumisest osavõtjana registreerimise ning enampakkumise toimumise aeg ja koht; 6) kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise aeg ja kord; 7) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus; 8) suulise enampakkumise puhul osavõtutasu suurus; 9) käesoleva lõike punktides 7 ja 8 nimetatud tasude tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 10) müügihinna tasumise kord ja tähtajad; 11) muud müügiga seotud olulised asjaolud; 12) müügi objekti kohta täpsema informatsiooni saamise aeg ja koht. § 16. Korruptsiooniohtlike suhete vältimine (1) Enampakkumisest osavõtjaks ei või olla isikud, kelle enampakkumisest osavõtu korral tekib võimalus keelatud tehingu sõlmimiseks «Korruptsioonivastase seaduse» paragrahvi 24 mõistes. (2) Isikud, kelle enampakkumisest osavõtu korral tekib võimalus huvide konfliktiks «Korruptsioonivastase seaduse» paragrahvi 25 mõistes, võivad enampakkumisest osa võtta, juhul kui huvide konflikt kõrvaldati. § 17. Enampakkumise protokoll (1) Enampakkumise läbiviimise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija, protokollija ning enampakkumisel viibinud komisjoni liikmed. (2) Protokolli kantakse: 1) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 2) enampakkumise läbiviija, protokollija ning komisjoni liikmete nimed; 3) enampakkumisest osavõtnud isikute ja nende esindajate nimed; 4) müügi objekt ja tehtud pakkumised; 5) muud määruses nimetatud andmed ja asjaolud. (3) Protokollija määrab komisjoni esimees. (4) Protokolliga on õigus tutvuda suulisest enampakkumisest osavõtjatel ja määruse paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutel ning kirjalikule enampakkumisele pakkumise esitanud isikutel. 2. jagu Suulise enampakkumise kord § 18. Enampakkumisest osavõtjaks registreerimine (1) Enne enampakkumise algust peavad enampakkumisest osa võtta soovijad ennast registreerima. (2) Enampakkumisest osavõtjaks registreerimine algab tund aega ja lõpeb veerand tundi enne enampakkumise avatuks kuulutamist. (3) Registreerimiseks tuleb esitada dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või pangagarantii olemasolu ning anda allkiri selle kohta, et ollakse teadlik määruse enampakkumist käsitlevatest sätetest ja müügiga seotud asjaoludest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb samuti esitada esindusõigust tõendav dokument (tõendavad dokumendid). (4) Kui enampakkumise teates on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumisest osavõtjana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (6) Registreeritud osavõtjate nimed, registrikoodid, isikukoodid või nende puudumisel passiandmed ja elu- või asukohad ning neile väljastatud registreerimisnumbrid kantakse osavõtjate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. § 19. Registreerimisest keeldumine ja registreerimisnumbri tühistamine (1) Enampakkumisest osavõtjaks ei registreerita isikuid, kes ei nõustu andma määruse paragrahvi 18 lõikes 3 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või pangagarantii olemasolu kohta, ning määruse paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud isikuid. (2) Vahetult pärast registreerimiseks ettenähtud aja lõppemist kontrollib komisjon registreeritud osavõtjate õigust enampakkumisest osa võtta. (3) Kui komisjon leiab, et enampakkumisest osavõtjaks on registreeritud määruse paragrahvi 16 lõikes 2 nimetatud isik ja huvide konflikti enampakkumise alguseks ei kõrvaldatud, samuti juhul, kui enampakkumisest osavõtjaks on registreeritud määruse paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud isik, tühistab komisjon sellele isikule väljastatud registreerimisnumbri. (4) Isiku registreerimata jätmise või registreerimisnumbri tühistamise põhjus kantakse enampakkumise protokolli ja tehakse kohe isikule teatavaks. § 20. Enampakkumise avatuks kuulutamine (1) Komisjoni esimees kuulutab kõigi komisjoni liikmete kohalolekul suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks ning tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat. (2) Enampakkumise ruumis võivad viibida komisjoni liikmed, enampakkumise läbiviija ja protokollija ning registreeritud osavõtjad. Muud isikud võivad enampakkumise ruumis viibida komisjoni esimehe loal. (3) Kui enampakkumisest osavõtjana ei registreeritud ühtegi isikut või ükski registreeritud osavõtja enampakkumisele ei ilmunud, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks. § 21. Enampakkumise protseduuri tutvustamine Enne pakkumiste esitamist enampakkumise läbiviija: 1) teeb teatavaks enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu ja muud enampakkumise protseduurireeglid; 2) selgitab protestide esitamise korda; 3) teatab, et enampakkumisest osavõtjad on kohustatud täitma tema korraldusi; 4) teatab osavõtjate arvu ja nende registreerimisnumbrid. § 22. Pakkumiste tegemine (1) Pärast määruse paragrahvides 18¿21 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastava märguande tegemist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. (2) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise läbiviija teatab osavõtja numbri ja pakkumise suuruse. (3) Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. § 23. Komisjoni õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks Komisjonil on õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks, kui: 1) enampakkumisest osavõtjad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi või on oluliselt rikkunud enampakkumise protseduurireegleid; 2) enampakkumisel ilmneb enampakkumisest osavõtjate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis võib oluliselt mõjutada või mõjutas enampakkumise tulemust. § 24. Enampakkumise võitja (1) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle poolt pakutud hind osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse, maksab ta vara eest tema pakutud hinna. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema poolt makstud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema poolt esitatud pangagarantii. (2) Lõikes 1 nimetatud keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osavõtja. Kui nimetatud osavõtja samuti keeldub lõikes 1 nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni pakkumise teinud osavõtja selgumiseni, kes annab lõikes 1 nimetatud allkirja. (3) Kui ükski osavõtja ei nõustu andma lõikes 1 nimetatud allkirja, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Komisjonil on õigus kõrgeima pakkumise teinud isiku keeldumise korral lõikes 1 nimetatud allkirja andmisest tunnistada enampakkumine nurjunuks. Sel juhul ei kohaldata muude pakkumisi teinud osavõtjate suhtes lõikes 1 nimetatud sanktsioone. § 25. Enampakkumise tulemuste teatavaks tegemine Enampakkumise võitja registreerimisnumbri ja pakkumissumma või enampakkumise nurjunuks tunnistamise ja selle põhjuse teeb enampakkumise läbiviija kohe teatavaks enampakkumise ruumis viibijatele. 3. jagu Kirjaliku enampakkumise kord § 26. Pakkumisele esitatavad nõuded (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumisest osa võtta sooviv isik vastavalt enampakkumise teates sätestatule müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Iga pakkuja võib teha ainult ühe pakkumise. (2) Pakkumine peab sisaldama järgmist: 1) pakkuja nimi, registrikood või isikukood, selle puudumisel passiandmed ning elu- või asukoht; 2) avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel; 3) tõend tagatisraha tasumise kohta või nõutud pangagarantii; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma Eesti kroonides; 5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volitusi tõendav dokument (tõendavad dokumendid). § 27. Pakkumiste registreerimine Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse ning need säilitatakse suletuna kuni pakkumiste avamiseni. § 28. Pakkumiste avamine (1) Pakkumiste esitamise tähtaja saabumisel avab komisjon enampakkumisele esitatud ümbrikud nende registreerimise järjekorras, pakkumised allkirjastab komisjoni esimees ning nende sisu kantakse pakkumiste lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. Müügi korraldaja otsusel palutakse pakkumiste avamise juurde notar, kes tuvastab komisjoni liikmete isikusamasuse. (2) Ruumis, kus pakkumised avatakse, võivad viibida komisjoni liikmed, protokollija, pakkumiste avamise juurde palutud notar ning komisjoni esimehe loal muud isikud. § 29. Pakkumiste kontrollimine (1) Kümne tööpäeva jooksul, arvates pakkumiste avamisest, kontrollib komisjon esitatud pakkumiste nõuetele vastavust. (2) Enampakkumises ei osale pakkumised, mis: 1) ei ole tähtajaks laekunud; 2) ei vasta määruse paragrahvis 26 nimetatud nõuetele; 3) olulises osas ei vasta enampakkumise teates sätestatule; 4) on esitatud määruse paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud isikute poolt; 5) on esitatud määruse paragrahvi 16 lõikes 2 nimetatud isikute poolt, juhul kui huvide konflikti ei kõrvaldatud. (3) Lõike 2 punktides 2¿5 nimetatud juhtudel kantakse pakkumise enampakkumises mitteosalemise põhjus enampakkumise protokolli. (4) Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või kui on tegemist üksnes lõikes 2 nimetatud pakkumistega, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks. § 30. Enampakkumise võitja (1) Enampakkumise võitjaks on enampakkumisest osavõtja, kes tegi kõige suurema pakkumise. (2) Kui kaks või rohkem enampakkumisest osavõtjat on teinud võrdse suurima pakkumise, teeb komisjon neile kirjaliku ettepaneku täiendada oma pakkumist pakkumissumma osas. (3) Lõikes 2 nimetatud isikud võivad oma pakkumisi kirjalikult täiendada komisjoni määratud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva ja pikem kui üks kuu. (4) Pakkumiste täiendamise korral on enampakkumise võitjaks isik, kes oma pakkumist pakkumissumma osas kõige rohkem täiendas. Sama kehtib juhul, kui pakkumist täiendas ainult üks lõikes 2 nimetatud isikutest. (5) Kui lõikes 2 nimetatud isikud täiendasid oma pakkumist pakkumissumma osas võrdselt, kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (6) Kui ükski lõikes 2 nimetatud isikutest oma pakkumist ei täiendanud või kui nad kõik oma pakkumist vähendasid, võetakse aluseks lõikes 2 nimetatud pakkumised ja komisjon selgitab enampakkumise võitja välja loosi teel. (7) Komisjonil on õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks, kui alghinda määramata korraldatud enampakkumisel osales vähem kui 4 pakkujat või kui esitatud pakkumised erinesid oluliselt määruse paragrahvis 7 sätestatud ekspertarvamuses või eksperthinnangus märgitud hinnast või ei olnud muul põhjusel küllaldased. § 31. Enampakkumise tulemuste teatavaks tegemine Enampakkumise võitja nime ja tema pakkumise või enampakkumise nurjumise ja selle põhjuse teeb komisjon kõigile pakkumise esitanud isikutele kirjalikult teatavaks hiljemalt ühe tööpäeva jooksul enampakkumise võitja selgumisest või enampakkumise nurjunuks tunnistamisest. 4. jagu Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine § 32. Protestide esitamine (1) Kolme tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest on enampakkumisest osavõtjal õigus esitada komisjonile protest enampakkumise läbiviimise kohta. (2) Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab need koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul protestide registreerimisest müügi korraldajale, kes kolme tööpäeva jooksul protestide saamisest teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Komisjoni motiveeritud seisukoht protesti osas protokollitakse ja lisatakse enampakkumise protokollile. § 33. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kaheteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest kinnitab müügi korraldaja oma käskkirjaga enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. (2) Müügi korraldaja jätab enampakkumise tulemused kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduurireegleid; 2) selgub, et kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 3) selgub, et vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osavõtjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta ja nimetatud isiku või isikute osavõtt mõjutas oluliselt enampakkumise tulemust; 4) enampakkumisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda enampakkumise tulemust mõjutanud ulatuses; 5) tal on alust arvata, et suulise enampakkumise tulemust mõjutas oluliselt enampakkumisest osavõtjate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus. (3) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel tuleb märkida selle põhjus. (4) Käskkiri tehakse viivitamatult teatavaks asjaosalistele. § 34. Enampakkumise ebaõnnestumise järgne otsus Müügi korraldaja otsustab ühe kuu jooksul enampakkumise nurjumise kinnitamisest või enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest, kas: 1) korraldada müügi otsustaja poolt määratud enampakkumise tingimustel uus enampakkumine või 2) teha müügi otsustajale ettepanek müügi edasilükkamiseks, vara müügist loobumiseks või esialgsetest erinevate müügiga seotud asjaolude määramiseks. § 35. Toimingud tagatisraha ja pangagarantiiga (1) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral võetakse enampakkumise võitja poolt makstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel ostuhinna tasumisel. Kui pakkumise tagatiseks oli pangagarantii, tagastatakse see enampakkumise võitjale pärast müügihinna tasumist. (2) Teistele enampakkumisest osavõtjatele, samuti enampakkumise võitjale juhul, kui enampakkumise tulemused jäeti kinnitamata komisjoni või enampakkumise läbiviija poolse rikkumise tõttu, tagastab müügi korraldaja tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest. Kui eelnimetatud isikute pakkumised olid tagatud pangagarantiiga, tagastatakse pangagarantiid pakkujatele sama tähtaja jooksul. Kui müügi vahetu korraldaja ei tagasta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,5% päevas tema makstud tagatisraha summast. (3) Enampakkumisest osavõtjale, kelle tegevuse tõttu kinnitati enampakkumise tulemusena enampakkumise nurjumine või jäeti selle tulemused kinnitamata, tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse pangagarantii. § 36. Ostja kõrvalehoidumine müügilepingu sõlmimisest (1) Kui enampakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul, aga juhul, kui müügileping kuulub notariaalsele tõestamisele, kahe kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest, sõlminud müügilepingut ja tasunud müügihinda, on müügi korraldajal õigus tühistada enampakkumise tulemused. (2) Enampakkumise tulemuste tühistamise korral enampakkumise võitja makstud tagatisraha ei tagastata või pangagarantii realiseeritakse. (3) Ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste tühistamisest peab müügi korraldaja tegema otsuse vastavalt määruse paragrahvile 34. § 37. Osa müügi erisused (1) Kui «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26¿28, 355; 1998, 91¿93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373) kohaselt on nõutav, korraldab müügi korraldaja osaühingu osa müügilepingu notariaalse tõestamise ja esitab selle seejärel osaühingu juhatajale, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. (2) Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul müügilepingu esitamisest. Ostueesõiguse kasutamine toimub «Asjaõigusseaduses» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätestatud korras. Kui põhikirjas on sätestatud teistsugune kord, kohaldatakse põhikirjas sätestatut. § 38. Aktsiate ostueesõigus (1) Kui võõrandatavad aktsiad väljalasknud aktsiaseltsi põhikirjas on ette nähtud teiste aktsionäride ostueesõigus, teatab müügi korraldaja müügilepingu sõlmimisest aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. (2) Ostueesõigust võib kasutada põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui kaks kuud. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele «Asjaõigusseaduses» ostueesõiguse kohta sätestatut. 4. peatükk EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMINE § 39. Müügi otsus Väärtpaberite müügil eelläbirääkimistega pakkumise teel määratakse müügi otsuses: 1) müügi objekt; 2) müügi viis (eelläbirääkimistega pakkumine); 3) lisatingimused, arvuliselt väljendatavate lisatingimuste korral nende piirsuurus; 4) vajadusel müügi alghind; 5) vajadusel muud müügiga seotud olulised asjaolud; 6) müügi korraldaja. § 40. Eelläbirääkimistega pakkumise kohaldamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on müügi viis, mille valib müügi otsustaja, kui lisaks müügihinnale on oluline teatud lisatingimuste täitmine. (2) Eelläbirääkimistega pakkumist võib kohaldada üksnes riigi äriühingu aktsiate või osa ning äriühingu põhikirja kohaselt vabalt võõrandatavate aktsiate ja osa müügil. § 41. Lisatingimused Lisatingimusteks võivad olla: 1) investeeringute tegemine, sealhulgas aktsia- või osakapitali suurendamise teel; 2) tööhõive tagamine; 3) uute töökohtade loomine; 4) teatud tingimustele vastava tehnilise ja finantsplaani esitamine ja rakendamine; 5) keskkonnakaitsealased tingimused; 6) muud äriühingu tegevusele esitatavad tingimused. § 42. Müügi ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks müügi korraldaja oma käskkirjaga: 1) määrab eelläbirääkimistega pakkumise tingimused, mida müügi otsustaja ei olnud määranud; 2) nimetab eelläbirääkimistega pakkumist ettevalmistava ja läbiviiva korralduskomisjoni (edaspidi komisjon) esimehe ja kaks liiget. § 43. Pakkumiste tagamine Pakkumiste täitmine peab olema tagatud piisavate tagatistega. § 44. Eelläbirääkimistega pakkumise teade Komisjon avaldab, lähtudes müügi otsusest ja müügi korraldaja määratud eelläbirääkimistega pakkumise tingimustest, eelläbirääkimistega pakkumise kohta määruse paragrahvis 15 nimetatud viisil teate vähemalt kaks nädalat enne pakkumiste esitamise tähtaega. Eelläbirääkimistega pakkumise teates tuleb märkida: 1) andmed müügi objekti kohta; 2) müügi korraldaja; 3) müügi alghind, kui alghind määrati; 4) lisatingimused; 5) pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord; 6) tagatiste suhtes esitatavad nõuded; 7) müügihinna tasumise kord ja tähtajad; 8) muud müügiga seotud olulised asjaolud; 9) müügi objekti kohta täpsema info saamise aeg ja koht. § 45. Pakkumisele esitatavad nõuded (1) Eelläbirääkimistega pakkumisel osalemiseks esitab eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta sooviv isik vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise teates sätestatule müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti eelläbirääkimistega pakkumisele on ümbrik esitatud. Iga pakkuja võib esitada ainult ühe pakkumise. (2) Pakkujate suhtes kohaldatakse määruse paragrahvi 16. (3) Pakkumine peab sisaldama järgmist: 1) pakkuja nimi, registrikood või isikukood, selle puudumisel passiandmed ning elu- või asukoht; 2) avaldus müüdava vara ostmiseks eelläbirääkimistega pakkumiseks kehtestatud tingimustel; 3) tagatiste olemasolu tõendavad dokumendid; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumine ostuhinna kohta Eesti kroonides; 5) pakkumine kõigi lisatingimuste kohta; 6) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volitusi tõendav dokument (tõendavad dokumendid). § 46. Pakkumiste registreerimine Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse ning säilitatakse suletuna kuni pakkumiste avamiseni. § 47. Pakkumiste avamine (1) Pakkumiste esitamise tähtaja saabumisel avab komisjon eelläbirääkimistega pakkumisele esitatud ümbrikud nende registreerimise järjekorras, pakkumised allkirjastab komisjoni esimees ning nende sisu kantakse pakkumiste lehele, mis on eelläbirääkimistega pakkumise protokolli lahutamatu lisa. Müügi korraldaja otsusel palutakse pakkumiste avamise juurde notar, kes tuvastab komisjoni liikmete isikusamasuse. (2) Ruumis, kus pakkumised avatakse, võivad viibida üksnes komisjoni liikmed, protokollija ning pakkumiste avamise juurde palutud notar. § 48. Pakkumiste kontrollimine (1) Kümne tööpäeva jooksul, arvates pakkumiste avamisest, kontrollib komisjon esitatud pakkumisi ja teatab eelläbirääkimistele kutsutavatele isikutele kirjalikult eelläbirääkimise tähtajad. (2) Komisjonil on õigus mitte kutsuda eelläbirääkimistele isikuid, kelle esitatud pakkumised ei vasta määruse paragrahvis 45 nimetatud nõuetele või eelläbirääkimistega pakkumise teates sätestatule või kelle pakkumisi või nende täitmise tagatisi ei pea komisjon küllaldaseks. (3) Eelläbirääkimistele mittekutsumise põhjus kantakse eelläbirääkimistega pakkumise protokolli ja sellest teatatakse isikule ühe tööpäeva jooksul, arvates pakkumiste avamisest. (4) Kui eelläbirääkimistega pakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või kui komisjon lõike 2 kohaselt otsustas mitte kutsuda eelläbirääkimistele ühtegi isikut, tunnistab komisjon eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. § 49. Eelläbirääkimiste konfidentsiaalsus Eelläbirääkimiste sisu on konfidentsiaalne. § 50. Lõpliku pakkumise vormistamine (1) Eelläbirääkimiste lõppemisel teeb komisjon pakkujale ettepaneku esitada komisjoni määratud tähtajaks oma lõplik pakkumine ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Enne ettepaneku esitamist võib müügi otsustaja muuta lisatingimusi. (2) Kui lõikes 1 nimetatud tähtajaks ei esitatud ühtegi nõuetekohast lõplikku pakkumist, tunnistab komisjon eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. (3) Võrdsete pakkumiste korral teeb komisjon nendele pakkujatele kohe kirjaliku ettepaneku oma pakkumist kümne tööpäeva jooksul kirjalikult täiendada. Kui pakkumisi täiendati võrdselt, korratakse protseduuri. § 51. Komisjoni otsused ja protokoll (1) Komisjoni otsustele kohaldatakse määruse paragrahvi 12. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise protokolli kantakse: 1) pakkumiste avamise aeg ja koht; 2) komisjoni liikmete ja protokollija nimed; 3) pakkumise esitanud isikute ja nende esindajate nimed; 4) müügi objekt; 5) määruse paragrahvis 46 nimetatud pakkumised; 6) lõplikud pakkumised; 7) muud määruses nimetatud andmed ja asjaolud. § 52. Protestide esitamine Kolme tööpäeva jooksul lõplike pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest on pakkumise esitanud isikutel õigus esitada komisjonile protest eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise kohta. Protestidega toimitakse vastavalt määruse paragrahvi 32 lõikele 2. § 53. Ettepanek müügi otsustajale (1) Viieteistkümne tööpäeva jooksul lõplike pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest esitab müügi korraldaja lõplikud pakkumised parima pakkumise väljavalimiseks müügi otsustajale, tehes ühtlasi ettepaneku parima pakkumise valiku kohta. Müügi otsustajale ei esitata pakkumisi, mille kohta müügi korraldajale on saanud teatavaks, et need on esitanud määruse paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud isikud, samuti sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud, kui huvide konflikti ei kõrvaldatud. (2) Kümne tööpäeva jooksul eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamisest või õigusaktide rikkumise avastamisest eelläbirääkimistega pakkumisel teeb müügi korraldaja müügi otsustajale ettepaneku tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine ebaõnnestunuks. § 54. Eelläbirääkimistega pakkumise ebaõnnestumise järgne otsus (1) Müügi korraldaja otsustab ühe kuu jooksul eelläbirääkimistega pakkumise ebaõnnestunuks tunnistamisest müügi otsustaja poolt, kas: 1) korraldada müügi otsustaja määratud eelläbirääkimistega pakkumise tingimustel uus eelläbirääkimistega pakkumine või 2) teha müügi otsustajale ettepanek müügi edasilükkamiseks, vara müügist loobumiseks või esialgsetest erinevate müügiga seotud asjaolude määramiseks. (2) Müügi korraldaja võib esitada lõike 1 punktis 2 nimetatud ettepaneku müügi otsustajale ka koos määruse paragrahvi 53 lõikes 2 nimetatud ettepanekuga. § 55. Ostja kõrvalehoidumine müügilepingu sõlmimisest (1) Kui isik, kelle pakkumise müügi otsustaja tunnistas parimaks, ei ole ühe kuu jooksul, aga juhul, kui müügileping kuulub notariaalsele tõestamisele, kahe kuu jooksul, arvates pakkumise parimaks tunnistamisest, sõlminud müügilepingut ja tasunud täies ulatuses müügihinda, siis tema tagatised realiseeritakse. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul peab müügi korraldaja kahe kuu jooksul, arvates pakkumise parimaks tunnistamisest, tegema otsuse vastavalt määruse paragrahvile 54. 5. peatükk AVALIK MÜÜK § 56. Väärtpaberite avaliku müügi viisid (1) Väärtpaberite avaliku müügi viisideks on: 1) avalik pakkumine eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga (edaspidi avalik pakkumine); 2) väärtpaberite müük neid noteerival börsil. (2) Avalikku müüki võib kohaldada üksnes väärtpaberite müügil, mis emissiooni tingimuste kohaselt on vabalt võõrandatavad. § 57. Müügi otsus (1) Väärtpaberite müügil avaliku müügi teel määrab müügi otsustaja: 1) müügi objekti; 2) müügi viisi (avalik müük); 3) müügi korraldaja; 4) vajadusel müügi korraldaja poolt müügi otsustajale müügi läbiviimise käigu kohta teabe esitamise tähtajad. (2) Müügi otsustaja või tema volitusel müügi korraldaja määrab: 1) avaliku müügi viisi (avalik pakkumine või müük börsil); 2) lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud müügitingimused; 3) vajadusel tingimused avaliku müügi edasilükkamiseks või peatamiseks ja müügiga seotud tähtaegade ja tingimuste muutmiseks; 4) muud avaliku müügiga seotud olulised asjaolud või selle ettevalmistamise olulised tingimused. (3) Avaliku pakkumise korral määratakse müügi otsuses: 1) pakkumishind või selle kujunemise alused; 2) pakkumise tulemuste väljaselgitamise alused; 3) väärtpaberite investorite vahel jaotumise reeglid; 4) pakkumiste esitamise ja arvestamise kord. (4) Väärtpaberite müügil neid noteerival börsil määratakse müügi otsuses väärtpaberite minimaalne müügihind ning vajadusel müügi ajakava. (5) Müügi otsustaja või tema volitusel müügi korraldaja võib avaliku pakkumise tingimuseks seada väärtpaberite börsil noteerimise kohustuse, määrates sel juhul börsid, kus tuleb noteerimist taotleda. § 58. Müügi ettevalmistamine (1) Avaliku müügi ettevalmistamiseks määrab müügi korraldaja oma käskkirjaga kindlaks müügi tingimused, mida müügi otsustaja volitas teda määrama, ja müügi tingimused, mis ei olnud müügi otsustaja määratud. (2) Avaliku müügi ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) korraldab miinimumhinna väljaselgitamist tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral; 2) korraldab müügihinna kindlaksmääramist eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga avaliku pakkumise korral; 3) korraldab emissiooniprospekti ettevalmistamist ja emissiooni registreerimist ning viseerib emissiooniprospekti; 4) sõlmib vajadusel avaliku müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks lepingu kolmanda isikuga (edaspidi müügi läbiviija). § 59. Avaliku pakkumise teade Lähtudes müügi otsusest ja müügi korraldaja määratud avaliku pakkumise tingimustest, avaldatakse määruse paragrahvis 15 nimetatud viisil avaliku pakkumise kohta teade vähemalt kaks nädalat enne pakkumiste esitamise alguse kuupäeva. Avaliku pakkumise teates tuleb märkida: 1) andmed müügi objekti kohta; 2) müügi korraldaja; 3) avaliku pakkumise viis; 4) müügi läbiviija nimi ja aadress; 5) väärtpaberite müügihind ¿ eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga avaliku pakkumise korral; 6) müügihinna avalikustamise aeg ja koht ¿ tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral; 7) pakkumiste esitamise kord; 8) väärtpaberite levitamise kohad; 9) väärtpaberite eest tasumise kord; 10) pakkumiste esitamise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 11) informatsioon selle kohta, kus ja millal on võimalik emissiooniprospektiga tutvuda. § 60. Müügi edasilükkamine või peatamine Müügi otsustajal või tema volitusel müügi korraldajal on õigus avalik müük edasi lükata või peatada, kui tingimused börsil, kus väärtpaberid noteeritakse või on kavas noteerida, on muutunud oluliselt ebasoodsamaks müügi otsustamise ajal kehtinud tingimustega võrreldes ning müügi läbiviimine tekitaks riigile suuremat kahju kui müügi edasilükkamine või peatamine. § 61. Avaliku pakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kümne tööpäeva jooksul pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest kinnitab müügi korraldaja oma käskkirjaga avaliku pakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. (2) Müügi korraldaja jätab avaliku pakkumise tulemused kinnitamata, kui müümisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda või kaldutud kõrvale müügi otsusest või müügi korraldaja poolt määratud müügitingimustest. (3) Lõikes 2 nimetatud juhul tagastatakse pakkujatele nende poolt väärtpaberite ostmiseks ülekantud summad hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, arvates avaliku pakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest. § 62. Aruanne müügi otsustajale Müügi korraldaja esitab müügi otsustajale ühe kuu jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamisest aruande müügi tulemuste ja müügiga seotud kulutuste kohta. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 63. Riigi esindaja lepingute sõlmimisel Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite avalikul müügil sõlmib lepingud müügi korraldaja või tema poolt selleks volitatud isik. Muudel juhtudel sõlmib lepingud müügi korraldaja. § 64. Müügi korraldamisega seotud kulude katmine Väärtpaberite müügi korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib müügi korraldaja otsusel katta müügist laekunud vahendite arvel. § 65. Müügist laekunud summade kandmine riigieelarvesse Väärtpaberite müügist laekunud summad, millest on maha arvatud määruse paragrahvis 64 nimetatud kulud, kantakse riigieelarvesse. § 66. Müügi jõustumisest teatamine (1) Müügi korraldaja peab kümne päeva jooksul, arvates müügi jõustumisest, teatama sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb ära märkida väärtpaberite omandaja, müügihind ja müügi lisatingimused (kui need olid kehtestatud). (2) Lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata börsil noteeritud või pakkumise tingimuste kohaselt börsil noteeritavate väärtpaberite avalikul müügil. Väärtpaberite avalikul müügil mitmele ostjale teatatakse nende isikute nimed, kes omandasid 10 või enam protsenti müüdud väärtpaberitest. § 67. Rakendamise erisus Väärtpaberite müügil, mille enampakkumise kohta avaldati teade enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse käesolevat määrust, kui Vabariigi Valitsuse korraldusest eelnimetatud väärtpaberite müügi kohta ei tulene teisiti. § 68. Vabariigi Valitsuse määruse «Riigile kuuluvate aktsiate börsil noteerimisega avaliku müügi kord» kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1998. a määrus nr 268 «Riigile kuuluvate aktsiate börsil noteerimisega avaliku müügi kord» (RT I 1998, 104, 1732; 1999, 98, 873; 2000, 40, 257) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN