Vabariigi Valitsus — Kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevate organite nimekiri, ühtne töökord ning finantseerimise alused ja kord — RT I, 2000, 77, 492

AVALDATUD : RT I 2000, 77, 492 Määrus kehtestatakse «Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse» (RT I 2000, 29, 168) paragrahvi 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk KUTSEKVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMISEKS PÄDEVATE ORGANITE NIMEKIRI § 1. Pädevad organid ja nende poolt tunnustatavad kutsealased tegevused Pädevad organid ja nende poolt tunnustatavad kutsealased tegevused on: 1) Advokatuur ¿ advokaadi kutsealane tegevus; 2) Haridusministeerium ¿ pedagoogi kutsealane tegevus; 3) Keskkonnaministeerium ¿ maa- ja keskkonnakorraldusega seotud kutsealane tegevus; 4) Põllumajandusministeerium ¿ veterinaariaga ja põllumajandussaaduste tootmisega seotud kutsealane tegevus; 5) Riigikantselei ¿ arhiivindusega seotud kutsealane tegevus; 6) Sotsiaalministeerium ¿ tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud kutsealane tegevus; 7) Teede- ja Sideministeerium ¿ transpordiga seotud kutsealane tegevus; 8) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ¿ mäe- ja lõhketööde, surve- ja tõsteseadmetega töötamise ning riikliku tehnilise järelevalve teostamisega seotud kutsealane tegevus; 9) Väärtpaberiinspektsioon ¿ väärtpaberituruga seotud kutsealane tegevus. 2. peatükk ÜHTNE TÖÖKORD § 2. Pädeva organi ülesanne Pädeva organi ülesanne on võrrelda «Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega» sätestatud korras välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja) kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada, kas taotlejal on õigus töötada sellel ametikohal Eestis. § 3. Avaldus (1) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks esitab taotleja avalduse, mis sisaldab taotleja kohta järgmisi andmeid: 1) pädeva organi nimetus, kellele avaldus on esitatud; 2) taotleja nimi; 3) eelmised perekonnanimed; 4) sünniaeg ja -koht; 5) sugu; 6) kodakondsus; 7) isikukood; 8) isikut tõendava dokumendi number, väljaandja ja kehtivusaeg; 9) elukoha aadress; 10) sidevahendite andmed; 11) kontaktisiku nimi, aadress ja sidevahendite andmed; 12) välisriik, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud; 13) õppeasutuse nimetus ja aadress; 14) kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetus originaalkeeles; 15) akadeemilise kraadi olemasolul selle nimetus originaalkeeles; 16) omandatud eriala nimetus; 17) õppekavaga kehtestatud nominaalne õppeaeg; 18) läbitud õppekava kirjeldus; 19) õpingute jätkamise õigus välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud; 20) kutsekvalifikatsioonile vastav töökogemus; 21) andmed taotleja kutsealasel tegevusel või ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooni kohta välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud; 22) selgelt sõnastatud taotlus; 23) haldusakti kättetoimetamise viis; 24) avalduse esitamise kuupäev; 25) allkiri. (2) Avaldusele kirjutab alla taotleja isiklikult. (3) Avalduse soovituslik vorm on kättesaadav Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuse koduleheküljel. § 4. Avaldusele lisatavad dokumendid (1) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest; 2) riigilõivu tasumist tõendava kviitungi koopia; 3) välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument (diplom, tunnistus, sertifikaat, pädevuskinnitus) või selle kinnitatud ärakiri; 4) vajadusel tervisetõend; 5) teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid. (2) Vajaduse korral on pädeval organil õigus taotlejalt nõuda avaldusele lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid. (3) Pädeval organil on õigus taotlejalt nõuda, et kõik avaldusele lisatud dokumendid, välja arvatud diplomid, tunnistused ja sertifikaadid, esitataks hiljemalt kolm kuud pärast nende väljaandmist. (4) Pädev organ arvestab küllaldaste tõenditena dokumente, mille on välja andnud välisriikide ametiisikud selles välisriigis kehtiva korra kohaselt. § 5. Avalduse menetlusse võtmine (1) Pädev organ võtab nõuetekohase avalduse menetlusse avalduse esitamise päevast. Avaldus on nõuetekohane, kui avaldus ja sellele lisatud dokumendid vastavad paragrahvides 3 ja 4 sätestatud nõuetele. (2) Posti teel saadetud avaldus loetakse esitatuks selle pädevasse organisse saabumise päevast. (3) Kui avaldus ei ole nõuetekohane, teavitab pädev organ taotlejat puudustest ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi tähtajaks, jätab pädev organ avalduse läbi vaatamata. (4) Pädev organ väljastab taotlejale tõendi avalduse ja kõigi õigusaktidega ettenähtud dokumentide esitamise kohta. § 6. Avalduse läbi vaatamata jätmine (1) Pädev organ jätab avalduse läbi vaatamata, kui: 1) taotleja ei ole pädeva organi määratud tähtajaks kõrvaldanud puudusi avalduses, sealhulgas esitanud kõiki nõutavaid andmeid, tõendeid ja dokumente; 2) taotleja on esitanud valeandmeid; 3) avalduse on taotleja nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust. (2) Pädev organ teavitab taotlejat kirjalikult avalduse läbi vaatamata jätmisest. § 7. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsustamine (1) Pädev organ vaatab avalduse läbi, otsustab taotleja õiguse üle töötada Eestis reguleeritud ametikohal ja teavitab sellest taotlejat nelja kuu jooksul avalduse ja kõigi õigusaktidega ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. (2) Pädeva organi otsustus välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise või mittetunnustamise kohta peab olema seaduslik ja põhjendatud. Pädeva organi otsustus vormistatakse haldusaktina. Haldusakt peab sisaldama vaidlustamisviite haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. § 8. Pädeva organi õigused Pädeval organil on õigus: 1) nõuda taotlejalt lisaks paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud dokumentidele täiendavaid andmeid ja tõendeid, kui need on vajalikud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsustamiseks; 2) kutsuda taotleja välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsustamiseks oluliste asjaolude täpsustamiseks pädevasse organisse juhul, kui neid asjaolusid ei ole võimalik kindlaks teha muul viisil; 3) teha järelepärimisi välisriigi pädevale organile välisriigis reguleeritud kutsealasel tegevusel või ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooni ja muude välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsustamiseks oluliste asjaolude kohta; 4) küsida eksperdi arvamust avalduse läbivaatamisel tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks; 5) nõuda Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuselt informatsiooni välisriigi haridust tõendava dokumendi ja selle väljaandnud asutuse kohta. § 9. Pädeva organi kohustused Pädev organ on kohustatud: 1) andma taotlejale vajalikku informatsiooni Eestis reguleeritud kutsealase tegevuse või ametikoha kohta; 2) võimaldama taotlejal tutvuda tema avalduse kohta käivate materjalidega; 3) andma taotlejale tema soovil selgitusi nõutavate andmete, tõendite ja dokumentide, avalduse läbivaatamise käigu ja tähtaegade ning tema õiguste ja kohustuste kohta avalduse läbivaatamisel; 4) võimaldama taotlejal esitada enne haldusakti andmist välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsustuse kohta oma arvamus ja vastuväited; 5) esitama Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras aruanded oma töö kohta Haridusministeeriumile kui koordineerivale asutusele ja, juhul kui pädev organ ja asjaomane valitsusasutus ei ole samased, asjaomasele valitsusasutusele. § 10. Vaide lahendamine Taotlejal on õigus pöörduda Haridusministeeriumi kui koordineeriva asutuse poole või halduskohtusse vastavalt seadusele. 3. peatükk FINANTSEERIMISE ALUSED JA KORD § 11. Finantseerimine (1) Pädeva organi kulutused, mis on seotud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega, kaetakse riigieelarvest asjaomase valitsusasutuse eelarve kaudu. (2) Täpsema finantseerimise otsustab ja korraldab iga pädev organ talle eraldatud eelarve piires. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. 1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 89/48/EMÜ (EÜT L 19, 24.01.1989, lk 16) ja 92/51/EMÜ (EÜT L 209, 24.07.1992, lk 25) Peaminister Mart LAAR Haridusminister Tõnis LUKAS Riigisekretär Aino Lepik von WIRÉN