Keskkonnaminister — Kaitsealuse looma ja rändel viibivate lindude tekitatud kahju hindamise metoodika ja kord — RTL, 38, 554

Määrus kehtestatakse «Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse» (RT I 1998, 107, 1763; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 3, 4; 97, 602; 2002, 41, 252; 61, 375; 63, 387) § 25 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Kaitsealuse looma ja rändel viibivate lindude tekitatud kahju hinnatakse selle määrusega kehtestatud metoodika alusel ja korras. § 2. Taotluse esitamine tekitatud kahju hindamiseks (1) Kahju hindamiseks esitatakse selle tekkimise asukohajärgsele keskkonnateenistusele kirjalik taotlus 7 päeva jooksul arvates kahju tekkimisest või avastamisest. (2) Hüljeste poolt kahju tekitamisest ja selle iseloomust peab kahju kandnud isik informeerima Keskkonnainspektsiooni telefoni 1313 või posti teel hiljemalt ühe ööpäeva jooksul pärast kahju avastamist. (3) Hüljeste poolt tekitatud kahju hindamise taotlus esitatakse hiljemalt koos rannapüügipäeviku lehega selle esitamiseks määratud ajal. (4) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kahju kandnud isiku nimi, isikukood või registreerimisnumber, aadress ja arvelduskonto number; 2) kahju tekkimise asukoha kirjeldus, loomade tekitatud kahjustuse korral esitada lisaks asukohaplaan ning hülgekahjustuse korral geograafilised koordinaadid; 3) kahju tekitanud loomaliik; 4) lindude poolt tekitatud kahjustuse korral märkida kahjustatud kultuur, kahjustatud ala pindala ja kahjustatud kultuuri keskmine saagikus ning märge, kas kahju kandnud isik soovib rajada uue külvikultuuri; 5) piimakarja karjamaa kahjustamise korral keskmine päevane väljalüps lehma kohta; 6) hüljeste tekitatud kahjustuse korral püünise liik, materjal, arv, püünise vanus, püünisele tekitatud kahjustuse ulatus, püünise maksumust tõendav dokument või püüniseid tootva juriidilise isiku õiend püünise maksumuse kohta ning kahjustatud püünise taastamiskulude kalkulatsioon; 7) kahju tekitamise aeg või ajavahemik; 8) kahju ärahoidmiseks rakendatud abinõude kirjeldus (milliseid peletamisvõtteid ja millises ulatuses kasutati). § 3. Kahju hindamise menetlus (1) Kahju hindamiseks teeb keskkonnateenistuse juhataja kohalikule omavalitsusele, vajadusel kaitseala administratsioonile ja kohalike kalurite ühendusele ettepaneku määrata kahju hindamiseks oma esindaja. Juhul kui kohalik omavalitsus, kaitseala administratsioon või kalurite ühendus ei ole 10 päeva jooksul arvates kirjaliku ettepaneku saamisest oma esindajat määranud, kaasab keskkonnateenistuse juhataja komisjoni puuduva isiku asemele keskkonnateenistuse ametniku. Kahju suurust hindab keskkonnateenistuse ja eelnimetatud asutuste esindajatest koosnev vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Komisjon hindab kahju iga taotluse osas eraldi. Vajaduse korral võib komisjon kasutada kahju hindamisel eksperdi abi. (3) Kui kahjustuse tekitab määruse §-des 4, 5 ja 6 nimetamata kaitsealune loomaliik, hindab komisjon kahju pärast kahju tekitanud liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse saamist. Eksperdi valib keskkonnateenistus. Arvamuses peab olema toodud liigi poolt tõenäoliselt varale tekitatud kahju ulatus ning selle rahaline arvestus. (4) Komisjon hindab kahju kohapeal või kahjustatud püünist üle vaadates ühe kuu jooksul pärast kirjaliku taotluse keskkonnateenistusse laekumist ja koostab kahju hindamise akti. Komisjoni aktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Kahju hindamise akti ärakiri edastatakse kahju kandnud isikule. (5) Kahju kandnud isik esitab keskkonnateenistusele kirjaliku õiendi kahjustatud kultuuri saagi suuruse kohta kohe pärast selle selgumist, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast § 2 kohase taotluse esitamist. (6) Lõikes 4 nimetatud akti ja lõikes 5 nimetatud informatsiooni alusel koostab keskkonnateenistus ühe kuu jooksul pärast lõikes 5 nimetatud informatsiooni saamist kahjutasu määramise akti, mille ärakiri edastatakse kahju kandnud isikule. (7) Kui kahjustuse ulatuse tõttu ei ole kultuuri saaki võimalik määrata, võetakse arvutuse aluseks põllumaa hindepunktidele vastav keskmine saagikus. (8) Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse § 23 lõiget 2 arvestades ei hinnata kahju juhul, kui kahju hindamise taotluse esitaja ei ole loomade peletamiseks komisjoni andmetel rakendanud «Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse» § 23 lõikes 1 kirjeldatud vahendeid, nagu näiteks visuaalsed, akustilised ja akustilis-visuaalsed hirmutid, sh hernehirmutid, lipud, paukpadrunid, valgustus- ja signaalraketid, samuti loomade aktiivne peletamine inimese või koera abil. § 4. Rändel viibivate lindude poolt külvidele ning karja- ja heinamaale tekitatud kahju hindamise metoodika (1) Komisjon hindab kahjustusala suuruse põllul, karja- ja heinamaal. (2) Haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete (edaspidi troppide) pindtiheduse (troppi/m2) järgi, mis näitab kultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt kultuuri üldseisundit. Sookurgede põhjustatud külvide kahjustusi hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi. (3) Kui troppe loendada pole võimalik, hindab komisjon kahjustusastme suurust üksnes visuaalselt kultuuri üldseisundi järgi, tuginedes varasemale troppide loendamisel põhinevale kogemusele. (4) Troppide pindtihedus määratakse vähemalt viie 4 m 2 suuruse proovilapi keskmisena. Proovilapid valitakse põllu eri osadest nii, et vähemalt üks asuks kahjustusala keskel ja üks kahjustusala servast umbes 30 m kaugusel. (5) Saagikao hindamise astmestik on järgmine: Kahjustusaste Troppi/m2 Saagikadu (%) Kahjustuskoefitsient Nõrk Keskmine Tugev Väga tugev Kuni 10 11–20 21–30 üle 30 1–20 21–40 41–60 61–80 0,1 0,3 0,5 0,7 (6) Saagikao keskmise koefitsiendi alusel leitakse kahjustuse suurus ehk arvutuslik saagikadu selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 1 antud näidise järgi. Kultuuri arvutusliku saagikao, saagi ja Statistikaameti poolt viimati avaldatud kokkuostuhinna alusel arvutatakse kahju suurus. (7) Erandkorras, kui komisjoni hinnangul erineb taotluses nimetatud saagikus kultuuri keskmisest saagikusest enam kui 30%, hinnatakse saagikadu kultuuri keskmise saagikuse ja põllumaa hindepunktide alusel selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 2 antud näidise järgi. (8) Kui komisjon hindab kultuuri kahjustusastet väga tugevaks ja saagikadu on kahjustatud kultuuri üldseisundi hinnangu järgi enam kui 70%, võib komisjon rahuldada uue külvikultuuri rajamise taotluse. Uue külvikultuuri rajamisel hinnatakse kahjuna maapinna ühekordse töötlemise, külvi ja kasutatud külviseemnele tehtud tegelikud ja tõendatud kulutused. (9) Karjamaal, kus heina või muud saaki ei koristata, hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse ning selle paragrahvi lõikes 11 toodud karjatamise arvestusliku maksumuse alusel. Karjalaske hilinemine selle määruse tähenduses on päevade arv 1. maist kuni karja tegeliku karjamaale laskmise päevani, kui hilinemine oli põhjustatud rändel viibivate lindude tõttu. (10) Lammaste, hobuste või lihaveiste karjamaa kahjustamise korral hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse ning selle paragrahvi lõikes 11 toodud karjatamise arvestusliku maksumuse alusel selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 3 antud näidise järgi. (11) Karjatamise arvestuslik maksumus päevas on: 1) täiskasvanud lambal – 6 krooni; 2) üle 3 aasta vanusel hobusel – 15 krooni; 3) kuni 3 aasta vanusel hobusel – 10 krooni; 4) lehmal – 20 krooni; 5) üle 1 aasta vanusel noorveisel – 10 krooni; 6) 6 kuu kuni 1 aasta vanusel noorveisel – 6 krooni. (11) Piimakarja karjamaa kahjustamise korral hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse, karja keskmise väljalüpsi järgi päevas ja kahjustuse tekkimise perioodil piima keskmise kokkuostuhinna alusel selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 4 antud näidise järgi. § 5. Rändel viibivate lindude poolt valminud viljadele tekitatud kahju hindamise metoodika (1) Valminud viljale rändel viibivate lindude tekitatud kahjustusi hinnatakse visuaalselt kultuuri seisundi, ärasöödud või rikutud vilja koguse ja kogutud saagi järgi. (2) Arvutuslik saagi kadu määratakse vähemalt viiel proovilapil tehtud mõõtmiste keskmise tulemuse alusel, igal kahjustatud põllul eraldi. Proovilapid valitakse põllu eri osadest nii, et vähemalt üks asuks kahjustusala keskel ja üks kahjustusala servast ligikaudu 30 m kaugusel. Proovilapp on ruut, mille suurus viljapõllul on vähemalt 25 × 25 cm ning kartulipõllul 1 m2. (3) Igal valminud vilja proovilapil määratakse igast viljapeast söödud või rikutud terade (tühjade pähikute) osakaal ehk saagikao protsent. Seejärel leitakse kõikide proovilappide keskmine saagikao protsent ehk kahjustuskoefitsient. (4) Kartuli kahjustuskoefitsient määratakse mugulate kaoprotsendi järgi kahjustusalal. (5) Arvutuslik saagikadu ning tekitatud kahju suurus arvutatakse kõikidel juhtudel selle määruse § 4 lõigete 5–7 järgi. § 6. Hüljeste tekitatud kahju hindamise metoodika (1) Hinnatakse hallhülge (Halichoerus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) poolt üksnes kahju kandnud isikule väljastatud kalapüügiloale märgitud kalapüünistele tekitatud kahju. (2) Lõkspüüniste taastamiskulud kompenseeritakse esitatud kalkulatsiooni alusel, kuid mitte üle 1% püünise soetusmaksumusest või püüniseid valmistava ettevõtte poolt väljastatud õiendil toodud maksumusest. (3) Nakkepüüniste puhul hüvitatakse taastamiskulud esitatud kalkulatsiooni alusel, kuid mitte üle 30% püünise soetusmaksumusest või püüniseid valmistava ettevõtte poolt väljastatud õiendil toodud maksumusest. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 1999. a 13. detsembri määrus nr 101 «Kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamise korra kinnitamine» (RTL 1999, 168, 2461) tunnistatakse kehtetuks. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Keskkonnaministri 10. märtsi 2003. a. määruse nr 21 lisa KAHJUTASU ARVUTAMISE NÄITED 1. Kahjustusala suurus odrapõllul on 10 ha, kahjustusaste on keskmine (koefitsient 0,3). Põllult koristatud saagi suurus on 15 tonni, kokkuostuhind 1500 kr/t. Seega moodustab potentsiaalsest kogusaagist koristatud saak 70% ja saamata jäänud saak 30%. Tekitatud kahju arvutamine: 1) potentsiaalne kogusaak kahjustatud alal: 15 t : 0,7 = 21,43 t; 2) saamata jäänud saak: 21,43 t – 15 t = 6,43 t; 3) saamata jäänud saagi kogumaksumus (kahjutasu suurus): 6,43 t × 1500 kr/t = 9643 kr. 2. Kahjustusala suurus odrapõllul on 10 ha, kahjustusaste on keskmine (koefitsient 0,3). Odra keskmine saagikus põllul on 2 t/ha ja kokkuostuhind 1500 kr/t. Tekitatud kahju arvutamine: 1) potentsiaalne kogusaak kahjustatud alal: 10 ha × 2 t/ha = 20 t; 2) arvutuslik saamata jäänud saak: 20 t × 0,3 = 6 t; 3) saamata jäänud saagi kogumaksumus (kahjutasu suurus): 6 t × 1500 kr/t = 9000 kr. 3. Tekitatud kahjustuse koefitsient lambakarjamaal on 0,5, karjalaske hilinemine 30 päeva, karja suurus 50 lammast. Ühe lamba karjatamise keskmine arvestuslik maksumus päevas on 10 kr. Kogu karja karjatamise arvestuslik maksumus on päevas 10 × 50 = 500 kr. Kahjutasu määramine: 1) 30 päeva × 500 kr/päevas =15 000 kr; 2) kahjutasu on: 0,5 × 15 000 kr =7500 kr. 4. Tekitatud kahjustuse koefitsient lüpsilehmade karjamaal on 0,5, karjalaske hilinemine 30 päeva, karja suurus 50 lehma, ühe lehma keskmine päevane väljalüps 50 liitrit, kogu karja keskmine päevane väljalüps 2500 liitrit ning piima keskmine kokkuostuhind kahjustusperioodil 2 kr/l. Kahjutasu määramine: 1) 30 päeva × 2500 l/päevas=75 000 l; 2) 75 000 l × 2 kr/l=150 000 kr; 3) kahjutasu on: 0,5 × 150 000 kr=75 000 kr.