Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Astangu Kooli arengukava kinnitamine — KO, 24, 625

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) § 31 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra» (KO 2001, 90, 1627) punkti 1.4 alusel Sillamäe Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Astangu Kooli arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Sillamäe Linnavalitsuse 6. veebruari 2003. a määruse nr 3 lisa SILLAMÄE ASTANGU KOOLI ARENGUKAVA 2002–2005 KOOLI VISIITKAART Kool tegutseb elamurajooni koolina, õpetades tavaõpilasi, kes on väga erinevate võimetega, nähes igas lapses ennekõike inimest. Kooli ülesanne: maksimaalselt rahuldada õpilaste ja nende vanemate soove hariduse andmisel ja õppetöö suuna valikul.

MIS MEIL PRAEGUSEL HETKEL OLEMAS ON? Tugevad küljed 1. Stabiilselt töötav pedagoogiline kollektiiv, puudub kaadri voolavus. 2. Kõik põhikooli või gümnaasiumi õpilased, kes on jõudnud 9. või 12. klassini, lõpetavad kooli, saades lõputunnistuse. 3. Hea moraalne atmosfäär pedagoogilises kollektiivis, heatahtlik suhtumine lastesse ja lapsevanematesse. 4. Head tulemused viimastel aastatel põhikoolis tasemetöödes ja gümnaasiumis riigieksamitel emakeeles, keemias, matemaatikas (vt lisa). 5. Õpilaste kvaliteetsed teadmised lubavad neil edukalt astuda kõrgematesse õppeasutustesse ja seal õppida (vt lisa). 6. Hea materiaal-tehniline baas ja kooli üldseisukord. 7. Klassiväline töö koolis põhineb mitmeaastastel traditsioonidel: õpilasomavalitsuse päevad, turistide kokkutulekud, temaatilised õhtud, kirjandusõhtud, ainete kümnepäevakud jt. 8. Kool on oma inimeste kultuuri- ja spordielu keskus: veteranidega kohtumised ja peod, spordisektsioonid ja võistlused, lahtiste uste päevad. Nõrgad küljed 1. Haridusseaduse rikkumine põhikooli õpilaste poolt (2001/2002. õppeaastal ei käinud perioodiliselt koolis neli õpilast). 2. Hädavajaliku pedagoogilise kaadri puudumine üleminekuks mõne aine õpetamisele eesti keeles. 3. Raskused õpetajate eesti keele kesktaseme kursuste läbiviimisel ja rahastamisel. 4. Nõrk kooli materiaal-tehniline kindlustamine riigi poolt ja varustamisvõimaluste puudumine üldprotsessis kaasaegsete näitlike õppevahendite, kirjanduse, arvutiprogrammide, tehnikaga. 5. Vananenud tehniline baas õppetöökodades, eriti metallitöötluses. 6. Spordisaal vajab kapitaalremonti. Arenguperspektiiv Kasutada kooli head materiaal-tehnilist baasi, ettevalmistatud pedagoogilise kaadri olemasolu, hea õpilaste teadmiste kvaliteet, normaalsed sanitaar-hügieenilised tingimused töötamiseks kõikides klassiruumides – kool võib ka edaspidi täita oma põhiülesannet – intelligentsete, kultuursete, füüsiliselt arenenud isiksuste õpetamine ja kasvatamine inimlike ja loomulike teadmiste omandamise, Eesti Vabariigi ja maailmakultuuri saavutuste kaudu. Põhiülesannet näevad ASTANGU KOOL ja tema pedagoogiline kollektiiv selles, et anda kõikidele mikrorajooni lastele võimalus saada kvaliteetset põhiharidust ja edaspidi gümnaasiumiastmes diferentseeritud tööd õppeainetega enda valikul, lähtudes õpilaste huvidest anda põhiharidust, ja võimaluse edasiõppimiseks kõrgkoolides. Kool peab andma õpilastele võimaluse osaleda jõukohaselt koolielu organiseerimisprotsessis. Kooli eesmärke käsitletakse järgmiselt: a) hariduslikud b) kasvatuslikud Hariduslikud eesmärgid: kool annab õpilastele põhiteadmised õppeainetes vastavalt programmidele. Hariduslike eesmärkide realiseerimiseks lahendab kool järgmised ülesanded: • meie kooli õppeprogrammi loomine (arvestades konkreetseid tingimusi); • õpetajate ainekavade koostamine; • arengukava koostamine õpilastele, mis lubavad arvestada individuaalseid võimeid ja iga õpilase võimeid. Kasvatuslikud eesmärgid: kujundada inimlikke isiksusi, inimesi, kes sallivalt suhtuvad ümbritsevasse ja austavad teiste seisukohti. Meie lõplik eesmärk seisneb selles, et kooli lõpetaja leiab koha elus, omades hädavajalikku teadmiste baasi, oskusi ja kompetentsust ning tuginedes üldinimlikele väärtustele. Koolis on viimaste aastate jooksul koostatud õppeprogrammid arvestades parandatud õppeplaane. Need olid reaalse ja humanitaarse kallakuga klassid, süvendatud eesti keele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse, võõrkeelte õppimine. Valiktundide läbiviimisel avanes võimalus jagada üks klass gruppideks arvestades õpilaste soovi õppida eri õppeaineid, kursusi ja arvestades distsipliini. 9.–12. klassides on üks kolmandik õppekava õppeainetest valikained. Kooli õppekava korrigeerimine lähtub õpilaste ja nende vanemate soovidest ja eri õppeainete õpetamise võimalustest koolis. Arvestades laste kohanemisraskusi ja vaieldamatut alghariduse vajalikkust, töötab kooli baasil eelkooliealiste grupp programmi «Rõõmuga kooli» põhjal. Tasuta tegevus Korrigeerides õppeplaane ja arvestades Astangu kooli õpilaste ja nende vanemate soove pööratakse edaspidi põhitähelepanu järgmistele asjadele: 1. õpilaste arvutikasutamisoskus; 2. võõrkeelte õppimine; 3. riigikeele süvendatud õpe; 4. ökonoomika; 5. ökonoomiline kasvatus. KOOLI ÜLESANDED 1. Korraldada põhikooli õppetööd põhihariduse andmiseks vastavalt õppetöö plaanile. Gümnaasiumis lisandub õppetööplaanile matemaatika, joonestamise, keemia, bioloogia, eesti, inglise ja saksa keele, vene keele ja kirjanduse süvaõpe valikainetena. 2. Kujundada õpilastes motiveeritust ja oskust õppida, ennast täiendada, mis on muutuvas ühiskonnas tähtis oskus. 3. Õpetada teismelisi kasutama kaasaegseid tehnoloogiaid teadmiste hankimiseks ja süstematiseerimiseks (arvuti käsitsemine, Internet). 4. Õpetada õpilastele enesehinnangut, oskust mõista inimesi ja inimrühmi, kasvatada mõistmist ja arusaamist eri vaadete ja veendumustega inimeste suhtes. 5. Luua tingimused praktiliseks suhtlemiseks teistes rahvuskultuuridest eakaaslastega (eesti, saksa jt). 6. Valmistada õpilasi ette aktiivselt osalema ökoloogilise süsteemi säilitamisel ja taastamisel. 7. Koostöös hoolekogu ja lastevanematega arendada kooli materiaal-tehnilist baasi, paranda õppetöö tingimusi. 8. Analüüsida võimalusi mitme aine õpetamiseks riigikeeles. PÕHILISED TÖÖSUUNAD 1. Nüüdisajastada õppe-kasvatuslikku tööd koolis õppeprogrammi arengu kaudu, organiseerides õpilaste õppetegevust tunnis ja klassivälises töös õppeainetega, täites põhikooli seadust. 2. Töö huvidega. Kooli omavalitsus. 3. Õppe-metoodiline kindlustamine õppe-kasvatuslikus protsessis kooli metoodiliste ühenduste töö kaudu, kooli metoodiline nõustamine, kvalifikatsiooni tõstmise kursused, seminarid, praktikumid, konverentsid, konsultatsioonid, õpetaja individuaalne töö oma teaduslik-metoodilise taseme tõstmiseks. 4. Nüüdisajastada koolis riigikeele õpetamist, üleminek mõne õppeaine õpetamisele eesti keeles. Õpetajate riigikeele õppimine vastavuses keeleseadusega. 5. Juurutada, arendada ja tänapäevastada kooli hariduslikku infosüsteemi kõikides kooli tegevussfäärides. 6. Arendada materiaalset baasi efektiivse majandusliku tegevuse põhjal. 7. Töö kooli personaliga. 8. Töö vanematega. TÖÖ PÕHISUUNDADE REALISEERIMISE VIISID 1. Õppe-kasvatusliku töö ajakohastamine iga õppeprogrammi kaudu, õpilaste õppetegevuse organiseerimine tunnis ja klassivälises töös õppeainetega, täites põhikooli seadust. Nr Töö sisu Oodatav tulemus Tähtajad 1. Läbi töötada ja juurutada uusi integratsiooniprogramme vastavalt kooli arengukavale. Ainete ja klassidevaheliste projektide koostamine arvestades nelja põhilist lähenemisviisi: • ühinemine • läbiviimine • korrektsioon • harmoonia Koostada süsteemid: 1. «horisontaalne integratsioon», kindlustatud ainetevahelised seosed 2. «vertikaalne integratsioon», kujutletavad variandid õppida üheaegselt eri õppeainete ühte probleemi. 2002.–2004. a 2. Välja töötada integratsiooni põhisuunad kasutades kõikide õppeainete võimalusi. Tagada õpilastele optimaalne iseseisvus õppetöös. Välja töötatud suundade põhjal koostada kooli ainetesisene, ainetevaheline ja klassidevaheline struktuur – loogiline skeem vastavalt õppekavale. 2002.–2004. a 3. Planeerida süsteemide määr, kujundades selle kolmest kompetentsuse blokist: • hinnatav • tehtav • kommunikatiivne Aineõpetaja tööplaanides kajastumine. Aegamööda 4. Välja töötada kõikide õppeainete ühine hindamise struktuur, mis viiakse läbi koolis: • lähenemine hindamisele • hindamise objektid: – isiksuse areng – pädevused ja oskused • hindamiskriteeriumid • hindamisvahendid • hindamissfäärid: – koolisisesed – koolivälised Kooli õppeprogrammid ainekavade kaupa. 2002.–2003. a 2. Huvialane töö Töö sisu Oodatavad tulemused Tähtajad I. Metoodiline töö 1. Õppe-kasvatusliku töö plaani koostamine. 2. Ülekooliliste ürituste planeerimine ja organiseerimine. 3. Vanematega töö planeerimine. Lastevanemate temaatiliste koosolekute nõuannetega kindlustamine. 4. Õpilasnõukogu tegevuse planeerimine. 5. Kasvatusliku töö tõttu tutvumine metoodilise kirjandusega. 6. Linnaraamatukogu, kino, kultuurikeskuse külastamine. 7. Kasvatussüsteemide materjalide süstematiseerimine. 8. Arvuti õppimine. Igal aastal Igakuiselt Igal veerandil Pidevalt Igakuiselt Igakuiselt Igal aastal Vaheaegadel II. Töö õpilasomavalitsusega 1. Organisatsioonilised nõukogu istungid. 2. Plaanilised istungid. 3. Töötulemuste kokkuvõtete tegemine. Arendada aktivistide loomingulisi, organisatoorseid võimeid. Õpilaste osalemine koolielus. September Kaks korda kuus Iga veerandi lõpus III. Töö lastevanematega 1. Abi lastevanemate koosolekute, konverentside organiseerimisel. 2. Metoodilise abi osutamine lastevanemate koosolekute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. 3. Kooliürituste läbiviimine. a) isadepäev b) emadepäev c) head aega, esimene õpetaja! d) lõpukell e) lahtiste uste päev Tugevate sidemete tekitamine kooli–õpilase–perekonna vahel. Üks kord veerandi jooksul Üks kord veerandi jooksul Pidevalt IV. Töö klassijuhatajatega 1. Infopäeva läbiviimine. 2. Abi osutamine kooli aineolümpiaadide läbiviimisel ja konkurssidel. 3. Abi osutamine ekskursioonide, matkade, teatrite, muuseumide jne külastuse organiseerimisel. Tihe koostöö ja klassijuhataja kursisolek koolieluga. Igakuiselt Eraldi plaanide kohaselt Plaanipäraselt V. Ülekooliliste ürituste läbiviimine a) teadmiste päev b) iseseisvuspäev c) kodanikupäev d) õpetajatepäev e) lõpuõhtu f) kooli omavalitsuse päev Kodaniku positsiooni kujundamine ja arendamine, samuti loominguliste, organisatoorsete võimete tundmaõppimine. Pidevalt VI. Traditsioonilised tähtpäevad koolis a) pühendatud gümnasistidele b) pühendatud esimese klassi õpilastele Aktiivse eluhoiaku, huvi möödunud aegade vastu, oma kodu ja enese austamise, loodust säästva suhtumise kasvatamine. Plaanipäraselt Igal aastal VII. Eesti ja vene rahvakalendri tähtpäevad a) mardipäev b) kadripäev c) vastlapäev d) talipühad e) lihavõtted f) advendi tähistamine g) jõulud Ettekujutuse saamine eesti ja vene rahvakultuurist, traditsioonide, tähtpäevade, kommete õppimine. Õpilaste integreerumine Eesti ühiskonda. Vastavalt kalender- plaanile VIII. Intellektuaalsete mängude ja viktoriinide organiseerimine ja läbiviimine a) õnnelik juhus b) sada ühele c) oma mäng d) brain-ring e) intelligentne hoki f) rüütliturniir Huvi tekitamine ja täiendavate teadmiste saamine, silmaringi avardamine ja õpitu praktiline rakendamine. Õppida tundma oma eri külgi, orienteeruda situatsioonide maailmas. Vastavalt kooliplaanile IX. Vaba aja organiseerimine 1. Koolidiskoteegi, koolilõkke, teatri- ja muuseumikülastuste, matkade organiseerimine ja läbiviimine. Õppida iseseisvust, organiseerimist, vastutamist. Üks kord veerandis X. Koostöö kultuuriasutuste, muuseumide, linnaraamatukogu, koolide ja spordiasutustega 1. Linna aineolümpiaadidel osalemine (inglise keel, matemaatika, füüsika, bioloogia, eesti keel jne). 2. Osalemine linnakonkurssidel, mis on seotud AIDS-i ja narkomaania probleemidega. 3. Osalemine linna kirjandusõhtutel, viktoriinides, mis on seotud kuulsate kirjanike või poeetidega. 4. Osalemine liikluseeskirja konkursil. 5. Osalemine spordivõistlustel. 6. Osalemine lauluvõistlustel. Uute süvendatud teadmiste saamine eri ainetes. Huvitumine õppimisest ja õppetööst. Teadmiste omandamine, tutvumine raviprofülaktikaga ja haigestumisest hoidumine. Teadmiste saamine liiklemisest, ohtlikest situatsioonidest hoidumine. Spordi ja aktiivse eluviisi propageerimine. Õpilaste kaasamine linna kultuuriellu. Igal aastal Igal aastal Igal aastal Igal aastal Igal aastal Igal aastal XI. Töö ringides 1. Sektsioonide, ringide, klubide organiseerimine. 2. Kohalik loominguline tegevus. 3. Uute kunstiliste isetegevusringide ja klubide loomine: tantsuring, laulukoorid. Oma vaba aja planeerimine, uute harrastuste ja kasuliku puhkuse otsimine. Igal aastal XII. Töö vaheaegadel ja suveperioodil 1. Väljasõitude organiseerimine Eestis ja Venemaal. 2. Kooli puhkelaagrite organiseerimine. 3. Teatrietenduste, kultuuriürituste, näituste külastamine. 4. Osalemine keelelaagrites. Silmaringi laiendamine, osasaamine vene ja eesti kultuurist. Integreerida õpilasi eesti ühiskonda. Vaheajal Suveperioodil Suve- ja talvevaheajal 3. Õppe-kasvatusliku protsessi teaduslik-metoodiline varustamine kooli ja linna metoodilisi ühendusi, metoodilist nõukogu, täienduskoolitusi, seminare, praktikume, konverentse, konsultatsioone, õpetaja individuaalset tööd oma teaduslik-metoodiline taseme tõstmiseks. Nr Töö sisu Oodatud tulemus Tähtaeg 1. Teaduslik-metoodilise töö planeerimine kooli nõukogu kaudu (kooli administratsiooni esimees, kooli metoodiliste ühenduste juhatajad, õpetajad-metoodikud, raamatukoguhoidja). Ühtse õppekava arendamine. Innovatsiooniliste protsesside juhendamine ja individuaaltegevuse koordineerimine. Vastavalt kooli aastaplaanile 2. Kooli aine metoodiliste ühenduste tegevuse korraldus ja koordineerimine. Tegevuste kooskõlastatus ja ürituste tulemuslikkus. Vastavalt kooli plaanile 3. Programmi «Integratsioon Eesti ühiskonda 2000.–2007. aastatel» uurimine ja selle elluviimine. Osavõtt tööressursside projektis. Riigikeele valdamine kesktasemel. 2007. aastaks 4. Abi metoodilistele ühendustele õppenõukogude, metoodikapäevade, konverentside, metoodiliste näituste läbiviimisel. Pidevalt 4. Haridusliku kooliinfosüsteemi juurutamine, arendamine ja täiustamine koolitegevuse kõikides piirkondades. Nr Töö sisu Oodatud tulemus Tähtaeg 1. Arvutikasutuse võimaluse laiendamine õpetajatele (arvutid on õpetajate toas ja raamatukogus). Õpetajatel tekib võimalus oma õppematerjalide ettevalmistamiseks, Interneti kasutamiseks klassivälises tegevuses. 2. Arvuti soetamine huvijuhile, ühendamine Internetiga. Ilmub võimalus Interneti kasutamiseks klassivälises tegevuses. 2002. a 3. Eri ainete õppeprogrammide soetamine. Näitlikkuse tõstmine, õppijate teadmiste kvaliteedi parandamine. Pidevalt 4. Skanneri soetamine kantseleisse. Parema kvaliteediga õppematerjalid. 2002. a 5. Administratsiooni, raamatukogu ja õpetajate toa arvutite asendamine. Administratsiooni ja õpetajate töötingimuste parandamine. 2002. a 6. Arvutite uuendamine arvutiklassis. Õpilaste töötingimuste parandamine. 7. Arvutiklassi ühendamine aine õpetuseks (15 arvutit). Õppijate teadmiste kvaliteedi tõstmine, õpetajate töötingimuste parandamine. 2002.–2004. a 8. Arvutiklassi varustuse uuendamine. Võimaluste andmine õpilastele ja õpetajatele töötada kaasaegsete programmidega. 2003.–2004. a Kooli arvutivarustuse uuendamine toimub järk-järgult. Arvuti vananemisaeg on 4,5 aastat. 5. Riigikeele õpetuse täiustamine koolis, teatud õppeainete õpetamine eesti keeles. Riigikeele õpetamine kooli õpetajatele vastavalt keeleseadusele. Nr Töö sisu Oodatud tulemus Tähtaeg 1. Algõpetuse metoodika täiustamine. Kommunikatiivse metoodika osakaalu suurendamine. Õppekvaliteedi tõstmine. Vastavalt metoo- dilise ühenduse plaanile 2. Materjalide väljatöötamine 6.–9. klassi õpetajatele (eesmärk on õpilaste ettevalmistamine vabaks argipäevaseks keelesuhtlemiseks). 3. Tutvumine uute õppemeetoditega, mis on suunatud riigikeele loovale kasutamisele 10.–12. klasside õpilaste poolt. 4. Töö korraldamine õppijatega: olümpiaadid, viktoriinid, klassivälised üritused, emakeelepäev, eestikeelsete etenduste külastamine, keelekümblusprojektides osalemine. Riigikeele õppimise motivatsiooni tõstmine. 5. Eesti keele õpetuse materiaalse baasi täiustamine: • foneetikakabineti loomine (helilindid, videokassetid) • arvutiklassi loomine Õppekvaliteedi tõstmine. 6. Keelekümbluslaagrites osalemine suvel. Integratsioon Eesti ühiskonda. Kooli suvetöö plaan 7. Õppeekskursioonide külastamine eri õppeastmetele ESTIKA programmi alusel. Õppeaasta plaan 8. Raamatukogufondi täiendamine eesti kirjandusega nii vene kui ka eesti keeles. Õpilaste ja õpetajate teadmiste laiendamine eesti kultuuri vastu. Kooli raamatu- kogu plaan 6. Kooli materiaalse baasi arendamine tulemusliku majandustegevuse alusel. Viimase kolme aasta jooksul on tervikuna remonditud katus, aknad on asendatud pakettakendega. Oma jõududega viib kool igal aastal läbi 5–6 kabineti, koridoride, rekreatsioonide remonti. Koolis on olemas hästi varustatud 15 töökohaga arvutiklass. Arvutitega on varustatud õppealajuhataja, direktor, sekretär, raamatukoguhoidja, eesti keele õpetaja, huvijuht. Kõik arvutid on ühendatud Internetiga. Õpetajate käsutuses on arvutid, mis asuvad õpetajate toas ja raamatukogus. See annab õpetajatele võimaluse arvuti kasutamiseks igal ajal. Võõrkeelte, eesti keele, muusika, algklasside õpetajad kasutavad magnetofone. Vaatamata suurele tööle, mida kool on teinud õpetajate, õppijate ja tehnilise personali varustamiseks kõikide vajalike tingimuste ja vahenditega, on ikkagi arengupotentsiaal tulevikus. Nr Töö sisu Oodatud tulemus Tähtaeg 1. Kooli varustamine tuletõrjealarmiga. Täielik tehniline ohutus. 2004. a 2. Arvutiklassi loomine eesti, võõrkeelte ning teiste ainete õpetamiseks eriprogrammide järgi. Ainete õppetingimuste parandamine, õppijate teadmiskvaliteedi tõstmine. 2002.–2004. a 3. Spordisaali ja duširuumide remont. Sanitaar-hügieeniliste tingimuste parandamine. 2003. a 4. Tänapäeva infotehnoloogiaga videokabineti loomine ja varustamine. Võimalus kasutada õpetamiseks, hariduskvaliteedi tõstmine. 2005. a 5. Põrandakatte vahetus sööklas ja meditsiinikabinetis. Ohutuse tõstmine. 2003. a 6. Töötubade, töölaudade, töömasinate, ventilatsiooni remont. Normaalsete hügieenitingimuste loomine tundide ning klassivälise töö läbiviimiseks. 2005. a 7. Klassiruumide hooldusremont. Normaalsete sanitaar-hügieeniliste tingimuste loomine tundide läbiviimiseks. Igal aastal 8. Koolitahvlite vahetus kabinettides. Näitliku materjali vastuvõtmine. 2003. a Investeeringute realiseerimine toimub vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele. 7. Töö personaliga 1. septembri 2002. a andmete alusel töötab koolis 48 pedagoogilist töötajat: 5 meespedagoogi ja 43 naispedagoogi. Nende hulgast on 40 inimesel kõrgharidus, 8 inimesel on kesk-eriharidus ning 6 õpetajat jätkavad õpinguid kaugõppes. Kooli administratsioon pöörab suurt tähelepanu pedagoogide meisterlikkuse taseme tõstmisele. Seetõttu suunatakse õpetajad täienduskoolituskursustele. Nii oma kui ka teistes koolides korraldatakse lahtisi tunde ja üritusi parimate pedagoogide juures. Pidevalt toimub kogemuste vahetus ning eesrindlike kogemuste levimine pedagoogide vahel. Koolis korraldatakse samuti metoodilisi seminare. Kõik õpetajad on eesti keele kursustel õppinud ja omavad kas C- või D-kategooria tunnistust, mõned jätkavad õppimist keelekursustel ka praegu. Koolis pööratakse suurt tähelepanu ka informaatika õppimisele ja arvuti kasutamisele. Seoses sellega korraldati koolis õpetajatele arvuti- ja informaatikakursused mitu korda ning nad rakendavad neid teadmisi oma töös. Metoodiline töö koolis toimub metoodiliste ühenduste aastaplaani alusel. Kooli õppekava koostamisel on pedagoogiline kollektiiv teinud suure töö. 2002. aastast alates koostavad õpetajad oma tööplaane, arvestades nende kasutamist tulevikus. Metoodiliste ühenduste, pedagoogilise nõukogu ning hoolekogu töö kaudu arutleti ja koostati 2002.–2006. aastate kooli arengukava. Õpilaste integratsioon Eesti ühiskonda läheb raskelt (nii lastevanemate kui ka õpetajate poolt), mis tuleneb järgmisest: • on puudus aineõpetajatest, kes oleksid suutelised õpetama aineid eesti keeles; • õpilased ei valda eesti keelt sellel tasemel, mis võimaldaks õppeaineid eesti keeles õppida; • eesti keele õpetajad ei valda tänapäeva keele õpetamismetoodikaid, seetõttu eesti keele õpetamise kvaliteet ei rahulda nii kooli administratsiooni kui ka lapsi ja nende vanemaid; • osal õpilastel on nõrk motivatsioon eesti keele õpetamise vastu keelekeskkonna puudumise tõttu; • õpetajate eesti keele kursused on peamiselt tasulised ja lühiajalised; • koolide koondamise ja kinnipanemise oht; • ei korraldata spetsialiseerituid eesti keele kursusi aineõpetajate jaoks. 8. Töö lastevanematega Töös lastevanematega kasutatakse koolis järgmisi töövorme: 1. individuaalne; 2. rühmatöö; 3. massitöö. 1. Individuaalne töö lastevanematega korraldatakse sellel eesmärgil, et õpetajal kujuneks konkreetsed teadmised lapse individuaalsete iseärasuste kohta ning kuidas perekasvatuse käigus need iseärasused kujundatakse. Individuaalne töö aitab (vajaduse korral) kaasa vanema isiksuse õpetaja poolt mõjutamisele. Individuaalne pedagoogiline vestlus – levinuim töövorm lastevanematega. Selle infoallikaks on perekasvatuse meetodid ja peresuhete iseloomustus. 2. Koolis on ka vajalik rühmatöö lastevanematega. • Kooli hoolekogu mängib suurt rolli koolielus ja aitab kaasa järgmiste küsimuste lahendamisele: kasvatustöö teostamine; lapse kasvatamisse suhtumine vanemate poolt; õppimisse suhtumine hooletute õpilaste poolt; kooli finants-majanduslik tegevus; koolikohustuse täitmine. • Igas klassis on moodustatud lastevanemate komitee. Kooskõlas tegutsev lastevanemate komitee on klassijuhataja parem käsi (ekskursioonid, peod, matkad, reisid). • Rühmakogu – vestlus on vorm, mida kasutame koolitöös üsna efektiivselt. Seda kasutatakse siis, kui selgitatakse välja mitme perekonna ühed ja samad puudused lapse kasvatamises. 3. Massilise töö vormid lastevanematega. • Kooli lastevanemate koosolekud • Klassi lastevanemate koosolekud • «Lahtiste uste päev» või «vanemate päev» • Lahtised tunnid lastevanematele 1. Kooli lastevanemate koosolekuid korraldatakse kaks korda õppeaasta jooksul: õppeaasta alguses ja lõpus. Siin me tutvustame vanemaid kooli põhiülesannete ja tulemustega. 2. Klassi lastevanemate koosolekuid korraldatakse neli korda õppeaastas. Siin arutletakse klassi õppe-kasvatuslikke ülesandeid, tehakse veerandi kokkuvõte. 3. «Lahtiste uste päev» on traditsioonilisim töövorm lastevanematega. Siin esitletakse mitmekülgselt ja eredalt kooli kollektiivi elu. Korraldatakse mitmesuguseid näitusi («Parimad joonised», «Parimad käsitöötegijad»), konkursse, kontserte, spordiüritusi; demonstreeritakse videofilme koolielust. KOOLI ÕPPEKAVA PLANEERIMISE STRUKTUUR

ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED 1. Võimalused hariduse omandamisel. Kool on üks lüli Eesti Vabariigi ühtses haridussüsteemis, tänu millele on õpilastel võimalus meie koolist asuda õppima riigi teistesse koolidesse ja teistest koolidest meie kooli. Õpilaste individuaalsete võimaluste realiseerimiseks on koolis eesti ja saksa keele süvaõpe, süvendatult õpetatakse keemiat, matemaatikat ja ajalugu, tegutsevad fakultatiivsed huvialaringid. 2. Humanism ja demokraatia Kõikide aastate vältel on kool tutvustanud õpilastele seadusi ja eeskirju, õpetanud olema seaduskuulekas kodanik, õpetanud olema mõistev ja salliv teiste inimeste vastu. 3. Patriotism ja internatsionalism Kooli õppekava on suunatud Eesti Vabariigi kodaniku kasvatamisele, kes tunneb ja austab eesti rahva traditsioone, kultuuri ja keelt, samas peab ennast vene rahva ja slaavi kultuuri hulka kuuluvaks. 4. Õpilaste arendamine Õppekava ülesanne on arendada kõiki õpilasi arvestades nende individuaalsust: selle realiseerimiseks on koolis korraldatud psühholoogiline teenistus, fakultatiivainete ja huvialaringide töö, haigete laste koduõpe. Välja on töötatud hindamissüsteem õppetöö astmete kaupa. 5. Õpilaste aktiivsus ja vastutus Õppetöö kõikidel astmetel esitatakse õpilastele jõukohaseid nõudmisi, mis on suunatud sellele, et kasvatada vastutust oma õpingute eest. Õpilaste initsiatiivi täiendavate teadmiste omandamisel individuaalse õppetegevuse kaudu soositakse igati. 6. Tasakaalustatus ja integreeritus Inimteaduste eri valdkondade õpetamisel on rõhk asetatud sellele, et kõik, mis maailmas toimub, on omavahel seotud loodusseaduste ja ühiskonnaseaduste kaudu. Tähtsat rolli ümbritsevast maailmast ühtse pildi saamisel mängib eri õppeainete integreeritus, millele koolis traditsiooniliselt pööratakse tõsiselt tähelepanu. Kooli- ja klassiväline töö on korraldatud laste igakülgseks arendamiseks. 7. Probleemne orientatsioon Kiiresti muutuvas maailmas peab inimene suutma kiiresti orienteeruda, seetõttu on pühendatud suur roll probleem-situatiivsele õppele, alates õppetöö esimesest astmest. 8. Õppekava avatus Kooli õppekava on koostatud sel viisil, et arvestatud on kõikide pedagoogide ettepanekuid ning avatud edaspidistele täiendavatele ettepanekutele vastavalt aja nõuetele. Läbivad teemad Antud teema õpetamine toimub kõikides kooliastmetes. Õpetamisel kujundatakse adekvaatne suhtumine loodusesse, sotsiaal- ja kultuurikeskkonda, pannakse paika iga inimese koht keskkonnas. Liikumine Teema õpetamisel eri kooliastmetes kujundatakse ettekujutus mateeria eri liikide ja vormide liikumisest. Õppetöö esimeses astmes pööratakse suurt tähelepanu liikluseeskirja õpetamisele, et ohutult liigelda. Elukutse valik Õppeainete õppimisel tutvustakse inimtegevuse eri valdkondade ja vastavate ametitega. Kolmandas ja neljandas astmes antakse teavet erialade omandamise võimalusest. Informaatika ja infotehnoloogia Alates esimesest astmest kujundab kool õpilastes oskust kasutada, omandada, mõtestada inimkonna kogutud teadmisi. Tähtsat rolli info hankimisel ja kasutamisel mängib arvutikäsitsemise oskus. Kool pöörab sellele probleemile suurt tähelepanu: sisustatud on arvutiklass, õppeklassidesse hangitakse arvuteid, raamatukogusse luuakse kooli arvutivõrk koos Interneti kasutamise võimalusega. Pädevus Pädevus kujundatakse kõikide õppeainete õpetamise protsessis, kooli- ja klassivälises töös. Pädevus on omal kohal ka kooli õppekavas ja on klassides jagatud nelja gruppi: õpioskused, teadmised, hindamisele kuuluvad oskused, praktilised oskused. Õppetöö 1. Õpetaja roll Kõrvuti põhiteadmistega, mis on olulised inimkultuuri edasiandmisel ja arendamisel, muutuvad üha tähtsamaks teadmised, mis on vajalikud edaspidiseks õpetamiseks ja elutegevuseks. Seetõttu peab õpetaja andma ka selliseid teadmisi. Õpetaja edukaks tööks peavad õpetajad läbima ainekursused uue õppekava jaoks, mida korraldab Haridusministeerium, Pedagoogikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Haridustöötajate Kvalifikatsioonitõstmise Instituut. Õpetaja peab valdama arvutit. Arvutiõpe õpetajatele on korraldatud kooli arvutiklassi baasil. Tähtsat rolli kooli pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmisel mängib kooli metoodiline nõukogu, mis korraldab ja suunab ainesektsioonide tööd («Metoodilise töö korraldamine koolis»). Õpetajate atesteerimine toimub õigusaktides ettenähtud korras ja professionaalse ettevalmistuse alusel. 2. Raamatukogu roll Kuna prioriteetseks on muutumas iseseisev teadmiste hankimine, on raske raamatukogu rolli üle hinnata. Meie kooliraamatukogul on suur fond ilukirjandust, populaarteaduslikku ja õppekirjandust, mida pidevalt täiendatakse. Koolil on rida õppe- ja teatmealaseid arvutiprogramme. Kavas on oluliselt täiendada raamatukogu fondi riigikeelse kirjandusega, et võimaldada õpetajatele ja õpilastele hankida vajalikku infot. On kavas lugemissaali arvuti lülitada Interneti-võrku. Raamatukogu on kursis ilukirjanduse ja õppekirjanduse uuendustega, köidetakse ajalehti ja ajakirju. Raamatukogul on olemas oma tööplaan. 3. Lastevanemate roll Kuna lapsevanemad kindlustavad lapsed õppetööks vajalikuga, on tohutu roll lastevanemate ja pedagoogide koostööl. Meie koolis on see töö korraldatud mitmes suunas: individuaalne töö klassijuhatajate tasandil, klassi lastevanemate komitee, lastevanemate koosolekud, kooli üldkoosolekud. Probleemsete laste vanemad kutsutakse vestlusele psühholoogilis-pedagoogilisele konsiiliumile direktori või õppealajuhataja juurde, vestluse eesmärk on leida lapse õpetamiseks ja kasvatamiseks õige lähenemisnurk. Algklassides töötavad lastevanematega logopeed ja psühholoog. Lapsevanemad avaldavad õppe- ja kasvatustööle aktiivselt mõju lastevanemate komitee ja hoolekogu kaudu. 4. Õpilaste roll Koolis tegutseb vanemate klasside õpilaste nõukogu, mis osutab suurt abi kooli juhtkonnale õppe- ja kasvatustöö organiseerimisel, korraldab klassiväliseid üritusi. Nõukogul on tähtis roll ülekooliliste ürituste organiseerimisel, koolipidude, ainenädalate ja -päevade läbiviimisel. 5. Psühholoogi roll Laste individuaalsete omaduse korrigeerimiseks ja soodsa psühholoogilise kliima loomiseks töötab koolis psühholoog. Psühholoog osaleb pedagoogide töörühmade tegevuses, aitab luua ja kujundada soodsat töö- ja õppekeskkonda. TÖÖREŽIIM Kool töötab ühes vahetuses, viis päeva nädalas. Koolitunnid algavad kell 8.00. Ühe tunni kestus on 45 minutit. Vahetundide ajal (mille kestus on 10–15 minutit) söövad lapsed sooja lõunasööki, ostavad toitu kooli puhvetist. Õppetöövälise tegevuse tunnid algavad kell 14.30. Koolis tegutsevad spordiringid, koor, vokaalansamblid, internetiklubi, tantsukollektiivid, reisisellide klubi, aineringid. Laupäeval ja pühapäeval korraldab kool aeg-ajalt spordiüritusi, konkursse, kohtumisi, ekskursioone, pidusid. KOOLI ARENGUPERSPEKTIIV Kuni 2005. aastani saab kool gümnaasiumiklassidega töötada põhikooli režiimis. 1.–10. klasside komplektatsioon on kaks klassi õppeaastas. Kooli üldine õppijate arv on umbes 600 õpilase piires. Klasskomplektide arv on 22–24. Kooli materiaalne baas on hea. See võimaldab õppeprotsessi teostada vastaval tasemel. Kooli hoone on 25 aastat tagasi ehitatud, mis püsib heas korras. Kapitaalremonti vajab spordisaal, jooksvat remonti aula ja koolikoridorid. Klassiruumid ja kooli teised kabinetid on varem renoveeritud. On olemas hea baas infotehnoloogia, võõr- ja eesti keele omandamiseks. See soodustab pedagoogidel efektiivselt tundide ja klassivälise töö läbiviimist. Kooli lõpetajad sooritavad riigieksameid edukalt. Linna osa, kus kool asub vananeb ning elanike ja laste arv väheneb pidevalt. Linnas on veel kaks vene kooli. Meie saame aru, et linn ei vaja nii palju vene koole, kuid arvame, et vene keeles koolihariduse omandamise lõpetamine ei ole otstarbekas. Lastel peab olema õigus valida. Perspektiivis peab linnas olema üks gümnaasium, mis vastaks uutele nõudmistele ja haridusstandartidele ning mille abituriendid oleksid suutelised konkureerima kõrgkoolidesse astumisel. KOOLI JUHTIMISE STRUKTUUR

KOOLIVÕRK 2002–2003 õa 2003–2004 õa 2004–2005 õa klasside arv õpilaste arv klasside arv õpilaste arv klasside arv õpilaste arv 1. kl 2 39 2 45 2 40 2. kl 1 26 2 39 2 45 3. kl 2 55 1 26 2 39 4. kl 2 42 2 55 1 26 5. kl 2 54 2 42 2 55 6. kl 2 52 2 54 2 42 7. kl 3 80 2 52 2 54 8. kl 3 77 3 80 2 52 9. kl 3 79 3 77 3 80 10. kl 1 30 2 50 2 50 11. kl 2 38 1 30 2 50 12. kl 1 29 2 38 2 30 Kokku 24 601 24 588 24 563 raske 8. kl 1 11 1 12 1 12 raske 9. kl 1 10 1 11 1 12 Kokku 26 622 26 611 26 587 Arengukava uuendamise kord ja investeeringute rahastamine Arengukava uuendamine toimub samas korras kui arengukava kinnitamine. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. Väljavõte õppenõukogu koosoleku protokollist 17. septembri 2002. a koosoleku protokoll nr 2 Algus kell 15.00, lõpp kell 15.55 Võttis osa: 47 osavõtjat Puudus: 1 Koosoleku juhataja: Oleg Krjukov Protokollija: Larissa Kostrova Päevakord: 1. Kooli ARENGUKAVA kinnitamine 2002.–2005. aastaks. Sõna võttis kooli direktor Oleg Krjukov. Otsustati: Kinnitada Astangu kooli ARENGUKAVA 2002.–2005. aastaks. Poolt – 47 osavõtjat Vastu – ei ole Erapooletuid – ei ole Väljavõte hoolekogu koosoleku protokollist 20. septembri 2002. a koosoleku protokoll nr 3 Algus kell 19.00, lõpp kell 20.00. Võttis osa: 6 osavõtjat Puudus: 3 osavõtjat: Bolšakova Svetlana, Hlebova Jelena, Salinina Tatjana. Päevakord: 1. Kooli ARENGUKAVA kinnitamine 2002.–2005. aastaks. Sõna võttis kooli õppealajuhataja Marina Hramtsova. Ta tutvustas kooli arengukava põhiotsuseid. Otsustati: Kinnitada Astangu kooli ARENGUKAVA 2002.–2005. aastaks. Poolt – 6 osavõtjat Vastu – ei ole Erapooletuid – ei ole