Vabariigi Valitsus — Kohviekstrakti ja siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning proovide võtmise ja analüüsimise meetodid — RT I, 2000, 59, 387

AVALDATUD : RT I 2000, 59, 387 Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) § 12 lõike 4, § 38 lõike 5 ja § 49 lõike 4 alusel. 1. peatükk KOHVIEKSTRAKTI JA SIGURIEKSTRAKTI KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING MÄRGISTAMISE ERINÕUDED § 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse kohviekstrakti ehk lahustuva kohviekstrakti ehk lahustuva kohvi (edaspidi kohviekstrakt) ja siguriekstrakti ehk lahustuva siguriekstrakti ehk lahustuva siguri (edaspidi siguriekstrakt) kohta. (2) Määrust ei kohaldata toote café torrefacto soluble kohta. § 2. Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded (1) Kohviekstrakt koosneb röstitud kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel saadud lahustuvatest ja aromaatsetest kohvi koostisosadest ning lahustumatutest õlidest ja teistest lahustumatutest ainetest, mida ei ole võimalik tehnoloogiliselt kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel eraldada. (2) Kohviekstrakt saadakse röstitud kohviubade veega ekstraheerimise teel, kusjuures happe või alusega hüdrolüüsimist ei kasutata. (3) Kohviekstrakt peab sisaldama kohvikuivainet: 1) kuivatatud kohviekstrakti puhul vähemalt 95 massiprotsenti; 2) pastataolise kohviekstrakti puhul 70 kuni 85 massiprotsenti; 3) vedela kohviekstrakti puhul 15 kuni 55 massiprotsenti. (4) Kuivatatud ja pastataoline kohviekstrakt peab koosnema ainult kohvist ekstraheeritud ainetest. (5) Vedel kohviekstrakt võib sisaldada kuni 12 massiprotsenti suhkrut või pruunistatud suhkrut. § 3. Siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded (1) Siguriekstrakt on puhastatud, kuivatatud ja röstitud siguri (Cichorium Intybus L.), välja arvatud salatsiguri juurtest veega ekstraheerimise teel valmistatud ekstrakt, kusjuures happe või alusega hüdrolüüsimist ei kasutata. (2) Siguriekstrakt peab sisaldama sigurikuivainet: 1) kuivatatud siguriekstrakti puhul vähemalt 95 massiprotsenti; 2) pastataolise siguriekstrakti puhul 70 kuni 85 massiprotsenti; 3) vedela siguriekstrakti puhul 25 kuni 55 massiprotsenti. (3) Kuivatatud ja pastataoline siguriekstrakt võib sisaldada kuni üks massiprotsent aineid, mida ei ole sigurist eraldatud. Vedel siguriekstrakt võib sisaldada kuni 35 massiprotsenti suhkrut või pruunistatud suhkrut. § 4. Kohviekstrakti ja siguriekstrakti märgistamise erinõuded (1) Kohviekstrakti ja siguriekstrakti puhul tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruses nr 390 «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine» (RT I 1999, 98, 866) ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 7 esitatud märgistamise nõudeid. (2) Määrusega kehtestatud kohviekstrakti ja siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavate toodete puhul peab kasutama ühte järgmistest nimetustest: kohviekstrakt, lahustuv kohviekstrakt, lahustuv kohv, siguriekstrakt, lahustuv siguriekstrakt, lahustuv sigur. (3) Pastataolise kohviekstrakti ja siguriekstrakti nimetusele peab lisama sõna «pastataoline» ning vedela kohviekstrakti ja siguriekstrakti nimetusele sõna «vedel». (4) Vedela kohviekstrakti ja siguriekstrakti nimetusele võib lisada sõna «kontsentreeritud» järgmistel juhtudel: 1) kohviekstrakt sisaldab üle 25 massiprotsendi kohvikuivainet; 2) siguriekstrakt sisaldab üle 45 massiprotsendi sigurikuivainet. (5) Kohviekstrakti nimetusele peab lisama sõna «kofeiinivaba», kui veevaba kofeiini sisaldus kohvikuivaines on kuni 0,3 massiprotsenti, kusjuures nimetatud sõna peab olema ühes vaateväljas kohviekstrakti nimetusega. (6) Vedela kohviekstrakti ja siguriekstrakti puhul, millele on lisatud suhkrut, peab märgistusel esitama kasutatud suhkru liigi või liigid järgmiselt: «. . . -ga», «. . . -ga konserveeritud», «lisatud . . .», «. . . -ga röstitud». Nimetatud teave peab olema samas vaateväljas kohviekstrakti või siguriekstrakti nimetusega. (7) Vedela ja pastataolise kohviekstrakti märgistusel peab esitama minimaalse kohvikuivaine sisalduse ning vedela ja pastataolise siguriekstrakti puhul peab esitama minimaalse sigurikuivaine sisalduse protsentides. Nimetatud kogused peavad väljendama kuivainesisaldust tarbijale müüdavas tootes. 2. peatükk KOHVIEKSTRAKTI JA SIGURIEKSTRAKTI PROOVIDE VÕTMISE JA ANALÜÜSIMISE MEETODID 1. jagu Üldnõuded § 5. Proovi võtmine ja ettevalmistamine (1) Laboratoorseks prooviks võetakse vähemalt 50 grammi kohviekstrakti või siguriekstrakti. (2) Proov tuleb läbi segada enne sellest analüüsitava koguse väljakaalumist. Pulbri või pasta kujul olevad proovid tuleb võtta mahutist välja, peenestada korralikult, segada ja paigutada sobivasse mahutisse. (3) Ettevalmistatud proovi tuleb hoida õhu- ja niiskuskindlalt suletuna ja säilitada nii, et proov ei rikneks. § 6. Reagendid (1) Kõik kemikaalid peavad olema analüütilise reagendi kvaliteediga, kui ei ole teisiti määratud. (2) Mõiste «lahus» all mõeldakse vesilahust, kui ei ole osutatud konkreetsele reagendile. (3) Lahustamiseks, lahjendamiseks ja pesemiseks kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud. § 7. Seadmed (1) Eriseadmed ja teatud eriomadustega seadmed on nimetatud konkreetsete analüüsimeetodite juures. (2) Analüütiliste kaalude all mõistetakse 0,1 mg või suurema tundlikkusega kaale. § 8. Tulemused (1) Katseprotokollis esitatakse kasutatud analüüsimeetod ja saadud tulemus. Lisaks märgitakse analüüsimeetodi täpsustamata üksikasjad ja tingimused, mis võisid saadud tulemusi mõjutada ning proovi lõplikuks identifitseerimiseks vajalik teave. (2) Katseprotokollis esitatakse vähemalt kahel rahuldava korratavusega läbiviidud määramisel saadud tulemuste aritmeetiline keskmine. (3) Tulemused väljendatakse massiprotsendina, kui pole määratud teisiti. (4) Esitatav tulemus ei tohi sisaldada rohkem kümnendkohti, kui on vajalik analüüsimeetodi täpsust arvestades. 2. jagu Kofeiinivabas kohviekstraktis kofeiinisisalduse määramise meetod § 9. Kofeiinivabas kohviekstraktis kofeiinisisalduse määramise lühikirjeldus Kofeiin ekstraheeritakse kohviekstraktist ammoniakaalse keskkonna abil. Saadud ekstrakt puhastatakse dietüüleetriga järgemööda kahes kromatograafilises kolonnis, millest esimene on aluselise ja teine happelise keskkonnaga. Seejärel elueeritakse kofeiin kolonnist kloroformiga ja saadud lahuse kofeiinisisaldus määratakse spektrofotomeetriliselt. § 10. Kofeiinivabas kohviekstraktis kofeiinisisalduse määramise reagendid Määramisel kasutatavad reagendid on: 1) 2 M väävelhappelahus; 2) 2 M naatriumhüdroksiidilahus; 3) tseliit 545 või samaväärne sorbent; 4) ligikaudu 4 M ammoniaagilahus (saadakse, lisades kahele mahuühikule veele ühe mahuühiku kontsentreeritud ammoniaagilahust, P20 ca 0,9 g/ml); 5) veega küllastatud dietüüleeter2; 6) veevaba kofeiin (1,3,7-trimetüül-2,6-dihüdroksüpuriin C8H10N4O2); 7) veega küllastatud kloroform3. § 11. Kofeiinivabas kohviekstraktis kofeiinisisalduse määramise seadmed Määramisel kasutatavad seadmed on: 1) kraaniga varustatud kromatograafilised kolonnid (joonis 1 määruse lisas) pikkusega ligikaudu 250 mm, siseläbimõõduga 21 mm (aluseline kolonn) ja 17 mm (happeline kolonn); 2) ultraviolettspektrofotomeeter, mis võimaldab kasutatavas piirkonnas määramisi teostada täpsusega 0,004 neeldumisühikut; 3) kvartsküvetid optilise teepikkusega 10 mm; 4) veevann keeva veega; 5) mõõtekolvid, 50 ml, 100 ml ja 1000 ml, mis vastavad Eesti standardile EVS-EN ISO 1042:1999; 6) mõõtepipetid, 2 ml ja 5 ml, mis vastavad Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardile ISO 648; 7) analüütilised kaalud. § 12. Kofeiinivabas kohviekstraktis kofeiinisisalduse määramise käik (1) Kuivatatud kohviekstrakti proovi kaalutakse ligikaudu 0,5 g, pastataolise kohviekstrakti proovi 0,5 kuni 0,7 g ning vedela kohviekstrakti proovi 0,8 kuni 3,2 g (pastataolise ning vedela kohviekstrakti puhul kaalutakse sellised proovi kogused, mis sisaldavad ligikaudu 0,5 g kuivatatud kohviekstrakti). Proov viiakse 100 ml keeduklaasi, lisatakse 5 ml ammoniaagilahust ja soojendatakse 2 minutit keeval veevannil. Lisatakse 6 g tseliiti ja segatakse hoolikalt. (2) Aluselise kolonni täidis paigutatakse kahe kihina: 1) kiht A: 3 g tseliiti ja 2 ml naatriumhüdroksiidilahust segatakse painduva spaatliga hoolikalt sõtkudes homogeenseks massiks4. Saadakse niiske pulber, mis viiakse väikeste kogustena (ligikaudu 2 g) kromatograafilisse kolonni, mille alumine osa on täidetud puuvilla- või klaasvillatropiga. Iga lisamise järel tambitakse segu klaaspulgaga, mille üks ots on lamendatud kolonni siseläbimõõdu suuruseks, homogeense ja kompaktse kihi moodustumiseni. Kihi A peale võib asetada puuvilla- või klaasvillatropi. 2) kiht B: tseliidi-proovi segu viiakse kolonni kihi A peale. Keeduklaasi kuivatatakse kahel korral ligikaudu 1 g tseliidiga, mis viiakse samuti kolonni. Kihti tambitakse homogeense kihi moodustumiseni. Kihi B kohale asetatakse puuvilla- või klaasvillatropp. (3) Happeline kolonn täidetakse 3 g tseliidi ja 3 ml väävelhappelahuse seguga, mis on segatud lõike 2 punktis 1 toodud kihi A kirjelduse kohaselt4. Kolonni alumine osa täidetakse puuvilla- või klaasvillatropiga. Kihi peale asetatakse puuvilla- või klaasvillatropp. (4) Kofeiini kromatograafiliseks eraldamiseks kinnitatakse kolonnid üksteise kohale nii, et aluselisest kolonnist väljavoolav vedelik tilguks otse happelisse kolonni. Aluselise kolonni kraan jäetakse lahti. Happelise kolonni kraan reguleeritakse nii, et kolonni täidise kohale jääks konstantne kogus vedelikku. Kolonne voolutatakse 150 ml dietüüleetriga. Seejärel aluseline kolonn eemaldatakse. Läbi happelise kolonni viiakse 50 ml dietüüleetrit, pestes sellest väikese kogusega aluselise kolonni otsa ning viies ka selle koguse läbi happelise kolonni. Happelise kolonni väljavoolu edaspidi kofeiini määramisel ei kasutata5. Seejärel eemaldatakse happelisest kolonnist eeter järgmiselt: õhuvool juhitakse läbi avatud kraaniga happelise kolonni, kuni kolonnist enam eetrit ei tilgu ja kolonnist tulev õhuvool lõhnab ainult nõrgalt eetri järele6. Kolonni elueeritakse 45 kuni 50 ml kloroformiga. Eluaat kogutakse mõõtekolbi, viiakse kloroformiga 50 ml märgini ja loksutatakse. Dietüüleetri ja kloroformi voolamiskiirus peaks loomuliku voolamise tingimustes olema vahemikus 1,5 kuni 3 ml/min. Sellest suurema kiiruse korral on kolonnitäidises tõenäoliselt kanalid. (5) Spektrofotomeetriline mõõtmine (joonis 2 määruse lisas) viiakse läbi järgmiselt: 1) proovilahuse mõõtmiseks määratakse kofeiini kloroformilahuse neeldumine kloroformi suhtes kvartsküvettides neeldumismaksimumi (276 nm) juures. Neeldumine mõõdetakse ka neeldumismiinimumi (246 nm ja 306 nm) juures. Kui neeldumine 276 nm juures ületab 1,3, korratakse mõõtmist lahjendatud katselahusega. Kui neeldumine 276 nm juures on väiksem kui 0,2, korratakse katset suurema analüüsitava kogusega. Nendel juhtudel korrigeeritakse vastavaid kordajaid arvutamisel kasutatavas valemis; 2) kofeiini standardlahuse mõõtmiseks määratakse neeldumine vastavalt punktile 1. Standardlahuse valmistamiseks kaalutakse veevaba kofeiini 100 ± 20 mg (täpsusega 0,1 mg), viiakse mõõtekolbi, lahustatakse kloroformis ja täidetakse kolb kloroformiga 1000 ml märgini. Mõõtepipetiga võetakse sellest lahusest 5 ml ja lahjendatakse kloroformiga ruumalani 50 ml. Standardlahuse korrigeeritud neeldumine peaks olema ligikaudu 0,4. (6) Pimekatse tehakse, kasutades kõiki reaktiive vastavalt lõigetes 1¿5 kirjeldatud protseduurile, ilma analüüsitava materjalita. Pimekatse tehakse enne regenereeritud reaktiivide kasutamist, et veenduda nende puhtuses. § 13. Kofeiinivaba kohviekstrakti kofeiinisisalduse arvutamine Kofeiinisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: 5 x 105 x C x A1 A2 x m x p kus C on kofeiini kontsentratsioon standardlahuses (g/ml), A1 on puhastatud ekstrakti korrigeeritud neeldumine (st neeldumine 276 nm juures ¿ 0,5× (neeldumine 246 nm juures + neeldumine 306 nm juures)); A2 on kofeiini standardlahuse korrigeeritud neeldumine (st neeldumine 276 nm juures ¿ 0,5×(neeldumine 246 nm juures + neeldumine 306 nm juures)); m on analüüsitava koguse mass grammides; p on analüüsitava ekstrakti kuivainesisaldus massiprotsentides (määratud kohase kuivainesisalduse määramise meetodiga). § 14. Kofeiinivaba kohviekstrakti kofeiinisisalduse määramise korratavus Kahe üheaegse või järjestikuse sama proovi määramisel saadud tulemused ei tohi erineda rohkem kui 0,01 grammi võrra 100 grammi proovi kuivaine kohta samades tingimustes sama analüüsitegija poolt määratuna. 3. jagu Kuivatatud kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise meetod § 15. Kuivatatud kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise meetodi lühikirjeldus Ekstrakti jääkmass määratakse pärast 16-tunnist kuivatamist vaakumkuivatuskapis temperatuuri 70 °C ja rõhu 5,0 kPa juures ning väljendatakse massiprotsentides proovi massist. § 16. Kuivatatud kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise seadmed Määramisel kasutatavad seadmed on: 1) tihedalt suletavate kaantega lamedapõhjalised kaalunõud läbimõõduga ligikaudu 50 mm, kõrgusega ligikaudu 30 mm; 2) kuivatuskapp, mis on termostaatiliselt reguleeritav temperatuurile 102 °C ± 2 °C kogu kapi ulatuses; 3) vaakumkuivatuskapp, mis on termostaatiliselt reguleeritav temperatuurile 70 °C ± 1 °C kogu kapi ulatuses. Vaakumkuivatuskapp peab olema varustatud termomeetriga, millel on täpsusesertifikaat 70 °C piirkonna kohta ja mis näitab temperatuuri riiuli vahetus läheduses, ning manomeetriga, mis näitab siserõhku kilopaskalites nullrõhu suhtes; 4) vaakumpump, mille abil on võimalik alandada vaakumkuivatuskapi siserõhk väärtusele 5,0 kPa või alla selle; 5) õhukuivatusahel, mis koosneb kahest glütseriiniga täidetud pesupudelist ja kahest äsja aktiveeritud veesisalduse indikaatoriga silikageeliga täidetud klaaskuivatuskolonnist. Pesupudelid ja klaaskuivatuskolonnid ühendatakse järjestikku vaakumkuivatuskapiga nii, et kuivatuskolonnid jäävad kapi ja pesupudelite vahele; 6) eksikaator, milles on äsja aktiveeritud veesisalduse indikaatoriga silikageel või samaväärne kuivatusaine; 7) analüütilised kaalud. § 17. Kuivatatud kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise käik Kaalunõud ja nende kaaned kuumutatakse kuivatuskapis eraldi ühe tunni kestel 102 °C ± 2 °C juures. Jahutatakse eksikaatoris ning kaalutakse (M0). Seejärel kaalutakse kaalunõusse võimalikult kiiresti 3 g proovi, mis jaotatakse ühtlaselt nõu põhjale. Nõu kaetakse kaanega ja kaalutakse (M2). (Kui viiakse läbi rohkem kui üks kaalumine, paigutatakse kaetud nõud eksikaatorisse, kuni kõik proovid on kaalutud.) Kuivatatakse vaakumkuivatuskapis rõhu 5,0 ± 0,1 kPa ja temperatuuri 70 °C ±1 °C juures 16 ± 0,5 tundi, kusjuures läbi õhukuivatusahela lastakse kuival õhul kappi siseneda kiirusega ligikaudu üks mull sekundis pesupudelis. Kuivatusperioodi lõpus lastakse õhul aeglaselt 2¿3 minuti jooksul kappi siseneda, vältimaks turbulentsi, mille tõttu võib osa proovist nõult kaduma minna. Nõu suletakse kaanega, jahutatakse eksikaatoris toatemperatuurini ja kaalutakse (M1). § 18. Kuivatatud kohviekstrakti või siguriekstrakti kuivainesisalduse arvutamine Kuivainesisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: M1-M0 x 100 M2-M0 kus: M0 on ettevalmistatud nõu ja kaane mass; M1 on nõu, kaane ja analüüsitava proovi mass pärast kuivatamist; M2 on nõu, kaane ja analüüsitava proovi mass enne kuivatamist. § 19. Kuivatatud kohviekstrakti või siguriekstrakti kuivainesisalduse määramise korratavus Kahe üheaegse või järjestikuse sama proovi määramisel saadud tulemused ei tohi erineda rohkem kui 0,06 grammi võrra 100 grammi proovi kohta samades tingimustes sama analüüsitegija poolt määratuna. 4. jagu Vedelas ja pastataolises kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise meetod § 20. Vedelas ja pastataolises kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise meetodi lühikirjeldus Ekstrakt segatakse liivaga ja kuivatatakse 16 tundi vaakumkuivatuskapis temperatuuri 70 °C ja rõhu 5 kPa juures. Jääkmass väljendatakse massiprotsentides proovi massist. § 21. Vedelas ja pastataolises kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise reagendid Määramisel kasutatakse happega pestud, happest puhtaks pestud ja kuumutatud liiva. § 22. Vedelas ja pastataolises kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise seadmed Määramisel kasutatavad seadmed on: 1) tihedalt suletavate kaantega lamedapõhjalised kaalunõud läbimõõduga ligikaudu 80 mm; 2) sobiva pikkusega klaaspulgad mahtumaks üleni kaalunõudesse; 3) veevann keeva veega; 4) paragrahvi 16 punktides 3 kuni 7 toodud seadmed. § 23. Vedelas ja pastataolises kohviekstraktis või siguriekstraktis kuivainesisalduse määramise käik Kaalunõusse asetatakse 25 kuni 35 g mereliiva ning klaaspulk ja kaalutakse. Nõu mereliiva ja klaaspulgaga ning kaas kuivatatakse vaakumkuivatuskapis eraldi, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Kuivatamist, jahutamist ja kaalumist korratakse konstantse kaalu (M0) saavutamiseni. Seejärel asetatakse kaalunõusse analüüsitava materjali kuivainesisaldusele 0,1¿1 g vastav proovikogus ning kaalutakse (M2). Mereliiv ja proov segatakse klaaspulgaga, segamise hõlbustamiseks võib lisada veidi vett. Nõud soojendatakse veevannil ning segatakse homogeense liivase segu moodustumiseni. Kuivatatakse vaakumkuivatuskapis rõhu 5,0 ± 0,1 kPa ja temperatuuri 70 °C ± 1 °C juures 16 ± 0,5 tundi, kusjuures läbi õhukuivatusahela lastakse kappi siseneda kuiva õhku kiirusega ligikaudu üks mull sekundis pesupudelis. Kuivatusperioodi lõpus lastakse õhul aeglaselt 2¿3 minuti jooksul kappi siseneda, vältimaks turbulentsi, mille tõttu võib osa proovist nõult kaduma minna. Nõu suletakse kaanega, jahutatakse eksikaatoris toatemperatuurini ja kaalutakse (M1). § 24. Vedela ja pastataolise kohviekstrakti või siguriekstrakti kuivainesisalduse arvutamine Kuivainesisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: M1-M0 x 100 M2-M0 kus M0 on ettevalmistatud nõu ja kaane mass; M1 on nõu, kaane ja analüüsitava proovi mass pärast kuivatamist; M2 on nõu, kaane ja analüüsitava proovi mass enne kuivatamist. § 25. Vedela ja pastataolise kohviekstrakti või siguriekstrakti kuivainesisalduse määramise korratavus Kahe üheaegse või järjestikuse sama proovi määramisel saadud tulemused ei tohi erineda rohkem kui 0,06 grammi võrra 100 grammi proovi kohta samades tingimustes sama analüüsitegija määratuna. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 26. Määruse rakendamine (1) Kuni 13. septembrini 2001. a võib jätkata kohviekstrakti ja siguriekstrakti valmistamist ja märgistamist käesoleva määruse koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistamise erinõuetele mittevastavalt, kuid kooskõlas teiste kehtivate toidu käitlemist reguleerivate õigusaktidega. (2) Enne 13. septembrit 2001. a valmistatud ja märgistatud kohviekstrakti ja siguriekstrakti võib müüa kuni kauba lõppemiseni. (3) Käesoleva määruse 2. peatüki 2. jaos toodud analüüsimise meetodeid rakendatakse referentmeetoditena. 1 Määruses on arvestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 1999/4/EÜ (EÜT L 066, 13.03.1999, lk 26) ja Euroopa Komisjoni direktiivi 79/1066/EMÜ (EÜT L 327, 24.12.1979, lk 17) nõudeid. 2 Kasutada tohib ka dietüüleetrit, mis on puhastatud kromatograafiliselt järgmisel viisil: 800 ml dietüüleetrit lastakse läbi aluselise kolonni, mis on täidetud 100 g alumiiniumoksiidiga, mille aktiivsusaste on 1. Nii puhastatud dietüüleetrit hoitakse kuni kasutamiseni tumedates pudelites (kromatograafiliselt puhastatud dietüüleetri asemel võib kasutada äsja destilleeritud ning peroksiidivaba dietüüleetrit). 3 Kasutada tohib ka kloroformi, mis on puhastatud analoogselt märkuses 2 kirjeldatud dietüüleetri kromatograafilise puhastamisega. 4 Kolonnipakkimismaterjalid võib eelnevalt suures koguses ette valmistada ja suletud nõudes säilitada. 5 Kasutatud dietüüleetrit võib regenereerida, loksutades teda raud(II)sulfaadiga. 6 Vältimaks solvendiaurude sissehingamist ja plahvatuse võimalust viiakse protseduur läbi tõmbekapis. Rahandusminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja riigisekretäri ülesannetes Henrik HOLOLEI Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2000. a määruse nr 228 «Kohviekstrakti ja siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning proovide võtmise ja analüüsimise meetodid» lisa Joonis 1. Kromatograafilised kolonnid (vt. RTI 2000, 59, 387) Joonis 2. Spekrtomeetriline mõõtmine (vt. RTI 2000, 59, 387) Põllumajandusminister Ivari PADAR