Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Kannuka Kooli arengukava kinnitamine — KO, 24, 626

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) § 31 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001 määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra» (KO 2001, 90, 1627) punkti 1.4 alusel linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Kannuka Kooli arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Sillamäe Linnavalitsuse 6. veebruari 2003. a määruse nr 4 lisa SILLAMÄE KANNUKA KOOLI ARENGUKAVA 2002–2005 1. SISSEJUHATUS Antud projekt kajastab põhisuundi, mida peaks arendama aastatel 2002–2005. Projekti ajaline piir on lühem seoses 1. ja 10. klasside komplekteerimisega, aga ka linna arengu programmiga. Vastavalt kehtivale haridusseadusele ja Haridusministeeriumi määrustele kaob piir vene ja eesti kooli vahel üha kiiremini. Hariduse kõrgastmes sellist piiritlemist ei ole üldse. Tööjõuturg vajab haritud kõrg- ja kesk-eriharidusega spetsialiste. Integreerumist eesti ühiskonda nimetatakse ühtaegu integreerumiseks euroühiskonda. 2. PÕHISUUNAD 2.1. Kooli õppeprogramm õppeprogrammide korrigeerimine • maksimaalne lähenemine riiklikule programmile, kooli integratsioon tänapäeva ühiskonda • maksimaalne lähenemine regiooni, linna ja kooli tingimustele • õpilaste ja lapsevanemate nõudmiste rahuldamine 2002–2005 – kooli juhtkond, õppenõukogu rohkem tunde eesti keele õpetamiseks ja rohkem aineid, kus õpetamine toimub eesti keeles • 1.–12. klasside õpetajatele eestikeelse aine õppematerjali terminoloogia loomine ja selle kasutamine tunnis 2002–2003 – ainesektsioonid • tundide maksimaalne kasutamine eesti keele õpetamiseks • Eesti kultuuri ja ajaloo, muusika, kunsti õpetamine eesti keeles 10.–12. klassides 2002–2003 – kooli juhtkond, õppenõukogu õpetamise kvaliteedi parandamine, õpilaste ettevalmistamine eksamiteks • riigieksamite iga-aastane, lõpueksamite analüüs 9. ja 12. klassides • riigieksamiteks õpilaste poolt valitud õppeainete tundide arvu suurendamine (valikainete arvelt) Kooli juhtkond, ainesektsioonid õpikute ja õppevahendite väljavahetamine • õpikute ja õppevahendite igaaastane tellimus • uue õppematerjali väljapaneku korraldamine, vananenud kirjanduse mahakandmine, uue materjali registreerimine; • eestikeelse perioodika tellimine. 2002–2005 – raamatukogupidajad 2.2. Õppeprotsessi optimeerimine õppeprotsessi juhtimise struktuur: 1.–12. klasside õppealajuhataja 1.–12. klasside tunniplaanidispetšer 2002–2003 – administratsioon kooli tunniplaan • kooli tunniplaani koostamisel pöörata tähelepanu nendele ainetele, mis on valitud riigieksamiteks (1.–5. tunnid) • võimalusel arvestada õpilaste individuaalseid eripärasusi 2002–2003 – tunniplaani dispetšer õpilaste, õpetajate õppekoormus • rangelt järgida õppetundide arvu piirinormi • õppeprotsessi optimiseerimiseks normistada õpetajate koormust, 20–24 tundi (võimalusel) 2002–2005 – administratsioon infosüsteem • luua võrk, mis lubab kooli juhtkonnal, õpetajatel ja õpilastel otsida, töödelda infot nii kooli võrgu kaudu, kui ka Interneti vahendusel; • luua võimalus valmistuda tundideks, kasutades arvuti tehnoloogiat õpilastel ja õpetajatel (printerid, skannerid, multimeedia, tarkvara) 2002 – arvutiõpetaja 2.3. Pedagoogide õpetamine õpetajate kvalifikatsiooninõuetele mittevastavuse kõrvaldamine • korraldada kooli õpetajatele eesti keele kursused kesktasemel (osaliselt kooli arvelt) 2 rühma – 15 inimest, 30 tundi – 2002 2 rühma – 15 inimest, 30 tundi – 2003 • koolitada koolitöötajaid, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele või tekkib vajadus uue eriala omandamiseks (osaliselt kooli arvelt) 2002–2003 – administratsioon osalemine ainekursustes • perioodiliselt koolitada õpetajaid ainekursustel kooli arvelt • suunata õpetajaid nüüdisaegset infotehnoloogiat käsitletavatele kursustele, mis on korraldatud «Tiigrihüppe» projekti raames 2002–2005 – administratsioon klassijuhatajate koolitamine (kooli arvelt) • korraldada ja viia läbi kursuseid, mis käsitlevad isiksuse arenemise meetodeid 2002–2005 – huvialajuht, psühholoog • korraldada loenguid narkootikumide kahjust, noorte seksuaalsest kasvatusest • korraldada õppetreeninguid esmaabi ja ohutuse osutamiseks 2002–2005 – huvijuht 2.4. Koolikasvatuse programm õppe- ja kasvatuseesmärkide seos • tunni planeerimisel ja läbiviimisel õpetaja püstitab ja toob esile kasvatuslikud eesmärgid (vt RÕP, KÕP) 2002–2005 – õppealajuhatajad • kasvatustöö planeerimisel 1.–9. klassides peab klassijuhataja pöörama suuremat tähelepanu isiksuse arendamisele, õpilase silmaringi avardamisele • kasvatustöö planeerimisel 10.–12. klassides peab klassijuhataja arvestama, et antud eas õpilased on peaaegu isiksuseks kujunenud 2002–2005 – huvijuht õpilaste loominguliste võimete arendamine • luua ja toetada huviringide tööd järgmistes suundades: sport tantsud vokaal (laulukoor) kunst teater meedia aineringid ja projektid • valmistada õpilasi võistlusteks, konkurssideks, olümpiaadideks, festivalideks ja näitusteks 2002–2005 – administratsioon, pedagoogilised töötajad • õpilaste isiksuse arendamise eesmärgil korraldada pidusid, ekskursioone, matku, puhkeõhtuid 2002–2005 – huvijuht, klassijuhataja, lastevanemad • perioodiliselt ergutada õpetajaid ja õpilasi – võistluste, näituste, olümpiaadide, konkursside, festivalide võitjaid klassiväline tegevus lastevanemate arvelt • 1. klassist alates uurida õpilaste ja nende vanemate vajadust lisa klassivälise tegevuse järele: keeled, arvutioskus, majandusteadus • luua võimalused (õppeabinõud, töötajad, ruumid) antud töö korraldamiseks 2002–2005 – administratsioon psühholoogiline abi nn riskirühma õpilastele • vahendusteenistuse loomine klassisiseste konfliktide lahendamiseks. Valmistada ette liidrirühma teenistuse andekate õpilaste hulgast. Õpetada õpilasi kasutama efektiivset strateegiat konflikti olukorras ning valmistada neid ette koolivahendussfääris eakaaslaste ja nooremate õpilaste seas; • infotehnoloogia abiks mahajäänud koolilastele. Õppeprogrammide soetamine eri tasemel mahajäänud lastele(«Intellekti treening») ja õppeprogramm «Akvaarium» lastele, kellel on raskusi ortograafiaga; • loengute korraldamine pedagoogidele arendamise, kasvatamise, omavaheliste suhete psühholoogia, isiksuse, stressi, konflikti, lapse psühholoogia ja teistel teemadel; • individuaalne konsultatsioon ja rühmatöö lastega, kellel on probleeme õppimis- ja käitumisnormide adapteerimisega. 2.5. Koolikeskkond ohutute tingimuste loomine • valgustusseadete osaline väljavahetamine (ohutud, eurostandard) 2002–2005 – administratsioon • õppeinventari osaline väljavahetamine (koolipingid, toolid, tahvlid) 2002–2005 – administratsioon • söökla kapitaalremont • söökla inventari ja sööginõude väljavahetamine 2002–2005 – administratsioon • akende väljavahetamine plastakende vastu, ventilatsioonisüsteemi hooldusremont (temperatuurirežiimist kinnipidamine) 2002–2005 – administratsioon • basseini lammutamine ning kooli territooriumi korrastamine (korvpalliplats, territooriumi planeerimine, puude, põõsaste ja lillede istutamine, muru külvamine) 2002–2005 – administratsioon • vabanenud õppekabinettide ümberseadistamine ja olemasolevate kabinettide remont Õppenõukogu, õpilasnõukogu, hoolekogu ja ühiskondlikud organisatsioonid • perioodiliselt analüüsida ja uurida õppe-kasvatuslikku tööd ning töötada koos õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega välja kooli probleemide optimaalsed lahendused 2002–2005 – administratsioon • teha koostööd kohalike õppe-, kultuuri- ja spordiasutuste, hooldekodudega ning noorte järelevalve struktuuridega; • vajaduse korral taotleda kooliõpilaste materiaalset ja moraalset ergutamist, karistamist 2002–2005 – administratsioon, klassijuhataja • võtta osa riiklikest projektidest, toetada materiaalselt kooli õppeprojekte; • iga aasta kuulata ära projektijuhtide informatsioon töötulemuste kohta 2002–2005 – administratsioon, projektijuhid • iga aasta õppeaasta alguses õppenõukogul läbi arutada ja kinnitada koolitöö programm, kooskõlastada see õpilasnõukogu ja hoolekoguga; • iga aasta õppeaasta lõpus õppenõukogul läbi arutada ja kinnitada ÕKT analüüs, töötada välja otsused uue õppeaasta kohta, kooskõlastada antud dokument õpilasnõukogu ja hoolekoguga. 2002–2005 – administratsioon 3. KOOLIVÕRK (demograafilise situatsiooni soodusprognoos) 2000–2001 2001–2002 2002–2003 2003–2004 2004–2005 1. klass 1 1–2 1 1–2 1 2. klass 2 1 1–2 1 1–2 3. klass 2 2 1 1–2 1 4. klass 2 2 2 1 1–2 5. klass 3 2 2 2 1 6. klass 3 3 2 2 2 7. klass 3 3 3 2 2 8. klass 5 3 3 3 2 9. klass 3 5 3 3 3 10. klass 2 2 3 2 2 11. klass 2 2 2 3 2 12. klass 2 2 2 2 3 KOKKU 30 28–29 25–26 23–25 21–23 ÕPILASI 890 840 750 690 630 Märkus Sündimus alates 1994. a 130–150 seitsmeaastast last Pedagoogiliste töötajate koosseis – 70 inimest Haridus kõrgharidus – 60 kesk-eriharidus – 10 Vanus kuni 30 a – 5 30–55 a – 55 üle 55 a – 10 3.1. Kaader Aastatel 2001–2005 toimub klassikomplektide vähenemine 30% võrra, õpilaste arv langeb 890-lt 630-le (ilma linna koolivõrgu reorganiseerimiseta). Seoses sellega toimub töötajate koondamine. Töötajate koosseis 1.09.2002 direktor 1,0 1,0 õppealajuhataja 1,0 2,0 tunniplaani dispetšer 1,0 1,0 õpetajad 60 (sh ACE) 70,0 majandusjuhataja 1,0 1,0 huvijuht 1,0 1,5 sekretär 1,0 1,0 raamatupidaja 1,0 2,0 laborant 2,0 2,75 ringijuht 1,0 1,75 pikapäevarühm 1,5 2,5 töölised 2,0 2,5 söökla töötajad 3,0 5,0 15,0 3.2. Ruumid Õpilaste arvu vähenemisel vabaneb osa ruume, mida on võimalik kasutada ka edaspidises töös (umbes 8 kabinetti). • kabinettide 203 ja 213 (18 m2) spordisaali vajadusteks ümberplaneerimine • kabinette 418, 420 ja 425 (18 m2) saab kasutada klassiväliseks tegevuseks, algkoolis vabanenud kabinettide kasutamine (60 m2) klassiväliseks tegevuseks (lapsevanemate arvelt; näiteks, keeleõppe, arvutiõpetus, majandusõpetus) 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE Arengukava uuendamine toimub samas korras kui arengukava kinnitamine. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. Väljavõte õppenõukogu 6. juuni 2002. a koosoleku protokollist nr 78 Osales: 56 õpetajat, puudus 2. Päevakord: Sillamäe Kannuka kooli arengukava 2002–2005 arutamine Antud küsimuses esines kooli direktor hr J. Nikitin Otsustati: Ühehäälselt kinnitada kooli arengukava 2002–2005 Väljavõte kooli hoolekogu 10. septembri 2002. a koosoleku protokollist nr 3 Koosolekul osales 8 liiget, puudus 2. Päevakord: Sillamäe Kannuka kooli arengukava 2002–2005 arutamine. Antud küsimuses esines T. Iltšenko, kes tutvustas hoolekogu liikmetele kooli arengukava Otsustati: Kinnitada kooli arengukava 2002–2005.