Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamine — KO, 24, 624

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521) § 91 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra» (KO 2001, 90, 1627) punkti 1.4 alusel linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse lasteaia «Pääsupesa» arengukava (lisa 1). 2. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse lasteaia «Rukkilill» arengukava (lisa 2). 3. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse lasteaia «Jaaniussike» arengukava (lisa 3). 4. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse lasteaia «Helepunased Purjed» arengukava (lisa 4). 5. Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Sillamäe Linnavalitsuse 6. veebruari 2003. a määruse nr 2 lisa 1 LASTEAIA «PÄÄSUPESA» ARENGUKAVA 2002–2005 I. SISSEJUHATUS Lasteaia «Pääsupesa» arengukava koostamise aega iseloomustavad muudatused ühiskonnas, millega on seotud ka muudatused lasteaedades. Muudatused on olnud ja on ka tulevikus väga kiired. Siinkohal sobiks kasutada vana fraasi: ainus püsimajäämise võimalus peitub muutuses. Lasteaedade tegevus peab muutuma kvaliteetsemaks, kvaliteetsema tulemuse saavutamine nõuab personalilt suuremaid ametioskusi, see omakorda seab lasteaia kui organisatsiooni ette uusi väljakutseid. Väljakutsetest jagusaamine kiirendab lasteaia kui institutsiooni arengut ning on tinginud vajaduse täpsustada eesmärke, prioriteete ja juhtimise põhimõtteid. Arengukava sisaldab ka lasteaias antava alushariduse arenguvisiooni, missiooni ja pikaajalisi eesmärke, annab ülevaate lasteaia arengust ja hetkeseisust. Arengukava käsitleb lasteaia arendamise põhimõtteid aastateks 2002–2005. Arengukava valmis lasteaia juhataja, pedagoogide ja hoolekogu liikmete ühise töö tulemusena. II. PIKAAJALISED EESMÄRGID • Sillamäe lasteaia «Pääsupesa» kui alusharidust andva lasteasutuse kaitse ja säilitamine avaliku alushariduse ja teatud mõttes ka eesti keele, kultuuri tundva ja infot edastava keskusena. • Alushariduse kvaliteedi jätkuv paranemine. • Omanäolisuse säilitamine – jätkata töötamist Hea Alguse metoodika järgi; – liituda tulevikus Keelekümblusprogrammiga (kui Eestis hakatakse liitma ka lasteaedu); – Eesti kultuuri ja kommete tutvustamine; – lasteaia kui õppiva organisatsiooni loomine süsteemse personali koolituse ning arendustegevuse kaudu; – lasteaia säästlik ja tulemuslik majandamine. III. PRIORITEEDID 3.1. Lapsesõbraliku kasvu- ja õpikeskkonna loomine. 3.2. Järjepidevus õppe- ja kasvatustöös. 3.3. Täienduskoolituse võimalus. 3.4. Paindliku, arenemisvõimelise ja -tahtelise meeskonna loomine. 3.5. Eesti keele võimalikult loomupäraseks omandamiseks võimaluste otsimine (Keelekümblus). KEELEKÜMBLUSPROGRAMM Üldeesmärgid: – Teise keele (eesti keele) hea funktsionaalne oskus rääkimisel, kuuldust arusaamisel, lugemisel, kirjutamisel. – Eakohased teadmised muudes ainevaldkondades. – Sihtkeelekõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. – Oma emakeelde austav ja lugupidav suhtumine. Keelekümblusprogramm lasteaias on kavandatud nii, et lastele oleks loodud samad tingimused, mis esimese keele omandamisel – nimelt sotsiaalne keskkond. Keelt õpitakse igapäevaelu elades, õpetajad ja õpetaja abid kasutavad lastega suheldes ning tegelusi läbi viies ainut eesti keelt. Lapsi innustatakse rääkima eesti keeles juba siis, kui nad on omandanud selle algoskused, eeldades et keele igapäevane kasutamine on soodne alus selle omandamiseks. IV. LASTEAIA HETKESEIS LAPSED Võrreldes lasteaia avamisega seitse aastat tagasi on vähenenud rühmades eesti laste osakaal. Kui algusaastatel oli eesti lapsi igas rühmas 3–4, siis 2000. aastal käis meie lasteaias üks eesti perest pärit laps. Laste kodune keel rühmade kaupa seisuga 01.09.2001 Rühma nr Eesti keel Vene keel EK ja VK Kokku 1. rühm 1 11 3 15 2. rühm – 18 1 19 3. rühm – 20 1 21 4. rühm 1 19 – 20 KOKKU 2 68 5 75 Vene lastevanemate huvi lasteaia vastu kasvab aastast aastasse. See tingib ka vajaduse tegeleda aktiivsemalt keelekümblusprogrammiga. Kuna meie lasteaias on linnas ainus võimalus ka eesti lastel saada emakeelset alusharidust, pöörame me nüüd ja edaspidi järjest rohkem tähelepanu ka nendele vähestele eesti lastele, kes meil on. Töötame nendega palju individuaalselt. Selleks on andnud meile suurepärase võimaluse ja kogemuse osalemine Hea Alguse programmis. Hea Alguse programm käivitus lasteaias 1996. aastal ja me kavatseme selle metoodikaga jätkata, kuna see on andnud häid tulemusi. Hea Algus on aidanud edukalt ühendada eesti laste eakohase arenemise ja muukeelsete laste keele omandamise koos eakohase arenemisega. Lasteaias käivatest lastest läheb Sillamäe Eesti Põhikooli enamik. 1999. aastal läks kooli 15 last, neist Eesti Põhikooli 15. 2000. aastal läks kooli 15 last, neist Eesti Põhikooli 13. 2001. aastal läks kooli 12 last, neist Eesti Põhikooli 9. 2002. aastal läks kooli 18 last, neist Eesti Põhikooli 16. Peamine põhjus, miks vanem siiski pärast lasteaeda otsustab lapse panna vene kooli, on hirm, et ta ei suuda oma last koolis aidata, kui ta ise keelt ei oska. Kooli valik on lastevanematele vaba. Eesti Põhikooli võetakse ainult eesti lasteaia läbinud vene lapsi. LASTE ARVU PROGNOOS AASTATEKS 2001–2003 2001. a võtsime lasteaeda juurde: I rühma 15 last; II rühma 3 last; III rühma 3 last; IV rühma 0 last. 2002. aastal laekus 38 avaldust, neist vastu võtsime: I rühma 15 last; II rühma 4 last; III rühma 3 last; IV rühma 0 last. 2003. aastal on avaldusi avatavasse rühma laekunud praeguseks hetkeks juba 12. Vastu võtame: I rühma 14 last; II rühma 3–4 last; III rühma 1–2 last; IV rühma 0 last. Laste arvu prognoos eeldab, et vaadeldaval ajavahemikul jääb laste arv lasteaias 74–78 lapse piirimaile. Prognoositud laste arv rühmades ja lasteaias kokku vastab koolieelse lasteasutuse seaduses ja lasteaia põhimääruses ettenähtule. PEDAGOOGID Pedagoogid vanuse järgi seisuga 01.09.2002 20–25 25–30 31–35 35–45 46–55 Kokku 2 6 1 – 1 10 Pedagoogid hariduse järgi seisuga 01.09.2002 Keskharidus (õpivad) 3 (Narva Kolledž) Kesk-eri ped. 4 Kõrgharidus 1 Ped. rakenduslik kõrgharidus 2 Kokku 10 2002/2003. õppeaastal õpivad kõrgkoolis kokku 3 pedagoogi. Pedagoogid staaži järgi seisuga 01.09.2002 0–5 a 5–10 a 10–15 a 15–20 a Üle 30 a Kokku 3 5 1 – 1 10 Lasteaias töötavad pedagoogid ja õpetaja abid on kõik eestlased või eesti keelt emakeele tasemel valdavad inimesed. Nad on teotahtelised ja valmis arenema ja kasvama koos lasteaiaga. V. ARENGUSTRATEEGIAD TEGEVUSE PÕHIMÕTTED 1. Koostöö • Lasteaiasisene koostöö. Lasteaiarühm kui meeskond, koostöö meeskondade vahel, koostöö juhtkonnaga. Meeskonnatöö põhimõtted: Selgelt püstitatud ühine eesmärk – motivatsioon kõigile. – Ühise eesmärgi nimel tegutsemine. – Ülesanded jaotatud ja arusaadavad. – Kõik vastutavad oma töölõigu eest. – Probleemide püstitamisel ja lahendamisel koostöö kõigi asjaosalistega. – Julgus välja öelda oma arvamus. – Teiste arvamuste ärakuulamine ja sellega arvestamine. – Lugupidav suhtumine: mina kui indiviid, arvesta! – Iga meeskonnaliikme töö tunnustamine ja väärtustamine. – Kriitika ja enesekriitika. – Eneseanalüüs. – Info liikumine. – Usaldus, ausus, täpsus, korrektsus. • Koostöö lastevanematega Kuidas saavutada ideaalmudel koostöös kodu ja lastevanematega? 1. Perevestlused. Lasteaiaõpetaja leiab alati aega lastevanemaga suhelda, arutada päevasündmusi, probleeme, tunnustada, kiita, vajadusel nõustada. 2. Kodukülastused. Kodu külastaval lasteaiaõpetajal ei ole kodu kontrolliv funktsioon, vaid see on sõbralik suhtlemine väljaspool lasteaeda. Saadud informatsioon jääb ainult rühmaõpetaja teada. 3. Lastevanemate aktiivne kaasamine lasteaia ellu: – ühisüritused; – õppekäigud vanemate töökohtadesse; – ühised väljasõidud; – kutsuda vanemaid rühma (nt õhtuti); – lastevanemate koosolekud; – stendid. 4. Lastevanemate koolitus. Korraldada igal aastal üritus, mis on mõeldud ainult lastevanematele (nt 2000. a «Terviseõhtu» salatite ja raviteede maitsmisega, 2001. a novembris kohtumine lastepsühholoogiga). • Koostöö kooliga – Leida võimalus käia tutvumas koolimajaga. Kasutada kooli spordisaali ka lasteaia võimlemistundide ja aeroobikatreeningute läbiviimiseks. – Ühisüritused koos kooliga (Talvetrall). – Kevadeti võimalus tutvuda nii lastel kui ka lastevanematel esimese klassi õpetajaga. • Koostöö omavalitsusega. • Linna lasteaedadevaheline koostöö (ühisüritused lastekaitsepäeval, lasteaedade vaheline laululuvõistlus, juhatajate nõupidamised, näituste ja avatud ürituste külastamine). • Koostöö teiste omavalitsuste lasteaedadega (sõpruslasteaiaks Vaivara lasteaia eesti rühm – ühised väljasõidud, üritused, peod. Arendada suhteid Sinimäe lasteaiaga, et meie lapsed saaksid võimaluse keelepraktikaks ka omavanustega ja eesti lapsed rohkem suhtlemisvõimalusi emakeeles. • Leida võimalusi rahvusvaheliseks koostööks (sõbralikud suhted lasteaedadega Västerosas). 2. Demokraatlik otsustusmehhanism • Rakendada tõhusamalt tööle lasteaia hoolekogu, kuhu kuuluvad eri huvigruppide esindajad. Hoolekogu osaleb lasteaia majandustegevuses, aitab korraldada ühisüritusi. • Tõhustada pedagoogilise nõukogu tööd. Olulised küsimused ja muudatused kooskõlastatakse hoolekoguga seadusega ettenähtud korras. Otsustamisel suur osatähtsus pedagoogilisel nõupidamisel. Kinnitatakse õppekavad, arutatakse ühisürituste korraldamist, otsustatakse uute õppevahendite valmistamine. 3. Avatus Lasteaed ja lasteaia arengukava on avatud dokument, mille koostamisel arvestatakse ka väljastpoolt tulnud ettepanekuid ja suhtlemisel saadud kogemusi. Samuti on lasteaed täieõigusliku ühiskonna osana avatud: valmis koostööks, aldis uutele kogemustele ja suhetele. 4. Aktiivne ressursside hankimine Hariduse, terviseprojektide ja ürituste läbiviimiseks taotletakse võimalusel lisavahendeid fondidest ja eelarvevälistelt rahastajatelt. 5. Personalikoolitus «Igaüks, kes õppimise lõpetab on vana, olgu ta siis kahekümnene või kaheksakümnene» Henry Ford Uue teadasaamine ja tunnetamine on inimese normaalne vajadus, eluaegse õppimise algpõhjus. Kes siis veel peaksid ise õppima, kui mitte inimesed, kes õpetavad. Püüame võimaldada oma inimestele nii täienduskoolitust kui innustada ja tunnustada nende soovi saada kõrgharidus. Personalikoolituses ei ole mõeldud ainult pedagoogidele, vaid üritame leida ka õpetaja abidele, meditsiiniõele, kokkadele ja majandusjuhatajale võimalusi saada uusi teadmisi, kogemusi ja suhtlemist kolleegidega teistest linnadest. VII. MAJANDUSTEGEVUS Majanduslikult oleme sõltuvad sellest, kuidas linnal raha jätkub. Igal aastal koostame eelarveprojekti, kus prognoosime oma kulud järgmiseks eelarveaastaks. Investeeringute realiseerimine toimub vastavalt linnavalitsuse eraldatud eelarvevahendite mahule. Praeguseks on meie põhiprobleemiks köögi mittevastavus tervisekaitsenõuetele. Vajaksime lisaraha remondiks. 2002.–2003. a kapitaalremondina lasteaiahoone fassaadi remont. 2002. a suvel – siseremondiks I rühma korralik hooldusremont koos põrandakatte vahetamisega. 2003. a suvel – siseremondiks II ja IV rühma hooldusremont koos põrandakatte vahetamisega. 2004. a suvel – siseremont III rühmas. Pidevalt on vaja vahendeid uute raamatute, mängude ja õppevahendite muretsemiseks. Peab juurde muretsema last arendavaid mänguasju. 2003. aastal tahaksime muretseda muusikasaali korraliku komplekti lastepille (tamburiine, kastanjette, triangleid, kõlapulki jne). 2004. aastal korralikke vahendeid võimlemistundide läbiviimiseks (võimlemismatte, palle, rõngaid, pinke jne). Samuti vajab uuendust laste mööbel rühmades, mida tuleks hakata välja vahetama kaasaegsemate ja lapsesõbralikumate vastu. Samuti muusikasaali toolid. Loodame need planeeritud kulutused 2005. aasta lõpuks täita. VIII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE Arengukava uuendamine toimub samas korras kui arengukava kinnitamine. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. IX. LÕPPSÕNA Peame tähtsaks: • Ühiseid eesmärke – teame, kuhu läheme • Vastutustunnet tulemuste eest – peame kõik püüdlema paremate tulemuste poole • Kollegiaalsust – see on meie ühine asi • Pidevat uuenemist – suudame muutuda ja oma tööd parandada • Pidevat õppimist – kõik on võimelised õppima • Riskivalmidust – midagi uut proovides õpime • Toetust – alati on keegi, kes on valmis aitama • Üksteisest lugupidamist – igaühel on väärtuslikud ettepanekud • Avatust – me suudame rääkida üksteisega ka erinevustest • Rõõmsameelsust ja huumorit – me meeldime iseendale Pedagoogilise nõukogu protokolli väljavõte Sillamäe 03.01.2002 Koosoleku algus kell 13.15 Juhatas: Anu Faelmann Protokollis: Maarika Priske Kohal oli 9 lasteaiaõpetajat. Päevakord: 1. Arengukava kinnitamine. Arengukava kinnitamise poolt oli 9 lasteaiaõpetajat. Hoolekogu koosoleku protokolli väljavõte Sillamäe 21.10.2002 Koosoleku algus kell 17.15 Kohal oli 5 hoolekogu liiget, puudus 1. Päevakord: 1. Arengukava kinnitamine. Arengukava kinnitamise poolt hääletasid kõik kohalviibinud 5 liiget. Sillamäe Linnavalitsuse 6. veebruari 2003. a määruse nr 2 lisa 2 LASTEAIA «RUKKILILL» ARENGUKAVA 2002–2005 1. SISSEJUHATUS Milline on XXI sajandi alusharidus? Milline on lasteaed viie aasta pärast? Need küsimused huvitavad nii pedagooge kui ka lastevanemaid. Ühiskonnas ei ole käesoleval ajal ühtset vaadet koolieelsele haridusele. On ka selline arvamus, et lasteaedu pole üldse tarvis, sest koolieelse hariduse võib usaldada lastevanemate kätesse, kuna ainult neil on õigus otsustada, kus ja kuidas valmistatakse last ette tulevaseks kooliminekuks. Võimalik, et mõnele väiksele osale Eesti elanikkonnast on selline variant vastuvõetav. Kuid analüütilised andmed näitavad, et koolieelseid asutusi vajab enamik vanemaid, kellel on koolieelikud. Eestis tegutseb koolieelne lasteasutus kui institutsioon ja organisatsioon, mille tähelepanu keskpunktis on lapsed. Koolieelse lasteasutuse seadusega on see määratletud kui haridusasutus, mille eesmärk on koolieelikute kasvatamine ja õpetamine. Järelikult on koolieelse lasteasutuse põhiliseks tegevuseks õppe-kasvatustöö. Samal ajal tegutseb lasteaed kui organisatsioon. See eeldab lasteaia personali korrastatud ja kooskõlastatud tegevust ühtse eesmärgi ja püstitatud ülesannete täitmise nimel. Mida täiuslikum on lasteaia sisestruktuur, õppe-kasvatustegevuse juhtimine, motiveeritum personal, seda tulusam on kogu lasteaia töö. Lasteasutuse töötase sõltub kõikide töötajate koostöövõimest ja uute teadmiste juurutamisest praktikas. 2. MISSIOON 1. Koolieelsete laste hooldamine ja koolieelse alushariduse omandamine. 2. Soodustab lapse kui isiksuse kujunemist üldinimlike väärtuste alusel, kes on võimelised aktiivseks eluks, tööks ja loominguks. 3. Pakub tuge lapse perekonnale õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel. 4. Soodustab laste ja nende vanemate ning lasteaiatöötajate integreerimist Eesti ühiskonda. 5. Kaitsta ja tugevdada laste tervist, täiustada nende füüsilist arengut. 3. LASTEAIA ÜLDANDMED Lasteaed «Rukkilill» on munitsipaalne lasteasutus, mis avati 29. oktoobril 1991. aastal pärast 7. lasteaia (mis ehitati 1963. aasta jaanuaris) ja kuue rühma juurdeehituste rekonstrueerimist, milles on bassein, muusikasaal, köök, pesula, meditsiiniblokk ja talveaed. Lasteaia ruumid on ettenähtud 11 rühmale. Lasteaed asub vanalinnas, aadressil Majakovski 10, Sillamäe. Lasteaial on väga hea asukoht: kõrval on polikliinik ja perearstikeskus, üle tee – muusikakool ja laste loomingukeskus «Ulei», kahesaja meetri kaugusel – kultuurikeskus. Suvel saavad vanemate rühmade lapsed käia ekskursioonil kasesalus, pargis, Soome lahe kaldal ja Sõtke jõe ääres. Lasteaia maa-ala on haljastatud, varustatud spordiväljakuga, igal rühmal on oma veranda ja väljak mänguseadmetega. Maa-ala heakorrastatakse pidevalt: tuuakse mulda ja liiva, peenardel kasvatatakse lilli, istutatakse põõsaid, remonditakse ja värvitakse inventari. 2001. aasta maa-alade läbivaatusel sai lasteaed valitsuselt tänukirja ja vimpli. Asutuses töötatakse pidevalt materiaal-tehnilise baasi kindlustamisega. Viimaste aastate jooksul on remonditud neli rühmaruumi, köök, pesula, väike ja suur muusikasaal. Osaliselt on krohvitud ohtlikud kohad, kus krohv pudeneb hoone esikülje telliskividelt. Muusikasaalis on pandud plastikaknad ja ehitatud täiendav küttesüsteem. On vahetatud kardinad rühmades, on soetatud kolm vaipa, kaks magnetofoni, koopiamasin, arvuti, kaks printerit. Lasteaial on hea infrastruktuur: väike ja suur muusikasaal, kehakultuurisaal, bassein, mängutuba, metoodiline kabinet, talveaed, logopeedide kabinet, meditsiiniblokk ja palju ametiruume. 3.1. Õppe-kasvatustöö probleemanalüüs Seoses sellega, et laste sündivus linnas kahanes tunduvalt ja vanalinnas on vähe noori perekondi, tegutses lasteaias nelja aasta jooksul 10 rühma. 2001. aastal avati lasteaias 11. rühm seoses kõrvaloleva lasteaia kinnipanemisega. Aasta jooksul lahkusid lapsed lasteaiast eri põhjustel – haiguse ning vanemate maksujõuetuse tõttu, samuti eesti või ööpäevaringsetesse lasteaedadesse ülemineku tõttu. Seepärast on 2002. aastal planeeritud ainult 10 rühma. Järjekord lasteaeda on ainult kevadkuudel, enne laste kooliminekut. Lasteaia avamisest saadik on olnud põhiliseks töösuunaks kunstilise esteetika kasvatamine. On loodud ruumide kujunduse alused. Igas rühmaruumis on oma värvivalik. Rühmaruumide kujundamisel on kasutatud lapitehnikat, puunikerdusi, pajuoksi. Arvestades olukorda ühiskonnas ja lasteaia edasisi perspektiive, on 2002. aastal põhisuunaks integratsioon Eesti ühiskonda. Elades Eestis peavad lapsed tundma eesti rahvakultuuri ja oskama eesti keelt. Alates 1993. aastast toimuvad 5–7-aastastele lastele eesti keele tunnid kaks korda nädalas. Viis aastat on tegutsenud eesti keele süvaõppega rühm, kus teine õpetaja valdab täielikult nii eesti kui vene keelt. Lasteaias on eesti keele kabinet, kuhu on kogutud rikkalik metoodiline materjal: eesti olmeesemed, rahvapärased mänguasjad, Eesti kirjanike raamatud. Lasteaia kujundamisse on sisse viidud eesti kultuuri elemendid ja sümboolika (sildid lasteaia hoonel, teabenurgakesed rühmades, menüü ja vestibüüli vormistamine). Lasteaias tähistatakse riiklikke ja rahvakalendri tähtpäevi: iseseisvuspüha, kevadpüha, emadepäeva, isadepäeva, kodanikupäeva, eesti keele päeva, kadripäeva, jõulupüha ja uut aastat. On tihe side eesti lasteaiaga. Traditsiooniliselt tähistatakse koos lastega kadripäeva aga koos õpetajatega jagatakse «Hea alguse» programmi kogemusi. Koolieelikute eesti kultuuri kaasamiseks on koostatud perspektiivplaan ja läbi viidud vastav töö. Tähtsaim eesmärk on laste elu ja tervise kaitse, nende füüsiline arendamine. Selle eesmärgi realiseerimiseks on lasteaias olemas kõik tingimused: bassein, fütobaar, spordisaal. Pidevalt viiakse läbi karastamis- ja tervistamisprotseduure (vt skeemi «Tervistavad kehakultuuriüritused»). Paljude aastate jooksul on tegutsenud ühtlustus(parandus)rühmad, lasteaias pööratakse suurt tähelepanu kõne arengule. 2002. aastal läbisid logopeedid ja rühmaõpetajad erialaseid kursusi. On koostatud õppekava kõnepeetuse ja vaimse arengupeetusega lastele. Pärast õppimist ühtlustusrühmades kõnelevad lapsed korrektselt. Meie jaoks on tähtis hea suhtumine lapsesse. Kõigepealt on vaja anda lastele mõista ja tunnetada, et igaüks neist oskab teha juba praegu midagi head. Ei tohiks varjata oma vaimustust. Me arvame, et väga tähtis on last toetada, aidata tal jalad alla saada, kasvada tugevaks isiksuseks, teha nii, et laps tahaks õppida, et teada: ta on tark, võimekas, ta võib paljugi ära teha. Sellele aitab kaasa programmi «Hea algus» juurutamine, stuudiotöö. Eesmärgiga tõsta pedagoogilise töö tulemuslikkust viiakse läbi õppenõukogusid, seminare, konsultatsioone, korraldatakse probleemsete ülesannete ja praktiliste olukordade lahendamist. Pedagoogilise töö tähtsaimad suunad on: • metoodilise abi osutamine pedagoogidele otsides efektiivsemaid meetodeid tööks lastega; • isiklike kalduvuste ja loominguliste huvide realiseerimine eesmärgiga pedagoogi isiksuse täiuslikumaks eneseväljenduseks; • pedagoogilise meisterlikkuse täiustamine. Lasteaial on oma arengukava, mille koostasid pedagoogide loomingulised grupid ja mis põhineb raamõppekaval. 2001/2002. aastal kiideti õppekava heaks. Iga grupi arengukava täitmise diagnostika ja pedagoogilise protsessi vaatlusel toimus mõningate arengukava osade korrigeerimine. Kasvatusliku õppeprotsessi elluviimise tulemuseks on laste kvaliteetne ettevalmistus kooliks. Seda kontrollitakse diagnostika baasil ja kirjaoskuse, matemaatika, kõne arengu, kunstitegevuse, kehakultuuri tundide läbiviimisega. Lastevanematega individuaalsete vestluste ning Vanalinna ja Astangu kooli hinnangu alusel on meie lasteaia lõpetajad hästi omandanud õppekava; nende ettevalmistustase vastab nõudmistele, mida esitatakse koolieelikutele. Lapsevanemad on rahul laste kooliks ettevalmistamise tasemega. Pedagoogiline kollektiiv peab sidemeid kooliõpetajatega, kuhu meie kasvandikud lähevad õppima. Lasteaia valmidust uueks õppeaastaks kontrollib pidevalt linnavalitsuse komisjon. Lasteaia siseselt kontrollitakse igal aastal rühmade valmisolekut õppeaastaks, parimaid rühmi autasustatakse. Toimuvad konkursid «Rühmaruumide kujundamine jõuludeks», «Parim talvine maa-ala». Pedagoogiline kollektiiv on tihedates sidemetes perekonnaga. Sotsioloogiline uuring näitas, et 170 perekonna koosseis oli järgmine: Täispered (kahe vanemaga) 114 Üksikvanemaga 56 Peres 1 laps 98 Peres 2 last 51 Peres 3 last 15 Peres 4–5 last 5 Lastevanemate ankeetimise tulemusena saime lasteasutuse tööle järgmise hinnangu: Suurepärane 49 Hea 21 Rahuldav 2 Mitterahuldav 0 Pedagoogide sotsiaalne kaitse toimub koostöös ametiühingu ja juhtkonnaga: töötajad saavad jõulupakke, töö tulemuste järgi eraldatakse rahalisi preemiaid. Tööohutusnõuete täitmise eesmärgil eraldatakse töötajatele eri-tööriietus, pesemisvahendid, toimub pidev tööseadmete kontroll; kogu personal töötab süstemaatiliselt läbi ametijuhendid, elu- ja tervisekaitse juhendid, tööohutustehnika juhendid, töökorra, sanitaarnõuded. Lasteaia arengustrateegia väljatöötamisel määratleti kollektiivi tegevuse eesmärgid: • lasteaia õppekava heakskiitmine; • integreerimine Eesti ühiskonda; • laste korrigeerimistöö sisu uuendamine; • lapse füüsilise ja vaimse arengu tagamine. 3.2. Rühmad Tuginedes koolieelse lasteasutuse seadusele on komplekteeritud 10 rühma 11-st. Rühma nr Laste vanus Norm Faktiliselt Rühma eripärad 1. 1–2 14 13 2. 2–3 12 16 Hea algus 10. 2–3 14 15 11. 1–2 14 13 4. 4–5 20 18 8. 3–5 20 22 5. 5–6 12 20 Hea algus. Ühtlustusrühmad 3. 6–7 20 18 Eesti keele kallakuga 6. 3–4 20 23 9. 6–7 12 12 Ühtlustusrühmad Kokku 160 170 +7 Kaks rühma töötab programmi «Hea algus» järgi. Üks on eesti keele süvaõppega ja kaks tasandusrühma (logopeedilised). Lasteaias toimub kaks korda nädalas basseinis ujumine, vanemates vanuserühmades toimuvad eesti keele tunnid. Laste loominguliste võimete arendamiseks on 6–7-aastastele laste laulu- ja tantsustuudio, tasandusrühmades (parandusrühmad) toimuvad rütmikatunnid. Rühmade moodustamise prognoos 3 aastaks Rühmad 2002/2003 2003/2004 2004/2005 Nooremad vanuserühmad 4 4 4 Koolieelikute vanuserühmad 6 6 7 Neist tasandusrühmi 2 2 2 Eesti keele süvaõppega 1 2 2 Kokku 10 10 11 3.3. Päevakava Lasteaia töökorraldus: 12 tundi päevas ja viis päeva nädalas kella 6.30–18.30. 3.4. Juhtkond ja personal Lasteaed on kaadriga täielikult komplekteeritud. Juhataja tagab lasteasutuse töö tulemuslikkuse: juhib kasvatus- ja õppetegevust, tervistavat tööd, majapidamistöid, teostab asutuse rahatehinguid; • omab tööandja õigust; • kontrollib kasvatus- ja õppetegevust; • loob töötingimused; • sõlmib firmadega lepinguid; • tagab õigeaegse aruandluse. Pedagoogid loovad laste kasvu- ja arengutingimused, toetudes vastastikkusele austusele ja teineteisemõistmisele nii laste kui nende vanematega; hoolitsevad lasteasutuses laste elu ja tervise eest ning kannavad vastutust laste lasteaias olemise ajal. Meditsiinitöötajad jälgivad laste tervist, järgides laste tervisekaitse ja tervistamise nõudeid, viivad läbi sanitaar-valgustustööd nii lasteasutuse töötajate kui lastevanemate seas. Ülejäänud töötajad tagavad lasteasutuse majanduselu, osutavad lastele abi. Pedagoogide haridustase: Pedagoogid Kokku Pedagoogiline kõrgharidus Pedagoogiline keskharidus Keskharidus Jätkavad õpinguid Juhataja 1 1 Juhataja asetäitja 1 1 Õpetajaid 16 5 10 1 3 Logopeediliste rühmade õpetajad 4 4 Muusikaõpetajad 2 2 Logopeedid 2 2 Liikumisõpetajad 1 1 Eesti keele õpetaja 1 1 Ujumisõpetaja 1 1 Kokku: 29 11 17 1 Kategooriad: Nooremõpetaja 2 Õpetaja 25 Vanemõpetaja 1 Pedagoogid Kokku Pedagoogiline staaž 0–2 2–5 5–8 8–11 11–15 Üle 15 Juhataja 1 1 Pedagoogid 28 1 1 2 3 3 18 Pedagoogide vanus: Pedagoogid Kokku Kuni 25 25–29 30–39 40–49 50–57 Juhataja 1 1 Juhataja asetäitja 1 1 Õpetajad 17 1 1 10 2 3 Logopeediliste rühmade õpetajad 4 1 3 Muusikaõpetajad 2 2 Logopeedid 2 1 1 Liikumisõpetaja 1 1 Ujumisõpetaja 1 1 Kokku: 29 1 2 13 8 5 Pedagoogide keskmine vanus on 38 aastat. Kollektiiv on suure loomingulise potentsiaaliga. Pedagoogid tõstavad oma meisterlikkust pidevalt. Pedagoogilises kõrgkoolis õpib kolm õpetajat, pedagoogilises keskharidusasutuses üks õpetaja. Juhataja on läbinud juhtimise täiendusõppekursused 160 tunni mahus Tallinnas. Programmi «Hea algus» lõpetab neli õpetajat. Kursustel osalevad ka logopeedid ja tasandusrühmade õpetajad. Täiendusõppekursused on läbinud kaks õpetaja abi ja kolm kokka. 4. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ETAPID

5. LASTEAIA KOONDANALÜÜS TUGEV SISEMINE POTENTSIAAL (mis väärib heakskiitu, positiivne töökogemus, edasiliikumist soodustav) 1. Kaader (loominguline koosseis). 2. Õpetajate täiendusõpe: atesteerimine, kursused. 3. Spetsiaalsete rühmade olemasolu. 4. Hea infrastruktuur. 5. Lasteaia traditsioonid (eesti ja vene traditsioonid). 6. Juhtkonna demokraatlik stiil – probleemide avalik lahendamine, poolte arvamuste ärakuulamine. S TUGEV VÄLIMINE POTENTSIAAL (võimalused, mis on olemas edasiseks arenguks, millele võib toetuda) 1. Kogemuste vahetamine kaasmaalaste ja väliskolleegidega. 2. Uue tehnoloogia, uute programmide rakendamine. 3. Professionaalse taseme tõstmine õppeasutustes. 4. Side kooliga. 5. Rahaline kindlustatus. 6. Informaatika. O W NÕRK SISEMINE POTENTSIAAL (mis pidurdab lasteaia arengut, milles ei ole kogemust, mida tuleb paremaks muuta ja millele tuleb rohkem tähelpanu pöörata) 1. Sisekontroll. 2. Side õpetajate vahel. 3. Töötajate eesti keele õppimine. 4. Omavahendite väljateenimine. 5. Projektide kirjutamine. T NÕRK VÄLIMINE POTENTSIAAL (ohud ja probleemid, mis võivad ette tulla) 1. Demograafiline faktor. 2. Konkurents tööturul. 3. Üksikvanematega perede suurenemine. 4. Õpetajate madal töötasu. 5. Eesti keele õpetamise kvaliteet. 6. Suur töötus linnas. 7. Töökohtade vähenemine. 6. LASTEAIA ARENGUKONTSEPTSIOON 1. Õppe-kasvatustegevuse eesmärgid: • arvestada ja toetada laste arengu eeldusi ja potentsiaali võimalusi, nende füüsilist, hingelist, vaimset, esteetilist ja sotsiaalset arengut; • vaimsete tööoskuste ja vilumuste kujundamine selleks, et laps võiks saavutada asjalikkust elu- ja vaimses tegevuses; • laps on isiksus, kelle pärast rajatakse lasteaedu ja kelle pärast eksisteerivad lasteaiad; • õppeprotsess toimub alati, igas olukorras. 2. Kasvatussüsteemi põhilised funktsioonid: • integreeriv; • reguleeriv; • arendav; • korrigeeriv. 3. Õppe-kasvatustegevuse põhimõtted: • haridusaluste omandamise võrdsed võimalused – arvestades rahvuslikku, territoriaalset, ealist, soolist ja individuaalset eripära; • perekond on põhiline arengukeskkond, lasteasutus aitab haridusaluste saamisel; • humaansus ja demokraatia – suhtlemise põhimõte nii täiskasvanute kui eakaaslastega; • lapse vastutuse ja aktiivsuse põhimõte: anda juba varases lapsepõlves valikuvõimalus, oskus tegutseda iseseisvalt, õpetada vastutama oma tegude ja käitumise eest; • integreeritus – tundide vastastikune liitmine ja ühendamine; • õppekava avatus – tuleb arvestada eri metoodikate kõiki võimalusi, kuid samuti ka kasvatamise alternatiivseid võimalusi. 4. Õppe-kasvatustegevuse ülesanded: • Integratsioon Eesti ühiskonda: – lastes armastustunde kasvatamine kodu, linna, kodukoha looduse vastu; – lastes huvi äratamine eesti keele vastu eesti rahvatraditsioonide kaudu; – tutvumine eesti tarbekunstiga. • Laste elu- ja tervisekaitse: – laste eluliselt hädavajalike liikumisoskuste ja liigutusvilumuste kujundamine; – laste isikliku füüsilise kultuuri kasvatamine; – tervisliku eluviisi kasvatamine. • Korrigeeriv õpetus: – laste kõnedefektide kõrvaldamine ja koolis võimalike õppimisraskuste esinemise ennetamine. 6.1. Lasteaia pedagoogilise kollektiivi tegevusplaan Ülesanded Tegevuse suunad Tähtaeg Vastutav isik 1. Õppekava efektiivse juhtimismehhanismi loomine 1.1. Õppekava nõukogu funktsioonide määratlemine, selle töö perioodilisus, töövormid õppekavas osalejatega 2002 Juhataja G. Jefremova 2. Õppekavas osalejate informeerimine 2.1. Läbi viia tööalane nõupidamine «Lasteaia töötajate tegevuskoordinatsioon arengukava elluviimiseks» 2.2. Viia läbi lastevanemate koosolek «Perekonna roll arengukava elluviimisel» 2003 Juhataja G. Jefremova Juhataja G. Jefremova 3. Iga lapse arengutaseme ja tervise määratlemine 3.1. Korraldada laste kompleksne diagnostika 2003 Juhataja asetäitja N. Lapina 4. Asutuste sisuliste sidemete määratlemine 4.1. Läbi töötada sidemed linnavalituse, polikliiniku, koolide, muusikakooli ja lasteloomingukeskusega «Uleiga» 2003 Asutuse nõukogu 5. Kaadri tagamine 5.1. Valmistada ettepanek: suurendada eesti keele õpetaja ametikohta 5.2. Õpetajate pedagoogilise meisterlikkuse tõstmine 2002 Juhataja Juhataja 6.2. Integratsioon Eesti ühiskonda Ülesanded Tähtaeg Tegevus Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus 1. Lastes armastuse kasvatamine kodu, linna, kodukohs looduse vastu 2002/2003 Välja töötada perspektiivplaan Eesti ühiskonda integreerumise kohta Töö pedagoogidega: «Eesti looduskaitsealad» konsultatsioon Juhataja Välja töötada plaan kodulinnaga tutvumiseks Ekskursioonid linnamuuseumi. Kohtumised koduloolase A. Popolitoviga Näituse «Aprill» külastamine. Juhataja asetäitja Välja töötada marsruudi plaanid kodukoha loodusega tutvumiseks Ekskursioonid linnalähistel ja Eesti linnades Ekskursioonid Toila-Oru parki ja Narva kindlusse Juhataja Õppenõukogu: laste esteetiline kasvatus koduloo kaudu Vormistada pildialbum «Meie Sillamäe linn» Töö lastega: Ekskursioonid linna- tänavatel, pargis, Sõtke jõe ääres, mere ääres, kasesalus Muuseumi, lastekeskuse «Ulei» näituste külastamine Lastetööde näitus, mis on pühendatud linnale Sügispeod kasesalus ja Toila-Oru pargis Õpetajad Muusikaõpetajad Antud teemal perekonna kaasamine: viktoriin «Kas sa tunned kodulinna?» Töö lastevanematega: Konsultatsioonid, ühised temaatilised kohtumised, näitused Kodulinnaga tutvumis- töö hinnang Kokkuvõtte tegemine: Pildialbumi vormistamine Lastejoonistustest raamatu tegemine 2. Lastes huvi äratamine eesti keele vastu eesti rahvatraditsioonide kaudu 2003/2004 Paluda eesti keele õpetaja täiskohta Avada uus rühm eesti keele süvaõppega Eesti keele tundide suurendamine Eesti keele õppekava heakskiitmine Töö pedagoogidega: Konsultatsioon. Eesti rahvuspühad Õppenõukogu: Eesti rahvustraditsioonid Eesti lasteaedade külastamine Täiendusõppekursused Eesti keele õppimine Juhataja asetäitja Juhataja Juhataja Pidude ja meelelahutuste stsenaariumide süstematiseerimine Side eesti lasteaiaga: ühine pidu «kadripäev» Täiendada eesti keele kabinetti ja rühmaruume õppevahenditega Eesti kohta Eesti rahvustraditsioonide elluviimine lasteaias Projekti kirjutamine eesti traditsioonide kohta lasteaias Töö lastega: Eesti keele õppetunnid Eesti rahvuspühad «kadripäev», «jõulupüha» Töö lastevanematega: Pidudel, meelelahutustel käimine Ankeetimine Näitus Eesti keele õpetaja Muusikaõpetajad Õpetajad Juhataja Juhataja Eesti keele õppimistöö efektiivsuse hinnang Kokkuvõtte tegemine: Pildialbumi vormistamine, pidude videoülesvõtted, meelelahutused, tunnid Juhataja Juhataja asetäitja 3. Tutvumine eesti tarbekunstiga 2004/2005 Täiendada rühmaruume ja eesti keele kabinetti tarbekunstiesemetega Täiendada vanemates vanuserühmades eesti nurgakesi Töö pedagoogidega: Konsultatsioon: Eesti rahvarõivad Õppenõukogu: Kunstiline kasvatus eesti tarbekunsti kaudu Tarbekunstinäituste külastamine Juhataja asetäitja Juhataja Juhataja Õmmelda lastele eesti rahvarõivad – 8 tükki Kutsuda teater «Ilmarine», et näidata eesti muinasjutte Töö lastega: Kunstitegevustunnid Lastetööde näitus Ekskursioon Iisaku muuseumi Teatraalne tegevus – eesti muinasjuttude tegelased Õpetajad Juhataja Õpetajad Eesti tarbekunstiga tutvumistöö efektiivsuse hinnang Töö lastevanematega: Näitused: Eesti lastekirjanikud Eesti muinasjuttude tegelased Avatud uste päevad Juhataja asetäitja Kokkuvõtte tegemine: Pildialbumi vormistamine Ankeetimine Juhataja asetäitja 6.3. Laste elu- ja tervisekaitse Ülesanded Tähtaeg Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Laste eluliselt häda- vajalike liikumisoskuste ja liigutusvilumuste kujundamine, teatud füüsilise valmisoleku taseme saavutamine 2002/2003 1. Laste täisväärtuslik toitmine: a) toitumisrežiimi täitmine b) kalorsus, toiduainete normide järgimine c) toidu tarbimise hügieen d) lastele individuaalne lähenemine Meditsiiniõde Õpetaja Juhataja 2003/2004 2. Karastusprotseduurid: a) temperatuurirežiim b) jalutuskäikude korraldamine c) fütobaar, bassein Õpetajad Laste isikliku füüsilise kultuuri kasvatamine. Füüsilise täiustumise nõuete kujundamine 3. Liikumise arendamine: a) võimlemine b) tunnid c) vaba aeg d) bassein e) tervistava kehakultuuri tunnid Kehakultuuriõpetaja Vanem meditsiiniõde Juhataja Juhataja asetäitja Tervisliku eluviisi kasvatamine (kindlate kultuur-hügieeniliste harjumuste kasvatamine; oma keha hooldamise õpetamine) 2004/2005 4. Režiimi hügieen: a) meditsiiniline kontroll b) ruumide ja seadmete sanitaarnõuded c) päevakava d) laste elu- ja tervisekaitse Õpetajad Juhataja 2005/2006 2003 2004 2005 Füüsilise kasvatuse arenguperspektiivid: 1. Välja töötada uus toidumenüü 2. Välja töötada valeoloogiliste tundide seeria, eesmärgiga anda ülevaade oma kehaehitusest 3. Kaitsevahendite süsteemi välja- töötamine külmetushaiguste, angiini ennetamiseks 4. Füüsilise kasvatustöö hinnang: • Laste diagnostika • Haigestumise analüüs • Lastevanemate ankeetimine Vanem meditsiiniõde Juhataja asetäitja Vanem meditsiiniõde Perearst Juhataja asetäitja Vanem meditsiiniõde Kehakultuuriõpetaja 6.4. Lasteaia kehakultuuriüritused

6.5. Õppe korrigeerimine Ülesanded Tähtaeg Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Laste kõnedefektide kõrvaldamine ja koolis võimalike õppimisraskuste esinemise ennetamine 2003/2005 Töö lastega: 1. Rühmade väljavalik ja komplekteerimine 2. Laste diagnostika 3. Individuaal- ja üldtööplaani perspektiivide koostamine 4. Tunniplaanide elluviimine 5. Korrigeerimistöö tulemuste analüüs Logopeedid Logopeedid Töö pedagoogidega: 1. Metoodiline konsultatsiooniabi 2. Dokumentatsiooni pidamine Töö linnavalitsusega: 1. Konsultatiiv-metoodiline abi Töö lastevanematega: 1. Konsultatsioonid 2. Tundide külastamine Juhataja asetäitja Logopeedid Logopeediliste arengusuundade perspektiivid: 1. Analüütilise-sünteetilise tegevuse arendamine (mõttetegevuse kujundamine – analüüsimine, sünteesimine, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine) 2. Üldise kõnesüsteemi arendamine (foneetika-foneemiline, leksiko- loogilis-grammatiline kõnepool) 3. Hääldamishäirete kõrvaldamine (automatiseerimise, diferentseeri- mise seadmine) 4. Analüsaatorite arendamine (artikuleerimise nägemistaju, esemeline puutetaju, kinesteetiline käelaba, keeleasendi, huulte liikumise taju) 5. Motoorika arendamine 6. Logopeedilise töö tegemine, mis on kooskõlas kirjaoskuse ja emakeele õppekavaga Juhataja asetäitja Logopeedid Õpetajad 7. RESSURSSIDE ARENG • Investeeringute realiseerimine toimub vastavalt linnavalitsuse eraldatud eelarvevahendite mahule. • Osaliselt lastevanemate maksetest lapse lasteaias ülalpidamise eest, arvestusega 75 krooni kuus ja neist 25 krooni kuus õppematerjalide kulu. 1. Lapsevanemad maksavad toiduainete eest (söögiraha) arvestusega 13 krooni päevas. 2. Ühe lapse ülalpidamiskulud aastas on 206 180 krooni (2001. aasta seisuga). 3. Igal aastal esitatakse linnavalitsusse ligikaudne remondi-, soetatud asjade ja ruumide ülalpidamiskulu ning õppematerjalide eelarve. 7.1. Materiaalse baasi kindlustamise plaan Eesmärk või ülesanne Summa Tähtaeg Vahendid eesmärgi saavutamiseks Vastutav isik Tulemus 1. Kapitaalremont: • Hoone vundamendi ja välistrepi remont • Välisuste vahetamine • Katuse remont • Meditsiinilise bloki remont – lae soojendamine ja akende vahetamine • Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine 12 000 krooni 60 000 krooni 2003 2002 2003 2003 2003 1.1. Kiri linnavolikogusse 2003. ja 2004. aasta eelarvesse võtmiseks 1.2. Kiri linnavolikogusse katuse seisukorrast 1.3. Lepingud remondifirmadega Juhataja Juhataja Juhataja 2. Kosmeetiline remont: 8., 10., 1., 9., 5., 7. rühmas • Akende vahetus basseinis • Halli (talveaia) remont • Kehakultuurisaali remont • Uue hoone hallis linoleumi vahetamine • Juhataja kabineti remont • Lasteaia hoonetes radiaatorite vahetus 1 rühm – 20 000 krooni 12 000 krooni 5000 krooni 2003/2004 2005 2004 2005 2005 2005 2003 2003/2004 2.1. Lepingud remondifirmadega 2.2. Remondimaterjalide ostmine 2.3. Kiri linnavolikogusse vahendite eraldamise kohta 2.4. 2005. aasta eelarve kulude arvesse võtmine 2.5. Koostada akt radiaatorite seisukorra kohta Majandusjuhataja Juhataja Juhataja 7.2. Inventari soetamine Eesmärk või ülesanne Tähtaeg Orienteeruv maksumus (kroonides) Fond Vastutav isik Tulemus Soetamine: televiisor, videomagnetofon 2002 5000 Lasteaed Majandusjuhataja Konditsioneer basseini jaoks 2003 50 000 Linnavalitsus Juhataja Roostevabast terasest valamud rühmadesse, 3 tükki 2003/2004 6000 Lasteaed Majandusjuhataja Video-telerikapp 2003 1000 Lasteaed Majandusjuhataja Vaip 2×3, 2 tükki 2005 3000 Lasteaed Majandusjuhataja Kardinad 1. ja 9. rühmaruumi 2004/2005 2000 Lasteaed Majandusjuhataja Talveaeda purskkaev 2004 3000 Lasteaed Majandusjuhataja Kunstjõulupuu saali jaoks 2004 3000 Lasteaed Juhataja Ribikardinad 7. rühma jaoks 2005 2000 Lasteaed Majandusjuhataja Tšiževski lühtrid, 2 tükki 2004/2005 3000 Lasteaed Majandusjuhataja 7.3. Köögi arendamine Ülesanded Tähtaeg Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Köögitööliste atesteerimine ja nende töökoha varustamine 2002 1. Atesteerimisdokumentide koostamine: • sisekontroll • toiduvalmistamise tehnoloogia • ligikaudne menüü kuuks ajaks • köögitööliste atesteerimine Juhataja Vanem meditsiiniõde 2002 2. Tellida firmalt «Bestmark» köögitoimkonna varustamise plaan Juhataja 2002 2002 2003 2004 2005 2004/2005 2005 3. Vastavalt plaanile soetada: • Külmutuskambrid • Potid • Nõudepesulaud • Töötlemislauad • Elektriline keedukatel • Potid • Väljajagamisnõud rühmadele: teekannud, potid, kausid • Kapp toiduainete hautamiseks 2 tk 3 tk 3 tk 3 tk 1 tk 4 tk 10 000 kr 8000 kr 25 000 kr 15 000 kr 40 000 kr 6000 kr 20 000 kr Majandusjuhataja 2004 4. Köögi remont täiendava ukse paigaldusega 15 000 kr Majandusjuhataja 7.4. Infotehnoloogia arendamine Ülesanded Tähtaeg Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Infotehnoloogia: arvutitega varustamine ja arvutiprogrammide rakendamine 2002 Laserprinteri soetamine Programmi litsentside omandamine Sisestada dokumentatsioon arvutiprogrammidesse Personali väljaõpe arvutiga töötamiseks (algajate kursused) Arvuti soetamine Juhataja 2003 Välja töötada igapäevase menüü toiduprogramm Skänneri soetamine Personali väljaõpe arvutiga töötamiseks (tasuta kursused) Majandusjuhataja Juhataja Majandusjuhataja Internetiga liitumine Uute programmide litsentseerimine Juhataja Ruumide varustamine arvutiga töötamiseks 2005 Kiri linnavolikogusse täiendavate vahendite eraldamise kohta Arvuti soetamine Majandusjuhataja 8. VASTASTIKUNE KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA Ülesanded Tähtaeg Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus 1. Lastevanemate kaasamine haridustöösse 2003 1.1. Lastevanemate koosolek: perekonna roll arengukava elluviimisel 1.2. Lastevanemate informeerimine laste arengutaseme ja tervise seisundist • «Portfoliumi» mapid 1.3. Korraldada individuaalne kondul- tatsioon lastevanematele laste kasvatus- ja arenguküsimustes 1.4. Viia läbi igal aastal «Avatud uste päevi» 1.5. Esinemine raadios «Lastele eesti keele õpetamine» 1.6. Näitused koos vanematega 1.7. Pidude, tundide külastamine 1.8. Hoolekogu töö Juhataja Õpetajad Juhataja asetäitja Juhataja Eesti keele õpetajad Juhataja asetäitja Juhataja 2. Korraldada haridusteenused lastele, kes ei käi lasteaias 2003 2004 2004 2.1. Välja selgitada, millised lapsed ei käi lasteaias, nende vajadused 2.2. Läbi viia diagnostika laste seas, kes ei käi lasteaias 2.3. Organiseerida «Beebikool» väikelastele Juhataja Juhataja asetäitja Vanem meditsiiniõde Juhataja 3. Korraldada bas- seini külastamise tasuline teenus 3.1. Läbi töötada teenuste eelarve ja basseini külastamise aeg Juhataja Ujumistreener 9. MUUD KOOSTÖÖSIDEMED Ülesanded Tähtaeg Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus 1. Sidemed õppe- asutustega – Tallinna Pedagoo- gilise seminari, Tallinna Peda- googikaülikooli, Tartu Ülikooli, Narva Kõrgkooli, täiendus-õppe- keskustega 2002 2003 2004 2005 1. Saata pedagoogid täiendusõppe- kursustele: • 2 logopeedi ja 3 õpetajat • 2 muusikaõpetajat • 2 kehakultuuriõpetajat • 2 juhtimisõpetajat • Seminaride ja loengute külastamine Juhataja 2. Sidemed vabariigi ja välisriikide lasteaedadega 2003 2002/2005 2. Korraldada sidemed: • Kohtla-Järve, Narva, Tallinna eesti lasteaedadega Jätkata sidemeid lasteaedadega: •«Tšipoliino» Narvast • Rootsist ja Soomest Juhataja Juhataja 3. Sisukate side- mete loomine munitsipaal- asutuste ring- konnaga 3. Välja selgitada ja läbi töötada täiendavad võimalused vastastikuseks koostööks: • linnavalitsusega • perearstidega • laste loomingukeskusega «Ulei» • muusikakooliga • teatriga «Ilmarine» • koolidega Juhataja 10. TÄIENDUSÕPE Pedagoogid 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Õpetajad 3 13 2 2 3 3 Logopeedid 2 Muusikaõpetajad 2 Kehakultuuri õpetajad 2 Logopeediliste rühmade õpetajad 3 Juhataja 1 Juhatuse reserv N. Lapina I. Jegorova 2 Õpetaja abid 2 2 2 5 Kokad 2 2 Meditsiiniõed 1 1 KOKKU: 5 15 10 8 8 8 11. TÖÖKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Normatiiv-õiguslikud aktid, mis reguleerivad lasteaia tegevust: • Koolieelsete lasteasutuste seadus alates 09.03.1999 • Alushariduse raamõppekava alates 15.10.1999 • Lasteõiguste konventsioon • Lastekaitseseadus • Tervisekaitseseadus Lasteaial on oma põhikiri, mille on kinnitanud linnavolikogu, ka on kinnitatud «Sisekorra eeskirjad». Lasteaia töötajad täidavad töökohustusi vastavalt ametijuhendile. Iga töötajaga on sõlmitud tööleping. Töösuhteid reguleerib Eesti tööseadusandlus: • töölepingu seadus; • puhkuseseadus; • tööaja ja puhkeaja seadus; • palgaseadus jm. Töötajate õigused osaleda lasteaia juhtimises • Õppenõukogu • Tööalane nõupidamine • Pedagoogiline tund • Ümarlaud • Ankeetimine • Meditsiin-pedagoogiline nõupidamine Lasteaia töökollektiivi juhtimine • töö hindamine teenete kohaselt; • vastastikuse usalduskliima tagamine; • pideva meisterlikkuse täiustamise arvestus; • kindlad eesmärgid ja ülesanded; • sisekontroll; • lasteaia traditsioonidest kinnipidamine; • pedagoogide moraalne koodeks. Õpetaja tegevuse kriteeriumid ja hinnang • Töö aastaaruanne • Avatud tundide läbiviimine • Osalemine õppenõukogudel • Noorte õpetajate õpetamine • Konsultatsioonide läbiviimine • Rühma mikrokliima • Töö lastevanematega • Dokumentatsiooni pidamine • Mittestandardsete õppemeetodite kasutamine • Osalemine lasteaia lastehommikutel ja ühiskondlikus elus • Töötajate vastastikused suhted 12. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE Arengukava uuendamine toimub samas korras kui arengukava kinnitamine. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. Väljavõte lasteaia «Rukkilill» õppenõukogu koosoleku protokollist nr 2, 20.09.2002 Kohal: 24, puudus 5 õpetajat Päevakord: arengukava 2002–2005 arutamine Otsustati: võtta vastu lasteaia arengukava Väljavõte lasteaia «Rukkilill» hoolekogu koosoleku protokollist nr 3, 23.09.2002 Kohal: 8 liiget, puudus 4 Päevakord: arengukava 2002–2005 arutamine Otsustati: võtta vastu lasteaia arengukava Sillamäe Linnavalitsuse 6. veebruari 2003. a määruse nr 2 lisa 3 LASTEAIA «JAANIUSSIKE» ARENGUKAVA 2003–2005 1. SISSEJUHATUS Koolieelse lasteasutuse «Jaaniussike» arengukava on koostatud aastateks 2003–2005. Arengukavas on lasteaia teatud ülesannete nägemus (missioon), asjade praegune olukord ja tulevikuvaade lasteasutuse arengust. Ühiskond ja lasteaiad (kui osa ühiskonnast) elavad praegu kiiresti muutuval ajal. Ka muutub pidevalt lasteasutuste roll ühiskonnas. Lasteaedade süsteemis on loodud sellised tingimused, mis annavad võimaluse oma tegevust iseseisvalt koordineerida, arvestades seejuures riigi seadusandlust. Lasteaial on küllalt õigusi ja selle tagajärjel võtab ta endale suure vastutuse laste kasvatamise ja õpetamise eest. Lastevanemad esitavad üha kõrgemaid nõudmisi koolieelsele haridusele ja see suurendab nõudmisi personali professionaalse ettevalmistuse osas. Lasteaia «Jaaniussike» arengukava on linna arengukava üks osa. Elu ei seisa paigal ja seepärast vajab ka antud arengukava muudatusi. Arengukava koostamisest võtsid osa juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, pedagoogid, meditsiinipersonal, hoolekogu liikmed. 2. MISSIOON Lasteaed «Jaaniussike» on munitsipaalõppeasutus, mis tagab eelkooliealiste laste hooldamise ja alushariduse omandamise. Põhitegevus on: • Laste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine, eelduste kujundamine, mis aitavad toime tulla igapäevase elu ja koolis õppimisega. • Lastevanematele abi osutamine õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamiseks. • Lasteasutuse materiaalse heaolu tõstmine, olmetingimuste parandamine laste mugavamaks eluks, nende arengut soodustavate tingimuste loomine. • Personali kvalifikatsiooni ja ametialaste oskuste täiendamine. 3. LASTEASUTUSE ARENGUSTRATEEGIA Lasteaia arengukava lähtub linna hariduse arengukava perspektiividest. • Lasteasutus peab olema konkurentsivõimeline, avatud ja muutuv vastavalt aja nõudmistele. • Õppe-kasvatustegevuse korraldamine arvestades iga lapse individuaalset eripära ja võimalusi. • Tingimuste loomine ja töö korraldamine lasteaia rühmades, kus esineb kõnepeetust. • Meditsiiniline teenindamine ja kontroll lasteaia rühmades, kus on palju külmetushaigustega lapsi. • Raviprofülaktiline töö lastega, kellel on rühi- või jalalabade häireid. • Lapsinvaliididega toimub arendav töö. • Ööpäevaringsete lasterühmade töö. • Tihe koostöö perekonna ja lasteaia vahel kõigis küsimustes, mis on seotud laste kasvatamise ja õppetööga. • Luua tingimused personali täiendusõppe parandamiseks, riigikeele õppimiseks. • Koostöö kohaliku omavalitsusega kõigis küsimustes, mis on seotud lasteasutuse arengu, töötajate ja majandustegevusega. • Arendada loomingulisi koostöösidemeid teiste linnakoolide, lasteloomingukeskuse «Ulei» ja lasteraamatukoguga. 4. LASTEAIA ÜLDANDMED Lasteaed «Jaaniussike» avati 1987. aasta märtsis. Lasteasutuse aadress: Gagarini 7a, 40232 Sillamäe Registreerimisnumber: 75013463 Lasteaed «Jaaniussike» on munitsipaallasteasutus. Lasteasutus tegutseb koolieelsete lasteasutuste seaduse, lasteasutuse põhikirja, lasteaia põhimääruse, Haridusministeeriumi normatiivaktide, linnavalitsuse ja linnavolikogu käskkirjade ning korralduste alusel. Lasteaed on ette nähtud 1–7 aasta vanustele lastele. Esialgse projekti järgi on lasteaed arvestatud 11 lasterühmale. 2001.–2002. õppeaastal töötas 8 rühma. Alates 1. septembrist 2001. a on lisandunud veel kaks rühma, mis tulid suletud lasteaiast sanitaarset tüüpi «Laduški». Käesoleval ajal tegutseb 10 rühma, kokku 170 last. Neist neli rühma on nõrkadele ja tihti põdevatele lastele (kaks on ööpäevaringse tööga), üks logopeediline rühm. Rühmad moodustatakse lastevanemate soovist, laste terviseseisundist ja perearsti suunamisest lähtudes. Ühe rühma ruumid on ümber kujundatud füüsilise tegevuse ja füsiokabinetiks, mis on varustatud kaasaegsete seadmetega. Lasteasutuses on ka muusikasaal, massaažikabinet, bassein, logopeedikabinet, eesti keele kabinet, metoodikakabinet ja arstikabinet. 4.1. Lasteasutuse rühmade koostamine 1. septembri 2002. a seisuga 1. rühm 2–4-aastased 18 last 2. rühm 2–3-aastased 13 last (sanatoorne) 3. rühm 2–4-aastased 18 last (sanatoorne) 4. rühm 2–3-aastased 15 last (sanatoorne) 5. rühm 4–5-aastased 20 last 6. rühm 5–6-aastased 19 last (sanatoorne) 7. rühm 4–6-aastased 16 last (sanatoorne) 8. rühm 6–7-aastased 21 last (Hea algus) 9. rühm 6–7-aastased 19 last 10. rühm 1–3-aastased 14 last Laste kooliminek: Kooli lõpetamine: 2003. aasta – 37 last 2003. aasta – 40 last 2001. aasta – 22 last 2004. aasta – 26 last 2002. aasta – 19 last 2005. aasta – 29 last Lasteaeda laste vastuvõtmise prognoos 2003.–2005. aastani 2003. aasta 2004. aasta 2005. aasta 8. rühm – 14 last 6. rühm – 12 last 5. rühm – 14 last 9. rühm – 14 last 7. rühm – 7 last 7. rühm – 9 last 2. rühm – 7 last 4. rühm – 5 last 10. rühm – 4 last Prognoos näitab, et tulevikus võib lasteaialaste arv langeda kuni 160 lapseni, erilist muret tekitab 2003. aasta, kui kooli läheb 40 last. 5. LASTEASUTUSE KOONDANALÜÜS TUGEVAD KÜLJED • Suurepärane asukoht linnas. • Siseõue olemasolu sõimerühmadele. • Igal rühmal oma nägu. • Kogenud, haritud pedagoogiline ja meditsiinipersonal. • Terviserühmade olemasolu. • Ööpäevaringsete rühmade olemasolu. • Logopeedilised rühmad. • Hea infrastruktuur (metoodiline kabinet, muusikasaal, eesti keele kabinet, bassein, füsiokabinet, massaažikabinet). • Personali valmisolek enesetäiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. S MEIE VÕIMALUSED • Informatsiooniruumi laiendamine (internet, metoodiline kirjandus, ekskursioonid, sõidud). • Lasteaia imidži loomine, oma traditsioonid. • Uute pedagoogiliste ja metoodiliste tehnoloogiate kasutamine. • Programm Phare – integreerimine Eesti ühiskonda (eesti keel). • Laste huviringide organiseerimine. • Personali puhketoa sisustamine. • Psühholoogi viimine lasteaia koosseisu. W O NÕRGAD KÜLJED • Ebapiisav side lastevanematega. • Kogemuste jagamine pedagoogide vahel on väike. • Oskamatus analüüsida oma tööd. • Eesti keele oskus on ebapiisav. • Ebapiisav tehniline varustatus. • On vajalik hoone ja paljude ruumide remont. • Alade mänguvarustus on ebapiisav. • Töötajate madal palgatase. T OHUD • Võimalik laste arvukuse vähenemine, järelikult ka rühmade vähenemine. • Töötus, lastevanemate maksevõimetus. • Üksikvanematega perede suurenemine, seoses sellega perekasvatuse defitsiit. • Narkomaania ja selle tagajärjel vaimse arengupeetusega laste arvukuse tõus. • Ebapiisav finantseerimine. 6. FUNKTSIONAALNE JUHTIMINE

6.1. Personal 1. septembri 2002. aasta seisuga on kokku 66 inimest. Neist: Pedagooge – 28 Meditsiinitöötajaid – 5 Pedagoogi abilisi – 18 Teenindavat personali – 15 Pedagoogid: Vanuse järgi: Hariduse järgi: Pedagoogilise staaži järgi: 25–29-aastased – 4 kõrgharidus – 8 1–9 aastat – 5 30–39-aastased – 6 kesk-eriharidus – 20 10–19 aastat – 12 40–49-aastased – 12 20–29 aastat – 9 50–57-aastased – 6 30–39 aastat – 2 Kvalifikatsiooni täienduskursuseid 160 tunni mahus on läbinud 16 pedagoogi, 5 inimest läbivad 2002. aasta jooksul. Oleks vaja kursusi muusika ja kehalise kasvatuse õpetajatele. Pedagoogikakooli kaugõppes (koolieelses osakonnas) on 4 inimest, pedagoogika instituudis (koolieelne teaduskond) on üks inimene. Kõik pedagoogid peavad õppima eesti keelt. Selleks, et tulevikus suurendada programmi «Hea algus» rühmasid, tuleb koolitada personali antud programmi raames. Meditsiinitöötajad: Vanuse järgi: Hariduse järgi: Pedagoogilise staaži järgi: 40–50-aastased kõrgem – 1 15–25 aastat – 1 50–57-aastased kesk-eriharidus – 4 üle 25 aasta – 4 Kvalifikatsiooni täienduskursusi ja meditsiinipersonali atesteerimine toimub regulaarselt. Köögitöölised on läbinud toiduainete hügieeni kursused 2002. aastal. Vaja oleks kvalifikatsiooni täienduskursusi pedagoogi abilistele. 7. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ Õppe-kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, milles on määratletud õppe eesmärgid ja sisu, omandatavate teadmiste kirjeldus, nende koguse ja hindamismeetodid, lähtudes koolieelsest raamõppekavast. Üks lasteaiarühm töötab programmi «Hea algus» järgi. Lasteaia õppekava koostamiseks olid koostatud eri töögrupid. Õppekava kinnitati osade kaupa õppenõukogudel ja hoolekogu istungitel 2001.–2002. õppeaastal. Praegu toimub veel töö mõnede lõikude kallal, lisatakse teemasid, käsitletakse lisasid, eriti laste kehalise kasvatamise, eesti keele õpetamise ja logopeedilise töö osas. 7.1. Õppe-kasvatustegevuse suundade prioriteedid 1. Laste tervise kaitse ja tugevdamine • Laste tervise tugevdamise eesmärgiks lasteasutuses on tervisliku eluviisi kujundamine, lapse tervise hoidmine ja tugevdamine, haigestumise ja krooniliste haiguste vähendamine, aga samuti lapsele vajalike arengutingimuste loomine, mis arvestab tema füüsilisi võimeid. • Psühholoogiliselt meeldiva atmosfääri loomine lasteaias, laste närvisüsteemi hoidmine stressi ja üleväsimuse eest. • Tervistavate kehakultuuriürituste täiendamine, uute võimaluste otsimine tööks lastega, kes on tihti haiged; lastel, kellel on rühi- ja jalalabade häireid; lapsinvaliididega. 2. Lapse haridusvajaduste täielik rahuldamine. Eesmärk on lapse intellektuaalne areng, isiksuse arendamine • Uute efektiivsete meetodite kasutamine pedagoogilises töös laste vaimsete ja loominguliste võimete arendamisel. • Arengukeskkonna loomine lasteaias vastavalt laste vanusele. • Teadmiste suurendamine Eestist, tutvudes eesti keele, looduse, rahvatraditsioonide ja -kultuuriga. • Grammatiliselt õige emakeele õpetamise tagamine, korrigeerimistöö lastega, kellel esineb kõnehäireid. 3. Koostöö lastevanematega kõigis küsimustes, mis puudutavad õppe- ja kasvatustööd. 7.2. Õppe-kasvatustöö prioriteetsete suundade elluviimine 1. Laste tervise kaitse ja tugevdamine Ülesanded Aeg Üritused Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Laste tervistamise komplektsse süsteemi väljatöötamine ja realiseerimine 2002.–2003. õppeaasta Laste tervisliku seisundi diagnostika 2 korda aastas läbivaatus lastearsti ja meditsiiniõdede poolt Lastearst, meditsiiniõed Laste füüsilise arengu diagnostika 2 korda aastas kontrollmõõtmised kehakultuuri tundides Kehakultuuri- õpetaja Pere sotsiaal- psühholoogilise kasvatusaspekti väljaselgitamine Lastevanemate ankeetimine, vestlused, vaatlused, spetsialistide konsultatsioon Rühma- õpetajad, meditsiini- personal Tervistav keha- kultuuritöö lastega Laste küllaldase liikumisaktiivsuse kujundamine päeva jooksul Rühmaõpetaja, kehakultuuri- õpetaja, ujumisõpetaja Raviprofülaktilised üritused Laste terviserühma väljaselgitamine, ravikehakultuuri rühmade kujundamine, massaaž, füüsiokabineti töö, bassein Lastearst, meditsiiniõed Koostöö laste- vanematega laste tervisliku eluviisi korraldamisel Kohtumised, konsultatsioonid, avatud õppe- ja tähtpäevade üritused, ühised puhkepäevad, matkad Rühmaõpetaja, kehakultuuri- õpetaja, ujumisõpetaja, meditsiini- personal Pedagoogilise ja meditsiinipersonali kvalifikatsiooni täiendamine antud teemal Õppenõukogud, konsultatsioonid, seminarid, kirjandus- ülevaade, kursused Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Materiaaltehniline kindlustamine Basseini renoveerimise projekt, Tšiževski seinavalgustite ja lühtrite soetamine, basseini abiruumide remont Juhataja, majandus- juhataja 2003.–2004. õppeaasta Laste tervistamis- süsteemi efektiivsuse hinnang Terviseseisundi ja füüsilise arengu diagnostika Lastearst, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Tervistavate ürituste korrigeerimine Uute tehnoloogiate juurutamine lähtudes töökogemustest, uuest kirjandusest Lastearst, meditsiini- personal Laste elutegevuse korraldamise optimaalsete režiimide läbitöötamine Liikumisrežiimide diferentseerimine vastavalt laste tervise- seisundile Lastearst, rühma- õpetajad Tervistava programmi väljatöötamine suveperioodiks Selle elluviimine Lastearst, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Vahepealsete kokkuvõtete tegemine tervistavate ürituste toimumise kohta Töös osalejate nõupidamised, lastevanemate koosolekud Juhataja, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Tervistava ravitöö korraldamine lapsinvaliididele Tervistava ravitöö planeerimine lapsinvaliididele, tingimuste loomine Juhataja, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Materiaaltehniline kindlustamine Basseini veehoidla, veepuhastussüsteemi renoveerimine, akende ja uste vahetus Juhataja, majandus- juhataja 2004.–2005. õppeaasta Laste tervise dünaamika välja- selgitamine Haigestumise, kohanemise diagnostika, analüüs, lapse tervisekaardi koostamine Lastearst, meditsiini- personal, erialaõpetajad Laste praktiliste karastamis- ja tervistamismeetodite täiendamine Seminarid, konsultatsioonid, avatud üritused pedagoogidele ja lastevanematele Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal, lastearst Lapsinvaliididega tervistava ravitöö korrigeerimine Võimaluse korral nende jaoks eraldi rühma kohandamine Juhataja, lastearst Lastevanemate informatsioon laste arengutaseme ja tervise kohta Stendide, mapi, bülletäänide kujundamine, temaatiline kohtumine lastevanematega Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal, rühmaõpetajad Edaspidise töö perspektiivide määratlemine Juhataja, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal, arst Materiaal-tehniline kindlustamine Treeninguseadmete, spordimänguvahendite soetamine 2. Lapse haridusvajaduste täielik rahuldamine, eesmärk on lapse intellektuaalse, isiksuse arendamine Ülesanded Aeg Üritused Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Laste tunnetus- ja loomisvõimete arendamine 2002.–2003. õppeaasta Laste intellektuaalse, isiksuse arengu hinnang Testimine, lastetööde analüüs kaks korda aastas Rühma- õpetajad, spetsialistid Laste perekondliku sotsiaal-psühholoogilise kasvatuse aspekti väljaselgitamine Tutvumine perekondadega, laste elamistingimustega, lastevanemate ankeetimine, vestlused Rühma- õpetajad Arendava ainelise keskkonna loomine Pedagoogiliselt otstarbekohane sisustus rühmas Juhataja, rühma- õpetajad Lapse igakülgse arengu ja sihikindla pedagoogilise mõju analüüsi kooskõla Haridus-kasvatustöö planeerimine, toetudes lasteasutuse programmile, arvestades laste vajadusi, nende individuaalsust, soolisi iseärasusi Rühma- õpetajad, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Grammatiliselt õige emakeele õpetamise tagamine Õigeaegne laste kõne läbivaatus, logopeedide abi Rühma- õpetajad, logopeedid Vanematele kooli- eelikutele eesti keele õpetamine Mänguliste, arendavate tundide läbiviimine, mis on vastavuses programmiga Eesti keele õpetaja Ühe rühma kasvatuslik haridustöö «Hea algus» programmi järgi Laste elu planeerimine ja organiseerimine antud programmi järgi, analüüs Rühma- õpetajad Laste loominguline arendamine Rühmades teatri loomine, meelelahutuste korraldamine Rühma- õpetajad, muusika- õpetajad Eri koostöövormid kooliga Ühise tööplaani arutamine Astangu kooliga ja kõikide planeeritud ürituste läbiviimine Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Koostöö laste- vanematega laste kasvatamise ja õppetegevusega seotud küsimustes, nende võimete arendamine Kohtumised, konsultatsioonid, vestlused, temaatilised õhtud, meelelahutused lastevanemate kaasamisega, töö hinnang Rühma- õpetajad, spetsialistid Materiaal-tehniline kindlustamine Õppe-mängumööbli soetamine 6., 8. ja 1. rühmas, arendavate mängude jaoks magnetofonide ja arvuti, süntesaatori soetamine Juhataja, majandus- juhataja 2003.–2004. õppeaasta Laste intellektuaalse, isiksuse arengu hinnang Testimine, vaatlus, lastetööde analüüs Rühma- õpetajad, spetsialistid Arendava ainelise keskkonna korrigeerimine Õppevahendite ja mängude täiendamine rühmades Rühma- õpetajad Grammatiliselt õige emakeele õpetamise tagamine Teise logopeedilise rühma avamine Logopeed, juhataja Koolieelikutele (vanem rühm) eesti keele õpetamine Eesti keele kabineti sisustamine Eesti keele õpetaja Rühmade arvu suurendamine, mis töötavad «Hea alguse» programmi järgi Õpetajate ja õpetaja abi kursustele saatmine, rühmade moodustamine, töö lastevanematega programmi tutvustamiseks Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal, rühma- õpetajad Laste loominguliste võimete arendamine Laste folkloorirühma, teatristuudio, muusikatoa organiseerimine Muusika- õpetaja, rühmaõpetaja Koostöö analüüs kooliga Ühine planeerimine ja töö koos Astangu kooliga Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Koostöö analüüs lastevanematega laste kasvatamise ja õppetegevusega seotud küsimustes, nende võimete arendamine Õppenõukogudel vahepealsete tulemuste kokkuvõtmine tehtud tööst lastevanematega Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Materiaal-tehniline kindlustamine Mänguseadmete täiendamine rühmades, didaktiliste mängude soetamine mõtlemise, tähelepanu, mälu, kõne jne arendamiseks Rühma- õpetajad, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 2004.–2005. õppeaasta Õppe-kasvatustegevus lastega, lähtudes laste intellektuaalse arengu analüüsist Aluseks lasteasutuse õppekava, programm «Hea algus» Laste intellektuaalse arengu dünaamika väljaselgitamine Rühma- õpetajad, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Laste õppe-kasvatustöö praktiliste meetodite täiendamine Seminarid, konsultatsioonid, õppenõukogud, avatud üritused pedagoogidele ja lastevanematele Juhataja, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Informatsioon lastevanematelt laste vaimse arengu ja loominguliste võimete kohta Näituste ja stendide kujundamine, temaatilised kohtumised lastevanematega Rühma- õpetajad Edaspidiste perspektiivide väljaselgitamine Töö analüüs, hindamine Pedagoogiline kollektiiv, hoolekogu Materiaal-tehniline kindlustamine Kaasaegse tehnoloogia, mängu-õppevahendite, mängude, mänguasjade soetamine Juhataja, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 3. Laste tutvustamine kodukoha, eesti ja vene rahvuskultuuriga Ülesanded Aeg Üritused Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Laste tutvustamine kodukoha, eesti ja vene rahvuskultuuriga 2002.–2003. õppeaasta Õppe-kasvatustegevus antud suunas, mis on rajatud lasteasutuse õppekava järgi «Kodukohaga ja kodukoha loodusega tutvumine», Spetsiaalselt organiseeritud tunnid, ekskursioonid, vaatlused, sihipärased jalutuskäigud lastega Rühma- õpetajad «Eesti ja vene folklooriga tutvumine» Teatraliseeritud mängud ja muusikalised meele- lahutused Rühma- õpetajad, muusika- õpetajad Eesti ja vene rahva- kunstiesemetega tutvumine Tunnid, ekskursioonid muuseumi, näitused Rühma- õpetajad Tutvumine rahvusliku dekoratiivtarbekunstiga Tunnid, ekskursioonid muuseumi, näitused Rühma- õpetajad Kirjanduse, muusika ja maalikunstiga tutvumine Tunnid, ekskursioonid muuseumi, näitused Rühma- õpetajad Õpetajate täiendus- koolitus antud teemal Seminarid, konsultatsioonid, õppenõukogud, sõidud, ekskursioonid, kogemuste vahetus Rühma- õpetajad Vanemate kaasamine antud teemal Konsultatsioonid, ekskursioonid, ühised temaatilised õhtud, loomingulised kohtumised Rühma- õpetajad 2003.–2004. õppeaasta Kodulinna, kodu- kohaga tutvumise töö efektiivsuse hindamine Vahepealsete kokkuvõtete tegemine, fotoalbumite, videofilmide kujundamine Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Rahvaloominguga tutvumise jätkamine Lastele rahvalaulude, rahvaviiside, rahva- tantsude jne õpetamine Muusika- õpetajad Saadud teadmiste ja muljete peegeldamine kujutamis- ja töötegevuses Lastejoonistuste näitus Rühma- õpetajad Eesti keele kabineti täiendamine eesti olme-, riietus- ja kunstiesemetega Rahvariiete õmblemine lastele ja täiskasvanutele Majandus- juhataja 2004.–2005. õppeaasta Eesti keele süvaõppega rühma avamine Riigikeele oskusega töötajate valimine Juhataja Eesti keele õpetaja koormuse suurendamine kuni ühe inimese koha võrra Töö nii laste kui pedagoogidega Juhataja Eesti keele kabineti, rühmade täiendamine abimaterjalidega Rühmades nurgakeste, albumite, mappide kujundamine Eesti kohta Õpetajad Rahvatraditsioonide sisseviimine lasteaiaellu Rahvakalendri täht- päevade temaatilised peod ja meelelahutused laste ja lastevanematega Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 8. TÖÖ LASTEVANEMATEGA Aastast aastasse suurenevad lastevanemate nõudmised lasteaia suhtes, sellepärast võtavad lastevanemad otsuste vastuvõtmisest, mis puudutavad lasteasutuse arengut, aktiivselt osa. Laste õppe- ja kasvatustegevuse käigus pakub lasteaed ainult ühte külge, mis ilma teise külje – perekonnata – ei suudaks saavutada edu. Kaasaegne lähenemine koolieelsele alusharidusele eeldab lastevanemate kaasamist lasteaia elu planeerimisse, tema korraldamisse, laste arengu hindamisse. Perekonna ja lasteaia ees on mitu küsimust: kuidas tõsta eri tegevusviiside tulemuslikkust, kuidas aidata lapsel leida see, mis teda tegelikult huvitab. Lasteaias käivate laste perekonna sotsiaalne pilt Täispered (kahe vanemaga) 117 Üksikvanemaga pered 51 Üks vanematest on töötu 53 Mõlemad vanemad on töötud 14 Kõrgharidus 23 Kesk- või kesk-eriharidus 251 Lõpetamata keskharidus 11 Ühe lapsega pere 92 Kahe lapsega pere 70 Kolme lapsega pere 6 Töö lastevanematega Ülesanded Aeg Üritused Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Tihe koostöö laste- vanematega kõikides laste õppe- ja kasvatusküsimustes Iga õppeaasta jooksul Hoolekogu valimine ja koosseisu kinnitamine Koosolekud rühmades, kohtumised lastevanematega septembris Juhataja Hoolekogu tööplaani koostamine Hoolekogu istung õppeaasta alguses Hoolekogu esimees, juhataja Hoolekogu töö Lasteaia tööplaani kinnitamine õppeaastaks Hoolekogu esimees Laste söögiraha suuruse kinnitamine Jooksvate küsimuste lahendamine, mis tulenevad aastasest töökavast Arengukava koostamistöös osalemine, laste arengukava kinnitamine Rühma lastevanemate koosolekud Laste kasvatus – õppeküsimuste, lasteaiatöö, töötulemuste arutamine Rühma- õpetajad Avatud uste päevad Erinevate laste tööviiside tutvustamine Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal Puhkeõhtud Lastega ühised peod ja meelelahutused Rühma- õpetajad, muusika- õpetajad Ühised spordi- ja üksteise tundmaõppimise üritused Matkad, ekskursioonid, sportlikud meelelahutused Rühma- õpetajad, kehakultuuri- õpetajad Informatsioon lastevanematele Rühmastendide, temaatiliste mappide, lastetööde näituste, portfolio kujundamine Rühma- õpetajad Pedagoogiline ja metoodiline propaganda Spetsialisteide konsultatsioon lastevanematele Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 9. RESSURSSIDE ARENG 9.1. Lasteaia eelarve analüüs Nr Ssisu 2002. aasta 2003. aasta 2004. aasta 2005. aasta 1 Linna eelarve 3 478 830 3 544 447 2 Riigi eelarve 24 000 3 Lastevanemate osalusmakse lapse ülalpidamise eest 129 530 118 250 4 Linnaväliste laste kohamaks 168 000 9.2. Ressursside areng Investeeringute realiseerimine toimub vastavalt linnavalitsuse eraldatud eelarvevahendite mahule Ülesanded Aeg Üritused Eesmärgi saavutamise vahendid Vastutav isik Tulemus Lasteasutuse materiaal-tehnilise baasi parandammine 2003. õa Köögitööliste atesteerimine Valgustite vahetamine Toidunõude, laudade vahetus Duširuumi remont Juhataja Majandus- juhataja Hoone ja territooriumi korrashoid Katuse remont Maa-ala inventari remont ja uuendamine Juhataja Majandus- juhataja Basseini renoveerimine Ujumissaali remont (akende, uste, vooderkahhelkivide vahetamine), valgustite ja vee puhastussüsteemi vahetamine, veehoidla täielik remont Juhataja Majandus- juhataja Varustamine kaasaegse õppe-tehnoloogiaga Kosmeetiline remont 8. ja 9. rühmas. Nende rühmade varustamine õppe-mängumööbliga, magnetofonide soetamine Juhataja Majandus- juhataja 2004. õa Hoone ja territooriumi korrashoid Hoone fassaadi remont ja uste-akende vahetamine Maa-alade inventari remont ja uuendamine Juhataja Majandus- juhataja Varustamine kaasaegse õppe-tehnoloogiaga Kosmeetiline remont 5. ja 10. rühmas. Rühmade varustamine õppe-mänguseadmetega Juhataja Majandus- juhataja 2005. õa Hoone ja territooriumi korrashoid Välisverandadele elektri sisseviimine Signalisatsiooni vahetamine Trepikoja kosmeetiline remont Juhataja Majandus- juhataja Varustamine kaasaegse õppe-tehnoloogiaga Treeninguseadmete soetamine Juhataja Majandus- juhataja 10. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE Arengukava uuendamine toimub samas korras arengukava kinnitamisega. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. 11. LÕPPSÕNA Lasteasutuse arengukava muudatused võivad olla tingitud ühiskonnaelu dünaamilisusest ja uuendustest, majanduslikest ja sotsiaalsetest elutingimustest. Lasteaial on oma elurütm, ta kujundab ise oma traditsioone. Lasteaed kui organisatsioon töötab seda paremini, mida ettevalmistunum on tema personal, tegutsedes kooskõlas kui üks meeskond. Targalt tegutseda, see tähendab aru saada lasteaias toimuvatest protsessidest, mõista enda ees seisvaid probleeme, koostada ühiseid tegevusprogramme. Kõik see omakorda tagab optimaalse arengu ja õpetamise lasteasutuse erinevates laste vanuserühmades. Lasteaia töö toimub arvestades laste, lastevanemate ja lasteaia huvisid. Toetudes üldistele väärtushinnangutele ja eesmärkidele, meie: • teame, millises suunas me liigume, see on meie ühine asi; • püüame paremuse poole ja oleme võimelised täiustama oma tööd; • oleme võimelised õppima ja uute teadmiste kasutamisel omandama kogemusi. Väljavõte lasteaia «Jaaniussike» õppenõukogu protokollist nr 2, 26.11.2002 Osales: 29 inimest Puudus: 0 Päevakord: arengukava 2003–2005 arutamine. Otsustati: kinnitada lasteaia «Jaaniussike» arengukava aastateks 2003–2005. Väljavõte lasteaia «Jaaniussike» hoolekogu koosoleku protokollist nr 2, 03.12.2002 Osales: 10 inimest Puudus: 1 Päevakord: arengukava 2003–2005 arutamine. Otsustati: kinnitada lasteaia «Jaaniussike» arengukava aastateks 2003–2005. Sillamäe Linnavalitsuse 6. veebruari 2003. a määruse nr 2 lisa 4 LASTEAIA «HELEPUNASED PURJED» ARENGUKAVA 2003–2005 I. SISSEJUHATUS Ühiskonnas ei ole käesoleval ajal ühtset vaadet koolieelsele haridusele. On selline arvamus, et lasteaedu pole üldse tarvis, sest koolieelse hariduse võib usaldada lastevanemate kätesse, sest ainult neil on õigus otsustada, kus ja kuidas valmistatakse last ette tulevaseks kooliteeks. Võimalik, et mõnele väiksele osale Eesti elanikkonnast on selline variant vastuvõetav. Kuid analüütilised andmed näitavad, et koolieelseid asutusi vajab enamik vanemaid, kellel on koolieelikud. Mõistes seda ja säilitades seejuures lasteasutused, võib edukalt säilitada järglusseosed kahe hariduse (koolieelse ja alushariduse) vahel ning lahendada paljud sotsiaalsed küsimused. Muudatused lasteaedade tegevuses on seotud muudatustega ühiskonnas. Kuidas on muutunud lasteaed viimasel ajal? Täppis- ja õppekavade asemele on tulnud raamõppekava. On peatunud määruste tulek kõrgemalt poolt. Lasteasutus on muutunud paljude otsuste vastuvõtmisel iseseisvaks. Seni tekitab see ebakindlust ja hirmu vigade tegemise kartuses. Lastevanemad esitavad üha kõrgemaid nõudmisi koolieelsele haridusele. See suurendab nõudmisi personali professionaalse ettevalmistuse osas. Siit lähtuvad omakorda uued ülesanded. Halb ökoloogiline ümbruskond ja sotsiaalsed probleemid mõjutavad laste tervist ja nende psühholoogilist seisundit. Suureneb närviliste ja rahutute laste ning nahahaiguste osakaal. Karmid tööturutingimused ja sotsiaalsed probleemid sunnivad vanemaid andma väikelapsi lasteaedadesse üha varem. 2002. aastal tuli 14 väikelapsest kaheksa lasteaeda 8–10-kuusena. Linna lasteaedades täheldatakse üha enam konkurentsi ilmnemist. Vanemad nõuavad, et nende lapsed saaksid rohkem teadmisi – see on vajalik, et toime tulla ja edasi jõuda õpingutes ning elus. Tähtis edu tingimus on kasvatuse kõrge kvaliteet. Endiselt on tähtis ka see, et lapsega tegelev täiskasvanu hoolitseb tema eest, ümbritseb teda soojuse ja õrnusega. Lasteaia põhiline tegevus on kasvatuslik õppetöö. Peale selle ka mitmesugune täiendav tegevus, mis on tihedalt seotud põhitegevusega. Põhitegevuse hulka kuulub koostöö perede ja kooliga, lasteaia juhtimine, laste ülalpidamine ja nende meditsiiniline teenindamine, sotsiaaltöö ja kultuuriüritused. Abitegevuse hulka kuulub personali professionaalse ettevalmistuse täiendamine, majandustööd (remont, toitlustamine). Sellist abitegevust nagu raamatupidamine peetakse vastavas linnaasutuses (linnaraamatupidamine). Lasteaia «Helepunased purjed» arengukava on linna arengukava osa. Seepärast ei saa me teha oma tööd iseseisvalt, väljaspool linna haridusasutuste arengut. II. MISSIOON Lasteaed «Helepunased purjed» on ühiskondlik munitsipaalasutus kuni seitsme aasta vanustele lastele. Lasteaia eesmärk on kindlustada lastele mitmekülgne areng ja kasvatus. Lasteaed: 1. Hoolitseb laste tervise eest, kindlustab õige füüsilise arengu: • toitlustab täisväärtuslikult; • õpetab igakülgselt ja õigesti kasutama õhku, vett ja päikest; • viib läbi erinevaid üritusi haiguste ennetamisel. 2. Arendab vaimseid võimeid, kõnet, tahet, iseloomu, teostab kunstilist kasvatust, tutvustab lapsi ümbritseva maailmaga vahetu suhtlemisega Eesti looduse ja inimestega erinevate mängude ja tegevuste kaudu, samuti ekskursioonide ja jalutuskäikude kaudu. 3. Juurutab lastele oskusi iseseisvalt enda eest hoolitseda, hügieenilisi oskusi, tööharjumusi, õpetab lastele asju õigesti ja korralikult kasutama ning hoolikalt nendesse suhtuma. 4. Soodustab lapse kui isiksuse kujunemist üldinimlike väärtuste alusel, kes on võimelised aktiivseks eluks, tööks ja loominguks. 5. Pakub tuge lapse perekonnale õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel. 6. Soodustab laste ja nende vanemate ning lasteaiatöötajate integreerimist Eesti ühiskonda. III. STRATEEGIA Lasteaia strateegia lähtub linna arengukava perspektiividest. Selleks et lasteasutus oleks konkurentsivõimeline, avatud ja hästi täituv, tuleb: 1. alates 2003. aasta septembrist avada eesti keele süvaõppega grupp; 2. jätkata tööd «Mudilaste koolis», meelitades mudilasi lasteasutusse ja aidata nii kergemini rühmaga kohaneda; 3. kogu töö lasteasutuses planeerida ja läbi viia lähtudes lapse vajadustest ja pere koostööst. Kogu protsess teha dünaamiliseks ja uudseks; 4. luua tingimused pedagoogide täiendusõppe parandamiseks: pedagoogilise kõrghariduse saamine, riigikeele õppimine. IV. LASTEAIA ÜLDANDMED Lasteaed «Helepunased purjed» ehitati 1987. aastal. Lasteasutuse aadress: Geoloogia 18, 40233 Sillamäe. Registreerimisnumber: 75012015. Lasteaed «Helepunased purjed» on munitsipaallasteasutus, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, lasteaia põhimääruse, Haridusministeeriumi normatiivaktide ja lasteasutuse põhikirja alusel. Vastavalt koolieelsete lasteasutuste seadusele on vanuserühmad komplekteeritud järgmiselt: Vanus Rühmade arv Nimekirja koosseisus alates 1.–2. eluaastast 1 10 alates 2.–3. eluaastast 1 13 alates 3., 4., 5. eluaastast 1 20 alates 5., 6., 7. eluaastast 1 21 Kokku on 4 vanuserühma, nimekirja koosseisus 1. septembri 2002. aasta seisuga 64 inimest. Lasteaia tööaeg on viiepäevase töönädala puhul 12 tundi päevas. Lasteaia täituvus lastega ei vasta projekteeritud võimsusele nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel. Lasteaias on loodud kõik tingimused tööks koolieelikutega. Suurepärane ruumide valik: spordi-, muusikasaal, bassein, pildigalerii, fütobaar. Kõik rühmad on väga hästi kujundatud. On loodud eesti keele tuba. Lasteaeda ümbritseb roheline maa-ala, mille rajasid lasteaia töötajad: alale on põõsad ümber istutatud, on istutatud kümneid mände, kaski ja teisi taimi. Ümberringi on lilleaed. Suurt tuge pakuvad terviseürituste korraldamisel lähedal asuv laht ja männik. Soojal ajal käiakse seal lastega jalutamas. Selleks et osaliselt katta lasteaia ülalpidamise suuri kulutusi, on mõned ruumid antud rendile. Siin asuvad: linnaraamatukogu filiaal, stomatoloogiakabinet, lasteloomingukeskuse «Ulei» lasteringid, massaažikabinet. Kooskõlas lasteaia põhimäärusega on käesoleval ajal teoksil suured majapidamistööd: sõlmitakse erinevaid lepinguid tehnilise teenindamise, toiduainete kohaletoimetamise ja remonttööde osas. Seoses sellega kasvab vastutus. V. LASTEAIA KOONDANALÜÜS TUGEVAD KÜLJED 1. Tugev töötajate koosseis. Kõik pedagoogid on spetsialistid. 2. Kultuur-kasvatuslik tegevus on heal tasemel (tugevad traditsioonid, toredad peod). 3. Suurepärane ruumide valik. 4. Õpetajate valmisolek meisterlikkuse tõstmiseks. 5. Administratsiooni ja kogu kollektiivi kooskõla töös. 6. Õpetajate kohusetruudus ja distsipliin. S NÕRGAD KÜLJED 1. Ebapiisav tehniline varustatus (seadmed vananenud). 2. Eesti keele oskus on ebapiisav. 3. Riigikeele õpetamine ei ole vajalikul tasemel (õpetajad vahetuvad). 4. Nõrk lasteaiasisene kontroll. W O MEIE VÕIMALUSED 1. Uute tehnoloogiate, uute programmide rakendamine. 2. Palju iseseisvama rahandus- ja majandus- tegevuse pidamine. 3. Sisekontrolli sisseviimine. 4. On tekkinud uued võimalused eesti keele õppeks. 5. Pedagoogide täiendusõpe riigieelarve kaasabiga. T OHUD 1. Demograafiline faktor. 2. Ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks. 3. Kõlblus- ja kultuuriväärtuste kriis. 4. Üksikvanemaga perede suurenemine. 5. Töökohtade vähenemine. 6. Töötasu aeglane tõus. 7. Konkurents linna lasteaedade vahel. 8. Ühiskonnas puudub ühtne arvamus koolieelse hariduse kohta. VI. FUNKTSIONAALNE JUHTIMINE

VII. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ Õppekava on dokument, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid ja sisu, omandatavate teadmiste kirjelduse, nende suuruse ja hindamismeetodid, õppetöö alguse ja lõpetamise tingimused, samuti optimaalse õppeaja. Lasteaia õppekava koostamiseks moodustati eri töögrupid. Saavutati kokkulepe põhiliste eesmärkide ja nende saavutamisviiside osas. Õppekava kinnitati lasteaia õppenõukogul 2002. aasta septembris. Nii eelmise kui ka käesoleva õppeaasta jooksul arutatakse pidevalt kõiki õppekava osi, täpsustatakse, muudetakse ja lisatakse uusi teemasid. Sel moel tehti ümber eesti keele programm. Paljud muutsid programmis elementaarseid matemaatilisi arusaamu. Kõik pedagoogid on orienteeritud sellise keskkonna loomisele, mis soodustab lapse arengut, õppe- ja kasvatustegevuse ühtsete eesmärkide saavutamist, lapse füüsilist, kõlbelist ja sotsiaalset arengut, tema olmekompetentsust ja kooliks ettevalmistumist. Programmi realiseerimise metoodilised alused: • «Õppekava» programm; • alushariduse raamõppekava; • järeleproovitud metoodika, mida kasutatakse töös lastega; • M. Mantessori metoodika; • Pedagoogika- ja psühholoogiaklassikute tööd, sellised nagu J. J. Rousseau, E. Freid, Pestalozzi, I. Kant ja teised. Õpetaja roll pedagoogilises protsessis: • Lapse austamine. • Üleminek keelatavalt süsteemilt lubatavale. Lasteasutuses koostatakse plaan igaks õppeaastaks. See on lahutamatu õppekava osa. Aastaplaanis analüüsitakse eelmise perioodi tulemusi (väärtuste ja põhieesmärkide seisukohalt), kujundatakse konkreetsed eesmärgid ja ülesanded. Aastaplaanis kajastuvad kõik lasteaia tegevusvaldkonnad: • Kasvatustegevus ja õppetöö • Juhtimine ja mikrokliima • Koostöö lastevanemate, kooli ja omavalitsusega • Eelarve, majandusressursid • Teadmiste täiendamine LASTEAIA ÜLESANDED 2003.–2005. aastaks ARENGUVALDKONNAD Eesmärgid ja ülesanded Kuu- päev Toiming Abinõud eesmärgi saavutamiseks Vastutav isik Ligikaudne summa Laiendada laste teadmisi eesti kultuuri alal eesti keele õppimise, looduse tundmise ja rahvaloomingu tutvustamise kaudu 2003. aasta 1. Avada 3–4-aastastele lastele eesti keele süvaõppega rühm. 2. Suurendada eesti keele õpetaja töökoormust 0,25 kohalt 0,5 kohale. 1. Valida rühma jaoks riigikeele oskusega töötajad. 2. Ette valmistada rühm avamiseks. 3. Mitmekesistada tööd lastega eesti keeles: – tunnid – peod – kohtumised eesti lasteaialastega – tutvumine eesti rahvuskultuuriga Juhataja Juhataja 40 000 19 500 2004. aasta Täiendada eesti tuba eesti olmeasjade, riietuse ja kultuuri- esemetega. 1. Pedagoogide ja laste ekskursioon eesti taludesse. 2. Erineva eesti atribuutika (olmeasjade ja kultuuri- tarvete) soetamine. 3. Aktiivne eesti keele õpetamine lastele. 4. Töö eesti keele rühma lastevanematega omandatud teadmiste kinnistumiseks. Õpetajad Majandus- juhataja 1000 2005. aasta 1. «Minu Eestimaa» nurgakese kujundamine koolieelikute rühmades. 2. Teadmiste laiendamine Eestimaast. 1. Informatsiooni, illust- ratsioonide, piltide ja mitmesuguste esemete kogumine. 2. Ekskursioon loodusesse, looduskaitsealadele, ette valmistada folklooripidu eesti rahvaloomingu põhjal Õpetajad 2. Kasutada kaasaegseid õppeprotsessi lähenemisviise 2003 Õppenõukogu teemal «Tänapäevased õppeprotsessi lähenemisviisid ja nende seos koolieelse haridusega». 1. Kollektiivsed tundide külastamised. 2. Tutvus ja täiendamine uue metoodilise kirjan- dusega, kus kirjeldatakse kaasaegseid õppeprotsessi lähenemisviise. 3. Kolme õpetaja (I. Putškova, N. Mulina, O. Tihhonov) täienduskursused. 4. Läbi viia ankeetimine lastevanemate, õpetajate, laste seas, saades nii tagasisidet. Õpetajad Juhataja Juhataja 7000 2004 Arvutitehnika soetamine: – paljundusmasin – arvuti 1. Õpetajad valmistavad ette lastele erinevaid individuaalseid paljundus- materjale. Juhataja 2005 Pedagoogiline tund küsimusega «Õpetaja roll kaasaegses hariduses». 1. Täiendusõppekursused õpetajale I. Korobova. 2. Lasteaedade külastamine Tallinnas ja teistes kohtades. 3. Uue tehnoloogia juuruta- mine ja õppimine. Juhataja Juhataja Õpetajad Laste kõne arendamine 2003 Õppenõukogu teemal «Muinasjutt lapse elus». Töö lastega: • muinasjutu instseneering; • muinasjutukuu kõikides vanuserühmades; • tegelaste joonistamine; • maskide ja kostüümide valmistamine. Õpetajad Töö lastevanematega: • lastevanemate ankeetimine teemal «Kõik muinasjutust»; • muinasjuttude koostamine lastevanemate poolt; • lapsevanemad oma lastest (huvitavad lood, välja- mõeldised, fotod). Töö personaliga: – raamatukogude ja muinas- juttude kogumine; – muinasjuttude kogumine raamatuks. Õpetajad Õpetajad 2004 Õppenõukogu teemal «Erinevate tegevuste tähendus lapse kõne arengus». Töö lastega: • vestlused piltide järgi pildigaleriis; • reproduktsioonide, illustratsioonide, joonistuste vaatlemine; • maalikunsti tutvumis- programmi täitmine; • joonistamine; • vaatlusekskursioonid loodusesse, instseneerimine. Töö lastevanematega: – tundide (õppetöö) külastamine; – selle probleemi arutle- mine koosolekutel; individuaalne töö. Töö personaliga: – konsultatsioonid; – seminarid. Õpetajad Õpetajad Juhataja 2005 Metoodikakabineti täiendamine: – metoodilised õppevahendid; – selle teemakohase mate- riaalse baasi suurendamine. Jätkub töö: – lastega; – lastevanematega; – töötajatega. Juhataja Juhataja VIII. RESSURSSIDE ARENG Investeeringute realiseerimine toimub vastavalt linnavalitsuse eraldatud eelarvevahendite mahule. Lasteaias on suurepärane ruumide valik, mis soodustab lapse mitmekülgset arengut: spordi- ja muusikasaal, pildigalerii, bassein, hästi varustatud neli funktsioneerivat rühma; on võimalus avada veel kaks rühma. Toidublokis on olemas kõik hädavajalikud seadmed (külmkamber, elektriseadmed, elektrikatlad). Toidublokk valmistub vastavate nõudmiste täitmiseks (EV Valitsuse määrus nr 444 alates 30.12.99). Selleks tuleb teha palju kulutusi. Uuendatud on juba valgustus, vahetatud toidunõud ja muu inventar jne. Jätkub töö elektriohutusnõuete täitmiseks. Kuna lasteaia ruumides on ka teisi asutusi, siis on vaja täiendavaid projekte. Seegi nõuab rahalisi kulutusi. Kahjuks on vananenud pesula inventar. Pidevalt kulub palju raha pesumasinate remondiks. Tulevikus on plaanis soetada uus pesumasin. Eelmisel aastal demonteeriti ja viidi ära neli väliverandat, sest need ei sobinud kasutuseks. Ka teised verandad on vananenud, telliskivisein laguneb pidevalt, põrand on mädanenud. Kõige hullemas olukorras on kõige väiksemate veranda. Vajalikud on uued väliverandad, mis vastavad mõõtmetelt ja arhitektuurilt uutele sanitaarnõuetele. Samuti on vaja remontida maja betoonäärised ja sokkel. Lasteaia personal pöörab suurt tähelepanu oma maa-alale, selle haljastamisele ja lillepeenardele. On istutatud mitusada põõsast, kujundatud lillepeenrad. LASTEAIA EELARVE ANALÜÜS Nr Sisu 2002 2003 2004 2005 1. Linnaeelarve 1 682 600 1 734 233 2. Ruumide rent 23 491 23 500 23 600 24 000 3. Lastevanemate osa ülalpidamiskulude katmisel 18 000 43 725 46 200 4. Isiklikud sissetulekud 3612 4500 5. Kohamaks lastele väljaspool linna MAJAPIDAMISTÖÖDE PLAAN KUNI 2005. AASTANI Aasta Remont Soetatav asi Orienteeruv maksumus 2003 Ühe rühma remont: seinte, uste, akende värvimine (5. rühm) Pesumasin Toidunõud 15 000 7000 2000 2004 Koridori põrandakatte vahetamine. Soklite ja betoonääriste remont. Pesukeetmise katel Lastele arvutimängude õpetamine 10 000 10 000 2005 Akende vahetus basseinis. Pildigalerii seinte värvimine. Arvuti 7200 5000 5000 Käesolev plaan ei ole statistiline, see võib muutuda vastavalt rahastamisele. IX. TERVISEKASVATUS Kollektiivi kaastöötajad peavad oma peamiseks ülesandeks kasvatada terve laps. Igal aastal toimuvad terviseteemalised õppenõukogud, lastevanemate koosolekud. Palju on välja antud pedagoogilisi näitlikke õppevahendeid. Toimunud on seminarid, konsultatsioonid, lahtised tunnid. Lasteaia pedagoogid on teadlikud ja kasutavad oma töös erinevaid programme ning teiste kasvatusasutuste kogemusi. Asutuses on hea kehalise kasvatuse materiaalne baas. Spordisaal oma 136 m2 omab küllaldaselt inventari, mis võimaldab läbi viia mitmesuguseid võimlemisharjutusi. Bassein töötab täiskoormusega. Seda külastavad lapsed alates teisest eluaastast. Basseini kasulikkust tuleb aktiivsemalt propageerida, et oleks võimalikult vähe basseini mittekülastavaid lapsi. Basseini kasutavad Kannuka kooli 1. klassi lapsed ja Voka lasteaia lapsed. Praegu ei ole võimalik läbi viia kvalifitseeritud analüüsi laste haigestumisest, sest lapsed saavad abi eri arstijaoskondadest, vahel on tõendile märgitud ainult «kodune režiim». Lasteaias viiakse läbi laste organismi karastamise ja haiguste ennetamise eri meetodeid: kehalise kasvatuse tunnid, basseini külastamine, jalutuskäigud mere äärde, männikusse, hügieeniline jalgade kastmine, suu loputamine jaheda veega. Suurt tähelepanu pühendatakse laste toitumisele, tervisliku eluviisi propagandale, tehakse koostööd ühiskonna ja lastevanematega. TÖÖTAJAD Lasteaed on töötajatega täielikult komplekteeritud. Kokku on 25 töötajat, neist 12 pedagoogi, üks meditsiiniõde ja 12 teenindava personali töötajat. Töötajate koosseis vanuse järgi: Kokku 25–29-aastased 30–39-aastased 40–49-aastased 50–57-aastased 57-aastased ja vanemad 25 3 10 8 1 3 Pedagoogide haridustase: Kokku Kõrgem pedagoogiline Kõrgem (mittepedagoogiline) Pedagoogiline kesk-eriharidus Keskharidus (mittepedagoogiline) 12 4 1 5 2 Pedagoogide tööstaaž: Kokku 0–2 aastat 2–5 aastat 5–8 aastat 8–11 aastat 11–15 aastat 15 ja enam aastat 12 – 2 2 4 – 4 Täiendusõppe plaan: Nr Nimi Sünniaasta Haridus Kursuste läbimise aeg 1. Afontšenko Ljudmilla 1952 Pedagoogiline keskharidus 2001 2. Igoševa Tatjana 1953 Pedagoogiline kõrgharidus 2002 3. Karasjova Jelena 1962 Meditsiiniline kesk-eriharidus 2001 4. Kolobova Irina 1962 Kõrgharidus 2004 5. Mulina Nadežda 1960 Muusikaline kesk-eriharidus 2003 6. Nikolajeva Nadežda 1954 Meditsiiniline kesk-eriharidus 2001 7. Otdelnaja Galina 1971 Pedagoogiline keskharidus 2002 8. Pastuškova Marina 1964 Pedagoogiline keskharidus 2001 9. Putškova Irina 1972 Pedagoogiline keskharidus 2003 10. Sorokina Julia 1975 Pedagoogiline kõrgharidus Kõrgkooli lõpetab 2005 11. Tihhonov Oleg 1939 Pedagoogiline kõrgharidus 2003 12. Torgovanova Tatjana 1969 Pedagoogiline keskharidus 2001 2002. aasta jaanuaris ja seejärel oktoobris läbisid meditsiiniõde, majandusjuhataja ja kaks kokka toiduainete hügieeni kursused. Järgnevalt plaanime õpetajaabi täienduskursuseid. Perekonna ja lasteaia ees seisavad ühised ülesanded: tõsta erinevate tegevusalade tulemuslikkust, aidata lapsel leida see, mis teda huvitab. Puuduseks on see, et käesoleval ajal ei õpi ükski õpetaja kõrgkoolis. X. TÖÖ LASTEVANEMATEGA Aastast aastasse suurenevad lastevanemate ja ühiskonna nõudmised lasteaia suhtes. Kaasaegne lähenemine koolieelsetele haridusasutustele eeldab lastevanemate osavõttu lasteaiaelu planeerimisel. Perekonna ja lasteaia ees seisavad ühised ülesanded: tõsta erinevate tegevusalade tulemuslikkust, aidata lapsel leida see, mis teda huvitab. Kõik lasteaia pedagoogid teavad perekondliku kasvatuse aluseid. Planeerides koostööd perekonnaga arvestavad õpetajad lapse arengu seaduspärasusi, õpivad tähelepanelikult iga kasvandiku individuaalseid eripärasid. Lasteaias viiakse tööd selles plaanis läbi süstemaatiliselt ja mitmekülgselt. Järgnevalt mõned tööd lastevanematega: • lastevanemate üldkoosolekud; • lastevanemate koosolekud rühmade kaupa; • avatud uste päevad; • puhkeõhtud; • ühised üritused (matkad, sportlikud meelelahutused, sünnipäevad); • lastevanemate külastamine erinevates tundides; • pedagoogiline propaganda; • isiklikud kontaktid; • lastevanemate osavõtt õppenõukogudest ja teistest koostöövormidest; • hoolekogu töö. Koolieelses lasteasutuses käivate laste perekonna sotsiaalne pilt 2002. aasta oktoobri seisuga: Kahe vanemaga peresid – 35 Üksikvanemaga peresid – 20 Lastevanemate haridustase: Kõrgem –10 Kesk-eriharidus – 22 Keskharidus – 58 Lõpetamata keskharidus – 0 Töötud on umbes 10% lastevanematest. Käesoleval ajal tegutseb aktiivselt hoolekogu. Oma istungitel arutatakse ja antakse hinnang lasteaia arengukavale lähtudes olemasolevatest tingimustest. Edaspidi tahaks loota, et hoolekogu tegutseks kaalukamalt edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks vajalike tingimuste loomisel (lapsevanemad peaksid osalema aktiivsemalt kõikidel läbiviidavatel lasteaia üritustel). XI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE Arengukava uuendamine toimub samas korras arengukava kinnitamisega. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. Väljavõte õppenõukogu protokollist nr 3 (17.09.2002) Kohal oli: 11, puudus 1 õpetaja Päevakord: arengukava arutamine Otsustati: kinnitada lasteaia «Helepunased purjed» arengukava. Väljavõte hoolekogu koosoleku protokollist nr 2 (04.12.2002) Kohal oli: 5, puudus 1 liige Päevakord: arengukava arutamine Otsustati: kinnitada lasteaia «Helepunased purjed» arengukava.