Teede- ja Sideminister — Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord — RTL, 2000, 72, 1122

NB! KEHTETU - RTL 2003, 58, 830 - jõust. 19.05.2003 Määrus kehtestatakse kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 2000, 35, 221) paragrahvi 48 alusel. Kinnitada laevatatavatel sisevetel liiklemise kord (juurde lisatud). Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määrusega nr 32 LAEVATATAVATEL SISEVETEL LIIKLEMISE KORD I peatükk ÜLDISED NÕUDED JA KASUTATUD MÕISTED Rakendus 1. Käesolev kord kehtib kõigile Eesti Vabariigi laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele ujuvvahenditele. 2. Käesoleva korra kohaselt on laevatatavad siseveed Peipsi, Pihkva, Lämmi- ja Võrtsjärv, Suur-Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani, Narva jõgi ja Narva veehoidla ning neisse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud minimaalse sügavusega 1 m ja enam. Üldsätted 3. Eriolukorras on laevajuht kohustatud sõltuvalt olukorrast kasutusele võtma kõik meetmed, erandjuhul ka käesoleva korraga vastuolus olevad, et vältida laevaõnnetust. 4. Laevajuht on kohustatud teatama ujuvnavigatsioonimärgistuse ettenähtud asukohast äratriivimisest, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest ja muudest veeteel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning reostusest Keskkonnainspektsioonile. 5. Keelatud on laeva või väikelaeva kinnitamine laevateed tähistavate ujuv- või kaldamärkide külge ning nende kahjustamine. 6. Laevateed tähistavat ujuv- või kaldamärki kahjustanud või ujuvmärgi teisaldanud laevajuht on kohustatud sellest kohe teatama Veeteede Ametile. 7. Hüdrotehnilist rajatist, veealust kaablit või torujuhet vigastanud laevajuht on kohustatud sellest kohe teatama Päästeametile, Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. 8. Keelatud on paigaldada kaldanavigatsioonimärkide vahetusse lähedusse või mõjupiirkonda tulesid (valgusteid), mis segavad navigatsioonitulede eristamist. Veeteede Ameti või sadamakapteni nõudel peab paigaldaja segavad tuled eemaldama. 9. Laevatatavate sisevete märgistamisel kasutatakse rahvusvahelise A-regiooni ujuvnavigatsioonimärgistust. 10. Laevaliiklust reguleerivad signaalmärgid sildade (lisa 1), õhuliinide, veealuste kaablite, torujuhtmete, tüükrite ja muu sarnase tähistamiseks paigaldab objekti valdaja, kooskõlastades paigaldamise Veeteede Ametiga. Keelavad, kohustavad, osutavad ja informatsioonilised märgid (lisa 2) paigaldab asjast huvitatud isik, kooskõlastades paigaldamise Veeteede Ametiga. 11. Reisilaev olenemata pikkusest ja muu liikurlaev (sealhulgas väikelaev) pikkusega üle 12 m peab olema varustatud sageduste merediapasoonis töötavate raadioside vahenditega. 12. Veespordi- või kultuuriürituste korraldamiseks üldkasutataval veeteel või selle vahetus läheduses on vaja vähemalt seitse päeva enne ürituse korraldamist teavitada Veeteede Ametit. Juhul kui üritus toimub Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel, siis ka Piirivalveametit, mujal laevatatavatel sisevetel toimuva ürituse korral aga Päästeametit. Ürituse korraldamise ajal tagab ohutuse ürituse korraldaja. 13. Piirkonnas, kus on lubatud veesuusatamine ning kiirlaevade ja erikonstruktsiooniga väikelaevade liikumine, on ujumine keelatud. 14. On keelatud pumbata või valada parda taha keskkonda reostavaid aineid. Samuti tuleb vältida selliste ainete sattumist parda taha muul viisil. Juhul kui laev või väikelaev on põhjustanud reostuse, peab laevajuht sellest kohe informeerima Keskkonnainspektsiooni ja Päästeametit, näidates ära võimalikult täpselt reostuse asukoha, iseloomu, koguse ja aja. 15. On keelatud heita parda taha esemeid, mis võivad olla ohtlikud teistele veetee kasutajaile ning tuleb vältida selliste esemete juhuslikku sattumist parda taha. Kui laevalt on sattunud vette esemeid, mis ohustavad teisi veetee kasutajaid, peab laevajuht sellest kohe informeerima Veeteede Ametit. Kasutatavad mõisted 16. Käesolevas korras on mõisteid kasutatud järgmises tähenduses: 1) LAEVATEE – laevaliikluseks sobiv veetee osa, mis on mõõdistatud ja vajadusel märgistatud; 2) LIIKURLAEV – laev, mis liigub mehhaanilise jõuseadme abil, samuti samaaegselt mootorit ja purje kasutav laev; 3) PURJELAEV – ainult purje abil liikuv laev; 4) UJUVMEHHANISM – sadamas või veekogul tööde teostamiseks ettenähtud mehhaanilist seadet omav teisaldatav ujuvvahend; 5) UJUVRAJATIS – üldjuhul teisaldamisele mittekuuluv ujuvvahend; 6) PARV – palkidest või teistest omavahel ühendatud ujuvesemetest, välja arvatud laev, ujuvmehhanism ja ujuvrajatis, koosnev teisaldatav ujuvvahend; 7) ÜLEVEOPRAAM – trossi või keti abil liikuv ujuvvahend, mis on ette nähtud inimeste või transpordivahendite üleveoks; 8) TÕUGATAV PRAAM – ujuvvahend, mis on ehitatud või kohaldatud teisaldamiseks tõukamise teel; 9) KOOSSEIS – pukseeritav või tõugatav laev ja pukseeriv või tõukav laev või parras–pardaga haalatud laevade grupp; 10) PUKSEERITAV KOOSSEIS – üks või enam pukseerivat laeva ja üks või enam omavahel trossi abil ühendatud pukseeritavat laeva või muud ujuvvahendit; 11) TÕUGATAV KOOSSEIS – kaks või enam omavahel jäigalt ühendatud laeva, sealhulgas tõukav laev; 12) HAALATUD KOOSSEIS – parras–pardaga haalatud laevad, kui ükski neist ei ole kinnitatud tõukava liikurlaeva ette; 13) KALA PÜÜDEV LAEV – iga laev, mis teostab kalapüüki manööverdamisvõimet piiraval viisil; 14) KIIRLAEV – liikurlaev või väikelaev, mis arendab kiirust üle 30 km/h; 15) ÜLESLIIKUV LAEV – laev, mis liigub jõe suudmest lähte suunas või veehoidla peateel ja sellega ühineval kõrvalteel paisust veehoidla suunas ning teistel veehoidla kõrvalteedel peateelt kalda suunas; 16) ALLALIIKUV LAEV – laev, mis liigub ülesliikuva laeva liikumissuunaga võrreldes vastassuunas; 17) OHUTU KIIRUS – kiirus, mis tagab ohutu laevaliikluse; 18) MINIMAALNE KIIRUS – väikseim sõidukiirus, millel laev säilitab juhitavuse; 19) LAHKNEMINE – laeva manööver kohtumisel vastutuleva laevaga; 20) LÄBILASKMINE – lahknemise erijuhtum, kui ohutu lahknemise tagamiseks vähemalt üks laevadest kas peatub või vähendab sõidukiirust minimaalseni; 21) TAGASIPÖÖRE – laeva pööre vastaskursile; 22) KÄIGUS OLEV LAEV – laev, koosseis, ujuvmehhanism või -rajatis, kui see ei seisa ankrus, ei ole kinnitatud kai või kalda külge ega ole kinni madalikul; 23) PEATUMINE – laeva, koosseisu, ujuvmehhanismi ja -rajatise liikumise lakkamine kalda või põhja suhtes; 24) SEISEV LAEV – laev, koosseis, ujuvmehhanism või -rajatis, kui see on ankrus, kinni madalikul, kinnitatud kaldasse või kai äärde; 25) LAEVATEE ÄÄR – mõtteline joon, mis piirab laevatee laiust; 26) LAEVATEE TELG – mõtteline joon, mis kulgeb piki laevatee keskosa; 27) LIIKLUSVÖÖND – laevatee osa telgjoone ja parempoolse laevatee ääre vahel; 28) PEATEE – laevatee, mis on teiste laevateede suhtes peateeks; 29) KÕRVALTEE – laevatee, mis hargneb peateest või ühineb sellega; 30) VIIBE VIIPELIPUGA – valge lipu mõõtmetega 500 × 500 mm näitamine navigatsioonisillalt lahknemise või möödasõidu pardalt; 31) VALGUSVIIBE – valge tule vilgutamine navigatsioonisillalt allapool pardatuledest lahknemise või möödasõidu pardalt. Laevajuht 17. Laeva või väikelaeva võib juhtida ainult vastavat kvalifikatsiooni omav isik – laevajuht. 18. Koosseisu võib juhtida ainult vastavat kvalifikatsiooni omav laevajuht. Koosseisu juhtivaks laevajuhiks loetakse järgmisi isikuid: 1) kui koosseisu kuulub ainult üks liikurlaev, on koosseisu juhiks selle laeva juht; 2) kui koosseisu pukseerivad kaks või enam liikurlaeva üksteise kiiluvees, on koosseisu juhiks esimese liikurlaeva juht, välja arvatud juhul, kui esimeseks laevaks on koosseisu ajutiselt abistav liikurlaev; 3) kui koosseisu pukseerimine toimub kahe või enama liikurlaeva poolt, mis ei asu üksteise kiiluvees, loetakse koosseisu juhiks selle liikurlaeva laevajuht, millelt on antud koosseisule puksiirtross. 19. Pukseeritava koosseisu teisaldatava laeva juht on kohustatud täitma kõiki pukseerimise eest vastutava pukseeriva liikurlaeva juhi poolt antud korraldusi. Korralduste puudumisel peab ta laevaõnnetuse vältimiseks vastavalt tekkinud olukorrale kasutusele võtma kõik abinõud ohutu laevaliikluse tagamiseks. 20. Mis tahes ujuvrajatisele peab olema määratud vastutav isik, kelle kohustuseks on jälgida käesoleva korra ja teistest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ujuvrajatisel. 21. Kõik laevapere liikmed on kohustatud täitma laevajuhi poolt antud korraldusi oma kohustuste piires ja kaasa aitama käesoleva korra ning teistest õigusaktidest tulenevate laevaliiklusalaste nõuete täitmisele. 22. Kõik laeva pardal viibivad reisijad ja laevapere hulka mittekuuluvad isikud on kohustatud täitma laevajuhi poolt antud korraldusi laevasõidu ohutuse ja korra tagamiseks laeva pardal. 23. Vahis viibivad laevapere liikmed ei tohi olla üleväsinud, alkoholi, uimastite või ravimite mõju all. 24. Iga laevajuht peab tagama pideva ümbruskonna vaatluse, kasutades selleks kõiki laevas olevaid vahendeid, hindamaks õieti olukorda, milles laev viibib. 25. Käesoleva eeskirja punktid 21–24 on kohustuslikud samuti ujuvrajatiste eest vastutavatele isikutele ja neil vahis(valves) olevatele isikutele. Veetee kasutamine ja maksimaalne koormatus 26. Ujuvvahendite pikkus, laius, kõrgus, süvis ja liikumiskiirus peab vastama antud veetee ja sellel asuvate rajatiste mõõtmetele. 27. Laeva võib lastida laadungimärgi joone (veeliini) ülemise servani. 28. Laeva lastimisel tuleb täita püstuvusele ja laevakere tugevusele esitatud nõudeid ning tagada vaba väljavaade roolimajast. 29. Reisijate veoks ettenähtud laeval ei tohi reisijate arv olla suurem reisijateveo tunnistusega lubatud arvust. Laevade ja koosseisude mehitamine 30. Kõik laevad ja koosseisud, välja arvatud tõugatava koosseisu tõugatavad laevad, peavad olema mehitatud kvalifitseeritud laevaperega selliselt, et oleks tagatud pardal olevate inimeste ohutus ja laevaliikluse ohutus. Jäigal pukseerimisel võib teisaldatav alus olla mehitamata juhul, kui pukseeriv laev on mehitatud selliselt, et on tagatud pukseeritava laeva ohutus. Laeva juhtimine 31. Laeva ohutuks juhtimiseks peab laevajuhile tagama võimaluse saada ja edastada laeva juhtimisega seonduvaid käsklusi ja informatsiooni. Roolikambris peab olema tagatud nähtavus ja helisignaalide kuuldavus kõigis suundades. Otsese visuaalse nähtavuse puudumisel mõnes suunas peab nähtavus selles suunas olema tagatud peegliga. 32. Vajadusel määrab laevajuht vaatleja, kelle kohustuseks on helisignaalide jälgimine ja edastamine laevajuhile. 33. Ohutu lahknemise ja möödasõidu tagamiseks peab laevajuhil olema võimalus anda roolikambrist viipesignaale valgusimpulss-seadmega nii vööri kui ahtri suunas mõlemast pardast, nende puudumisel valgusviipe või viipelipuga. Laevadokumendid 34. Laevas peavad olema järgmised dokumendid: 1) siseveelaeva tunnistus; 2) sõidukõlblikkuse tunnistus; 3) reisilaeval reisijateveo tunnistus; 4) laeval kogumahutavusega 20 ja enam ning igal reisilaeval ohutu mehitatuse tunnistus; 5) laadungimärgi tunnistus, juhul kui laevale on kehtestatud minimaalne vabaparras; 6) püstuvuse informatsioon laeval kogumahutavusega 20 ja enam; 7) raadioluba; 8) laevapere liikmete diplomid ja kutsetunnistused; 9) logiraamat; 10) munsterroll; 11) reisijate nimekiri (Venemaa reisidel); 12) sanitaartunnistus ja terratisatsioonitunnistus (reisilaevadel ja laevadel kogumahutavusega 20 ja enam). 35. Mehitamata teisaldavatel ujuvvahenditel peavad olema järgmised dokumendid: 1) siseveelaeva tunnistus; 2) sõidukõlblikkuse tunnistus; 3) laadungimärgi tunnistus, juhul kui on kehtestatud minimaalne vabaparras; 4) püstuvuse informatsioon ujuvvahendil kogumahutavusega 20 ja enam. Lasti ja varustuse paigaldamise nõuded 36. Keelatud on paigaldada laevale, samuti teistele ujuvvahenditele lasti, varustust või muid esemeid nii, et need ulatuvad väljapoole laeva (ujuvvahendi) parrast, ohustades sellega teisi laevu, ujuvvahendeid või muid objekte. 37. On keelatud liikuda rippuvate ankrutega, mis ulatuvad laeva kiilust või põhjast allapoole. Madalikul olev või uppunud laev, ujuvvahend 38. Madalikule sõitnud või uppunud laeva juht, samuti pukseeritava koosseisu või parve pukseeriva laeva juht, kui ta on kaotanud parve või pukseeritava koosseisu või uputanud selle, on kohustatud sellest kohe teatama Veeteede Ametile. Kohustus vabastada laevatee 39. Madalikule sõitnud laeva, koosseisu või koosseisu kaotanud laeva juht on kohustatud kasutusele võtma kõik meetmed laevatee vabastamiseks. Nimetatud kohustus lasub samuti uppumisohtu sattunud või manööverdamisvõime kaotanud laeva või koosseisu juhil. Erikorraldused 40. Laevajuhid, samuti ujuvrajatiste ja ujuvmehhanismide eest vastutavad isikud on kohustatud täitma Veeteede Ameti poolt antud laevaliiklusohutust ja laevaliikluskorda tagavaid ühekordseid või ajutisi korraldusi. Eriveosed 41. Eriveosteks loetakse: 1) lasti, mis ei vasta käesoleva eeskirja punkti 36 nõuetele; 2) ujuvmehhanismide ja parvede pukseerimist. 42. Punktis 41 nimetatud vedu ja pukseerimist võib teostada ainult Veeteede Ameti poolt väljastatud ühekordse loa alusel. Loale märgitakse nõuded laeva tehnilise seisukorra, laevapere ja hüdrometeoroloogiliste ja teiste ohutust tagavate tingimuste kohta. Raadioside kasutamine 43. Raadiojaamaga varustatud laev on kohustatud kasutama raadiosidet laevade vahelise tegevuse kooskõlastamiseks, kasutades väljakutseks kanalit 16. Raadiosideks sadamaga kasutatakse töökanalit vastavalt sadamaeeskirjadele. 44. Laevade tegevuse kooskõlastamine raadioside abil peab toimuma enne kohustuslikke heli- ja valgussignaalide andmist. Esimesena kutsub raadiosidesse laev, mis on kohustatud esimesena andma heli- ja valgussignaale. 45. Laev, mis ei saa vastust oma raadiokutsele, peab toimima nii, nagu teisel laeval puuduks raadioside. 46. Laev, lähenedes halvasti vaadeldavale laevatee osale või liikudes sellel, on kohustatud perioodiliselt informeerima teisi laevu oma asukohast ja tegevusest raadio abil, andes samaaegselt käesoleva eeskirja punktides 83 ja 84 ettenähtud helisignaale. 47. Ohtliku lastiga laev, kooskõlastades raadioside abil oma tegevust, on kohustatud edastama teistele laevadele teavet ohtliku lasti kohta. II peatükk LAEVADE LIIKLEMINE, MANÖÖVERDAMINE JA SEISMINE Üldsätted 48. Käesoleva peatüki sätted kehtivad kõikidele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud väike- ja purjelaevadele pikkusega alla 7 m ja sõudepaatidele. Nimetatud kategooria väikelaevad peavad juhinduma käesoleva korra V peatükist. 49. Käesolevas peatükis on termini all «laev» mõeldud liikurlaeva, sealhulgas koosseisu tõukavat või pukseerivat liikurlaeva. Ohutu kiirus 50. Laev peab liikuma kiirusega, mis võimaldab rakendada vajalikke meetmeid ohutu liikluse tagamiseks. 51. Ohutu kiiruse valikul tuleb arvestada: 1) laeva- ja laevatee mõõtmete suhet; 2) laevaliikluse intensiivsust piirkonnas; 3) laeva manööverdamisomadusi; 4) voolu, tuule ja lainetuse suunda ning tugevust; 5) nähtavust, kalda ja laevade tuledest tekkinud valguse fooni ning navigatsiooni- ja signaalmärke. 52. Radarit kasutav laev on kohustatud ohutu kiiruse valikul täiendavalt arvestama: 1) radari eripära, selle efektiivsust ja tegevusraadiust; 2) veepinna seisundist ja teistest häireallikatest tingitud mõju kujutisele radari ekraanil; 3) võimalust, et radar võib mitte avastada kõiki märke. Laevade liiklemise ja manööverdamise kord lateraalsüsteemis tähistatud veeteel 53. Lateraalsüsteemis tähistatud veeteel peab laevaliiklus toimuma laevatee piires, arvestades laeva mõõtmeid. 54. Laev, sõites kahesuunalise liiklusega laevateel, peab hoiduma laevatee parempoolsele äärele, kuid piirkonnas, kus see on raskendatud, hoiduma laevatee telje lähedusse ja olema valmis lahknemiseks vastutulevate laevadega vasaku pardaga. 55. Erandina võib parve pukseeriv laev punkti 54 nõuded täitmata jätta. 56. Tagasipööret võib sooritada ainult mööduva või vastutuleva laeva ahtri taga. 57. Laev peab enne laevateele asumist takistamatult läbi laskma laevateel liikuva laeva, kõrvalteelt tulev laev peab läbi laskma peateel liikuva laeva. 58. Sadamas või reidil manööverdav laev peab manööverdamisel lähtuma sadamaeeskirja nõuetest. 59. Tiiburlaeva liikumine veeväljasurveta asendis ja täiskiirusel on lubatud ainult valgel ajal, kui nähtavus on vähemalt 1,0 km. 60. Kiirlaeva liikumine teise kiirlaeva kiiluvees lähemal kui 0,5 km on keelatud. 61. On keelatud: 1) laeva, parve, koosseisu, väikelaeva või muu ujuvvahendi triivimine laevateel; 2) parras–pardaga haalatud liikurlaevade, sealhulgas väikelaevade liiklemine, välja arvatud üksteise abistamise korral; 3) laevade lahknemine ja möödasõit üleveo kohtades, sillaavades ja sillaavade vahetus läheduses, kui kahesuunaline liiklus toimub ühe ja sama sillaava kaudu; 4) laevade lahknemine ja möödasõit, juhul kui üheaegselt jääb traaversile kolm või enam laeva; 5) ületada laevateed läheneva laeva ees lähemal kui 250 m kaugusel eelneva kooskõlastuseta, laevatee ületamine peab toimuma võimalikult täisnurkselt; 6) laevade lahknemine ja möödasõit märgi A-4 ning möödasõit märkide A-2, A-3 (lisa 2) mõjupiirkonnas; 7) kalalaeval alustada püüniste paigaldamist läheneva laeva ees; 8) sulgeda püünistega üle 1/3 vooluveekogu laiusest, püüniste paigaldamisel tuleb vabaks jätta vooluveekogu ristlõike sügavaim osa ja püüniste vahekaugus peab olema vähemalt 250 m; 9) paigaldada püüniseid lähemale kui 250 m laevatatavale sillaavale ja praami üleveokohale. Pukseerimise ja tõukamise eriviisid 62. Pukseerimise ja tõukamise erijuhtudel juhivad liikumist, manööverdamist ja signaalide andmist järgmised laevad: 1) esimene laev, kui pukseerivad laevad on üksteise kiiluvees; 2) pukseeriv laev, kui pukseerimine ja tõukamine toimub üheaegselt; 3) kui pukseerivad laevad on haalatud parrastega, siis laev, millelt on antud puksiirtross; 4) kui abistatakse laeva, mille käitur või käiturid töötavad, siis abistatav laev; 5) laeva või koosseisu pukseerimisel või üheaegsel pukseerimisel ja tõukamisel mitme laeva abil see laev, mille peamasina või peamasinate võimsus on suurem, välja arvatud juhul, kui pukseerimise ülesandes on määratud teisiti. 63. Pardas pukseerimisel (v.a sadamatööd) peab pukseeritav laev asetsema pukseerivast laevast paremal. Laevade lahknemine 64. Kohtumisel vastaskurssidel peavad laevad lahknema vasaku pardaga ja ohutu kiirusega ning hoiduma liikumissuunast paremale niipalju kui see on võimalik ja ohutu, kuni vastutulev laev on jäänud ahtri taha. 65. Raskendatud lahknemise korral peab ülesliikuv laev, alates allaliikuva laeva märkamisest, liikuma kiirusega, mis võimaldab lahkneda selleks enam sobivas kohas. 66. Juhul kui lahknemine vasaku pardaga on võimatu, peab ülesliikuv laev erandkorras ja õigeaegselt minema laevatee vasakule poolele selleks enam sobivasse kohta, hoiduma vasakule niipalju, kui see on võimalik ja ohutu ning laskma vastutuleval laeval mööduda paremast pardast. 67. Allaliikuv laev, lähenedes vastutulevale teed andvale laevale, peab varakult, vastavalt vajadusele, vähendama sõidukiirust, hoiduma laevatee vasaku ääre poole nii palju, kui see on vajalik ja ohutu ning jätkama sellist liikumist seni, kuni teed andev laev on jäänud ahtri taha. 68. Ülesliikuv laev, märgates vastutulevat laeva, peab esimesena ja õigeaegselt andma: 1) viipesignaali vasakult pardalt, kui lahknemine või möödalaskmine toimub vasaku pardaga; 2) viipesignaali paremalt pardalt, kui lahknemine või möödalaskmine toimub parema pardaga. 69. Allaliikuv laev peab kohe vastama vastutulevale laevale viipesignaaliga sellelt pardalt, mille määras lahknemiseks ülesliikuv laev. 70. Tagasikäigul liikuv laev peab mööda laskma laevateel liikuva laeva oma laevatee teljepoolsest pardast, andes seejuures kolm lühikest heli ja viipesignaali laevatee poolselt pardalt. 71. Punktid 64–70 ei laiene parvekoosseisule ja kiirlaevale. Laeva lahknemine parvekoosseisuga 72. Parve pukseeriv laev, märganud vastutulevat laeva, annab esimesena ja õigeaegselt viipesignaali lahknemise pardalt. 73. Vastutulev laev peab kohe vastama viipesignaaliga sellelt pardalt, mille määras lahknemiseks parve pukseeriv laev. Möödumine eesliikuvast laevast ja koosseisust 74. Möödasõit eesliikuvast laevast või koosseisust peab toimuma selle vasakust pardast. Erandjuhul võib eesliikuv laev lubada möödasõitu oma paremast pardast. 75. Möödasõidu luba tuleb küsida eesliikuvalt laevalt vähemalt 0,5 km kauguselt kahe pika ja kahe lühikese heliga. 76. Eessõitev laev, saanud möödasõidu luba taotleva signaali, on kohustatud möödasõidu võimaluse korral kohe andma viipesignaali sellelt pardalt, kust ta lubab möödasõitu, vähendama sõidukiirust, hoiduma laevatee ääre poole nii palju, kui see on vajalik ja ohutu ning jätkama sellist liikumist seni, kuni ta on jäänud möödasõitva laeva ahtri taha. 77. Möödasõitev laev, saanud loa möödasõiduks, peab andma viipesignaali pardalt kuhu jääb eesliikuv laev möödasõidul ja mööduma sellest ohutus kauguses, kuni eesliikunud laev on jäänud ahtri taha. 78. Kui möödasõidu luba ei ole võimalik anda, on eesliikuv laev kohustatud andma signaali «Hoiatus» (punkt 255). Sel juhul on möödumine eesliikuvast laevast keelatud kuni vastava loa saamiseni. Kiirlaevade lahknemine ja möödasõit 79. Kiirlaevad peavad omavahel lahknema vasaku pardaga. 80. Kiirlaeva möödasõit teisest kiirlaevast on lubatud ainult eesliikuva laeva vasakust pardast, kusjuures möödasõitu lubav kiirlaev on kohustatud vähendama kiirust ja kui selleks on tiiburlaev, liikuma veeväljasurve asendis, kuni on jäädud möödasõitva kiirlaeva ahtri taha. 81. Lahknemis- ja möödasõiduparras teise laevaga (v.a parve pukseeriv koosseis) määratakse ning näidatakse kiirlaeva poolt. Reeglina peab lahknemine toimuma vasaku pardaga ja möödasõit eesliikuva laeva vasakust pardast. Vastutulev või eesliikuv laev peab kohe vastama viipesignaaliga lahknemise või möödasõidu pardalt ja hoiduma laevatee ääre poole. 82. Lahknemisel ja möödasõidul peavad kiirlaevad nii omavahel kui ka teiste laevadega vahetama punktides 68 ja 75–78 loetletud signaale ja samadel vahekaugustel, kui veeväljasurvega laevad. Raskendatud sõidutingimustega teelõigu läbimine 83. Laev, lähenedes raskendatud sõidutingimustega reguleerimata teelõigule, kus vastutulevat laeva ei ole võimalik õigeaegselt märgata, peab vähendama sõidukiirust ja andma ühe pika helisignaali. Pärast päikeseloojangut tuleb helisignaali dubleerida ülessuunatud helgiheitja kiirega. 84. Laev, liikudes pikal raskendatud sõidutingimustega teelõigul, peab andma mitte harvemini kui iga kahe minuti järel kahest pikast helist koosneva helisignaali. 85. Laev, omades teavet teeosa hõivatusest, peab tagama sellel liikuvale laevale ohutu lahknemise või läbilaskmise. Kui selline teelõik on ühesuunalise liiklusega, peab laev peatuma ja ootama ohutus kohas, et lasta läbi vastutulev laev. 86. Üheaegsel lähenemisel ühesuunalise liiklusega teeosale peab ülesliikuv laev peatuma ja läbi laskma allaliikuva laeva. Möödasõit süvendajast, põhjapuhastajast ja veealuseid töid teostavast laevast 87. Laev, lähenedes laevateel töötavale süvendajale või põhjapuhastajale, peab andma vähemalt 1 km kauguselt ühe pika heli. 88. Laeva möödumiseks on süvendaja kohustatud vabastama küllaldase osa laevateest ja näitama möödasõidu pardalt järgmisi signaale: 1) päeval – viipelippu või valgusimpulss-signaali, 2) öösel või halva nähtavuse korral – vilgutama sellelt pardalt punkti 199 alapunktides 2 ja 3 nimetatud süvendajale ettenähtud tulesid. 89. Kui süvendaja eemaldus laevatee vasaku ääre poole, on tuled rohelised, kui parema ääre poole, on tuled punased ja need peavad asetsema tekiehituse ülemises osas, üks vööripoolses otsas, teine ahtripoolses otsas. 90. Laevateel töötav põhjapuhastaja, veealuseid või tuukritöid teostav laev on kohustatud möödasõidu pardalt näitama lähenevatele laevadele järgmisi signaale: 1) päeval – viipelippu; 2) öösel või halva nähtavuse korral – vilgutama sellelt pardalt ühte valget ringtuld. 91. Laev, saanud möödumiseks loa, peab andma vastuseks viipesignaali vastavalt pardalt ja möödumisel võtma tarvitusele vajalikud meetmed ohutuse tagamiseks. 92. Üles- ja allaliikuvate laevade üheaegsel lähenemisel põhjapuhastajale, süvendajale või veealuseid töid teostavale laevale, möödub sellest esimesena allaliikuv laev või kiirlaev, viimane sõltumata liikumissuunast. 93. Möödasõidu võimaluse puudumisel on punktides loetletud laevad kohustatud õigeaegselt, mitte lähemalt kui 1 km kauguselt andma lähenevale laevale signaali «Hoiatus». 94. Laev, saanud signaali «Hoiatus», peab viivitamatult peatuma ja ootama möödumise loa saamist, mida süvendaja, põhjapuhastaja või veealuseid töid teostav laev on kohustatud andma korduva nõudmiseta. Sillaava läbimine ning üleveopraami töökohast möödumine 95. Sillaaluse läbimine on lubatud ainult selleks ettenähtud vastavate navigatsioonimärkidega tähistatud sillaava kaudu. 96. Üheaegselt ülesliikuva ja allaliikuva laeva lähenemisel ühe laevatatava sillaavaga sillale läbib selle esimesena allaliikuv laev. Juhul kui üks laevadest on kiirlaev, läbib sillaava esimesena kiirlaev, sõltumata liikumise suunast. 97. Lähenedes pontoonsillale, peab laev 1 km kauguselt või märgi B-7 (lisa 2) traaversil andma ühe pika helisignaali ja lähenema sillale niivõrd, kui see on ohutu ning ootama silla avamist. 98. Laevade läbilaskmist pontoonsillast reguleerib silla valdaja valgusfoori abil. 99. Üleveopraami töökohale lähenedes peab laev andma märgi B-7 või E-4a (lisa 2) traaversil, või nende puudumisel 1 km kaugusel üleveopraami töökohast ühe pika heli. 100. Üleveopraam on kohustatud vabastama laevatee lähenevale laevale ja mitte eemalduma kaldast selle ees. Ankrus seismine 101. Sadama akvatooriumil ankrus seismise koht ja kord kehtestatakse sadamaeeskirjaga. 102. Laev, parv, koosseis või muu ujuvvahend, jäädes ankrusse kohas, kus puudub tähistatud ankruplats, on kohustatud selleks valima koha väljaspool laevateed, selleks võimaluse puudumise või ohtlikkuse korral aga laevatee ääres. 103. Keelatud on: 1) heita ankruid nii, et need ohustavad mööduvaid laevu; 2) heita ankruid, kasutada kettlohisteid või peatuda märkidega A-5 ja A-6 (lisa 2) tähistatud piirkonnas, samuti märgi «KAABEL» vahetus läheduses; 3) seista ankrus põikmadalal, jõekäärus, kitsustes, põrkekalda ääres, silla või hüdrotehnilise rajatise juures ja teistes kohtades, kus see takistab ja ohustab laevaliiklust. III peatükk LAEVALIIKLUS LATERAALSÜSTEEMIS TÄHISTATUD VEETEEDEL PIIRATUD NÄHTAVUSE KORRAL 104. Käesoleva peatüki sätted kehtivad lateraalsüsteemis tähistatud veeteel piiratud nähtavuse korral, kui visuaalne nähtavus on alla 1 km, kõikidele laevadele, välja arvatud väike- ja purjelaevad pikkusega alla 7 m. 105. Laevad, liikudes piiratud nähtavuse tingimustes, on kohustatud vähendama oma liikumiskiirust ohutu liikluse tagamiseks arvestades seejuures liiklusintensiivsust antud piirkonnas, piirkonna omapära ja nähtavuskaugust. 106. Piiratud nähtavusega piirkonnas liikuv laev peab olema varustatud töökorras ULL raadiojaamaga, mis peab tagama side teiste laevade ja kaldaga. Raadiojaam peab olema sisse lülitatud 16 kanalil (156,8 MHz). 107. Liikudes piiratud nähtavusega piirkonnas peab laev või koosseis andma helisignaale vastavalt punktide 257–259 nõuetele ja peab kandma käesolevas korras nõutud käigutulesid. 108. Lisaks ettenähtud visuaalsele vaatlusele peab laeval toimuma radari olemasolul pidev vaatlus radari abil ning roolimajas peavad samaaegselt vahis olema kaks isikut, neist üks laevajuht ja teine instrueeritud vaatleja. 109. Laevajuht on kohustatud kohe laeva peatama, kui nähtavuse halvenemine, teiste laevade olemasolu või piirkonna iseärasuste tõttu edasisel liikumisel ei ole tagatud ohutus. 110. Koosseis on kohustatud kohe peatuma ohutus kohas, kui puksiirlaevalt ei ole visuaalselt nähtav pukseeritav laev või laevad. 111. Radarit omava laeva juht, otsustamaks kas vähendada liikumiskiirust ja jätkata liikumist või peatuda, võib oma tegevuses lähtuda radari näitudest, arvestades seejuures asjaolu, et teistel antud piirkonnas asuvatel laevadel võib radar puududa. 112. Peatumise korral on laev või koosseis kohustatud võimalusel vabastama laevatee. Seistes laevateel või selle vahetus läheduses on laev kohustatud andma helisignaale vastavalt punktis 260 sätestatule. Laevade lahkenemine 113. Piiratud nähtavuse korral on üksteisele vastutulevad laevad kohustatud õigeaegselt ULL raadiojaama abil kokku leppima lahknemise või läbilaskmise koha ja lahknema vasaku pardaga järgmiselt: 1) ülesliikuv laev, lähenedes kokkulepitud kohale, on kohustatud hoiduma paremale niipalju, kui see on võimalik ja ohutu, peatuma või vähendama liikumiskiirust minimaalseni ja laskma vastutuleva laeva mööda oma vasakust pardast; 2) allaliikuv laev, lähenedes kokkulepitud kohale, peab vajadusel õigeaegselt vähendama oma liikumiskiirust minimaalseni, hoiduma paremale niipalju, kui see on võimalik ja ohutu, ning jätkama sellist liikumist seni, kuni vastutulev laev on jäänud ahtri taha. 3) ülesliikuv laev peab lahknema parvega selle pardaga, mille määrab parve pukseeriv laev. Möödasõit eesliikuvast laevast 114. Piiratud nähtavuse korral võib eesliikuvast laevast või koosseisust mööda sõita ainult juhul, kui laevatee laius on 100 m või enam. 115. Piiratud nähtavuse korral eesliikuvale laevale järelejõudev laev peab raadioside vahendusel saama eesolevalt laevalt loa möödasõiduks, kooskõlastama möödasõidukoha ja vastastikused ettevaatusabinõud. 116. Piiratud nähtavuse korral on liiklemine keelatud laeval, mille lastiks on naftasaadused või nende jäägid süttimistemperatuuriga alla 80 ºC või lõhke- ja mürkained. 117. Tiiburlaev võib liikuda piiratud nähtavuse korral ainult veeväljasurve asendis kuni lähima ohutu peatuskohani. 118. Otsuse vastuvõtmisel, kas jätkata liikumist, sooritada lahknemine või möödasõit, peab laevajuht lähtuma selle tegevuse vajalikkusest ja ohutusest. Ohutuse hindamisel peab laevajuht arvestama tegelikku nähtavuskaugust, liikluse intensiivsust, laevatee laiust ja sügavust ning radari olemasolul selle kasutamise efektiivsust antud piirkonnas. IV peatükk LAEVALIIKLUS KARDINAALSÜSTEEMIS MÄRGISTATUD PIIRKONNAS Üldsätted 119. Laev loetakse möödasõitvaks, kui see läheneb teisele laevale selle ahtritule sektoris, s.o enam kui 22,5º tagantpoolt traaversit. Kui on kahtlus, kas laev on möödasõitev, siis tuleb laeva selleks pidada ja vastavalt tegutseda. 120. Juhitamatuks tuleb lugeda igat laeva, mis mingisuguste erakorraliste asjaolude tõttu ei ole võimeline manööverdama nii, nagu on sätestatud käesolevas korras. Juhitamatu laev peab kandma enamnähtaval kohal kahte punast vertikaaljoonel asetsevat ringtuld. Juhul kui laev omab käiku vee suhtes, peab see täiendavalt kandma pardatulesid ja ahtrituld või -tulesid. Päeval peab selline laev kandma enamnähtaval kohal kahte verikaaljoonel asetsevat musta kera või kerakujulist eset. 121. Möödasõitu teostav laev peab andma teed möödasõidetavale laevale. 122. Käigus olev laev on kohustatud andma teed laevale, mis järgnevas loetelus on märgitud peale teda: 1) üksik liikurlaev, koosseisu tõukav või pukseeriv laev (v.a parvi); 2) purjelaev; 3) kalalaev; 4) parve pukseeriv laev; 5) juhtimisvõimetu, veealuseid või tuukritöid teostav laev. 123. Vees olev vesilennuk peab hoiduma eemale kõikidest laevadest, et mitte segada nende liiklemist. Juhul kui tekib kokkupõrke oht laevaga, peab vesilennuk täitma käesolevat eeskirja kui liikurlaev, andmata seejuures heli- ja viipesignaale. Laevade lahknemine ja möödasõit 124. Vastaskurssidel liikuvad laevad peavad hoiduma oma liikumissuunast paremale ja lahknema vasaku pardaga. 125. Juhul kui kaks laeva lähenevad teineteisele lõikuvate kurssidega nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev, mis näeb teist laeva endast paremal. Teed andev laev peab võimaluse korral vältima: 1) kursi muutmist vasakule, kui teine laev asub eespool traaversit ja ei ole möödasõidetav laev; 2) kursi muutmist laeva suunas, mis asetseb traaversil või sellest tagapool; 3) järk-järgulist vähest kursimuutust. 126. Laev, millele antakse teed, on kohustatud säilitama oma endist kurssi ja liikumiskiirust ning vajadusel võtma tarvitusele abinõud kokkupõrke vältimiseks. 127. Möödasõitev laev, sealhulgas purjelaev ja parve pukseeriv laev, on kohustatud hoiduma eesliikuvast laevast ohutusse kaugusesse, kuni see on täielikult jäänud ahtri taha. 128. Manööverdamisel, kaasa arvatud lahknemisel ja möödasõidul, peavad liikurlaevad kasutama helisignaale vastavalt punkti 261 nõuetele. Laevade liiklemine piiratud nähtavuse korral 129. Piiratud nähtavuse korral on kõik laevad kohustatud liikuma ohutu kiirusega vastavalt olukorrale ja nähtavuskaugusele. Liikurlaev on kohustatud hoidma oma masinad valmisolekus viivitamatuks manöövriks. Tiiburlaev on kohustatud liikuma veeväljasurve asendis lähima ohutu peatuskohani. 130. Laev, avastades radari abil teise laeva, peab kindlaks tegema, kas tekib ohtliku lähenemise või kokkupõrke oht ja õigeaegselt võtma kasutusele meetmed ohutuks lahknemiseks. 131. Laev, kuuldes arvatavalt eespoolt oma traaversit teise laeva udusignaali või selleks, et vältida ohtlikku lähenemist teisele, eespool traaversit asuvale laevale, on kohustatud vähendama liikumiskiirust minimaalseni ja vajadusel peatuma, kuni kokkupõrke oht on möödas. 132. Lisaks punktides 129–131 esitatud nõuetele kehtivad kardinaalsüsteemis liikuvatele laevadele piiratud nähtavuse korral punktid 106–112, 115 ja 118. V peatükk VÄIKE- JA PURJELAEVADE PIKKUSEGA ALLA 7 MEETRI NING SÕUDEPAATIDE LIIKLEMINE Üldnõuded 133. Väike- ja purjelaevad pikkusega alla 7 m peavad liikuma üldjuhul väljaspool laevateed. Kui see sõidutingimuste tõttu ei ole võimalik, on neil lubatud liikuda ühes reas laevatee pärisuunalise liiklusvööndi parempoolses ääres. Seejuures nad ei tohi segada teiste laevade liiklemist ja manööverdamist laevateel. 134. Laevade läbilaskmiseks on väike- ja purjelaevad pikkusega alla 7 m kohustatud lahkuma varakult laevateelt. 135. Väike- ja purjelaevad pikkusega alla 7 m võivad vajaduse korral ületada laevateed (liiklusvööndit ja soovitatavat kurssi) ning teostada tagasipööret laevateel. Nimetatud manöövrid tuleb sooritada ainult lähenevate laevade ahtri taga ja võimalikult täisnurga all laevatee suhtes ja nii, et ei segataks teisi laevu. 136. Väike- ja purjelaevadele pikkusega alla 7 m on keelatud: 1) seista ja manööverdada laevade, süvendajate, ujuvkraanade ja teiste ujuvvahendite vahetus läheduses ja nende vahel; 2) peatuda või jääda ankrusse laevateel ja navigatsioonimärkide kõrval; 3) asuda laevateel piiratud nähtavuse korral alla 500 m ja öösel; 4) asuda laevateel, kui liikumiskiirus on alla 6 km/h. 137. Kiirväikelaevadel on liiklemine kiirusega üle 10 km/h keelatud: 1) nähtavuse korral alla 500 m; 2) lähemal kui 100 m ujumiskohtadest; 3) märgiga A-18 (lisa 2) tähistatud piirkonnas; 4) pimedal ajal. 138. Väike- ja purjelaevade pikkusega alla 7 m liiklemise kord sadama akvatooriumil ja sissesõidukanalil reguleeritakse sadamaeeskirjaga. 139. Väike- ja purjelaevad, liikudes veehoidlal, järvel või kardinaalsüsteemis tähistatud laevatee osal on kohustatud piiratud nähtavuse korral juhinduma lisaks käesoleva peatüki sätetele IV peatükis esitatud nõuetest. 140. Kiirväikelaevu, mis arendavad kiirust üle 30 km/h, võivad juhtida vastava kategooria juhitunnistust omavad vähemalt 18-aastased isikud. 141. Õppesõitu väikelaevaga teostatakse ainult valgel ajal vastava kategooria väikelaeva juhitunnistust omava vähemalt 18-aastase isiku juhendamisel väljaspool laevateed. Väike- ja purjelaevade pikkusega alla 7 meetri lahknemine ning möödasõit 142. Punktides 143–147 esitatud nõuded kehtivad kardinaalsüsteemis tähistatud piirkonnas. 143. Kui kaks mootoriga varustatud väikelaeva pikkusega alla 7 m lähenevad teineteisele vastas- või peaaegu vastaskurssidega, peavad need lahknema vasaku pardaga. 144. Kui kaks purjelaeva, olenemata pikkusest, lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrke oht, siis: 1) lähenedes teineteisele erinevate halssidega peab teed andma laev, mis liigub vasakul halsil; 2) lähenedes teineteisele ühel ja samal halsil, peab teed andma pealtuule liikuv laev; 3) kui vasakul halsil liikuv purjelaev näeb teist pealtuule asuvat purjelaeva, mille halssi ta ei suuda kindlaks teha, peab ta sellele teed andma. 145. Kui mootoriga varustatud väikelaev läheneb purjelaevale selliselt, et tekib kokkupõrke oht, peab ta teed andma purjelaevale. 146. Väike- ja purjelaev, mis läheneb teisele laevale selle ahtritule sektoris, s.o enam kui 22,5º tagantpoolt selle traaversit, loetakse möödasõitvaks laevaks ja see on kohustatud eesliikuvast laevast mööduma järgmiselt: 1) laevateel – ainult eesliikuva laeva vasakust pardast, kusjuures eesliikuv väikelaev peab möödasõidu kiirendamiseks vähendama oma liikumiskiirust; möödasõidul ei tohi traaversil olla üle kahe laeva; 2) väljaspool laevateed, laevateega ristumisel ja kardinaalsüsteemis tähistatud piirkonnas – ükskõik kummast pardast. 147. Väike- ja purjelaevad ei pea lahknemisel ja möödasõidul näitama viipesignaali. Oma tegevusest võivad nad märku anda helisignaalidega, kui see on võimalik. Veesuusataja vedamine 148. Veesuusataja vedamiseks ohtlikud piirkonnad tähistatakse märkidega A-14 (lisa 2). 149. Veesuusatajat vedava väikelaeva juht ja veesuusataja ei tohi segada laevade ja väikelaevade liiklemist ning manööverdamist. 150. Kohtumisel laeva või väikelaevaga peab veesuusataja sõitma teda vedava väikelaeva kiiluvees. 151. Veesuusatajat vedavat väikelaeva võib juhtida vastavat juhitunnistust omav vähemalt 18 aasta vanune isik, kusjuures väikelaevas peab olema lisaks juhile vähemalt 15-aastane ujumisoskusega isik. 152. Veesuusatamist on keelatud harrastada: 1) lähemal kui 100 m ujumiskohtadele; 2) sadama akvatooriumil ja sadama sisse- ja väljasõidukanalil; 3) lähemal kui 20 m kaldast; 4) veespordi- või kultuuriürituse toimumise koha vahetus läheduses, kui see ei ole ürituse kavas. 153. Veesuusatajat vedaval väikelaeval on keelatud arendada kiirust, mille puhul veesuusataja tõuseb lahti veepinnalt. 154. Veesuusatamisel peavad veesuusataja ja väikelaevas olevad isikud kandma ohutusveste. Erikonstruktsiooniga väikelaevade liiklemise kord 155. Erikonstruktsiooniga väikelaevaga (tiibur, jeti jt) on lubatud sõita valgel ajal, nähtavuse korral üle 1 km. 156. Erikonstruktsiooniga väikelaeva jetiga liiklemiseks ohtlikud piirkonnad tähistatakse märkidega A-20 (lisa 2). 157. Erikonstruktsiooniga väikelaeva jetiga on lubatud sõita laevatataval jõel üldjuhul väljaspool laevateed. Kui see ei ole võimalik, on neil lubatud liikuda pärisuunalise liiklusvööndi parempoolses ääres, kusjuures nad ei tohi segada oma tegevusega laevade ja väikelaevade liiklemist ja manööverdamist. 158. Õppesõitu erikonstruktsiooniga väikelaevaga võib korraldada ainult juhendaja juuresolekul selleks otstarbeks piiritletud alal väljaspool laevateed. 159. Erikonstruktsiooniga väikelaevaga on keelatud sõita: 1) lähemal kui 100 m ujumiskohtadest; 2) sadama akvatooriumil, sadama sisse- ja väljasõiduteel, v.a juhul, kui sadamaeeskirjas ei ole sätestatud teisiti; 3) veespordi- või kultuuriürituse toimumise koha vahetus läheduses, kui see ei ole ürituse kavas. 160. Erikonstruktsiooniga väikelaev jeti peab olema varustatud töökorras AUTOSTOP-iga, mis tagab mootori kohese seiskamise õnnetuse korral. 161. Erikonstruktsiooniga väikelaeva jeti juhil ja kaassõitjal peab olema seljas selleks ettenähtud ohutusvest ja peas kaitsekiiver. Purjelauaga sõitmine 162. Purjelauaga on lubatud sõita väljaspool üldkasutatavaid laevateid. Purjelaudurid ei tohi takistada laevade ja väikelaevade liiklemist ja manööverdamist. 163. Purjelauaga on keelatud sõita: 1) kõigil laevatatavatel jõgedel; 2) lähemal kui 100 m ujumiskohtadest; 3) sadama akvatooriumil ja sadama sisse- ja väljasõiduteel, v.a juhul, kui sadamaeeskirjas ei ole sätestatud teisiti. 164. Purjelauaga sõitmiseks keelatud ja selleks lubatud kohad võib tähistada vastavalt märkidega A-17 ja E-20 (lisa 2). 165. Purjelauduril peab seljas olema ohutusvest. VI peatükk LAEVADE JA PARVEDE TULED NING MÄRGID Üldsätted 166. Laevad on kohustatud kandma tulesid päikeseloojangust kuni päikesetõusuni ja piiratud nähtavuse korral. Seejuures on keelatud kasutada tulesid, mida võib ekslikult pidada mõneks teiseks käesolevas eeskirjas ettenähtud tuleks ning mis segavad või halvendavad signaaltulede jälgimist. 167. Nõudeid, mis käsitlevad päevamärke, tuleb täita päikesetõusust kuni päikeseloojanguni. 168. Remondisolev või ekspluatatsioonist väljaviidud laev, mis seisab väljaspool laevateed paikneva remondiettevõtte akvatooriumil või selleks ettenähtud seisukohas ja ei takista laevaliiklust, ei pea kandma tulesid ning märke. 169. Väike- ja purjelaevad kannavad tulesid ja märke vastavuses VII peatüki nõuetega. Mõisted 170. Käesolevas korras kasutatakse tuledele osutavaid mõisteid järgmises tähenduses: 1) «Topituli» – valge tuli, mis asetseb laeva diametraaltasapinnas, valgustab pideva valgusega horisondi kaart vööri suunas 225º ulatuses nii, et valgus ulatub traaversist 22,5º ahtri poole mõlemast pardast; 2) «Pardatuled» – roheline tuli paremal pardal ja punane tuli vasakul pardal; kumbki tuli valgustab katkematu valgusega horisondi kaart 112,5º laeva vööri suunas, ulatudes mõlemas pardas traaversist 22,5º ahtri poole; 3) «Ahtri tuli» – valge tuli, mis asetseb laeva ahtris, valgustab katkematu valgusega horisondi kaart 135º ja on paigutatud selliselt, et valgustada ahtri suunas ning ulatub laeva diametraaltasapinnast kummagi parda poole 67,5��; 4) «Puksiirtuli» – kollane tuli valguskaarega 135º, mis on paigutatud selliselt, et valgustada ahtri suunas ja ulatub laeva pikitasapinnast kumbagi parda poole 67,5º; 5) «Ringtuli» – tuli, mis valgustab katkematu valgusega horisondi kaart 360º; 6) «Plinktuli» – tuli, mis annab regulaarseid plinke; 7) «Impulssviibe» – neli valget plinkivat tuld, igaüks neist valguskaarega 112,5º. Mõlemal pardal paiknevad kaks tuld selliselt, et vööripoolse tule valguskaar kulgeb traaversilt vööri suunas, ületades diametraaltasapinda 22,5º, ahtripoolse tule valguskiir kulgeb traaversilt ahtri suunas, ületades diametraaltasapinda 22,5º. Impulssviibet kasutatakse nii öösel kui ka päeval. Impulssviipe puudumisel tuleb päeval anda viibe viipelipuga, öösel valgusviipega. Tulede nähtavuskaugus 171. Käesolevas korras ettenähtud tulede valgustugevus peab tagama allpool toodud tabelis esitatud nähtavuskauguse kilomeetrites: Nähtavuskaugus (km) Tulede nimetus ja värvus Liikurlaev Liikurlaev Liikurlaev Teisaldatav laev Pikkusega L > 20 m Pikkusega L 20 m Pikkusega 7 m L 12 m Topituled: valge 8 6 4 2 Pardatuled: punane 4 4 2 – roheline 4 4 2 – Puksiirtuli: kollane 4 4 4 – Ahtrituli: valge 4 4 4 – Ringtuled: valge 4 4 4 2 punane 2 2 2 2 roheline 2 2 2 2 sinine 2 2 2 – kollane plinkiv 2 2 2 – Impulssviibe: öösel 4 4 4 – päeval 2 2 2 – Liikurlaev 172. Liikurlaev peab kandma: 1) topituld; 2) pardatulesid; 3) kolme ahtrituld, mis asetsevad kolmnurkselt alusega alla; laev laiusega 5 m ja vähem – ühte ahtrituld laeva pikitasapinnas. 173. Üleveol töötav reisilaev ja parvlaev ning õhkpadjal liikuv laev peavad lisaks punktis 172 ettenähtud tuledele kandma ühte kollast plinkivat ringtuld. 174. Naftasaaduste või nende jääkidega, plahvatusohtlike ja mürkainetega lastitud laev peab lahknemisel või möödasõidul lisaks punktis 172 ettenähtud tuledele kandma ühte punast ringtuld. 175. Haldusülesandeid täitev laev võib lisaks punktis 172 ettenähtud tuledele kanda üht plinkivat sinist ringtuld. Tõukurlaev ja tõugatav laev 176. Tõukurlaev peab kandma: 1) kolme topituld, mis asetsevad kolmnurkselt alusega alla, kusjuures ülemine tuli peab asetsema laeva pikitasapinnas; 2) pardatulesid; 3) kolme ahtrituld, mis asetsevad kolmnurkselt alusega alla ja nendest kõrgemal pikitasapinnas ühte puksiirtuld; laev laiusega alla 5 m pikitasapinnas ühte puksiirtuld. 177. Laev, mis tõukab naftasaadustega või nende jääkidega, plahvatusohtlike või mürkainetega lastitud laeva, peab lisaks punktis 176 ettenähtud tuledele kandma lahknemisel või möödasõidul ühte punast ringtuld. 178. Tõugatav laev peab kandma: 1) ühte topituld vööris; 2) kui koosseisus on mitu tõugatavat laeva, siis koosseisu esimene laev ühte topituld vööris. Puksiirtrossiga või parras–pardas pukseeriv laev 179. Puksiirtrossiga pukseeriv laev peab kandma: 1) kahte vertikaalselt asetsevat topituld; 2) pardatulesid; 3) laeva pikitasapinnas asetsevat ühte ahtrituld ja sellest kõrgemal puksiirtuld; 4) pukseerides parve – käesoleva punkti alapunktides 2 ja 3 ettenähtud tulesid ja kolme vertikaalselt asetsevat topituld. 180. Pukseerides naftasaadustega või nende jääkidega, plahvatusohtlike või mürkainetega lastitud laeva, peab vedurlaev lisaks punktis 179 nimetatud tuledele kandma ühte punast ringtuld. 181. Parvekoosseisu abistav laev, olenemata abistamise viisist, peab kandma kolme vertikaalselt asetsevat topituld ja ühte, laeva pikitasapinnas asetsevat ahtrituld. 182. Juhul kui koosseisu pukseeritakse üheaegselt mitme puksiiriga, mis on haalatud üksteise taha, peab esimene neist kandma punktis 179 ettenähtud tulesid, teised vedurlaevad samu tulesid, välja arvatud pardatuled. 183. Parras–pardaga haalatud vedurlaevad, pukseerides trossi abil parve või koosseisu, peavad kandma punktis 179 ettenähtud tulesid, välja arvatud sisemised pardatuled. 184. Pardas pukseeriv laev kannab liikurlaeva tulesid punkti 172 alapunktide 1–3 järgi. 185. Laev, pukseerides koosseisu, mis samaaegselt on tõugatav tõukurlaeva poolt, peab kandma pukseeriva laeva tulesid punkti 179 alapunktide 1–3 järgi, tõukav laev aga ühte topituld, puksiirtuld ja sellest madalamal kahte horisontaalselt asetsevat ahtrituld, tõukurlaev laiusega 5 m või enam kannab ahtris ainult ühte puksiirtuld. 186. Rasket teelõiku läbivat, oma masinat kasutavat, laeva või koosseisu abistav laev peab kandma pukseeriva laeva tulesid punkti 179 järgi; üksik laev, mida abistatakse, kannab tulesid punkti 172 järgi, abistatava tõugatava koosseisu tõukurlaev aga tulesid punkti 185 järgi. Teisaldatav laev 187. Teisaldatav laev peab pukseerimisel ja seistes kandma: 1) ühte valget ringtuld; parras–pardaga pukseerimisel võib ringtule asemel kasutada topituld; 2) kui laevad on pukseeritavas koosseisus, siis iga pukseeritav laev ühte ringtuld vööris; viimane laev koosseisus lisaks ringtuld ahtris. 188. Teisaldatav laev, mille lastiks on naftasaadused või nende jäägid, lõhke- või mürkained, peab seistes kandma lisaks punkti 187 alapunktis 1 ettenähtud tulele ühte punast ringtuld, päeval aga signaallippu või kilpi «B» (lisa 3). 189. Tõugatav laev, seistes koos tõukurlaevaga või üksikult, peab kandma samu tulesid kui pukseeritavad laevad. 190. Pukseeritav ja samaaegselt tõugatav laev peab kandma tõugatavale laevale ettenähtud tulesid. 191. Ujuv randumissild, millel on tekiehitis, peab kandma mastis üht valget ringtuld ja tekiehitise seinal laevatee poolt nähtavat valget tuld. Tekiehituseta ujuv randumissild peab olema valgustatud. 192. Trossiga üleveoparv peab kandma üht valget ringtuld ja üleveotross peab olema valgustatud. 193. Madalikul seisev teisaldatav laev peab kandma sellele ettenähtud seisutulesid punkti 187 alapunkti 1 järgi. Juhul kui teiste laevade möödasõit on võimalik, lisaks ühte valget ringtuld laevateele ulatuval osal ujuvnavigatsioonimärgi kõrgusel. Juhul kui möödasõit on võimatu, siis lisaks enamnähtaval kohal kolme vertikaalselt asetsevat punast ringtuld, päeval aga kolme musta kera või kerakujulist eset. Seisev liikurlaev 194. Liikurlaev peab seistes kandma: 1) ühte valget ringtuld mastis; 2) ühte valget ringtuld roolimaja äärel, möödasõidu poolsel küljel; 3) kahte ühel horisontaaltasapinnal asetsevat ahtrituld; 4) laev laiusega alla 5 m – ainult ühte valget ringtuld mastis; 5) päeval ankrus seistes – vööris enamnähtavas kohas ühte musta kera. 195. Naftasaadustega või selle jääkidega, lõhke- või mürkainetega lastitud laev peab kandma täiendavalt punktis 194 loetletud tulele ja märgile punast ringtuld, päeval signaallippu või kilpi «B». 196. Tõukurlaev või vedurlaev, seistes koosseisuga, peab kandma punktis 194 loetletud tulesid ja märki. 197. Madalikul seisev liikurlaev peab kandma vastavalt punktides 194 ja 195 ettenähtud seisutulesid. Juhul kui teiste laevade möödasõit on võimalik – lisaks ühte valget ringtuld laevateele ulatuval laeva osal ujuva navigatsioonimärgi kõrgusel. Juhul kui möödasõit on võimatu, kannab ta lisaks, enamnähtavas kohas, kolme vertikaalselt asetsevat punast ringtuld, päeval kolme musta kera või keraga sarnanevat eset. Parved ja teised seisvad ujuvvahendid 198. Parved ja teisaldatavad ujuvvahendid peavad olema valgustatud. Tehnilise laevastiku laevad 199. Laevateel töötav põhjasüvendaja peab kandma: 1) ühte rohelist ringtuld mastis; 2) töötades laevatee parempoolses liiklusvööndis täiendavalt kahte punast ringtuld, mis asetsevad tekiehituse ülemises osas, üks vööripoolses otsas, teine ahtripoolses otsas, möödasõidupoolsel küljel; 3) töötades laevatee vasakpoolses liiklusvööndis täiendavalt kahte rohelist ringtuld, mis asetsevad analoogiliselt käesoleva punkti alapunktis 2 esitatule. 200. Süvendaja, töötades kogu laevatee laiusel, on kohustatud kandma üht rohelist ringtuld mastis ja lisaks nelja ringtuld – kaht punast vasaku kalda poolsel küljel ja kaht rohelist parema kalda poolsel küljel, mis asetsevad analoogiliselt punkti 199 alapunktides 2 ja 3 esitatule. 201. Veealuste töödega tegelev laev on kohustatud kandma mastis ühte rohelist ringtuld, päeval signaallippu või kilpi «A» (lisa 3). 202. Ujuvkraana pinnase kaevandamisel laevateel või väljaspool seda ja põhjasüvendaja väljaspool laevateed on kohustatud kandma samasuguseid tulesid, kui ankrus seisvad vastavate mõõtmetega teisaldatavad laevad. 203. Põhjasüvendaja, põhjapuhastaja, tuukrilaev ja teisteks veealusteks töödeks ettenähtud laev, kui need ei tegele oma põhitegevusega, on kohustatud kandma tulesid ja märke, mis on ette nähtud vastavate mõõtmetega liikur- ja teisaldatavale laevale nende liikumisel ja seismisel. Kalapüügilaev 204. Kardinaalsüsteemis tähistatud piirkonnas, järvel või veehoidlal peab püügil olev kalalaev kandma: 1) traalimisel päeval kahte tippudega kokkuasetatud koonusekujulist märki, laev pikkusega alla 20 m võib nimetatud märgi asemel kanda korvi; 2) traalimisel öösel kahte vertikaalselt asetsevat ringtuld, kusjuures ülemine neist on roheline, alumine valge; 3) nooda- ja võrgupüügil päeval märki või korvi vastavalt käesoleva punkti alapunkti 1 nõuetele; 4) nooda- ja võrgupüügil öösel kahte vertikaalselt asetsevat ringtuld, kusjuures ülemine neist on punane, alumine valge; 5) juhul kui laev omab käiku vee suhtes, lisaks käesoleva punkti alapunktides 2 ja 4 nimetatud tuledele pardatulesid ja ahtritulesid või ahtrituld. 205. Ajal, mil kalapüügilaev ei tegele püügiga, on ta kohustatud kandma tulesid, mida peab kandma vastavate mõõtmetega liikur- või teisaldatav laev käigus või seistes. Erandid 206. Juhul kui piirivalveameti või kaitsejõudude laevad, arvestades nende konstruktsioonilist eripära ja otstarvet, ei saa täies mahus täita käesolevate reeglite nõudeid tulede nähtavuskauguse, valgussektorite, tulede ja märkide omavahelise paigutuse ning helisignaalide kuuldekauguse osas, peavad nad käesolevaid reegleid täitma niivõrd, kuivõrd see on võimalik. 207. Piirivalveameti või kaitsejõudude laevad võivad kanda täiendavaid tulesid ja märke ning anda heli- ja valgussignaale, mis erinevad käesolevas eeskirjas loetletuist, kuid selliseid, mida ei saaks ekslikult pidada teisteks käesoleva eeskirjaga kehtestatud tuledeks, märkideks või helisignaalideks. VII peatükk VÄIKE- JA PURJELAEVADE TULED JA MÄRGID Rakendus 208. Väike- ja purjelaevad on kohustatud kandma neile ettenähtud tulesid päikeseloojangust kuni päikesetõusuni ja piiratud nähtavuse korral. 209. Väike- ja purjelaevad on kohustatud päikesetõusust kuni loojanguni kandma neile ettenähtud märke. 210. Sõltuvalt oma tegevusest peavad väike- ja purjelaevad pikkusega üle 7 m kandma tulesid ja märke vastavuses käesoleva eeskirja VI peatüki nõuetega. Väikelaeva, välja arvatud purjelaeva, tuled ja märgid 211. Väikelaev kannab: 1) ühte topituld; 2) pardatulesid; 3) üht ahtrituld. 212. Väikelaeval pikkusega alla 20 m võivad pardatuled olla kombineeritud ühte diametraaltasapinnas asuvasse laternasse. 213. Väikelaeval pikkusega alla 12 m võivad topi- ja ahtrituli olla asendatud ühe valge ringtulega mastis. 214. Väikelaev pikkusega alla 7 m võib kanda üht valget ringtuld, mis peab asuma vähemalt 1 m kõrgusel veeliinist ja olema paigaldatud nii, et ei pimestaks väikelaevajuhti. Sõudepaadil peab olema käepärast valge tuli näitamaks seda kokkupõrke vältimiseks. 215. Väikelaev, seistes laevatee vahetus läheduses või piirkonnas, kus liiguvad teised laevad, peab kandma järgmisi tulesid ja märke: 1) päeval väikelaev pikkusega 7 m ja enam vastavalt punkti 194 alapunkti 5 nõuetele; 2) öösel väikelaev pikkusega alla 7 m kandma üht valget ringtuld või omama käepärast laternat, et näidata seda kokkupõrke vältimiseks teisele laevale; 3) öösel väikelaev pikkusega 7 m ja enam kandma tulesid vastavalt punkti 194 alapunkti 4 nõuetele. 216. Väikelaev pikkusega 7 m ja enam peab seistes madalikul laevateel või selle vahetus läheduses kandma tulesid ja märke vastavalt punkti 197 nõuetele. Purjelaeva tuled ja märgid 217. Purjelaev kannab: 1) pardatulesid; 2) ahtrituld. 218. Purjelaeval pikkusega alla 20 m võivad punktis 217 nimetatud tuled olla kombineeritud ühte laternasse, mis on paigutatud masti toppi või võimalikult selle lähedale kõige nähtavamasse kohta. 219. Lisaks punktis 217 nimetatud tuledele võib käigus olev purjelaev masti topi lähedal, enimnähtavas kohas, kanda kaht vertikaalselt asetsevat ringtuld, kusjuures ülemine neist on punane, alumine roheline. Neid tulesid on keelatud kasutada koos ühte laternasse kombineeritud tuledega. 220. Purjelaev pikkusega alla 7 m, samuti aerupaat, liikudes teiste laevade liiklemise piirkonnas, peab omama käepärast valge tulega laternat, et näidata seda teisele laevale kokkupõrke vältimiseks. 221. Kui purjelaev liigub nii purje kui ka mootori abil või ainult mootori abil, peab ta kandma öösel tulesid, kui vastava pikkusega liikurlaev, päeval aga kõige nähtavamas kohas koonust tipuga allapoole. 222. Purjelaev, seistes ankrus, peab kandma tulesid ja märke vastavalt punktile 215. 223. Purjelaev, seistes madalikul, peab kandma tulesid ja märke vastavalt punktile 216. VIII peatükk LAEVA TULEDE JA MÄRKIDE VASTASTIKUNE ASETUS NING MÄRKIDE MÕÕTMED Tulede ja märkide vastastikune asetus 224. Liikurlaeva esimene topituli, ja juhul, kui topitulesid on ühes mastis kaks või kolm, peab alumine neist asetsema vähemalt 1 m kõrgemal pardatuledest. 225. Juhul kui liikurlaeval on kaks topituld, mis asetsevad erinevates mastides, siis horisontaalne kaugus nende vahel peab olema vähemalt 20 m, vertikaalne aga selline, et mis tahes diferendi korral on esimene topituli vähemalt 1 m madalamal tagumisest; seejuures esimene topituli võib asuda allpool pardatulesid, aga tagumine peab olema neist vähemalt 1 m kõrgemal. 226. Juhul kui liikurlaeval on kolm kolmnurkselt asetatud topituld, siis tuledest moodustunud kolmnurk peab olema võrdkülgne, küljepikkusega 1–3 m, tuled peavad asuma ühes tasapinnas, mis on risti laeva diametraaltasapinnaga ning alumised tuled peavad asuma samal horisontaaltasapinnal. 227. Juhul kui liikurlaeval on kaks või kolm topituld ühes mastis, siis nende vahekaugused peavad olema võrdsed ja mitte vähem kui 1 m, laevadel pikkusega alla 20 m mitte vähem kui 0,5 m. 228. Juhul kui teisaldatav laev kannab topituld, peab see asuma laeva diametraaltasapinnas, üldjuhul 1 m kõrgusel tekist, kuid igal juhul vähemalt 1 m madalamal tõukurlaeva topitulede kolmnurgast. 229. Pardatuled peavad asetsema ühel horisontaaltasapinnal, mis on risti laeva diametraaltasapinnaga ja paiknema sellest võrdsel kaugusel järgmiselt: 1) tekita laeval vähemalt 0,5 m kõrgemal pardalatist, väikelaeval pardalati kõrgusel; 2) ühekorruselise tekiehitusega laeval tekiehituse ülaosas; 3) kahe- ja enamakorruselise tekiehitusega laeval mitte madalamal roolimajast. 230. Ühte laternasse paigaldatud pardatuled peavad asetsema laeva vööriosas diametraaltasapinnas. 231. Juhul kui purjelaeval on pardatuled ja ahtrituli paigaldatud ühte laternasse, peab see asetsema masti topis või selle lähedal. 232. Kolme ahtrituld kandval laeval peab ülemine neist asetsema laeva diametraaltasapinnas, kaks alumist ühel horisontaaltasapinnal ja võimalikult lähedal parrastele selliselt, et moodustuks võrdhaarne kolmnurk. 233. Puksiir- ja ahtritule vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. 234. Teisaldatava laeva valged ringtuled peavad asetsema laeva diametraaltasapinnas ja vähemalt 1 m kõrgusel tekist. 235. Trossiga üleveoparve valge ringtuli peab asetsema vähemalt 2 m kõrgusel ülemisest tekist. 236. Punane ringtuli peab asetsema kõige nähtavamas kohas ja see ei tohi olla ühel vertikaaljoonel seisutuledega. 237. Kõik ringtuled peab paigaldama nii, et nende ning käigu- ja seisutulede vahe oleks vähemalt: 1) laevadel pikkusega 20 m ja enam – 1 m; 2) laevadel pikkusega alla 20 m – 0,5 m. 238. Kollane või sinine plinktuli peab asuma kõige nähtavamas kohas ja neid võib paigaldada ühele vertikaaljoonele topitulega – kõrgemale või madalamale sellest. 239. Impulssviipe tuled peavad asetsema vähemalt 0,5 m kõrgemal pardatuledest. 240. Signaallipp heisatakse signaalmastis, selle puudumisel fokk- või grootmasti raa nokka. 241. Ankrus seistes tuleb ankrukera tõsta vööri lipuvardasse või vöörtaagile. 242. Kandes üksteise kohal kahte või enamat signaallippu või kera, peab nende vahekaugus olema vähemalt: 1) laevadel pikkusega 20 m ja enam – 1 m; 2) laevadel pikkusega alla 20 m – 0,5 m. Märkide kuju ja mõõtmed 243. Laevadel kasutatavate rahvusvahelise signaalkoodi lippude kuju, värvid ja mõõtmed on esitatud lisas 3. 244. Käesolevas korras nimetatud kera, silindri, koonuse ja topeltkoonuse võib asendada erikonstruktsiooniga esemega, mis eemalt vaadates annab sama kujutise. 245. Märkide ja lippude värv ei tohi olla määrdunud, pleekinud ega kulunud. 246. Must kera peab laevadel pikkusega 20 m ja enam olema vähemalt 600-mm läbimõõduga. 247. Must koonus peab laevadel pikkusega 20 m ja enam olema vähemalt järgmiste mõõtmetega: h = 600 mm; d = 600 mm. 248. Must topeltkoonus peab laevadel pikkusega 20 m ja enam olema vähemalt järgmiste mõõtmetega: h = 800 mm, d = 500 mm. 249. Laevadel pikkusega alla 20 m võib kasutada laeva mõõtmetele vastavaid samaväärselt väiksemate mõõtmetega märke. IX peatükk HELISIGNAALID Üldsätted 250. Laeval, väikelaeval ja purjelaeval ning põhjasüvendajal peab olema helisignaalseade, mis võimaldab anda pikki ja lühikesi helisid. Helisignaalid, mida antakse laevadelt pikkusega 20 m ja enam, peavad olema kuuldavad vähemalt 2 km kaugusele, laevadelt pikkusega alla 20 m – vähemalt 1 km kaugusele. 251. Pimedal ajal võib helisignaale dubleerida valguskiirega (prožektoriga või valge ringtulega), seejuures tuleb vältida valguskiirega teiste laevajuhtide pimestamist. 252. Mõiste «lühike heli» tähendab signaali kestvusega ligilähedaselt 1 sek, mõiste «pikk heli» tähendab signaali pikkusega ligilähedaselt 4–6 sek. 253. Mehitatud teisaldataval laeval peab olema laevakell või mõni muu metallese helisignaalide andmiseks. 254. Helisignaalide andmine, välja arvatud hädasignaalid ja signaalid, mida antakse laevõnnetuse vältimiseks, võib olla linnades ja asulates piiratud sadamaeeskirjaga. 255. Vajadusel hoiatada teist laeva antakse signaal «Hoiatus», mis koosneb vähemalt viiest lühikesest helist. Teisaldatav laev, millel puudub helisignaalseade, on kohustatud andma signaali sagedaste laevakella või metalleseme löökidega. 256. Inimese kukkumisel üle parda ja uppuja päästmisel peab laev andma kolm pikka heli, mida vajadusel korratakse. 257. Käigus olev liikurlaev peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika heli mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. 258. Triiviv liikurlaev peab piiratud nähtavuse korral andma kaks pikka heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. 259. Laeva või parve pukseeriv või tõukav laev, juhitamatu laev, kalalaev ning purjelaev pikkusega 7 m ja enam peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika ja kaks lühikest heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. 260. Liikurlaev või koosseis, seistes ankrus laevateel või madalikul, peab piiratud nähtavuse korral hoiatama lähenevat laeva ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese heliga. Mehitatud teisaldatav laev peab piiratud nähtavuse korral andma signaali sagedaste laevakella- või metalleseme löökidega. Manööver- ja hoiatussignaalid 261. Üksteise nähtavuses olevate laevade signaalid on alljärgnevad: 1) üks lühike heli – «muudan oma kurssi paremale»; 2) kaks lühikest heli – «muudan oma kurssi vasakule»; 3) kolm lühikest heli – «minu käiturid töötavad tagasikäigul»; 4) neli lühikest heli – «kavatsen sooritada pööret tagasi», «kavatsen peatuda»; 5) üks lühike ja üks pikk heli – «palun kiirendada käiku»; 6) üks pikk ja üks lühike heli – «palun aeglustada käiku»; 7) üks pikk, üks lühike ja üks pikk heli – «palun tulla raadiosidesse»; 8) üks pikk, üks lühike, üks pikk ja üks lühike heli – «sain teist aru»; 9) horisontaalsed viiped viipelipuga (valgel ajal), öösel – valge tulega – «palun peatuda». 262. Reisilaev, lähenedes randumissillale, võib anda ühe pika heli, aga reisile asudes ühe pika ja kolm lühikest heli. Hädasignaalid 263. Hädaolukorda sattunud laev, vajades abi, annab koos või eraldi järgmisi signaale: 1) mis tahes heliseadme katkematu heli, sagedased laevakella või metalleseme löögid; 2) prožektori või ringtule sage plinkimine, vertikaalsed viiped tule või lipuga; 3) punaste või helirakettide õhkulaskmine; 4) langevarjuga punase raketi õhkulaskmine või punane säratuli; 5) tuleleek laeval (näit põlev tõrva- või masuuditünn jms); 6) signaal, mis koosneb ruudukujulisest lipust ja selle kohal või all olevast kerast või kerataolisest märgist; 7) kõrvale väljasirutatud käte aeglane ja korduv tõstmine ja langetamine; 8) raadiotelefoni hädasignaal «Mayday»; 9) enamnähtavas kohas heisatud rahvusvahelise signaalkoodi lipud «NC». 264. Nimetatud signaale on keelatud kasutada teistel eesmärkidel. X peatükk VASTUTUS Vastutus 265. Käesoleva korra rikkumise eest kannavad vastutust laevajuhid ja reederid haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras. Lisa 1 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 32 juurde

Lisa 2 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 32 juurde LAEVALIIKLUST REGULEERIVAD SIGNAALMÄRGID (Märgid ja nende numeratsioon on esitatud vastavalt Euroopa siseveeteede koodeksi nõuetele) A. KEELAVAD MÄRGID A.2. Möödasõit keelatud

A.3. Koosseisu möödasõit koosseisust keelatud

A.4. Möödasõit ja lahknemine keelatud

A.5. Seismine keelatud

A.6. Ankrusse jäämine, lohistamine ja traalimine keelatud

A.7. Sildumine keelatud

A.9. Lainetuse tekitamine keelatud

või

A.12. Mootorlaevade liiklemine keelatud

A.14. Veesuusatamine keelatud

A.15. Purjetamine keelatud

A.17. Purjelauaga sõitmine keelatud

A.18. Kiirväikelaevadele ja teistele sport- ja huvilaevadele lubatud sõidupiirkonna lõpp

A.19. Laevade ja väikelaevade veeskamine ja väljatõstmine keelatud

A.20. Jetisõit keelatud

B. KOHUSTAVAD MÄRGID B.5. Peatumine kohustuslik

B.6. Kiiruse piirang (km/h)

B.7. Helisignaali andmine kohustuslik

B.8. Tähelepanu

B.9. Anna teed peateel liikujale a)

b)

B.11. Mine raadiotelefoni sidesse

C. PIIRAVAD MÄRGID C.1. Sügavuse piirang

C.2. Kõrguse piirang

C.3. Laevatee või kanali laiuse piirang

C.5. Laevatee eemaldumine paremast (vasakust) kaldast märgil näidatud kaugusele (meetrites)

E. INFORMATSIOONILISED MÄRGID E.2. Õhukaabli liin

E.4. Üleveopraam (mitteiseliikuv)

E.5. Seismine lubatud

E.6. Ankrusse jäämine lubatud

E.7. Sildumine lubatud

E.9. Peatee ristumine kõrvalteega a)

b)

E.10. Kõrvaltee ristumine peateega a)

b)

E.11. Keeldude ja piirangute lõpp

E.13. Joogiveega varustamine

E.14. Telefon

E.15. Mootorlaevade liiklemine lubatud

E.17. Veesuusatamine lubatud

E.18. Purjetamine lubatud

E.20. Purjelauaga sõitmine lubatud

E.21. Kiirväikelaevade ja teiste sport- ja huvilaevade sõidupiirkond

E.22. Laevade ja väikelaevade veeskamise ja väljatõstmise koht

E.23. Võimalik hankida märgitud kanalil raadiotelefoni teel navigatsioonilist informatsiooni

E.24. Jetisõit lubatud

ABISIGNAALMÄRGID 1. Paigaldatakse põhisignaalmärgi kohale ja näitavad kaugust Näited

2. Helendavad suunamärgid (nooled), võib lisada rohelise (lubava) või punase (keelava) tule Näited

3. Näitavad suunda põhisignaalmärgi kehtivusalale Näited

4. Paigaldatakse põhisignaalmärgi alla ja annavad lisainformatsiooni Näited

Stopp! TOLL Anna üks pikk helisignaal. SIGNAALMÄRGI MÕÕTMED Ruudukujulisel märgil külje pikkus 960 mm. Märgi raami, noole ja diagonaaljoone paksus moodustab 1/10 märgi külje pikkusest. Veealust kaablit tähistav märk on kollast värvi, millel on musta värvi kiri “KAABEL” ja selle mõõtmed on 600x1600. Näide

Lisa 3 teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määruse nr 32 juurde SISEVEELAEVADEL KASUTATAVAD RAHVUSVAHELISE SIGNAALKOODI LIPUD JA PEATUMISMÄRGUANNE Peatumismärguanne, antakse riiklike järelevalveorganite poolt ja kohustab peatuma kõiki laevu ja väikelaevu.

Rahvusvahelise signaalkoodi B-lipp, heisatakse enimnähtavas kohas ja näitab laeval olevat ohtlikku laadungit.

Rahvusvahelise signaalkoodi A-lipp, heisatakse enimnähtavas kohas ja näitab, et laevalt või väikelaevalt on sukeldunud tuuker (akvalangist) ja/või teostatakse veealuseid töid.

RS L-lipp, heisatakse enimnähtavas kohas ja tähendab kohustust peatuda.

Rahvusvahelise signaalkoodi O-lipp, heisatakse enimnähtavas kohas ja tähendab “Inimene üle parda”.

Rahvusvahelise signaalkoodi N-lipp heisatakse enimnähtavas kohas paaris N-üleval ja C-all. Hädasignaal.

Rahvusvahelise signaalkoodi C-lipp heisatakse enimnähtavas kohas paaris N-üleval ja C-all. Hädasignaal.

Lipu mõõtmed on vähemalt 400x320 mm. Peatumismärguanne on ümmargune kollast värvi seda ümbritseva punase randiga ketas, millel on mustade tähtedega kiri “STOP”. Ketta läbimõõt on vähemalt 200 mm ja punase randi laius on üks kolmandik ketta raadiusest (1/3 R).