Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määruse nr 216 "Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine" muutmine — RT I, 28, 168

Määrus kehtestatakse «Riigisaladuse seaduse» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67) § 12 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216 «Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine» kinnitatud «Riigisaladuse kaitse korras» (RT I 1999, 61, 622; 2000, 85, 539; 2001, 66, 384; 2002, 7, 32) tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 6 täiendatakse alapunktiga 7 järgmises sõnastuses: « 7) edastama iga 90 päeva järel vastavalt Kaitsepolitseiametile või Kaitsejõudude Peastaabile info juurdepääsuluba mitteomavate isikute ametisse nimetamisest ametikohale, millel on ametikohajärgselt ette nähtud juurdepääsuvajadus «piiratud» tasemega riigisaladusele, samuti sellisel ametikohal oleva isiku ametikohalt vabastamisest ning teenistusvälistele isikutele «piiratud» tasemega riigisaladusele juurdepääsu lubamise otsustamisest.»; 2) punkti 9 teine lause sõnastatakse järgmiselt: «Kui avalikuks on tulnud välisriigi riigisaladus, tuleb sellest viivitamata teavitada ka Kaitseministeeriumi.»; 3) punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: « 10. Alal, kus töödeldakse «konfidentsiaalse», «salajase» või «täiesti salajase» tasemega riigisaladust või salastatud teabekandjat (edaspidi turvaala), peab olema: 1) selgelt määratletud ja kaitstud perimeeter, milles on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse; 2) sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab turvaalale sisenemist ainult vastava tasemega juurdepääsuõigust omavale isikule või isikule, kellele on antud sellele turvaalale sisenemise õigus (edaspidi sissepääsuluba ); 3) juhul kui turvaalale sissepääs tähendab ühtlasi ligipääsu riigisaladusele (nt sissepääs avatud riiulitega hoidlaruumi, salastatud tehnikat sisaldavasse ruumi vms alale), märgistatakse vastav sissepääs kirjaliku teatega, milles nimetatakse turvaalal hoitava kõrgeima riigisaladuse taset ja sissepääsu tingimusi.»; 4) korda täiendatakse punktiga 121 järgmiselt: « 121. «Piiratud» tasemega riigisaladust või salastatut teabekandjat võib töödelda ka administratiivalal.»; 5) punkt 37 sõnastatakse järgmiselt: « 37. «Konfidentsiaalse», «salajase» või «täiesti salajase» tasemega riigisaladust käsitleva nõupidamise, kohtumise, konverentsi, koosoleku vms (edaspidi koosolek) läbiviimiseks kasutatavad ruumid peavad asetsema turvaalal. «Piiratud» tasemega riigisaladust käsitleva koosoleku läbiviimiseks kasutatavad ruumid võivad asetseda ka administratiivalal ja neile ei pea rakendama punktide 38–41 nõudeid.»; 6) punkti 42 täiendatakse alapunktiga 3 järgmises sõnastuses: « 3) suhtlemisel Euroopa Liidu ja NATO-ga rakendatakse teabekandja märgistamisel nende standardites ettenähtud korda.»; 7) punkti 43 täiendatakse alapunktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «PIIRATUD».»; 8) punkti 43 lõppu lisatakse järgmine lause: «Enne salastatud teabekandja edastamist eesti keelt mittemõistvatele kasutajatele tuleb salastusmärge kanda teabekandjale ka inglise keeles.»; 9) punkt 66 sõnastatakse järgmiselt: « 66. Salastatud teabekandjate registreerimiseks peavad riigisaladust valdavad asutused, institutsioonid ja juriidilised isikud sisse seadma salastatud teabekandjate registri (edaspidi register ). Olenevalt salastatud teabekandjate hulgast võib sisse seada registrid «täiesti salajase», «salajase», «konfidentsiaalse» ja «piiratud» tasemega salastatud teabekandjate eraldi registreerimiseks. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjaid võib asutuse juhi loal registreerida ka asutuse üldises dokumendiregistris eeldusel, et salastatud teave ei saa seetõttu teatavaks kõrvalistele isikutele.»; 10) punkt 72 sõnastatakse järgmiselt: « 72. Salastatud teabekandjate registris peab olema märgitud: 1) teabekandja identifitseerimiseks vajalik informatsioon (pealkiri või lühipealkiri, registreerimisnumber, kuupäev, allkirjastaja, koostaja); 2) teabekandja arvelevõtmise kuupäev; 3) teabekandja lehekülgede arv; 31) teabekandja eksemplaride ja hiljem tehtud koopiate arv, v.a «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavate teabekandjate puhul; 4) isik või asutus, kellele salastatud teabekandja edastati (sõltumata edastamisviisist).»; 11) punkt 73 sõnastatakse järgmiselt: « 73. Salastatud teabekandjad tuleb registris arvele võtta nende koostamise või saabumise kuupäeval. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja edastamise või tutvustamise kohta peab registris olema märgitud: 1) isiku nimi, kellele salastatud teabekandja edastati või kellele seda tutvustati; 2) salastatud teabekandja edastamise või tutvustamise kuupäev; 3) isiku allkiri salastatud teabekandja vastuvõtmise või tutvustamise kohta või selle üleandmis-vastuvõtmisvormi number, millega teabekandja edastati. Märked teabekandja tutvustamise kohta võib teha lisaks ka teabekandjale või teabekandjale lisatud registreerimislehele.»; 12) punkt 74 sõnastatakse järgmiselt: « 74. Registripidaja peab vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul kontrollima «konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandjate ning vastavalt vajadusele «piiratud» tasemega salastatud teabekandjate olemasolu ja terviklikkust ning registri andmete õigsust.»; 13) punkti 76 täiendatakse pärast teist lauset järgmise lausega: «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjat tuleb säilitada või hoida lukustatud konteineris, kapis või sahtlis, mis on kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.»; 14) punkt 83 sõnastatakse järgmiselt: « 83. Ruumist lahkumisel peab salastatud dokumendid, kaasa arvatud salastatud prügi, sulgema vastavalt salastatuse tasemele turvakonteinerisse, kappi või sahtlisse. «Konfidentsiaalse» või «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja võib jätta tööajal ruumist lühiajalise väljumise korral turvakonteinerisse sulgemata, kui ruumi sissepääsud on lukustatud.»; 15) punkt 84 sõnastatakse järgmiselt: « 84. Tööpäeva lõpetamisel on viimasena ruumist lahkuv isik kohustatud sulgema kõik salastatud teabekandjad vastavalt salastatuse tasemele statsionaarsetesse turvakonteineritesse, kappidesse või sahtlitesse ning lukustama turvakonteinerid, kapid või sahtlid. Samuti peab viimasena ruumist lahkuv isik sulgema kõik aknad ning lukustama ruumide uksed. Asutuse juhil on õigus kindlaks määrata ruumid, mida viimane lahkuja võib pärast tööpäeva lõppu jätta avatuks.»; 16) punkt 841 sõnastatakse järgmiselt: « 841. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja väljaviimine turvaalalt võib toimuda ainult asutuse juhi loal transportimiseks mõeldud lukustatavas kotis või kastis või pitseeritud diplomaatilises kotis»; 17) punkt 93 sõnastatakse järgmiselt: « 93. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimisseade peab asuma turvaalal ning asutus peab tagama, et salastatud teabekandjate reprodutseerimisseadmetele ei pääseks juurde kõrvalised isikud. Salastatud teabekandjate reprodutseerimisel tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmeid.»; 18) punkt 95 sõnastatakse järgmiselt: « 95. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimise ja sellest tehtud väljavõtte kohta tehakse märge salastatud teabekandjate registrisse. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega teabekandjat võib reprodutseerida ainult registripidaja. «Piiratud» tasemega teabekandjat võib reprodutseerida teabekandja kasutaja ilma registripidaja eelneva kooskõlastuseta. Salastatud teabekandja koopiale, ärakirjale ja sellest tehtud väljavõttele uut registreerimisnumbrit ei anta.»; 19) korda täiendatakse punktiga 951 järgmiselt: « 951. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjate reprodutseerimine ja nendest koopiate tegemine on lubatud administratiivalal.»; 20) punkt 97 sõnastatakse järgmiselt: « 97. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja hävitamisel koostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja hävitamise peavad teostama vähemalt kaks ametiisikut, kes annavad oma allkirjad salastatud teabekandja hävitamise aktile. Teabekandja kasutaja võib iseseisvalt selleks ettenähtud viisil hävitada «piiratud» tasemega salastatud teabekandja. Hävitamist teostavatel isikutel peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele.»; 21) 13. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate füüsilise edastamise, edasitoimetamise, veovahenduse ja veo üldnõuded»; 22) punkt 102 sõnastatakse järgmiselt: « 102. Salastatud teabekandja edastamise või edasitoimetamise kohta tuleb teha märge salastatud teabekandjate registrisse või koostada üleandmis-vastuvõtmisvorm. Asutuse üldises dokumendiregistris registreeritud «piiratud» tasemega salastatud teabekandja registreerimise ja asutusesisese liikumise kord määratakse kindlaks asutuse asjaajamise korras. Üleandmis-vastuvõtmisvorme säilitatakse turvaalal vähemalt viis aastat.»; 23) korda täiendatakse punktiga 1071 järgmiselt: « 1071. Administratiivalal toimub «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja liikumine vastavalt asutuse asjaajamiskorras sätestatule.»; 24) punkt 108 sõnastatakse järgmiselt: « 108. «Täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada ainult kulleriga. «Salajase» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga või teise isiku kaudu. «Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga, teise isiku kaudu või kullerpostiga. «Piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada ka tähtsaadetisena. Teise isiku kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) isikul peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele; 2) salastatud teabekandjat ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta; 3) teabekandja edasitoimetamisel peab kasutama ametisõidukit.»; 25) punkt 110 sõnastatakse järgmiselt: « 110. «Täiesti salajase» ja «salajase» tasemega riigisaladust sisaldavate teabekandjate edasitoimetamisel kulleriga peab kasutama ametisõidukit koos juhiga. Kulleri kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) kulleril peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele; 2) salastatud teabekandjat ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta; 3) kuller peab olema relvastatud.»; 26) korda täiendatakse punktiga 1101 järgmises sõnastuses: « 1101. Riigisaladust sisaldava teabekandja edastab üldjuhul salastatud teabekandja koostanud asutus. Riigisaladust sisaldava teabekandja edasitoimetamisel võivad teabekandja edastaja ning adressaat teabekandja veos kokku leppida, järgides käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Juhul kui «täiesti salajase» ja «salajase» tasemega teabekandja edasitoimetamisele kehtestatud nõudeid pole võimalik järgida, tuleb pöörduda riigisaladust sisaldava teabekandja edastamise korraldamiseks Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabi poole.»; 27) punkt 111 sõnastatakse järgmiselt: « 111. Väljaspool Eestit võib «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandjaid edasi toimetada ainult diplomaatilise või sõjalise kulleriga. Vastavalt Kaitsepolitseiamet, Kaitsejõudude Peastaap või Kaitseministeerium annavad loa «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja edasitoimetamiseks diplomaatilise või sõjalise kullerita vaid juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa viivituse, mis oleks ebasoovitav. «Salajase» ja «konfidentsiaalse» tasemega salastatud teabekandjaid võib väljaspool Eestit edasi toimetada diplomaatilise või sõjalise kulleriga või teise isiku kaudu. «Konfidentsiaalse» või «piiratud» tasemega salastatud teabekandjat võib edasi toimetada ka diplomaatilise postiga. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjat võib edasi toimetada ka tähtsaadetisena. Diplomaatilise kulleri tunnistusi väljastab Välisministeerium, sõjalise kulleri tunnistusi väljastab Kaitseministeerium. Teise isiku kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid: 1) isikul peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele; 2) sellisel viisil edasitoimetatavate teabekandjate registriandmete juurde tehakse registris asjakohane märge; 3) lõppsiht, valitud marsruut ja edasitoimetamisel kasutatavad transpordivahendid kooskõlastatakse vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitsejõudude Peastaabi või Kaitseministeeriumiga. Salastatud teabekandjate edasitoimetamine väljaspool Eestit peab olema korraldatud nii, et on välistatud pakendi avamine tolli- või turvakontrolli või mõnel muul eesmärgil põhjendatud teadmisvajaduseta inimeste poolt.»; 28) punkt 112 sõnastatakse järgmiselt: « 112. Salastatud teabekandja toimetatakse edasi teise asutusse ainult läbipaistmatus topeltpakendis. Välimisele pakendile märgitakse ainult saaja-asutuse nimi (vajaduse korral ka aadress) ja teabekandja registreerimisnumber. Sisemisele pakendile märgitakse selles oleva teabekandja salastustase, registreerimisnumber, lehekülgede ja eksemplaride arv ning täpne adressaat (saaja ametikoht ja asutuse aadress). «Piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edastada ühekordses läbipaistmatus pakendis. Sellisel juhul pakendile teabekandjas sisalduva teabe salastatuse taset ei märgita, vaid tehakse märge «Avada ainult adressaadil». Salastatud teabekandja peab olema pakendatud turvaliselt viisil, mis võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamist. Vajadusel peab rakendama täiendavaid meetmeid pakendi sisu puutumatuse tagamiseks.»; 29) punkt 113 sõnastatakse järgmiselt: « 113. «Konfidentsiaalse», «salajase» või «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat sisaldava pakendi edasitoimetamisel täidab vastuvõtja üleandmis-vastuvõtmisvormi, mille tagastab pärast kirjete võrdlemist edasitoimetajale. Üleandmis-vastuvõtmisvormile peavad olema märgitud teabekandja koostamise kuupäev, registreerimise number, adressaadi nimi ja aadress ning vastuvõtja nimi ja allkiri. Üleandmis-vastuvõtmisvormile ei tohi märkida pakendis sisalduva salastatud teabekandja pealkirja või muud viidet teabekandja sisule.»; 30) punkt 114 sõnastatakse järgmiselt: « 114. Välimise pakendi avab registripidaja. Sisemise pakendi võib registripidaja avada juhul, kui asutuse juht on teda selleks volitanud. Adressaadita salastatud teabekandja edastatakse viivitamata asutuse juhile adressaadi määramiseks. Registripidaja registreerib teabekandja või sisemise pakendi (kannab pakendile andmed registreerimise kohta) ning edastab adressaadile. Teabekandja adressaat on kohustatud registreeritud pakendi säilitama koos dokumendiga kuni teabekandja registreerimiseni.»; 31) punkt 132 sõnastatakse järgmiselt: « 132. Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabekandjate töötlemine toimub käesoleva määrusega kehtestatud korras, arvestades käesolevast osast ja välislepingutest tulenevaid erisusi.»; 32) punkti 135 täiendatakse alapunktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: « 11) Eesti sõjaline esindus Euroopa liitlasvägede kõrgema peakorteri juures; 12) Õhuseiredivisjon.» Peaminister Siim KALLAS Siseminister Toomas VAREK Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN