Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus

(1) Käesoleva seadusega kehtestatakse välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused ja kord töötamiseks reguleeritud ametikohal.

(2) Seaduses reguleeritud ametikohale sätestatut kohaldatakse ka reguleeritud kutsealasele tegevusele.

(3) Seaduses sätestatakse

1) kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks volitatud organid ja nende ülesanded;

2) välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja) kutsekvalifikatsiooni ja vastava Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooni võrdlemise põhimõtted;

3) välisriigis välja antud haridust või töökogemust tõendavate dokumentide arvestamise kohustus ja arvestamise kord;

4) taotleja õigused.

(4) Seadust ei kohaldata reguleeritud ametikohtadele ja reguleeritud kutsealastele tegevustele, millel töötamiseks ei nõuta õppeasutuses omandatud haridust. Nende ametikohtade ja kutsealaste tegevuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

(5) Seadust ei kohaldata arsti, hambaarsti, õe, proviisori, ämmaemanda, loomaarsti ja arhitekti ametikoha suhtes. Taotleja töötamise õigus eelnimetatud ametikohtadel kehtestatakse konkreetset valdkonda reguleeriva õigusaktiga.

(6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriik, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni (RT II 1998, 7, 14) osalisriik või muu välisriik, kellega Vabariigi Valitsusel on sõlmitud haridust tõendavate lõpudokumentide tunnustamise kokkulepe.

(1) Reguleeritud haridus on konkreetsele kutse-, eri- või ametialasele tegevusele suunatud haridus, mille aluseks olevale õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud seadusega või seaduse alusel.

(2) Ametikoht on reguleeritud, kui sellel töötamine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni.

(3) Reguleeritud kutsealane tegevus on kutse-, eri- või ametialane tegevus, mille teostamine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni.

Kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on dokumentaalselt tõestatud haridus- või töökogemus või mõlemad, mida nõutakse reguleeritud ametikohal töötamiseks.

(1) Töökogemusena käsitletakse tegelikku ja seaduslikku kutse- või erialast töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses, samuti tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana.

(2) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel nõutava töökogemuse määrab pädev organ, kusjuures nõutava töökogemuse kestus ei või ületada nelja aastat.

(1) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Eestis koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Pädev organ võrdleb seadusega sätestatud korras taotleja kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab käesolevas seaduses ettenähtud korras, kas taotleja vastab selle ametikoha nõuetele Eestis.

(3) Pädev organ võib olla asjaomane valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühendus või Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus (edaspidi Keskus). Pädevate organite nimekirja, ühtse töökorra ning finantseerimise alused ja korra kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Asjaomane valitsusasutus tagab, et tema valitsemisalas olevad pädevad organid esitavad koordineerivale asutusele aruanded oma töö kohta. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise aruannetele esitatavad nõuded ning aruannete esitamise korra ja tähtajad kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide vastavust Eesti õigusaktides haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele kehtestatud nõuetele hindab Keskus.

(2) Keskus tegutseb Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Liidu haridus- ja teadusprogrammide haldamiseks asutatud sihtasutuse struktuuriüksusena.

Diplom käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum, mis tõendab, et taotleja on läbinud keskharidusele järgneva vähemalt kolmeaastase nominaalkestusega õppekava kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja et taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon.

(1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse diplomit, ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel

1) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on sama ametikoht reguleeritud ja taotlejal on sellele ametikohale vajalik kutsekvalifikatsioon;

2) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja on sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat viimase kümne aasta jooksul. Sel juhul peab taotleja esitama välisriigi ametiisiku väljaantud dokumendi, mis tõendab, et ta on pärast keskhariduse omandamist läbinud vastaval kutse- või erialal vähemalt kolmeaastase õppekava välisriigi kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja vajaduse korral läbinud ametialase koolituse ning tal on sellele ametikohale vajalik kutsekvalifikatsioon.

(2) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse kuni neljaaastast keskharidusejärgset koolitust, on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul taotlejal õigus reguleeritud ametikohal töötada, kui ta omab diplomit või tunnistust.

(3) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse rohkem kui nelja-aastast keskharidusejärgset koolitust, on taotlejal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul õigus reguleeritud ametikohal töötada, kui ta omab diplomit.

(4) Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast õpiajast, võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta. Nõutava töökogemuse kestus ei või ületada aega, mille võrra taotleja õpiaeg on olnud lühem Eestis nõutavast.

(5) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimusele, kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras.

(1) Tunnistus käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument (välja arvatud diplom) või dokumentide kogum, mis tõendab, et taotleja on läbinud keskharidusele järgneva vähemalt üheaastase nominaalkestusega õppekava või Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas loetletud kursuse ja taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon.

(2) Nimekirja kursustest, mille läbimisel antav dokument on võrdsustatud tunnistusega, kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse diplomit või tunnistust, ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel

1) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on samal ametikohal töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav diplom või tunnistus;

2) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga samaväärse aja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse.

(3) Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast õpiajast, võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta. Nõutava töökogemuse kestus ei või rohkem kui kaks korda ületada aega, mille võrra taotleja õpiaeg on olnud lühem Eestis nõutavast.

(4) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimusele, kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras.

Sertifikaat käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum (välja arvatud diplom või tunnistus), mis tõendab, et taotleja on keskhariduse omandamise järgselt läbinud tööalase koolituse õppeasutuses või töökohal või õppeasutuses ja töökohal ning taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon.

(1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse tunnistust, ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel

1) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on samal ametikohal töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav sertifikaat;

2) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga samaväärse aja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse.

(3) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele, kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras.

(1) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse sertifikaati, ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel

1) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on samal ametikohal töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav diplom, tunnistus või sertifikaat;

2) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga samaväärse aja;

3) kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud ning taotlejal ei ole diplomit, tunnistust ega sertifikaati, kuid ta on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kolm järjestikust aastat või osalise tööajaga kolme aasta täistööajaga samaväärse aja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse.

(3) Kui taotlejal ei ole diplomit või tunnistust, sertifikaati või muud haridust tõendavat dokumenti või kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 või 3 nimetatud tingimustele, kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused, võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kuni kahe aasta pikkuse kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras.

Pädevuskinnitus on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja vilumuste kinnitus, välja arvatud §-des 8, 10 või 12 ettenähtud dokumendid, ilma et nõutaks eelneva hariduse tõendamist. Pädevuskinnituseks võib pädev organ nõuda taotlejalt konkreetsete teadmiste, oskuste ja vilumuste tõendamist, näiteks pädevuskatse sooritamist. Pädevuskinnituse kohta väljastatakse tõend.

Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse pädevuskinnitust, ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse põhjusel keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel

1) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, on sama ametikoht reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav kutsekvalifikatsioon;

2) kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud, kuid taotleja esitab muu tõenduse selle kohta, et tal on välisriigis omandatud nõutav kutsekvalifikatsioon.

(1) Pädev organ võib taotlejalt nõuda kas sobivustesti sooritamist või kuni kuue kuu pikkuse kohanemisaja läbimist taotleja enda valikul järgmistel juhtudel

1) kui taotleja on välisriigis läbinud õppekava, mis oluliselt erineb vastavast reguleeritud ametikohal töötamise eelduseks olevast õppekavast Eestis;

2) kui reguleeritud ametikoha tööülesanded Eestis on oluliselt erinevad vastavatest tööülesannetest selles välisriigis, kus taotleja kutsekvalifikatsiooni omandas.

(2) Nimekirja reguleeritud ametikohtadest ja reguleeritud kutsealastest tegevustest, millel töötamiseks nõutakse sobivustesti sooritamist, kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Sobivustest on eksam, mis tehakse taotleja kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste kontrollimiseks ning mille eesmärk on hinnata taotleja teadmisi, oskusi ja vilumusi töötamiseks reguleeritud ametikohal.

(2) Pädev organ määrab oma otsuses sobivustesti kuuluvad ainevaldkonnad, arvestades järgmisi asjaolusid

1) vajadust lülitada sobivustesti õppeaineid, mida ei ole välisriigis läbitud õppekavades, kuid mille omandamine on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik;

2) taotleja omadusi ja seda, et välisriigis on taotleja sellel kutse- või erialal kvalifitseeritud töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja.

(3) Sobivustest võib sisaldada ametialase käitumise reegleid.

(4) Sobivustesti koostamise, läbiviimise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev organ.

(1) Kohanemisaeg on töötamise aeg selle kutse- või eriala kvalifitseeritud töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva organi hindamisel. Kohanemisaja eesmärk on taotleja võimete hindamine reguleeritud ametikohal töötamiseks esitatavatele nõuetele. Kohanemisajale kohaldatakse töö- ja teenistussuhteid reguleerivates õigusaktides katseajale kehtestatud nõudeid.

(2) Pädev organ määrab oma otsuses kohanemisaja läbimisele konkreetsed nõuded, arvestades taotleja omadusi ja seda, et välisriigis on taotleja sellel kutse- või erialal kvalifitseeritud töötaja.

(3) Pädev organ võib taotlejalt nõuda lisakoolituse (kursuse) läbimist kohanemisaja jooksul.

(4) Kohanemisaja läbimise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev organ.

(1) Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks esitab taotleja avalduse pädevale organile, kes teeb otsuse nelja kuu jooksul, arvates avalduse ja kõigi õigusaktides ettenähtud dokumentide esitamisest.

(2) Pädev organ arvestab küllaldaste tõenditena dokumente, mille on välja andnud välisriikide ametiisikud selles välisriigis kehtiva korra kohaselt.

(3) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse tervisetõendeid, esitab taotleja selle kohta dokumendi, mis on välja antud Eestis või välisriigis, kus taotleja on kutsekvalifikatsiooni omandanud.

(4) Vajaduse korral võib pädev organ nõuda taotlejalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide tõlkeid.

(5) Pädev organ võib nõuda, et kõik esitatavad dokumendid, välja arvatud diplomid, tunnistused ja sertifikaadid, esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast nende väljaandmist.

(1) Kui reguleeritud ametikohal töötamiseks on Eesti õigusaktiga ette nähtud vande või tõotuse andmine ning vande või tõotuse vormi ei saa kasutada teiste riikide kodanikud, sätestatakse sama õigusaktiga vande või tõotuse vorm teiste riikide kodanikele.

(2) Taotlejal, kellele on antud õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal, on õigus kasutada ametikohast või kutsealast tulenevat kutsenimetust (tiitlit) või selle lühendit, samuti akadeemilise kraadi tähist või selle lühendit.

(3) Taotlejal on õigus esitada koordineerivale asutusele vaie või pöörduda halduskohtusse

1) pädeva organi otsuse vaidlustamiseks;

2) kui pädev organ ei ole taotlejat oma otsusest § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.