Riigikogu — Kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus — RT I, 23, 146

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 26. veebruari 2003. a otsusega nr 385 I. Kohtutäituri seaduses (RT I 2001, 16, 69; 2002, 61, 375; 102, 600) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: « (7) Kohtutäituri poolt avalike ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) mõistes.» § 2. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kohtutäituri asendaja suhtes.» § 3. Paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või olla suurem kui 10 000 krooni.» § 4. Seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2. peatükk KOHTUTÄITURI AMETISSE NIMETAMINE, AMETIST VABASTAMINE, AMETIVOLITUSTE PEATAMINE JA ATESTEERIMINE». § 5. Paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Pärast ettevalmistusteenistuse läbimist sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami, mis on eelduseks vabadele kohtutäiturikohtadele kandideerimiseks. Kui vabale kohtutäiturikohale kandideerib mitu kohtutäiturikandidaati, nimetatakse ametisse parima tulemusega kohtutäiturieksami sooritanud isik. Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi tingimused ja korra kehtestab justiitsminister määrusega.» § 6. Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1, 11 või 2 kohaselt ametisse nimetatud kohtutäituri asendaja ei anna ametivannet.» § 7. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Justiitsminister vabastab kohtutäituri asendaja ametist, kui kohtutäituri asendaja ei asu ametisse käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.» § 8. Paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Enne kohtutäituri ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud alustel või kohtutäituri asendaja ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud alusel kuulab justiitsminister ära kohtutäituri või kohtutäituri asendaja selgitused.» § 9. Seaduse 2. peatükki täiendatakse §-dega 16 1, 162 ja 163 järgmises sõnastuses: « § 161. Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise korral (1) Täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve. (2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile. (3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile ja Justiitsministeeriumile. (4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud toimikud arhiivi vastavalt arhiivipidamist reguleerivatele õigusaktidele. (5) Kui lahkuva kohtutäituri täitetoimikuid ja asjaajamist ei ole võimalik teisele kohtutäiturile üle anda, annab lahkuv kohtutäitur täitetoimikud sissenõudjate sooviavalduse alusel üle teistele sama piirkonna kohtutäituritele. Toimikute ning nendega seotud õiguste ja kohustuste üleandmisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. (6) Kohtutäitur peab tagama justiitsministri määratud komisjoni liikmetele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja täitetoimikute üleandmiseks vajalikule teabele. §162. Kohtutäituri vastutus täitetoimikute ja asjaajamise üleandmisel (1) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. (2) Ülevõtval kohtutäituril on õigus otsustada varem tehtud täitetoimingu seaduslikkuse küsimus ja teha vajadusel täitetoiming uuesti. (3) Justiitsministril on õigus kohustada ametist vabastatud kohtutäituri menetluses olevates asjades edasilükkamatute täitetoimingute tegemiseks samas tööpiirkonnas ametit pidavat kohtutäiturit. §163. Ametivolituste peatamine (1) Justiitsminister võib peatada kohtutäituri ametivolitused seaduses sätestatud alustel. (2) Ametivolituste peatamise ajal ei rakendu peatatud ametivolitustega kohtutäiturile kohtutäituri ametitegevust reguleerivad õigusaktid. (3) Kohtutäitur annab ametivolituste peatamise ajaks Justiitsministeeriumisse hoiule oma ametipitsati, -märgi ning -tunnistuse. Üleandmise kohta koostatakse üleandmis-vastuvõtmisakt. (4) Selle kohtutäituri menetluses olevad toimikud, kelle ametivolitused on peatatud, antakse teise kohtutäituri menetlusse. Kui samasse piirkonda on esitatud kohtutäituri eksami sooritanud isiku poolt büroo avamise avaldus, antakse toimikud üle ametisse asuvale kohtutäiturile. Kui piirkonda uut kohtutäiturit ametisse ei asu, antakse toimikud üle geograafiliselt kõige lähemal asuvale kohtutäiturile. Kui geograafiline lähedus ei osutu toimikute üleandmisel otstarbekaks, määrab justiitsminister käskkirjaga toimikuid menetleva kohtutäituri, arvestades sama piirkonna kohtutäiturite sooviavaldusi ning nende töö statistilisi näitajaid. (5) Sissenõudjatel säilib õigus valida asja menetlemiseks endale samast piirkonnast kohtutäitur. (6) Kohtutäituri ametivolitused taastab justiitsminister viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist. (7) Kohtutäituri ametivolituste taastamisel lähevad üleantud toimikud ametivolituste taastumise päeva seisuga tagasi taastunud ametivolitustega kohtutäiturile, kes peab sellest informeerima ka menetlusosalisi. Sissenõudjatel säilib õigus jätta täiteasi asja vahepeal menetlenud kohtutäituri menetlusse või anda see üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile.» § 10. Paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui kohtutäitur ei saa oma ametikohustusi täita üle viie päeva, nimetab tema tööpiirkonna maa- või linnakohtu esimees kohtutäituri ettepanekul talle asendaja. Kohtutäitur võib asendaja määramise korral ametist puududa kalendriaastas kuni kaks kuud. Tervislikel põhjustel võib kohtutäitur asendaja määramise korral puududa ametist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 57 lõigetes 1 ja 5 sätestatud ulatuses. Lapse sünni puhul võib kohtutäitur ametist puududa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Asendamisettepaneku teeb kohtutäitur maa- või linnakohtule vähemalt kaks nädalat enne ametikohustuste täitmiselt puudumise alguspäeva.» § 11. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Ametikohustuste täitmiselt puudumise korral tervislikel põhjustel teatab kohtutäitur hiljemalt ametikohustuste täitmiselt puudumise alguspäeval maa- või linnakohtule ametikohustuste täitmiselt eemalviibimise eeldatava pikkuse. Kui on põhjust eeldada, et kohtutäitur viibib ametikohustuste täitmiselt eemal üle viie tööpäeva, teeb kohtutäitur vastava asjaolu ilmnemisel viivitamatult maa- või linnakohtule ettepaneku talle asendaja määramiseks. Kui kohtutäituri tervislik seisund ei võimalda tal asendamisettepanekut teha, on maa- või linnakohtul õigus määrata talle asendaja.» § 12. Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: « (4) Kohtutäituri asendaja suhtes rakendatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (5) Kohtutäituri asendaja peab asuma ametisse viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist. (6) Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks määratud isiku võib tema nõusolekul määrata § 17 lõike 1 alusel teise kohtutäituri asendajaks.» § 13. Paragrahvi 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. § 14. Paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse sõna «arve» sõnaga «otsus». § 15. Paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kohustatud isikult kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri otsus.» § 16. Paragrahvi 27 lõikes 2 asendatakse sõna «arve» sõnaga «otsuse». § 17. Paragrahvis 28 asendatakse sõna «arve» sõnaga «otsuse». § 18. Seadust täiendatakse peatükiga 41 ning §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses: «41. peatükk KOHTUTÄITURITE TÄISKOGU § 291. Kohtutäiturite täiskogu (1) Kohtutäiturite täiskogusse (edaspidi täiskogu) kuuluvad kõik kohtutäiturid ja käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel ametisse nimetatud kohtutäituri asendajad (edaspidi täiskogu liikmed). (2) Täiskogu koguneb iga aasta detsembri esimesel reedel. Erakorralise täiskogu võib kutsuda kokku 1/10 täiskogu liikmetest või justiitsminister. Kirjalik teade täiskogu toimumise kohta ning kavandatav päevakord tuleb saata täiskogu liikmetele posti teel või elektrooniliselt vähemalt kaks nädalat enne täiskogu toimumist. (3) Täiskogul osalevad täiskogu liikmed isiklikult. Täiskogu on otsusevõimeline, kui seal on kohal vähemalt pooled täiskogu liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui täiskogule ei kogune vähemalt pooled täiskogu liikmetest, kutsutakse täiskogu kokku mitte varem kui kuu aja möödudes. Selliselt kogunenud täiskogu loetakse otsusevõimeliseks, olenemata täiskogule kogunenud liikmete arvust. Täiskogu otsus kehtib kõigi täiskogu liikmete suhtes. (4) Täiskogu suhetele kolmandate isikutega kohaldatakse seltsingu sätteid. (5) Täiskogu koosolekute protokollid edastatakse seitsme päeva jooksul täiskogu toimumisest justiitsministrile. § 292. Täiskogu pädevus (1) Täiskogu: 1) korraldab kohtutäiturite täienduskoolituse korraldamise ja finantseerimisega seotud küsimusi; 2) teeb ettepanekuid täitemenetlusregistri infosüsteemi arendamiseks; 3) kinnitab kohtutäiturite eetikakoodeksi; 4) valib kohtutäiturite aukohtu ja kinnitab aukohtu reglemendi; 5) korraldab välissuhtlusega seotud küsimusi; 6) määrab kontrolli teostavad isikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle; 7) valib kohtutäiturite esindaja kohtutäiturite atesteerimiskomisjoni, kohtutäiturikandidaatide eksamikomisjoni ja kohtutäituri asendaja eksamikomisjoni; 8) kehtestab täiskogu kodukorra; 9) korraldab vajadusel muid kohtutäiturite ühistegevusega seotud küsimusi. (2) Täiskogu kinnitab igaks järgnevaks kalendriaastaks majanduskava, milles sätestatakse teostatavad ülesanded ning nende arvestuslik maksumus. Täiskogule õigusaktidega pandud ülesannete täitmisega seotud kulutusi finantseerivad täiskogu liikmed ühiselt. Majanduskava koopia saadetakse seitsme päeva jooksul selle vastuvõtmisest justiitsministrile. (3) Majanduskavast lähtudes kehtestab täiskogu oma liikmetele kalendriaastas täiskogule tasumisele kuuluva summa ja kulutuste hüvitamise korra. (4) Täiskogu võib teha oma otsuste ja oma pädevuses olevate ülesannete täitmise käsundi alusel ülesandeks teisele isikule. Käsundisaaja kirjutab käsundi aktseptimise kinnituseks alla täiskogu otsusele, millega täiskogu liikmed otsustasid käsunduslepingu sõlmimise, selle eseme ja tingimused ning käsundisaaja isiku. (5) Täiskogu otsusega kehtestatud summa mittemaksmine võib olla täiskogu liikme suhtes distsiplinaarasja algatamise aluseks.» § 19. Paragrahvi 31 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Uue kohtutäituri puhul korraldatakse esimene korraline kontrollimine teise ametiaasta jooksul.» § 20. Paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Justiitsministri käskkiri distsiplinaarasjas tehakse käskkirja allakirjutamisest alates kolme tööpäeva jooksul teatavaks kohtutäiturile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast seda ka kõigile teistele kohtutäituritele.» § 21. Paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Noomitus vormistatakse käskkirjaga.» § 22. Paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõnad «kolme kuu jooksul» sõnadega «kuue kuu jooksul». § 23. Paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: « (3) Kohtutäituri teo suhtes, millest justiitsminister oli teadlik, kuid milles käesoleva seaduse § 32 tunnustega tegu ei tuvastatud, uute asjaolude ilmnemisel, mis tekitavad kahtluse käesoleva seaduse § 32 tunnustega teo toimepanemisest, saab distsiplinaarmenetluse uuendada kolme kuu jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest. (4) Distsiplinaarsüüteo aegumine katkeb kohtutäituri ametikohustuste täitmiselt puudumise ja kohtumenetluse ajaks. (5) Kui kohus tühistab kohtutäiturile määratud distsiplinaarkaristuse süüteole mittevastavuse tõttu, võib kohtutäiturile ilma uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.» § 24. Seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 47 1, 472 ja 473 järgmises sõnastuses: « § 471. Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod on: 1) ettevalmistusteenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine; 2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ettevalmistusteenistuse kohustuste täitmisel. § 472. Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarkaristused Kohtutäiturikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga; 3) ettevalmistusteenistuse lõpetamine. § 473. Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasja menetlemise kord Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasjade menetlemisel kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri distsiplinaarasja kohta sätestatut.» § 25. Seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses: « § 581. Esimese korralise täiskogu kokkukutsumine Esimese korralise täiskogu kutsub kokku justiitsminister.» § 26. Paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkt 4 jõustub 2003. aasta 1. juunil.» II. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64) tehakse järgmised muudatused: § 27. Paragrahvi 23 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse sõnad «Täitemenetlus algatatakse võlgnikule või omanikule täitedokumendi saatmisest arvates kahe nädala möödudes» sõnadega «Täitemenetlus algatatakse võlgniku või omaniku poolt täitedokumendi kättesaamisest arvates kahe nädala möödudes». § 28. Paragrahvi 23 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise otsus, algatab kohtutäitur selle alusel täitemenetluse ja järgib käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut.» § 29. Paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Kui võlgnik on riik ja seaduse ega kohtuotsusega ei ole kindlaks määratud vabatahtliku täitmise tähtaega, määrab kohtutäitur vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.» § 30. Paragrahvi 291 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja kuulutuse kaudu. (3) Kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (4) Kuulutuses märgitakse: 1) kutsutava isiku nimi; 2) kohtutäituri nimi ja tema büroo aadress; 3) ilmumise aeg ja koht; 4) kellena isik välja kutsutakse; 5) ilmumata jätmise tagajärjed. (5) Kuulutuse avaldamist käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõike kohaselt vaadeldakse täitekutse kätteandmisena täitemenetlusosalisele.» § 31. Paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Täitekuludeks on sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulutused. Vajalikeks kulutusteks ei loeta täitemenetluse algatamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Kohtukulude kandmise otsustab kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64).» § 32. Paragrahv 6415 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 6415. Sissenõude pööramine võlgniku arvelduskontole ja hoiusele (1) Sissenõudja soovil võib pöörata sissenõude võlgniku arvelduskontole või hoiusele. (2) Arvelduskonto või hoius arestitakse arestimise akti alusel selles näidatud ulatuses. Arestimise akti vormi kehtestab justiitsminister. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku arvelduskontol arestimise aktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke arvelduskontole või hoiusele laekuvad summad. (3) Arestimisele ei kuulu arvelduskonto või hoius ühe miinimumpalga ulatuses ühes kuus võlgniku ja iga võlgniku ülalpeetava kohta. (4) Kohtutäitur edastab krediidiasutusele kirjaliku arestimise akti posti teel või tehniliste tingimuste ja vastava kokkuleppe olemasolul elektrooniliselt kohtutäiturile kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Arvelduskonto või hoius on arestitud, kui krediidiasutus on arestimise akti kätte saanud. Arestimise akt edastatakse paberkandjal viivitamatult võlgnikule pärast krediidiasutuselt arestimise kohta teatise saamist, teine eksemplar paberkandjal jäetakse toimikusse. (5) Krediidiasutus ei või avada arvelduskontot või hoiust võlgnikule, kelle konto või hoiuse arestimise kohta on samas pangas täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimise akt.» § 33. Paragrahvi 6449 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Sissenõude pööramisel hüpoteegiga koormatud kinnisasjale saadetakse sellekohane teade koos ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kuulutuse sisuga hüpoteegipidajale.» § 34. Paragrahvi 77 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «arvates otsuse tegemisest» sõnadega «arvates otsuse kättesaamisest». III. § 35. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68) § 28 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64) § 291 alusel täitekutse avaldamine.» Riigikogu aseesimees Tunne KELAM