Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus

Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikke aluseid.

(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine käesoleva seaduse tähenduses on

1) kaitseväe kasutamine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;

2) kaitseväe osalemine rahvusvahelises sõjalises õppuses;

3) välisriigi relvajõudude ajutise viibimise võimaldamine Eesti Vabariigi territooriumil seadusega sätestatud alustel ja korras;

4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine ja peakorteri tegevuses osalemine ning peakorteri tegevuse toetamine;

5) Eesti Vabariigi ja välisriigi sõjalise ühisprojekti kavandamine ja elluviimine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus Eesti Vabariigi või tema pädeva asutuse õigus teha rahvusvahelist sõjalist koostööd muus vormis.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei kohaldata Eesti Vabariigi välisriiki akrediteeritud kaitseatašeele ja tema alluvale ega Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi kaitseatašeele ja tema alluvale.

Rahvusvahelises sõjalises koostöös järgitakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme.

Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks võib kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja) Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras anda osa oma võimust üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülema võimust.

(1) Kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib kaitseväe üksusi anda rahvusvahelise organisatsiooni või teise riigi relvajõudude kasutusse või moodustada Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ühisüksuse (edaspidi ühisüksus ).

(2) Ühisüksuse moodustamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(3) Ühisüksuste tegevust reguleeriva välislepingu sõlmimise korraldab Kaitseministeerium koostöös Välisministeeriumiga, järgides käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

Käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sõjaline operatsioon

1) ÜRO põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepingu järgi või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon;

2) ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon.

(1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides otsustab Riigikogu järgmiselt

1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;

2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud alusel annab kaitseväeüksusele korralduse alustada osalemist ning lõpetada osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonis Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

(4) Kui välislepinguga, mille osapooleks on Eesti Vabariik, loetakse relvastatud rünnakut teise selle välislepingu osapoole vastu relvastatud rünnakuks Eesti Vabariigi vastu, kuulutab Vabariigi President välja mobilisatsiooni Riigikogu otsust ära ootamata, kui see on rünnaku tõrjumise ja nimetatud välislepingu eesmärgi täitmise seisukohalt vältimatult vajalik.

(1) Käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis kaitseväe kasutamise otsustab Riigikogu igal üksikul juhul eraldi, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Vabariigi Valitsus annab kaitseministri ettepanekul Riigikogu sellekohase otsuse või välislepingu alusel kaitseväeüksusele korralduse alustada osalemist ning lõpetada osalemine käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

(4) Käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud ülesandeid täitva kaitseväeüksuse teenistuses olevale isikule antakse kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387; 110, 656 ja 660; 2003, 4, 22) nimetatud sotsiaalsed tagatised, kui käesolevas seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Asjaomase ministri otsuse alusel võib nimetatud üksuses teeniva kaitseväelase kasuks sõlmida kindlustuslepingu, millega tagatakse lisahüvitise maksmine tema surma või tervisekahjustuse korral.

(1) Peale kaitseväe võib rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras ka muu valitsusasutus talle seadusega või seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Muu valitsusasutuse teenistuja võib rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda välisriigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisel.

(3) Muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse eelnõu kooskõlastatakse enne Vabariigi Valitsusele esitamist Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 2002, 61, 375) §-des 6 ja 7 nimetatud ülesannete täitmisele.

Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel õppusel rahvusvahelise sõjalise koostöö ja riigikaitseks valmistumise eesmärgil.

(1) Kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

(2) Erandjuhul võib kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustada Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

(1) Peale kaitseväe võib rahvusvahelises sõjalises õppuses osaleda ka muu valitsusasutus, kui see on oluline õppuse korraldamise või riigikaitseks valmistumise seisukohalt. Muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustab asjaomane minister kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga.

(2) Erandjuhul võib muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustada Vabariigi Valitsus asjaomase ministri ja kaitseministri kooskõlastatud ettepaneku alusel.

Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde kaitseväelase lähetamise korra kehtestab kaitseminister.

Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses ettenähtud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärgiks on

1) osaleda Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis;

2) osaleda käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud muus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;

3) osaleda rahvusvahelises sõjalises õppuses;

4) osaleda rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;

5) relvajõudude transiit Eesti Vabariigi pädeva asutuse nõusolekul;

6) teha sõjalist koostööd muus vormis, nagu ühiste kaitsealaste projektide elluviimine, kui selleks on andnud nõusoleku Eesti Vabariigi pädev asutus.

Eesti Vabariigi territooriumil võivad viibida ainult selle välisriigi relvajõud, kelle territooriumil võib viibida Eesti Vabariigi kaitsevägi.

(1) Välisriigi relvajõudude saabumise, viibimise ja lahkumise kord sätestatakse seadusega ja seaduse alusel antavate õigusaktidega.

(2) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vaja pädeva asutuse luba. Loa võib anda kas üheks või mitmeks korraks.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses kuuluvad välisriikide relvajõudude koosseisu ka relvajõudude teenistuses olevad tsiviilisikud, kes on saabunud koos relvajõududega.

(4) Käesoleva seaduse § 14 punktides 3–6 sätestatud alustel välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumise ja Eestist lahkumise korra kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis või muus rahvusvahelises operatsioonis osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise viibimise loa andmise otsustab

1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooled;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega või, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi President otsusega.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldatavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas rahvusvahelises sõjalises õppuses osalemiseks välisriigi relvajõudude ajutise viibimise loa andmise otsustab kaitseminister.

(2) Erandjuhul võib välisriigi relvajõudude ajutise viibimise loa anda Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

(3) Kaitsekoostööprojekti elluviimiseks välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmise otsustab kaitseminister või kaitseministri volitatud ametiisik.

(1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaa-osa läbimiseks.

(2) Kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooled, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise kaitseminister.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välislepingu puudumise korral otsustab relvajõududele transiidiloa andmise

1) kaitseminister käskkirjaga, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;

2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;

3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korral võib erandjuhul välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise otsustada Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepaneku alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud otsus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigikogu võib lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud õigusaktide kehtivuse oma otsuse alusel peatada ja tal on õigus teha uus otsus.

(1) Välisriigi sõjalaevade Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelise õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa annab kaitseminister või tema volitatud ametiisik, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelise õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.

Käesoleva seadusega ettenähtud korras ja eesmärkidel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvad isikud ning nende ülalpeetavad ei pea taotlema elamis- ega tööluba.

(1) Eesti Vabariik võib rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ja põhimõtteid järgides sõlmida välislepingu või ühineda välislepinguga, millega reguleeritakse välisriigis viibiva Eesti kaitseväe ja Eestis viibivate välisriigi relvajõudude õiguslikku staatust (edaspidi vägede staatuse leping ).

(2) Vajaduse korral võib vägede staatuse lepingut ajutiselt kohaldada kooskõlas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni (RT II, 1993, 13/14, 16) artikliga 25.

(3) Vägede staatuse lepingu rakendamiseks võib Vabariigi Valitsus anda määruse.

(4) Vägede staatuse lepingu kohaldamist hõlbustavate ametkondlike lepete sõlmimist korraldab kaitseminister.

(5) Välisriigis viibivale Eesti kaitseväelasele, kaitseväe teenistuses olevale tsiviilisikule ning nendega kaasas olevatele ülalpeetavatele kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

(6) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvale isikule ning nende ülalpeetavatele kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

(7) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui

1) tema reisidokumenti on tehtud asjakohane märge;

2) see tuleneb välislepingust;

3) välisriik, mille kodakondsuses ta on, või relvajõude saatev riik kinnitab seda muul viisil.

(1) Rahvusvahelise sõjalise peakorteri õigus- ja teovõime, immuniteet ja eesõigused ning staatusega seotud muud asjaolud määratakse välislepingus.

(2) Käesolevas seaduses välisriigi relvajõudude kohta sätestatud korda kohaldatakse ka rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite, nende personaliliikmete ja viimaste ülalpeetavate suhtes, kui see tuleneb rahvusvahelisest lepingust, mille osapooleks on Eesti Vabariik.

Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomased ametiasutused ja ametiisikud võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikmete ning nende ülalpeetavate suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi õigusaktidega ning kui see on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

(2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse § 6 punktis 1 nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö vormide suhtes.

Välisriikide relvajõudude liikmed kannavad üldjuhul Eesti Vabariigi riigipiiri ületades ning Eesti Vabariigis viibimise ajal vormi, kui asjaomase välisriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude liikmetele või nende ülalpeetavatele selles riigis antud autojuhtimisluba või õhu-, vee- või muu sõiduki juhtimise luba kehtib ka Eesti Vabariigi territooriumil.

(2) Vajadusel korral taotleb Kaitseministeerium välisriigi pädevalt asutuselt kinnituse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba kehtib.

Käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude mootorsõiduk, mis on selles riigis registreeritud ning kannab selles riigis väljastatud registreerimismärki, on Eesti Autoregistrikeskuses registreerimisest vabastatud.

Lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) § 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

« (5) Välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelise õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemine ja Eesti Vabariigi õhuruumist väljumine otsustatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel.»

Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599) tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 14 1 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, samuti välisriigi sõjalaeva»;

2) paragrahvi 14 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse sisenemise suhtes kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust.»

Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadus (RT I 1995, 20, 299; 2002, 110, 656) tunnistatakse kehtetuks.

Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 15. aprillil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI