Haridus- ja teadusminister — Teaduse ja kõrghariduse osakonna põhimäärus — RTL, 32, 480

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122) § 47 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE §1. Teaduse ja kõrghariduse osakond Teaduse ja kõrghariduse osakond (edaspidi osakond) on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus. 2. peatükk OSAKONNA TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED §2. Osakonna tegevuse eesmärk Osakonna tegevuse eesmärk on kindlustada riikliku kõrghariduspoliitika, teaduspoliitika ning keelepoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamine ja rakendamine, sealhulgas: 1) teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamine; 2) teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamine; 3) teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika tulemuslikuks rakendamiseks vajalike ressursside kavandamine; 4) teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika sidususe tagamine; 5) eelduste loomine ühiskonna ja kõigi Eesti elanike haridusnõudluse täitmiseks kõrgharidustasemel; 6) eesti keele arengut ning staatuse kindlustamist tagavate tingimuste loomine; 7) teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika-alase avaliku dialoogi arendamine ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks. §3. Osakonna ülesanded (1) Osakonna põhiülesanne on ministeeriumi teadus-, haridus- ja keelepoliitika-alase tegevuse korraldamine teadus- ja arendustegevuse, kõrghariduse, sealhulgas rakenduskõrghariduse, ning keele valdkondades ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja teiste osakondade nõustamine nimetatud valdkondades. (2) Teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamiseks osakond: 1) hindab teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonda puudutavat regulatsiooni ja kavandab selle arendamist; 2) hindab teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonda puudutavate strateegiate, arengukavade kooskõla teiste riiklike strateegiatega, Euroopa Liidu jt rahvusvaheliste normidega; 3) arendab teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitikat puudutavat õigusaktide süsteemi, planeerides ja töötades välja teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna õigusaktide eelnõusid. (3) Teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamiseks osakond: 1) hindab teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna seisundit ja arengut; 2) seob teaduse, kõrghariduse ja keele valdkondade strateegiad ja arengukavad teiste riiklike strateegiatega ning jälgib nende kooskõla Euroopa Liidu vastavate poliitikatega; 3) planeerib ja tellib osakonna eesmärkide täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid; 4) analüüsib ja arendab pedagoogide ja teadustöötajate kvalifikatsioonisüsteemi, arendab pedagoogide tasemekoolitust ning täiendus- ja ümberõpet. (4) Teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika efektiivseks rakendamiseks vajalike ressursside kavandamisel osakond: 1) määratleb koos avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööpartneritega teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika arengusuunad ja töötab välja vastavad üleriigilised tegevuskavad; 2) koordineerib ja osaleb kõrghariduse riikliku koolitustellimuse kujundamisel; 3) kujundab teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna rahastamispõhimõtted, lähtudes riiklikest strateegiatest ja prioriteetidest. (5) Teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika sidususe tagamiseks osakond: 1) töötab välja teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna seisundi hindamise indikaatorid, lähtudes riiklikest strateegiatest; 2) tagab teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna strateegiate ja arengukavade kooskõla teiste riiklike strateegiatega; 3) koordineerib teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna strateegiate ja arengukavade väljatöötamist ja rakendamist; 4) tagab Euroopa Liidu jt rahvusvaheliste teadus-, kõrgharidus- ja keeleprogrammide efektiivse tegevuse Eestis ja riiklike poliitikate kooskõla Euroopa Liidu vastavate poliitikatega; 5) vastutab Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise eest teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonnas. (6) Eelduste loomisel ühiskonna ja kõigi Eesti elanike haridusnõudluse täitmiseks kõrgharidustasemel osakond: 1) planeerib ja suunab kõrgharidust puudutavate haridusstandardite koostamist ja arendamist, arvestades ühiskonna ja õppurite individuaalseid arenguvajadusi; 2) arendab pedagoogide kvalifikatsioonisüsteemi ning tasemekoolitust, täiendus- ja ümberõpet. (7) Eesti keele arengut ning staatuse kindlustamist tagavate tingimuste loomiseks osakond: 1) kavandab ja suunab Eesti keelepoliitikat ning eesti keele väärtustamist; 2) suunab eesti keele ja teiste keelte ning eesti keeles õpetamist Eesti haridussüsteemis; 3) koordineerib eesti keele välisõpet. (8) Teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika-alase avaliku dialoogi arendamisel ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks osakond: 1) kaasab avalikkust teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika põhimõtete kujundamisse; 2) selgitab teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna õigusakte; 3) teavitab avalikkust teaduse, kõrghariduse ja keele valdkonna seisundist ja teadus-, kõrgharidus- ja keelepoliitika rakendamise tulemuslikkusest. 3. peatükk OSAKONNA JUHTIMINE JA STRUKTUUR §4. Osakonnajuhataja (1) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna eesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt ministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Osakonnajuhataja: 1) tagab osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 3) annab ministrile, kantslerile ning hariduse ja teaduse asekantslerile aru osakonna tegevusest; 4) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 5) teeb ministrile, kantslerile või hariduse ja teaduse asekantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 6) korraldab alluvate teenistujate tööd, nõutab selleks vajalikud rahalised ja muud vahendid; 7) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 8) taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust; 9) teeb ministrile või kantslerile või hariduse ja teaduse asekantslerile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujate edutamise, palkade, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 10) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale; 11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti; 12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri või hariduse ja teaduse asekantsleri antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest. (3) Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (4) Osakonnajuhataja allub vahetult hariduse ja teaduse asekantslerile. §5. Osakonnajuhataja asendamine Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kantsleri käskkirjaga määratud teenistuja. §6. Osakonna nõunikud (1) Osakonna koosseisus on kolm nõunikku – innovatsioonipoliitika nõunik, keelepoliitika nõunik ja uuringute ja arendustegevuse nõunik. (2) Osakonna nõunikud nõustavad osakonnajuhatajat, kavandavad ja koordineerivad nende pädevusse kuuluvate valdkondade arendamist ning osakonna talituste tegevust nimetatud valdkondades. (3) Osakonna nõunik allub vahetult osakonnajuhatajale. (4) Osakonna nõuniku teenistuskohustused, õigused ja volitused määratakse ametijuhendiga. §7. Osakonna struktuuriüksused (1) Osakonna struktuuris on kolm talitust: teadustalitus, kõrghariduse talitus ning keeletalitus. (2) Teadustalitus täidab § 3 lõigetes 2 kuni 8 nimetatud ülesandeid teaduse valdkonnas. (3) Kõrghariduse talitus täidab § 3 lõigetes 2 kuni 8 nimetatud ülesandeid kõrghariduse valdkonnas. (4) Keeletalitus täidab § 3 lõigetes 2 kuni 8 keele valdkonna kohta nimetatud ülesandeid. §8. Talituse juhataja (1) Talituse tööd juhib talituse juhataja, kes koordineerib ja korraldab talituse eesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Talituse juhataja: 1) planeerib talituse tegevust; 2) annab talituse teenistujatele ülesandeid ning vastutab talituse ülesannete täitmise eest; 3) teeb osakonnajuhatajale ettepanekuid talituse teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, töö tasustamiseks, ümberpaigutamiseks ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ja ergutuste kohaldamiseks; 4) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 5) kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele. (3) Talituse juhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. (4) Talituse juhataja teenistuskohustused, õigused ja volitused määratakse ametijuhendiga. §9. Talituse juhataja asendamine Talituse juhataja äraolekul asendab teda osakonnajuhataja poolt määratud osakonna teenistuja. §10. Osakonna teenistuja Osakonna teenistujate teenistuskohustused, õigused ja volitused ning alluvus ja asendamine määratakse nende ametijuhendiga. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE §11. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridusministri 20. veebruari 2002. a määrus nr 26 «Poliitikaosakonna põhimäärus» (RTL 2002, 35, 482; 2003, 4, 39) tunnistatakse kehtetuks. Minister Mailis RAND Kantsler Peep RATAS