Siseminister — Tulekustutus- ja päästetööde suitsusukeldumise eeskiri — RTL, 32, 434

Määrus kehtestatakse päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 13 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Mõistete määratlemine (1) Suitsusukeldumine on tulekustutus- ja päästetöödel hingamisaparaadis sisenemine suitsu ja põlemisgaasidega täidetud keskkonda eesmärgiga päästa inimesi ja vara ning teha teisi vajalikke tulekustutus- ja päästetöid. (2) Käesolevas eeskirjas kasutatakse lisaks järgmisi mõisteid: 1) suitsusukelduja - suitsusukeldumist teostav isik; 2) suitsusukeldujate paar - kaks suitsusukeldujat, kes paaris teostavad suitsusukeldumist ning komplekteeritakse võimalusel ühest tulekustutus- ja päästemeeskonnast; 3) suitsusukeldujate juht - suitsusukeldumist otseselt juhtiv isik, kes vajadusel teostab ka ise suitsusukeldumist; 4) suitsusukeldujate lüli - suitsusukeldujate juhist ja vähemalt ühest suitsusukeldujate paarist koosnev grupp; 5) julgestuspunkt - suitsusukeldumise lähtepunkt; 6) riskikeskkond - suitsusukeldamisülesannet täitvate isikute töökeskkond; 7) julgestuspaar - suitsusukeldusülesannet täitvate suitsusukeldujate ohutut tagasiteed tagav suitsusukeldujate paar. Kasutatakse reeglina kõrgendatud riski keskkonnaga tulekahjude korral; 8) reservlüli - reservis olev suitsusukeldujate lüli; 9) suitsusukeldumise kontrolör - suitsusukeldujate juhi poolt vajadusel määratud suitsusukeldumise järelevalvet teostav isik; 10) hädaolukord - suitsusukelduja äkiline tervisliku seisukorra halvenemine või vigastus, hingamisaparaadi rike, suitsusukeldumisteekonnal või selle vahetus läheduses toimunud plahvatused, varingud, tulekahju kiire levik, side katkemine ning muud suitsusukeldujate turvalisust ohustavad tegurid ja sündmused. § 2. Nõuded suitsusukeldujale Suitsusukeldumist võib teostada päästeasutuse juhi käskkirja alusel hingamisaparaadis tööle lubatud tuletõrje- ja päästetöötaja, kes on: 1) läbinud terviseseisundi kontrolli vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. juuli 1998. a määrusele nr 152 «Tuletõrje- ja päästetöötajate terviseseisundi nõuete kinnitamine» (RT I 1998, 66, 1034; 110, 1816); 2) sobiv sellele tööle oma psüühiliste omaduste poolest ja on sooritanud füüsilise ettevalmistuse kontrollkatsed vastavalt siseministri 30. detsembri 1998. a määrusele nr 66 «Riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästetöötajate kutsesobivus- ja füüsilise ettevalmistuse nõuded» (RTL 1999, 7, 85); 3) läbinud suitsusukeldumise algväljaõppe programmi. § 3. Suitsusukeldust teostava meeskonna suurus Tulekustutus- ja päästemeeskonna isikkoosseis võib teostada suitsusukeldumist, kui tema koosseisus on vähemalt neli suitsusukeldumist teostada võivat liiget ja vastav kogus suitsusukeldusvarustust. § 4. Suitsusukeldujate juht Igal suitsusukeldumisel määratakse suitsusukeldujate juht, kelleks võib olla paragrahvi 2 nõuetele vastav suitsusukeldujana töökogemusi omav tuletõrje- ja päästetöötaja, kes on võimeline juhtima ning suutma vajadusel päästa ülesannet täitvaid suitsusukeldujaid. 2. peatükk SUITSUSUKELDUJA ETTEVALMISTUS § 5. Algväljaõpe Algväljaõppe miinimumprogramm kehtestatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. § 6. Täiendõpe (1) Täiendõpet suitsusukeldumist sisaldavate kompleksharjutuste ning õppuste näol viiakse kesk- ja tugikomandodes läbi vähemalt kolm korda aastas, teistes suitsusukeldumist teostavates komandodes vähemalt kaks korda aastas, neist kõigil komando liikidel üks kord sisetulekahjusimulaatori kasutamisega. (2) Täiendõppe korra ja sageduse oma vastutusalas kehtestab lõikes 1 sätestatud miinimumnõudeid arvestades riigi päästeasutuse juht ja Tallinnas kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juht. (3) Tulekustutus- ja päästetöödel toimuv suitsusukeldumine ei asenda täiendõppeks planeeritud kompleksharjutusi ja õppusi. 3. peatükk SUITSUSUKELDUSVARUSTUS § 7. Kaitseriietus (1) Suitsusukeldumist teostav isik kasutab kaitseriietust, mille hulka kuuluvad: 1) tulekustutusriietus; 2) tuletõrjekiivri sukk; 3) tuletõrjekiiver; 4) tuletõrjekindad; 5) tuletõrjesaapad; 6) tuletõrjevöö ja -karabiin (või vastavad rakmed). (2) Suitsusukeldumist teostava isiku aluspesu, sokid ja vaheriietus peavad vastama kõrges temperatuuris töötamise tingimustele. § 8. Hingamisaparaat (1) Suitsusukeldumisel tuleb hingamiselundite kaitseks kasutada täismaskiga suruõhuhingamisaparaati, millel on maski hermeetilisuse kaotusele reageeriv automaatne väljastatava õhuhulga regulaator ja õhutagavara lõppema hakkamisest eelsignaali andev hoiatusseade. (2) Erijuhtudel, kui suruõhuhingamisaparaadi tööaeg ei võimalda ülesannet täita, võib tulekustutus- ja päästetööde juhi korraldusel kasutada hapnikuaparaati. § 9. Lisavarustus (1) Kohustuslik varustus suitsusukeldujate paarile (ka julgestuspaarile) suitsusukeldumisülesande täitmisele asumisel on: 1) päästemask ja pääste-õhuvoolik, mis on kiiresti ühendatavad hingamisaparaadi külge; 2) kandelamp; 3) lammutusvahendid; 4) survestatud voolikuliin või muu kustutusvahend; 5) voolikuremm; 6) tuletõrjenöör; 7) raadiosidevahendid. (2) Kohustuslik lisavarustus suitsusukeldujate juhile suitsusukeldumisülesande täitmisele asumisel on: 1) protokolli alus koos kirjutusvahendi ja kellaga; 2) protokolli vorm (lisatud); 3) kandelamp; 4) tuletõrjenöör; 5) raadiosidevahendid. (3) Muu lisavarustuse kasutamise vajalikkuse üle otsustab suitsusukeldujate juht. (4) Lõike 1 punktides 1 ja 7 esitatud nõuded jõustuvad 1. aprillil 2001. a. § 10. Varustuse kasutamine ja hooldus (1) Varustus peab olema kasutuskõlblik, terve ja puhas ning kasutamisel, hooldusel ja säilitamisel tuleb järgida tootja juhiseid ja instruktsioone. (2) Hingamisaparaatide arvestuse, hoidmise, hoolduse ja remondi korraldamise ning selle eest vastutavad töötajad määrab kindlaks vastavalt vastutusalale riigi päästeasutuse juht või Tallinnas kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juht käskkirjaga, arvestades et: 1) hingamisaparaatide ning nende hoolduse ja remondi üle peetakse arvestust; 2) väljasõiduvalmiduses olevatel autodel paiknevate hingamisaparaatide üle peetakse operatiivarvestust; 3) hingamisaparaatide kasutusjärgset hooldust teostab üldjuhul depoosse tagasisaabumisel hingamisaparaadi kasutaja või selleks eraldi määratud isik; 4) pärast kasutamist võib hingamisaparaati panna operatiivarvestusse ainult pärast hingamisaparaadi kasutusjärgset hooldust ja hoolduskaardi täitmist ning kui balloon(id) on täidetud (tootja poolt määratud või sellest kuni 20% madalam rõhk); 5) vastavalt tootjapoolsetele suunistele teostatavat hingamisaparaatide tähtajalist hooldust ja remonti võib sooritada vastava koolituse saanud ja sertifikaati omav isik. 4. peatükk RISKIKESKKONNAD SUITSUSUKELDUMISEL § 11. Riskikeskkonna määratlemine (1) Riskikeskkonda loetakse normaalseks, kui puuduvad raskendavad ohufaktorid. (2) Raskendavad ohufaktorid suitsusukeldumisel on: 1) pikk suitsusukeldumisteekond; 2) tulekahju suur pindala; 3) eriti suured tulekahjul eralduvate suitsu ja põlemisgaaside kogused; 4) keeruline ruumide paigutus ja varjatud ruumide olemasolu; 5) tõsised orienteerumisraskused; 6) ohtlike ainete olemasolu objektil ning nende lekkimise reaalne oht; 7) muud tulekustutus- ja päästetööde juhi hinnangul suitsusukeldumist raskendavad ohufaktorid. (3) Raskendavate ohufaktorite olemasolu tingib kõrgendatud riskikeskkonna. (4) Kui tekib kahtlus riskikeskkonna määratlemise osas, valitakse alati kõrgendatud riskikeskkond. § 12. Kaitsemeetmed kõrgendatud riskikeskkonnas Peamised kaitsemeetmed suitsusukeldujate ohutuse ja tegevuse järjepidevuse paremaks tagamiseks kõrgendatud riskikeskkonnas on vajadusel: 1) suitsusukelduspaari täiendamine ühe suitsusukeldujaga; 2) julgestuspaari moodustamine; 3) reservlüli moodustamine. 5. peatükk TEGEVUS ENNE SUITSUSUKELDUMIST § 13. Suitsusukeldusülesande määratlemine (1) Tulekustutus- ja päästetööde juht või tema poolt määratud isik (edaspidi suitsusukeldumist korraldav isik) määratleb suitsusukeldumisülesande. (2) Elu(de) päästmiseks võib alustada suitsusukeldumist kõrgendatud riskikeskkonnas tulekustutus- ja päästetööde juhi otsusel ka juhul, kui julgestuslüli tagav meeskond on teel sündmuskohale. (3) Suitsusukeldumisülesande määratlemisel suitsusukeldumist korraldav isik: 1) hindab olukorda objektil ning määrab riskikeskkonna taseme; 2) hangib lisainformatsiooni eriliste ohtude kohta objektil; 3) püstitab suitsusukeldumisülesande eesmärgi; 4) valib suitsusukeldumisülesande täitmiseks minimaalse riskiga tegevussuunad, mis antud ülesande täitmist võimaldavad. § 14. Suitsusukeldumist korraldava isiku ülesanded enne suitsusukeldumist Suitsusukeldumisülesande täitmiseks suitsusukeldumist korraldav isik: 1) määrab suitsusukeldujate juhi; 2) selgitab suitsusukeldujate juhile suitsusukeldumisülesannet, sealjuures edastades ülesande võimalikult ohutuks täitmiseks vajaliku informatsiooni; 3) kooskõlastab tegevuse taktika; 4) määrab rakendatavad kaitsemeetmed; 5) kehtestab sidepidamiskorra tema ja suitsusukeldujate juhi vahel; 6) vajadusel määrab lisajõudude rakendamise ja hingamisaparaadi balloonide täitmise korra ning suitsusukeldujate puhketsooni. § 15. Suitsusukeldujate juhi ülesanded enne suitsusukeldumist (1) Suitsusukeldumisülesande saanud suitsusukeldujate juht: 1) kontrollib suitsusukeldujate varustuse komplektsust ja korrasolekut; 2) moodustab suitsusukeldujate lüli, vajadusel julgestuspaari või reservlüli ning määrab töötamise kohad; 3) püstitab suitsusukeldujatele täpse ülesande ning annab neile informatsiooni, mis on vajalik selle ülesande täitmiseks, edastades andmed ehitisest, selle mõõtmetest, väljapääsude asukohtadest, ruumide paigutusest, tulemüüride paigutusest ja võimalikest ohtudest; 4) määrab ja teatab suitsusukeldujatele julgestuspunkti asukoha ning suitsusukeldujate lüli sisese sidepidamisviisi; 5) jälgib ja vajadusel abistab suitsusukeldujaid suitsusukeldumiseks valmistumisel; 6) alustab suitsusukeldusprotokolli koostamist või määrab selleks eraldi suitsusukelduskontrolöri; 7) seab ennast valmis viivitamatuks suitsusukeldujate aitamiseks; 8) annab suitsusukeldujate valmisolekul neile märku hingamisaparaatide kasutamiseks käsuga «APARAATI LÜLITU»; 9) enda suitsusukeldumise korral alustab koos oma lüli suitsusukeldujatega samaaegselt ka ise hingamisaparaadi kasutamist; 10) kontrollib määratud sidepidamisviisi ja vahendite toimimist tema ja suitsusukeldujate paari vahel; 11) informeerib suitsusukeldumist korraldavat isikut tegevuse alustamisest; 12) avastades valmistumise käigus puudused, mis ei võimalda suitsusukeldujate lülil talle pandud ülesannet täita, kannab sellest kohe ette suitsusukeldumist korraldavale isikule ning võtab tarvitusele meetmed puuduste kõrvaldamiseks. (2) Suitsusukeldust korraldav isik võib erandkorras olla ka suitsusukeldujate juht. Sellisel juhul peab ta täitma mõlema funktsiooni kohustuslikud toimingud. § 16. Suitsusukelduja ülesanded enne suitsusukeldumist Suitsusukeldumisülesande saanud suitsusukelduja: 1) kontrollib visuaalselt oma kaitsevarustuse, hingamisaparaadi ja sidevahendite korrasolekut ning vajaliku tulekustutus- ja päästevarustuse olemasolu; 2) seab kaitse-, tulekustutus- ja päästevarustuse valmis suitsusukeldumiseks; 3) kontrollib veesurve olemasolu voolikuliinis; 4) teostab hingamisaparaadi kiirkontrolli, mille käigus kontrollib vajaliku õhu tagavara, õhu pealevoolu, maski hermeetilisust ja ülerõhku maski all; 5) teatab suitsusukeldujate juhile oma valmisolekust ja õhusurvest hingamisaparaadis või mittevalmisolekust suitsusukeldumiseks; 6) käskluse «APARAATI LÜLITU» korral alustab hingamisaparaadi kasutamist ning kontrollib sidevahendite toimimist. 6. peatükk TEGEVUS SUITSUSUKELDUMISE AJAL § 17. Suitsusukeldumist korraldava isiku ülesanded suitsusukeldumise ajal Suitsusukeldumist korraldav isik: 1) kontrollib tema poolt langetatud keskkonna riski taseme otsuse õigsust, teostades igakülgset ja pidevat luuret, kasutades selleks tehnilisi vahendeid ning isikkoosseisu; 2) informeerib suitsusukeldujate juhti (juhte) suitsusukeldumise käiku mõjutavatest teguritest (tulekahju levik, varisemisoht, taktika muutmine, riskikeskkonna muutumine jms); 3) õigustamatu riski puhul või vältimatul vajadusel teostada muid tulekustutus- ja päästetöid annab suitsusukeldujate juhile korralduse lõpetada ülesande täitmine. § 18. Suitsusukeldujate juhi ülesanded suitsusukeldumise ajal Suitsusukeldujate juht: 1) täidab suitsusukeldumise järelevalve ülesandeid; 2) peab regulaarselt sidet suitsusukeldujatega ning annab neile vajalikku teavet tulekahju olukorrast, ehituskonstruktsioonide vastupidavusest ja muust suitsusukeldumisülesande täitmist mõjutavatest asjaoludest; 3) otsese ohu korral suitsusukeldujate elule või suitsusukeldumist korraldava isiku korraldusel kutsub suitsusukeldujad tagasi; 4) hädaolukorra tekkimisel informeerib sellest suitsusukeldust korraldavat isikut ning seejärel aitab ise või korraldab viivitamatult abi suitsusukeldujatele; 5) teostab vajadusel suitsusukeldumist koos oma lüli suitsusukeldujatega, määrates sellisel juhul suitsusukeldumise järelevalve ülesannete täitmiseks suitsusukelduskontrolöri. § 19. Suitsusukelduja ülesanded suitsusukeldumise ajal Suitsusukelduja: 1) peab sidet suitsusukeldujate juhiga, informeerides teda regulaarselt oma asukohast ja tehtavatest töödest; 2) jälgib olukorda ja selle muutusi ning informeerib sellest suitsusukeldujate juhti; 3) hoiab füüsilist või visuaalset kontakti kaaslasega (-tega) ja peab meeles suitsusukeldusteekonda; 4) kontrollib regulaarselt survet hingamisaparaadis ja sellest lähtuvalt arvestab võimalikku töö- ning tagasisuundumise aega; 5) hädaolukorra tekkimisel informeerib sellest kohe paarilist ja suitsusukeldujate juhti ning pöördub koos suitsusukeldujate lüliga tagasi; 6) vastutab suitsusukeldumisel oma tegevuse ja iseseisvalt vastuvõetud otsuste elluviimise ohutuse eest. 7. peatükk TEGEVUS PÄRAST SUITSUSUKELDUMIST § 20. Suitsusukeldumist korraldava isiku ülesanded pärast suitsusukeldumist Suitsusukeldumist korraldav isik: 1) hindab suitsusukeldusülesande täitmise tulemust; 2) jälgib, et suitsusukelduslülile võimaldataks pärast suitsusukeldumise lõpetamist vastavalt operatiivsele situatsioonile puhkepaus; 3) korraldab suitsusukeldujate joogiga varustamise. § 21. Suitsusukeldujate juhi ülesanded pärast suitsusukeldumist Suitsusukeldujate juht: 1) annab korralduse hingamisaparaatidest väljalülitumiseks; 2) hindab visuaalselt suitsusukeldujate tervislikku seisundit ja füüsilist võimekust järgnevate ülesannete täitmiseks; 3) kannab ette suitsusukeldumist korraldavale isikule ülesande täitmise tulemustest; 4) lõpetab suitsusukeldumise protokolli; 5) seab ennast ja suitsusukeldujaid maksimaalselt kiiresti valmis järgmise võimaliku suitsusukeldumise sooritamiseks. § 22. Suitsusukelduja ülesanded pärast suitsusukeldumist Suitsusukelduja: 1) kannab ette suitsusukeldujate juhile ülesande täitmise tulemustest; 2) seab ennast maksimaalselt kiiresti valmis järgmise võimaliku suitsusukeldumise sooritamiseks. 8. peatükk JULGESTUSPAAR § 23. Julgestuspaari ülesanded (1) Julgestuspaari ülesanne on julgestada suitsusukeldumisülesannet täitvaid suitsusukeldujaid, tagada nende ohutu tagasitee ja vajadusel väljavahetamine. (2) Julgestuspaari juhib suitsusukeldumisülesannet täitev suitsusukeldujate juht. (3) Julgestuspaar peab olema valmis koheseks hingamisaparaadi kasutamiseks ja suitsusukeldumiseks ning täitma kõiki suitsusukeldujate juhi korraldusi suitsusukelduspaari ohutuse tagamiseks tehtavate tööde ja muude toimingute osas. § 24. Julgestuspaari rakendamine (1) Eriti pika suitsusukeldusteekonna korral tuleb rakendada mitut julgestuspaari. Vahemaa(d) suitsusukeldujate ja julgestuspaari(de) vahel määrab suitsusukeldujate juht. (2) Julgestuspaaril peab olema pidev sidepidamisvõimalus suitsusukeldumisülesannet täitvate suitsusukeldujatega ja suitsusukeldujate juhiga. 9. peatükk RESERVLÜLI § 25. Reservlüli ülesanded (1) Reservlüli ülesanne on tagada vajadusel suitsusukeldusülesannet täitva suitsusukeldumispaari, julgestuspaari või suitsusukeldujate juhi väljavahetamine. (2) Reservlüli paikneb julgestuspunkti vahetus läheduses või suitsusukeldumist korraldava isiku poolt määratud kohas ja on valmis töötavate suitsusukelduslülide väljavahetamiseks. § 26. Reservlüli rakendamine (1) Üks reservlüli võib teenindada mitut julgestuspunkti. (2) Reservlüli võib teostada tulekustutus- ja päästetööde juhi korraldusel ka muid lihtsamaid töid, kuid tal peab säilima valmisolek koheseks tegutsemiseks. (3) Valmisoleku tagamiseks peab reservlüli omama suitsusukeldujate lülile ette nähtud kohustuslikku varustust. 10. peatükk JÄRELEVALVE § 27. Järelevalve korraldamise kohustus (1) Suitsusukeldumisel peab alati olema tagatud järelevalve. (2) Suitsusukeldumise järelevalvet teostab suitsusukeldujate juht või tema poolt määratud suitsusukeldumise kontrolör. § 28. Järelevalve ülesanded Suitsusukeldumise järelevalve ülesanne on dokumenteerida iga suitsusukeldumist teostava isiku: 1) isikutunnus; 2) hingamisaparaadi ballooni(de) algrõhk; 3) balloonide surve järgi arvestatud ligikaudne sukeldumisaeg; 4) suitsusukeldumise alguskellaaeg; 5) suitsusukeldumise alustamisest 15 minuti möödumise teatamine; 6) suitsusukeldumise lõppkellaaeg; 7) hingamisaparaadi ballooni(de) lõpprõhk. 11. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT Lisa siseministri 23. veebruari 2000. a määrusele nr 5 «Tulekustutus- ja päästetööde suitsusukeldumise eeskiri» SUITSUSUKELDUMISE PROTOKOLLI VORM ÜHENDUS SUITSUSUKELDUJATEGA 15 min MÖÖDUDES! SUKELDUJA ALGRÕHK ALGUS (kellaaeg) SIDE LÕPP (kellaaeg) LÕPPRÕHK MÄRKUS