Majandusminister — Nõuded kemikaali käitlemise seadmetele — RTL, 11, 105

Nõuded kemikaali käitlemise seadmele Käesolevad nõuded on kehtestatud kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 1 alusel, lähtudes kemikaali ohtlikkusest ja käitlemisviisist. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldnõuded (1) Ohtliku kemikaali käitlemise seade (edaspidi seade), tema projekteerimine, valmistamine, paigaldamine ja kasutamine peavad vastama käesolevatele nõuetele. (2) Rõhu all töötav seade ja selle juurde kuuluv torustik või ohtliku vedeliku paikne mahuti mahuga üle 1,5 m3 või ohtliku vedeliku veoanum mahuga üle 1,0 m3 peab lisaks käesolevast määrusest tulenevatele nõuetele vastama surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) ja sellest tulenevate õigusaktide nõuetele. (3) Seade, mida kasutatakse lõhkematerjali valmistamiseks või milles käideldakse kemikaali, mis võib termilise mõjutuse, mehaanilise mõjutuse või keemilise reaktsiooni toimel plahvatada õhuhapnikku kasutamata, peab lisaks käesolevatele nõuetele vastama lõhkematerjali seaduse (RT I 1997, 86, 1461) ja sellest tulenevate õigusaktide nõuetele. (4) Tule- ja plahvatusohtlikus tsoonis asuva seadme elektriosa peab vastama elektriohutusseaduse (RT I 1999, 29, 403) ja sellest tulenevate õigusaktide nõuetele. (5) Teaduslikus uurimis- ja arendustöös kasutatavale seadmele on käesolevad nõuded soovituslikud. § 2. Mõisted (1) Avariiseiskamine on seadme seiskamine kas käsitsi või automaatselt olukorras, kus kõrvalekalded seadme töös võivad protsessi jätkamisel viia seadme purunemiseni, plahvatuseni, tulekahjuni, mürgiste ainete kontrollimatule paiskumisele atmosfääri või olulise keskkonnareostuseni. (2) Inertne keskkond on kemikaali gaasifaasiline käitluskeskkond, milles inertse gaasi lisamisega on hapniku või kemikaali sisaldus gaasifaasis viidud allapoole kemikaali auru või tolmu süttimist võimaldavat piiri. (3) Kemikaali käitlemise seade on kas üksik aparaat või süsteemi ühendatud aparaatide kompleks, milles toimub käideldava kemikaali füüsikalise oleku või koostise muutmine või kemikaali osalusel toimuv keemiline reaktsioon, katalüsaatori juuresolekul või ilma selleta, kemikaali hoidmine, laadimine või ümberpaigutamine. (4) Kemikaali käitlemisviis on ajaliselt järjestatud tegevused koos seadmete kasutamisega kemikaali sihipäraseks käitlemiseks. (5) Kinnine ruum on iga katusega ja vähemalt kolmest küljest suletud ruum või neljast küljest suletud katuseta ruum. (6) Käideldav kemikaal on seadmes käideldav aine või sellest käitlemise käigus tekkiv vahe- või kõrvalprodukt, samuti sihipärasest käitlemisest kõrvalekaldumise tulemusena tekkinud kemikaal, samuti selle käitlusviisi juurde kuuluv katalüsaator juhul, kui see ei ole seadme osaks. (7) Leekpunkt on dokumendiga ASTM D93, ISO 2719 või GOST 6356 kooskõlas oleva metoodika järgi määratud temperatuur, mille juures vedeliku aur on süüdatav väikese leegi või sädemega. (8) Leke on kemikaali väljumine seadmest kohast, mis ei ole seadme ehituse ja töö põhimõtetega selleks ette nähtud või väljumine tehnoloogilisest avast ajal, mis ei ole kemikaali käitlemisviisiga ette nähtud. (9) Seadme kohandamine on olemasoleva seadme ümberehitamine mõne teise käitlemisviisi või teiste omadustega kemikaali käitlemiseks. (10) Seadme käitaja on vastava väljaõppe saanud ja seadme käitamiseks pädev isik, kes vahetult juhib seadme tööd. (11) Seadme käitamine on seadme kasutamine käitaja järelevalve all. (12) Teaduslik uurimis- ja arendustöö on teaduslik katsetus ja analüüs, mida teostatakse kontrolli all. Siia hulka kuuluvad kemikaalide oluliste omaduste, toime ja mõju määramine, samuti laboratoorne uurimistöö, mis on seotud toote omaduste ja selle tootmise arendamisega. (13) Tule- ja plahvatusohtlik tsoon on ruumiliselt piiritletud ala, kus säde, lahtine leek või aine isesüttimise temperatuurini kuumutatud pind võib põhjustada tulekahju või plahvatuse. 2. peatükk ÜLDNÕUDED SEADMELE § 3. Seadmele esitatavad üldised nõuded (1) Seade peab olema projekteeritud ja valmistatud või kohandatud kemikaali sihipäraseks käitlemiseks, varustatud juhtimis-, jälgimis- ja kaitseseadistega ning paigaldatud nii, et seadme käitamine vastavalt kasutusjuhendile ei põhjustaks otsest kahju inimesele, keskkonnale ja varale. (2) Käideldava kemikaali reageerimine seadme valmistamisel kasutatud põhi- ja abimaterjaliga peab olema välistatud. (3) Seadme rikke, kasutamisjuhendi eiramise või inimliku eksimuse tagajärjel seadmest väljapääseva kemikaali hulk peab jääma võimalikult väikeseks ja seda peab olema võimalik juhtida niisugusesse kohta või käidelda nii, et tekkiv kahju jääb võimalikult väikeseks. (4) Peab olema tagatud, et normaalsest tööreþiimist hälbinud seade läheb automaatselt üle ohutule tööreþiimile või on sinna lihtsalt juhitav. (5) Normaalsest tööreþiimist väljunud seadmest vabanevast ülerõhust või rõhu langusest põhjustatud kahju peab jääma võimalikult väikeseks. (6) Tuleb vältida selliste kemikaalide segunemist, mis võivad põhjustada ohtu kemikaalide või nendest valmistatud toodete edasisel käitlemisel või kasutamisel. § 4. Ohtliku kemikaali käitlemise seadmele esitatavad nõuded (1) Ohtliku kemikaali käitlemise seade peab olema varustatud kontroll-mõõteriistadega nii, et on võimalik mõõta ja jälgida seadme ohutu käitamise seisukohast olulisi füüsikalisi ja keemilisi parameetreid. (2) Kui käideldava kemikaali ohtlikkus nõuab seadme kaugjuhtimist, siis peab juhtimiskeskus jääma ka seadme avarii korral väljaspoole ohtu. § 5. Standarditele ja normidele vastamine (1) Seadme konstruktsioonimaterjalid, valmistamise tehnoloogia ja seadme kvaliteet peavad vastama Eesti Vabariigi standarditele ja normidele, nende puudumisel ¿ Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud rahvusvahelistele ning teiste riikide standarditele ja normidele. (2) Seadme tarnimisel välisriigist tuleb võrrelda seadme valmistamisel kasutatud norme käesolevate nõuetega. Erinevuste korral tuleb lahknevus kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. § 6. Seadme valmistamiseks kasutatavad materjalid Seadme valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad tagama seadme arvutusliku töökindluse planeeritud kasutusaja jooksul ettenähtud käitamistingimustel, sealjuures ettenähtud keemilise koostise juures, tööparameetritel, tööreþiimil, töökeskkonna omadustel ning ümbritseval temperatuuril. § 7. Erinevate aparaatide ühendamine (1) Erinevate aparaatide omavahelisel sobitamisel seadmeks peavad aparaate ühendavad lülid olema vähemalt samaväärselt vastupidavad käideldavatele kemikaalidele ja käitlemistingimustele kui seda on ühendatavad aparaadid ise. (2) Kui seadme kõrgrõhul töötav osa on ühendatud madalrõhul töötava osaga viisil, mis ei välista viimases rõhu tõusu üle seadme selles osas lubatud töörõhu, siis peab madalrõhul töötava seadme osa olema vastupidav suurimale võimalikule rõhule seadmes või varustatud kaitseklapi või -membraaniga. § 8. Nõuded värvimisele ja märgistamisele Seade ja selle juurde kuuluv torustik peab olema värvitud ja märgistatud vastavalt ohumärgistuse kasutamise nõuetele. § 9. Seadme tehniline dokumentatsioon (1) Seadme valmistaja peab koos seadmega üle andma seadme sertifikaadi ja tehnilise dokumentatsiooni, milles muu hulgas peab olema ära toodud seadme kirjeldus, paigaldamise ja kasutamise juhendid, esmase tehnilise kontrolli tulemused ning näidatud seadme edasise tehnojärelevaatuse ja kontrolli maht, meetodid ja sagedus. (2) Seadme valdaja on kohustatud järgima seadme tehnilise dokumentatsiooniga määratud remondi- ja hooldustööde tähtaegu. § 10. Seadme tehnilise kontrolli teostaja määramine Seadme tehnilise kontrolli teostaja määratakse surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) paragrahvis 19 ettenähtud korras. § 11. Keevisliidete kvaliteedi kontrolli tulemuste arvestamine Keevisliidete kvaliteedi kontrolli tulemused on arvestatavad, kui neid on teinud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud labor. 3. peatükk MITMEST APARAADIST KOOSNEVA SEADME PROJEKTEERIMINE, VALMISTAMINE JA KASUTUSELEVÕTMINE § 12. Mitmest aparaadist koosneva või käitamispinnal koostatava seadme projekt (1) Mitmest aparaadist koosneva seadme või käitamispinnal koostatava seadme kohta peab olema projekt, mis on eelnevalt kooskõlastatud tehnilise kontrolli teostajaga, kohaliku päästeasutusega, Tööinspektsiooni kohaliku asutusega ja keskkonnajärelevalve asutusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastava seadme tellija peab esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile projekti kahes eksemplaris, milles peab sisalduma alljärgnev teave: 1) valmistatava seadme asukoht ettevõtte territooriumil; 2) seadme põhijoonised, millest nähtub seadme paigutus, ohtlikud alad ja nende märgistus, liikumis- ja väljapääsuteed, asendijoonis ja muud võimalikud vajaminevad erijoonised ja selgitused; 3) ümbruskonna plaan, millel tuleb näidata võimalikus ohtlikus piirkonnas olevate ehitiste, töö- ja liikumisalade paigutus ja kasutamisotstarve; 4) tehnoloogilise protsessi kirjeldus ja käideldavate kemikaalide loetelu koos käitlemismahtudega; 5) seadme kasutamisohutust mõjutavad arvutused; 6) seadme reguleerimis-, kontrolli- ja ohutusseadiste kirjeldused koos põhiparameetrite väljatoomisega; 7) kasutatud standardid või muud normdokumendid; 8) seadme paigaldamise ja kasutamise juhendid. § 13. Projektile ja ohutuseeskirjadele vastamine (1) Seadme ehitus- ja koostetööde käigus peab tehnilise kontrolli teostaja poolt volitatud isik(ud) kontrollima seadme, torustike, ohutusseadiste paigalduse ja katsetuste vastavust projektile ja ohutuseeskirjadele. (2) Kui kõrvalekalle seadme töös võib põhjustada suurõnnetuse, peab seade olema varustatud autonoomsel toitel oleva automaatse avariiseiskamise süsteemiga, mis katkestab ohtu põhjustavate kemikaalide juurdeandmise ja vajadusel tagab keemiliste reaktsioonide kiire aeglustamise või seadme seiskamise. § 14. Ohtlike kemikaalide torustiku ühendamine (1) Ohtlike kemikaalide torustik tuleb ühendada viisil, mis ei nõua ühendatavate torude keermestamist. (2) Keevitamisel tuleb kasutada ühendatavate materjalidega sobivat keevitustehnoloogiat. (3) Torustik peab läbima vedeliksurveproovi rõhul, mis ületab töörõhu vähemalt 1,3 korda, kuid mitte alla 6 baari. (4) Kui toru läbimõõt on 100 mm või enam, võib tehnilise kontrolli teostaja nõuda täiendavaid keevisõmbluste uuringuid kuni 10% ulatuses keevitustööde mahust, vea avastamisel teostatakse kontrolli 100% ulatuses. § 15. Projekti muudatused Seadme ehituse käigus tehtud projekti muudatused tuleb esitada kontrollimiseks ja heakskiitmiseks käesolevate nõuete paragrahvi 12 lõikes 1 mainitud järelevalveasutustele enne muudatuste rakendamist. 4. peatükk SEADME KASUTAMINE § 16. Seadme kasutusele võtmine Seade loetakse kasutusele võetuks, kui alustatakse seadme sihtotstarbelist kasutamist. § 17. Seadme kasutamine (1) Seadet võib kasutada, kui seade on paigaldatud kasutamiskohale käesolevate nõuete ja paigaldusprojekti (paigalduskavandi) kohaselt, seade on tehniliselt korras ja komplekteeritud ohutu kasutamise jaoks vajalike abi-, juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega, on läbi viidud tehniline ülevaatus ning kui tehnilise kontrolli teostaja, kohaliku päästeasutuse, Tööinspektsiooni kohaliku asutuse ja keskkonnajärelevalve poolt esitatud nõuded on täidetud. (2) Ilma käitaja alalise järelevalveta tohib seadet kasutada juhul, kui sellel on projektiga ettenähtud automaatjuhtimissüsteem, mis hoiab seadet normaalsel tööreþiimil ning sellest avariilisel hälbimisel käivitab paragrahvidele 20¿21 vastava avariiseiskamise süsteemi. § 18. Seadme valdaja kohustused Seadme valdaja on kohustatud: 1) tagama, et seadme kasutamine toimuks käesolevate nõuete ja tootja poolt väljastatud kasutusjuhendi kohaselt; 2) mitte kasutama seadet, kui selle edasine kasutamine võib kahjustada inimest, vara või keskkonda; 3) määrama seadme käitaja, väljastama talle tööjuhendi ja kindlustama tingimused tööülesannete täitmiseks; 4) rakendama meetmeid, et kõrvalised isikud ei saaks sekkuda seadme töösse. § 19. Seadme kasutamise keeld Seadet ei ole lubatud kasutada alljärgnevatel juhtudel: 1) seade ei ole tehniliselt korras; 2) käideldav kemikaal lekib seadmest ja leke ei ole selle avastamisel kohe ja ohutult kõrvaldatav. Lekkiva kemikaali temperatuuriks tuleb lugeda kõrgeim temperatuuridest: kemikaali käitlemise temperatuur, lekkekoha temperatuur või temperatuur seadme pinnal, kuhu lekkiv kemikaal võib sattuda vahetult pärast seadmest väljumist; 3) seade ei ole läbinud kasutusjuhendiga ettenähtud remonti või ülevaatust; 4) kemikaali ohutu käitlemise seisukohast olulised sõlmed, detailid või tihendid on asendatud teistega ja seda ei ole seadme tehnilise kontrolli teostajaga kooskõlastatud; 5) seade ei ole täielikult varustatud ohutut käitamist võimaldavate abiseadiste ja mõõtevahenditega või on mõõtevahendid mõõteseadusest (RT I 1994, 71, 1224; 1999, 14, 212) tuleneva korra kohaselt taatlemata; 6) ühe ja sama suuruse mõõtmine toimub erinevates mõõtühikute süsteemis; 7) seadmel käitleb ohtlikku kemikaali isik, kelle kvalifikatsioon ei vasta kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 17 lõikes 3 toodud nõuetele või puudub käesolevate nõuete paragrahvi 18 punkti 3 kohane tööjuhend; 8) ilma täiendava kontrolli teostamiseta, kui ohtliku kemikaali käitlemise seade või mõni selle oluline detail on ületanud valmistaja poolt lubatud tööaja; 9) seadme kasutamiseks, hoolduseks ja kontrollimiseks vajalikud hooldustasandid, kulgsillad, trepid ja redelid ning teised paigaldatud liikumisteed ei vasta tööohutuse või ehituseeskirjade nõuetele. 5. peatükk AVARIISEISKAMINE § 20. Seadme seiskamise kohustus Seadme käitaja on kohustatud seiskama seadme, kui see võib põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale ning lisaks veel alljärgnevatel juhtudel: 1) seadmele lubatud tööparameeter on väljunud lubatavatest piiridest, vaatamata selle tõkestamiseks rakendatud meetmetele; 2) puhkeb seadet otseselt ohustav tulekahju. § 21. Seadme avariiseiskamise toimumise viis (1) Seadme avariiseiskamine peab toimuma viisil, mis ei too kaasa tekkinud olukorraga võrreldes veelgi suuremat ohtu inimesele, varale või keskkonnale. (2) Avariiseiskamisele peab eelnema valgus- ja helisignaal. Avariisignaal tuleb edastada seadme käitajale. 6. peatükk SEADE KASUTAMISEKS PLAHVATUSOHTLIKUS KESKKONNAS JA MÜRGISTE KEMIKAALIDE KÄITLEMISEKS § 22. Kalibreeritud gaasianalüsaatorite kasutamise nõue Kui kinnises ruumis töötavast seadmest on võimalik mürgiste gaaside või aurude ohtlik lekkimine, tuleb kasutada pidevalt töötavaid ja käideldavatele või käitlemisel tekkivatele mürgistele ainetele kalibreeritud gaasianalüsaatoreid, mis alarmeerivad nii heli- kui ka valgussignaaliga mürgiste ainete ohtlikust kontsentratsioonist õhus ja lülitavad tööle avariiväljatõmbeventilatsiooni. § 23. Plahvatusohtlikkuse mõõturi olemasolu nõue (1) Kui seade on kinnises ruumis, kus on võimalik plahvatusohtlike gaaside, aurude või tolmu kogunemine, peab selles ruumis olema pidevalt töötav plahvatusohtlikkuse mõõtur, mis on kalibreeritud kõige tõenäosemale plahvatusohtlikule ainele ja annab esimese hoiatussignaali hiljemalt 10% saavutamisel alumisest plahvatuspiirist ja käivitab seadme avariiseiskamise mitte hiljem kui on saavutatud 20% alumisest plahvatuspiirist. (2) Vajadusel tuleb üles seada mitu plahvatusohtlikkuse andurit ja kalibreerida need erinevatele ainetele. § 24. Nafta ja naftasaaduste käitlemine Nafta ja naftasaaduste käitlemisel loetakse inertseks keskkond, milles hapnikku ei ole üle 8 mahuprotsendi ja keskkonna inertseks muutmiseks kasutatav mittepõlev gaas ei sisaldada üle 5 mahuprotsendi hapnikku. § 25. Tule- ja plahvatusohtlik tsoon (1) Kui käideldava kemikaali leekpunkt ületab 55 °C ja seda käideldakse temperatuuril, mis on madalam kui 15 °C allpool tegelikku leekpunkti, tuleb väljaspool seadet tule- ja plahvatusohtlikuks tsooniks lugeda: 1) kinnine ruum pumbaga; 2) kolmemeetrine tsoon ümber luukide, tuulutusavade, äärikühenduste, ventiilide, kraanide ja teiste kohtade, kus on võimalik käitlustemperatuuril oleva kemikaali leke või selle aurude pihkumine. (2) Kui käideldava kemikaali leekpunkt ei ületa 55 °C, siis tuleb väljaspool seadet tule- ja plahvatusohtlikuks tsooniks lugeda: 1) kinnine ruum, kus on pump, äärikühendusi, ventiile ja teisi võimalikke lekkekohti; 2) hoonetevälises avatud või osaliselt avatud paigas 3-meetrine tsoon ümber tuulutusavade, mahutite või võimalike lekkekohtade. (3) Torustik, milles käideldakse tuleohtlikku kemikaali leekpunktiga mitte üle 55 °C, peab olema valmistatud materjalist, mille sulamisetemperatuur on üle 925 °C. (4) Transpordiseadmete ja nendega ühendatud torustiku korral tuleb käesolevas paragrahvis toodud temperatuuri 55 °C asemel lugeda 60 °C. 7. peatükk SEADMEGA JUHTUNUD AVARII § 26. Suurõnnetusest teatamise kohustus Seadme avariist, millega kaasnes suurõnnetus, peab seadme valdaja viivitamatult teavitama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja teisi seadusega sätestatud pädevaid organeid. 8. peatükk KONTROLL KÄESOLEVA MÄÄRUSE TÄITMISE ÜLE § 27. Järelevalve määruse täitmise üle (1) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja teiste pädevate riigiasutuste ametnikud. (2) Veeteede Ameti inspektoril on õigus kontrollida sadamas kemikaalide laadimise-lossimise seadmeid ja hoidlaid vastavalt oma pädevusele. (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle A-kategooria ohtlikus ettevõttes vähemalt üks kord 12 kuu jooksul, B-kategooria ohtlikus ettevõttes vähemalt üks kord 24 kuu jooksul ja C-kategooria ohtlikus ettevõttes vähemalt üks kord 36 kuu jooksul. Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Margus LEIVO